Teemaveerandid

Kuuendad üle-euroopalised võistlused toimuvad 26.-28. septembrini Budapestis, kus 40 võistlusalal osaleb ligi 600 noort 28 riigist üle Euroopa.

Euroskillsi külastab ka haridus- ja teadusminister Mailis Reps, kelle sõnul tasuks tööandjail noortel silma peal hoida. „Pista rinda nii mitme riigi tublimatega on kindlasti suur väljakutse. Teades, milline ettevalmistus sellele eelneb, on nad hoolimata tulemustest juba palju võitnud ja iga tööandja unistuste töötajad,“ ütles Reps. „Soovin võistlejatele palju edu!“

Kokku esindab Eestit 14 noort meistrit 11 võistlusalal: 

Jaagup Susi (Tartu Kunstikool) – graafiline disainer
Liisa Meidla (Tallinna Teeninduskool) – vastuvõtuadministraator
Markus Pärn (Tartu Kutsehariduskeskus) – kokk
Demi Kivilo (Rakvere Ametikool) – restoraniteenindaja
Elen Tatrik (Tallinna Tööstushariduskeskus) ja Minni Meisterson (Tallinna Tehnikakõrgkool) – rätsepate paarisvõistlus
Reini Tammeorg ja Gen Lee (Tartu Kutsehariduskeskus) – IT-spetsialist
Maris Paas (Räpina Aianduskool) – florist
Joost Podekrat (Rakvere Ametikool) – plaatija
Riko Lorber (Tallinna Kopli Ametikool) – siseviimistleja
Markus Vainu ja Ilmar Jürisaar (Räpina Aianduskool) – maastikuehitajate paarisvõistlus
Aivo Alas (Kuressaare Ametikool) – sõiduautotehnik

Jälgi Eesti esindusvõistkonna käekäiku Facebookis ja Instagramis.

EuroSkillsi avatseremoonia toimub 25. septembril kell 19.30 ning võitjate autasustamine lõputseremoonial laupäeval, 29. septembril kell 19.30.

Eesti on osalenud EuroSkillsil alates 2007. aastast. Seni on võidetud 10 pronks-, 3 hõbe- ja 5 kuldmedalit ning lisaks ka 29 meisterlikkuse medalit. Esmakordselt on Eesti väljas rätsepa ja vastuvõtuadministraatori erialadega. 

Lisainfo Eesti delegatsiooni kohta: kutsehariduse infoportaal.

Allikas: SA Innove pressiteade. 

Samal teemal:

• Minister Mailis Reps: tänu maastikuehitajatele on meie kutseharidus maailma tipus
• Eesti noored teenisid ülemaailmsetel kutsemeistrivõistlustel esmakordselt medalivõidu

Taotlusvoorus jagatakse projektide vahel 210 000 eurot ning taotlusi saab esitada kuni 23. novembrini.

SA Innove elukestva õppe keskuse juhi Maarja Parve sõnul on toetuse andmise eesmärk tõhustada koolide, kogukonna ja ettevõtjate koostööd. "Tegemist on selle valdkonna kolmanda taotlusvooruga, eelmistest voorudest sai toetust palju põnevaid projekte, mille raames kutsuti kooli noori juhendama ettevõtjaid, tehti õpitubasid ja laagreid. Hea meel oli näha, et paljud ettevõtjad ja kohalikud omavalitsused soovisid koolidega koostööd teha, loodetavasti on see nii ka selle vooru puhul. Kooliväliste partnerite kaasamine võimaldab muuta ettevõtlusõpet elulisemaks, näiteks viia õpet läbi väljaspool kooli, ettevõtte probleemidele lahendusi otsides jms,“ nendib Parve.

Taotlusvoorust on toetust oodatud taotlema koolid ja era- või avalik-õiguslikud juriidilised isikud. Taotlejal tuleb projekti kaasata ka vähemalt üks partner. Juhul kui taotleja ei ole kool, peab vähemalt üks projekti partneritest olema kool. Koolide all peetakse silmas üldhariduskoole ning kutse- ja rakenduskõrgkoole.

Ettevõtlusõppe taotlusvoorus jagatakse projektide vahel 210 000 eurot, millest Euroopa Sotsiaalfondi toetus on 85% ja riiklik kaasfinantseering 15%. Ühele projektile antakse toetust 1000 kuni 25 000 eurot. Panustada tuleb ka 10% omaosalust.

Taotlusvooru „Koolide, kogukonna ja ettevõtjate koostöö toetamine ettevõtlusõppe praktilisemaks muutmiseks” projektitaotluste esitamise tähtaeg on 23. november 2018 kl 17.00 ning taotlused tuleb esitada e-keskkonnas.

Taotlejad on oodatud ka infopäevadele, mis toimuvad 8. oktoobril Tallinnas ja 10. oktoobril Tartus.

Taotlusvooru korraldab SA Innove elukestva õppe keskus koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga.

Täpsem teave ja infopäevadele registreerimine 

Allikas: Innove pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Valminud on uus majandusõpik gümnaasiumile
• Edu ja Tegu programm toetab ettevõtlusõpet

Haridus- ja teadusminister Mailis Reps märkis reedel toimunud konverentsi avakõnes, et noored tahavad ja oskavad kaasa rääkida, neil on olulisi seisukohti ja arukaid ettepanekuid, mida kuulates ja arvesse võttes saavad nii riik kui omavalitsused teha paremaid ja tulevikku vaatavaid otsuseid. „Peame kaasama noori nii vormiliselt, pakkudes erinevaid osalemisvõimalusi, kui ka sisuliselt – kaasamine peab olema loomulik osa otsustusprotsessist. Seniste noorte volikogude ja osaluskogude kõrvale tuleb otsida uusi võimalusi ja osalemisvorme noorte kaasamiseks.“

Konverentsi arutelud keskendusid neljale teemale: osalus sotsiaalmeedia vahendusel, traditsioonilised osalusvormid, noorteni jõudmine rohujuure tasandil ja nende noorte kaasamine, kellega pole tihedat kokkupuudet.

Eesti Noorteühenduste Liidu juhatuse esimehe Roger Tibari sõnul valiti konverentsi teemad korraldajate ühise arutelu tulemina. „Kuna kohal on nii valdkonna eksperdid kui noored, siis antud teemadel ühise arutelu pidamine on edasiviiv mõlemale osapoolele. Meie eesmärk on saada uusi mõtteid ja lahendusi, kuidas osalusvaldkonda edendada.“

Noorteseire projektijuht ja aastaraamatu toimetaja professor Airi-Alina Allaste ütles, et kuigi artiklite aluseks on rahvusvahelised uurimused, on aastaraamatus võetud lähema vaatluse alla Eesti noorte osalus. Aastaraamatus uuritakse, millist tüüpi osalejad on Eesti noored, kuidas toimib osalus sotsiaalmeedia vahendusel, milline on kodanikuhariduse mõju ja millised tegurid osalust mõjutavad või aitaksid kaasa selle suurendamisele. „Noorte osalus on teema, mille tähtsust rõhutatakse nii Euroopa kui kohalikes strateegiates, samuti arutletakse selle üle elavalt nii kogukonnas, koolis, noorte valdkonnas kui ka akadeemilistes diskussioonides. Aastaraamatuga oli soov pöörata tähelepanu erinevatele osalusviisidele ja mõelda ka parematele kaasamisvõimalustele,“ lausus Allaste.

Noorteseire aastaraamat koosneb kuuest peatükist. Esimene annab ülevaate noorte eluolus toimunud muudatustest aastatel 2016-2017. Teine peatükk vaatleb Eesti noori võrdluses teiste Euroopa riikidega ja keskendub muutustele nende osaluses aastatel 2004-2016. Kolmanda peatüki fookuses on eesti ja vene õppekeelega koolide õpilaste hoiakute ja praktikate sarnasused ja erinevused ning neis toimunud muutused. Neljandas ja viiendas peatükis on analüüsitud kahe suure rahvusvahelise uurimuse tulemusi, keskendudes Eestile. Kuues peatükk võtab fookusesse võimalused kaasata erineva osalusintensiivsusega noori.

Konverentsi korraldas Tallinna Ülikooli ühiskonnateaduste instituut koostöös Eesti Noorsootöö Keskuse, Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Eesti Noorteühenduste Liiduga.

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv. 

Konkursist LEGO Education Teacher Award oodati osa võtma ennekõike loodus- ja reaalainete õpetajaid/ringijuhendajaid. Auhinnaks oli reis USAsse Bostonisse, kus toimus LEGO Education Symposium and Tufts STEAM Education Conference (STEAM inglise keeles: Science, Technology, Engineering, Art, Mathematics).

Kui Võrumaa viie kooli robootikaõpetaja ning hetkel ka Võru laste robootikaringi juhendaja Triinu Grossmann seda teadet nägi, ei olnud ta vaatamata suurele kogemusele robootikas ning LEGOde kasutuses üldse kindel, et oma töö konkursile esitab. „Ikka tundub, et teised on tublimad,“ sõnas ta. Aga kolleegide toetav tagasiside andis julgust ning konkursitöö, kus põhimõtteliselt tuli kirjeldada, missuguseid õppematerjale/vahendeid oled loonud ja kuidas LEGOsid õppetöös kasutanud, sai esitatud. 

LEGOd igas õppeaines

„LEGO klotse saab kasutada igas õppeaines, kõik oleneb õpetaja loomingulisusest, kuidas ta julgeb ning oskab neid oma ainetundi lõimida. Minul on hetkel vastupidi: lõimin erinevad ained robootikatundi – matemaatika, kirjandus, kunst, loodusained. Teen aineõpetajatega koostööd,“ kirjeldas Triinu Grossmann. Ta sõnas, et kõik algab õpetaja enda huvist robotite ning LEGO klotsidega ehitamise vastu. "Minu jaoks on see põnev ja loov. Eesti keele õpetaja saab olla ka eesti keele õpetaja ainult siis, kui talle endale see amet meeldib,“ tõi ta võrdluse. 

Ja siis ühel hetkel sai Triinu telefonikõne ja teate, et tema konkursitöö on Eestis võitnud ning tuleb Bostonisse sõita. „Tunnustus on muidugi tore, aga esimene mõte oli, et kuidas ma üksinda Bostonisse saan. Pikk reis tundus mulle nii hirmutav. Küsisin oma healt partnerilt MTÜ Nuti-Võlurist ning Parksepa Keskkooli haridustehnoloogilt Jaana Kõvatult, kas ta on nõus kaasa tulema. Leidsime võimaluse, kuidas tema reis rahastada. Nii läkski, Jaana tuli kaasa minu turvaisikuna,“ sõnas Triinu Grossmann muigamisi. 

Jaana kinnitas, et loomulikult oli ta nõus minema. „Muidugi mõtlesin, et reis on suhteliselt kallis, aga siis tuleb lihtsalt rohkem tööd teha!“

Ka Jaanal on õpetajana hea kogemus LEGO kasutamisest õppetöös. „Lapsel on LEGO klotside abil lihtsam ennast väljendada. Kui ta ehitab midagi valmis, siis koos valmis asjaga on tal kergem kirjeldada, jutustada, esitlust teha jne.“ 

LEGO Educationi ja Tuftsi Ülikooli STEAM LEGO Education Symposium and Tufts STEAM Education Conference toimus Bostonis 5.-7. juunini. „Räägime ju lastele ka, et õppida saab igal pool, igal sammul. Panime tähele, kuidas me ise reisi igal päeval õppisime. Kuidas lennujaamas käituda, kuidas metroos. Reisil õppimine oli väga oluline,“ kinnitasid Triinu ja Jaana. 

LEGOd pannakse kokku kunsti ja kirjandusega

Tegevused jagunesid LEGO sümpoosioni ja STEM-konverentsi vahel nii, et huvilised said kõigest osa. Kõik konkursi võitnud 27 õpetajat üle maailma (https://education.lego.com/en-us/events/2018-teacher-award-us ) tegid teisel päeval ettekande oma tööst ja demonstreerisid oma projekte. „Natuke olin ikka närvis ka, aga kõik läks kenasti. Iga päev olid ettekanded ja töötoad. Mina võtsin rohkem vanema kooliastme töötubasid ja Jaana alushariduse ning esimese kooliastmega seotud töötubasid,“ selgitas Triinu. „Jäi silma, kuidas LEGO klotse kasutati koos erinevate vahenditega, näiteks kunstitarvetega. Seda olen Eestis vähem näinud. Kõige huvitavam töötuba oli Novel Engineering (http://www.novelengineering.org/), kus ühendati kirjandus ja inseneeria.“

See tähendab, et võetakse kirjandusteosest (laulust, näidendist, muinasjutust jne) mõne tegelasega seotud probleem või keeruline olukord ja otsitakse sellele uudset, innovaatilist, tehnoloogiale-inseneeriale toetuvat lahendust. Näiteks kuidas saaks karupoeg Puhh puu otsast mee kätte või kuidas parandada Karlssoni propellerit. „Olen nüüd ise ka õpilastega katsetanud. Kuulasime „Rongisõidu“ laulu, õpilased mõtlesid, mis probleemid Piilupardil olid, miks rong kraavi läks, ja hakkasid otsima lahendusi,“ sõnas Triinu Grossmann. 

Ka Jaana Kõvatule jäi töötubadest enim silma see, kuidas õppimiseks, ülesande lahendamiseks ühendatakse mitu vahendit omavahel kokku ja seda mitte üksnes LEGOde puhul. „Esimeses töötoas tuli LEGOde abil meenutada lapsepõlve, kuidas ja mis situatsioonis õppisin. See tuletas meelde, kuidas õppida mängu abil. Mulle väga meeldis Six Bricks metoodika – see on kuus suurt Dupla LEGO klotsi, mille kasutusvõimalused on lõputud. Neid tundi tuues saab arendada õpilaste lugemis- ja matemaatikaoskust, ka kehalisi võimeid. Eestis ei ole Six Bricks väga levinud, mõtlengi, kuidas neid õpetajatele tutvustada,“ sõnas Jaana. 

Populaarne makerspace

Veel tõid Triinu ja Jaana välja, et väga populaarsed on praegu makerspace´id ehk ruum (koht, paik) koolis, raamatukogus või mujal avalikus hoones, kus on üles seatud hulk tehnoloogilisi vahendeid ja kus saab harjutada nii kätt, silma kui mõistust. „3D-printer  üksi ei tee makerspace´i. Juurde on vaja sisu ja inimesi. Töötubades arutleti palju, milline võiks makerspace olla, mis probleemid võivad tekkida,“ sõnasid nad. 

Bostonis nähtu ning kuuldu põhjal leidsid Triinu ja Jaana, et meie õpetajad võiksid omi töid-tegemisi julgemalt maailmale näidata ja tutvustada. Meil on, mida jagada, ka LEGOde kasutamise kogemust. Samuti julgustavad õpetajaid LEGO Teacher Award konkursil osalema. 

Fotod: http://tuftsstemedconference.org/summer2018/photos/

Samal teemal:

• Lasteaiad astuvad järgmise sammu STEAM-oskuste õpetamises
• LEGO Education kutsub osalema õpetajate konkursil Teacher Award 2018

Kandideerima oodatakse igas vanuses inimesi üle Eesti, kes tunnevad endas soovi pühenduda intensiivsele õppimisele ja enesearengule ning töötada selle nimel, et kõigil lastel oleks elus rohkem valikuid. Kahe aasta jooksul läbivad “Noored kooli” osalejad ainulaadse õpetamis- ja juhtimisoskuste koolituse, mis aitab neil kujuneda väljapaistvateks õpetajateks ja muutuste eestvedajateks oma kogukonnas. Samaaegselt töötatakse täiskoormusega tavakoolides, õpetades peamiselt 1.-9. klassi õpilasi. 

Noored Kooli tegevjuhi Kristi Klaasmägi sõnul pole programm siiski kiirtee õpetajaametisse, vaid väljakutseid pakkuv kasvukeskkond haridusvaldkonna eestvedajate kujunemiseks. “Näeme, et täna on Eestis liiga palju neid noori, kes jäävad põhiharidusega ja kelle valikud on hiljem seetõttu väga piiratud. Seepärast töötamegi koos koolide ja kogukondadega selle nimel, et iga laps Eestis saaks väga hea hariduse ja jõuaks vähemalt keskhariduse omandamiseni,” rääkis Klaasmägi.

“Eesti haridus vajab tõelisi staare, kes paneksid õpilastel silmad särama ja tõmbaksid oma entusiasmiga kaasa ka teised inimesed enda ümber, kes meie laste arengut igapäevaselt mõjutavad,” ütles programmi arendusjuht Maris Viires. “Kutsun üles kõiki, kes tahaksid teha tõeliselt tähenduslikku tööd ja sõna otseses mõttes muuta elusid, kandideerima “Noored kooli” programmi,” sõnas Viires.

Programmi pääsemiseks tuleb kandidaatidel läbida põhjalik kolmeosaline valikuprotsess, kus hinnatakse nende varasemaid töö- ja juhtimiskogemusi, planeerimis-, esinemis- suhtlemis- ja koostööoskusi ning üldist sobivust “Noored kooli” programmiga. Eelmisel aastal kandideeris programmi 327 inimest, kellest valituks osutus iga kümnes.

Lisainfo ja kandideerimine: www.nooredkooli.ee/kandideeri 

Allikas ja foto: programm "Noored kooli".

Samal teemal:

• Eesti haridus on OECD riikide võrdluses üks kättesaadavamaid ja õiglasemaid
• ITL: koolid vajavad reaalainete õpetajatest superstaare

6. EuroSkills’i võistlused toimuvad 26.-28. septembrini Budapestis, kus 40 võistlusalal osaleb ligi 600 noort 28 riigist üle Euroopa. EuroSkills 2018 avatakse teisipäeval, 25. septembril ning parimaid autasustatakse võistluste lõputseremoonial laupäeval, 29. septembril.

Eesti esindusvõistkonna koosseis:
•Jaagup Susi (Tartu Kunstikool) – graafiline disainer
•Liisa Meidla (Tallinna Teeninduskool) – vastuvõtuadministraator
•Markus Pärn (Tartu Kutsehariduskeskus) – kokk 
•Demi Kivilo (Rakvere Ametikool) – restoraniteenindaja
•Elen Tatrik (Tallinna Tööstushariduskeskus) ja Minni Meisterson (Tallinna Tehnikakõrgkool) – rätsepate paarisvõistlus
•Reini Tammeorg ja Gen Lee (Tartu Kutsehariduskeskus) – IT-spetsialist
•Maris Paas (Räpina Aianduskool) – florist 
•Joost Podekrat (Rakvere Ametikool) – plaatija 
•Riko Lorber (Tallinna Kopli Ametikool) – siseviimistleja 
•Markus Vainu ja Ilmar Jürisaar (Räpina Aianduskool) – maastikuehitajate paarisvõistlus
•Aivo Alas (Kuressaare Ametikool) – sõiduautotehnik 

Lisainfo Eesti delegatsiooni kohta: kutsehariduse infoportaal

EuroSkillsi ametlik lisainfo: EuroSkills 2018

Allikas ja foto: SA Innove pressiteade. 

Samal teemal:

• Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse kineetiline skulptuur „Rukkilill“ avatakse ka Jõhvis
• Õppeasutused saavad Innovest toetust taotleda praktikasüsteemi arendamiseks

"Pikka aega hõlmas toiduainete tehnoloogia liha- ja piimatoodete õpet. Nüüd on õppekava laiendatud kogu toiduainete tootmise ahelale", selgitas raamatu koostaja, maaülikooli toiduteaduse ja toiduainete tehnoloogia õppetooli lektor Vilma Tatar. Niisiis pole tegu mitte kokaraamatuga, vaid tehnoloogilise õpetusega, kuidas saada loomsest ja taimsest toorainest toiduaineid.

Esmalt kirjeldatakse toidu tooret, millest hakatakse toiduaineid valmistama, kirjeldas Tatar. Seejärel kirjeldatakse põhiprotsesse (füüsikalised, keemilised ja mikrobioloogilised), mida toormega on tarvis teha, et tekiksid toiduained.

Vahepeal on väike peatükk ka üldistest tehnoloogilistest seadmetest, mida kasutatakse toiduainete valmistamise juures. Kõige ulatuslikuma mahu moodustab toiduainete tehnoloogiline osa, kus käsitletakse piima-, lihatoodete, jookide, kalatoodete, pagar-kondiitritoodete tehnoloogiat.

Mõeldud on raamat eeskätt bakalaureuseõppe õpikuna, sest selles käsitletakse kõiki toiduainetega seotud valdkondi. Räägitakse ka toiduohutusest, seadusandlusest ja sellega tegelevate asutusteni välja. Õpikut on juba soovinud soetada mitmed toidu käitlejad, aga ka koolid, kus õpe on seotud toiduainete tehnoloogiaga.

Õpiku käsikirja koostamisel osales kümme autorit. Põhiliselt toiduteaduse ja toiduainete tehnoloogia õppetooli töötajad maaülikoolist, kuid kaks autorit on ka Tallinna Tehnikaülikoolist. Käsikiri valmis SA Archimedese toel, trükki rahastas Eesti Maaülikooli arengufond.

Allikas: Eesti Maaülikooli pressiteade. 

Samal teemal:

• Ilmus Sally Stuudio "Värvusõpetuse tööraamat"
• Valminud on uus majandusõpik gümnaasiumile

Osalenud koolide nimekiri on mitmekesine: tööd esitasid Aste, Esku-Kamari, Hargla, Jõhvi, Kohtla-Järve, Kuuste, Läänemaa, Nõo, Orissaare, Peedu, Puka, Põlva, Pärnu, Rakvere, Vodja, Suure-Jaani, Tallinna, Tapa, Tartu, Türi, Valga ja Võru koolide õpilased, samuti suvise ettevõtluslaagri osalejad. On nii algkoolilaste kui ka gümnasistide töid. Kõige ettevõtlikumad tööde esitajad on Suure-Jaani Koolis, sealt laekus konkursile neli tööd. Kõrgkoolidest ja ametikoolidest on esindatud Eesti Kunstiakadeemia, Tartu Ülikooli, Tallinna Ülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooli ning Tartu Kutsehariduskeskuse õppurid. Vene õppekeelega koolidest olid aktiivsemad Jõhvi Vene põhikool ja Kohtla-Järve Kesklinna põhikool.

Haridus- ja Teadusministeeriumi eestvedamisel toimuva konkursil asub nüüd laekunud töid hindama žürii, oktoobris selguvad finalistid. Kõige ettevõtlikumad saavad tunnustuse 27. novembril Tallinnas Kultuurikatlas.

Ettevõtlusõpe koolitundides ja vanemate eeskuju on innustanud aina rohkem õpilasi nuputama, katsetama, ellu viima, tootma ja turundama, eesmärgiga kogeda tegutsemisrõõmu ja eduelamust. Haridus- ja Teadusministeeriumi ettevõtlusõppe programmi juht Kristi Ploom märkis, et koolides on hakatud ettevõtlusõpet rohkem väärtustama, kuivõrd mõistetakse, et kogemuspõhine ja praktiline õpe on sild teadmiste ja päriselu vahel. 

"Ettevõtlusõppe eesmärk on läbi praktilise ja kogemuspõhise õppe parandada noorte kohanemisvõimet ja hakkamasaamist tööturul," ütles Ploom. "Ettevõtlikus koolis kujunevad ettevõtlikud noored, seda kinnitab ka konkursil osalejate hulk. Aina rohkemates koolides töötab elulise ja praktilise õppe eesmärgil kogu koolipere ühiselt, planeerides aktiivseid õppetegevusi, lõimides õppeaineid ja külastades kogukonna asutusi. Näeme ettevõtlusõppe praktilisemaks muutmiseks toetust taotlevatest projektidest, kui lahkelt on ettevõtjad valmis koolinoortele oma kogemusi jagama ning lubama õppuritel ka päris tööd proovida."

Allikas: HTMi pressiteade. 

AHHAA projektijuhi Sander Kase sõnul ootavad külastajaid eksponaadid, kus saab muuhulgas tegeleda veealuse kaevandamisega ning lainete jõul energiat toota.

„Isiklikult pean kõige põnevamaks eksponaadiks hiiglaslikku interaktiivset maailmamerede kaarti, mis ühendab erinevaid andmekogumikke ja laseb külastajal ise otsida seoseid merede temperatuuri, soolsuse, transpordi, reostuse, ilmastiku ja paljude muude tegurite vahel,“ ütles Kask.

Kask lisas, et näituse eesmärk on lasta külastajatel katsetada ja õppida merede ning ookeanide targa kasutamise kohta. Täna avatud eksponaadid jäävad AHHAAsse kuni aastalõpuni ja seejärel võtavad teekonna ette Prantsusmaale Nausicaa okeanaariumisse. Näituse kogumaksumus on orienteeruvalt 40 000 eurot.

Näitus on osa üle-euroopalisest jätkusuutliku (mere)teaduse projektist MARINA, mida juhib Itaalia riiklik teadusnõukogu ning milles osaleb ka AHHAA. Sander Kask rääkis, et kõigist projektipartneritest on just AHHAAl kõige tugevam teaduseksponaatide ehitamise kogemus. 

„Konverentsi kohalike korraldajatena on meil hea meel anda hoogu juurde rahvusvahelisele teaduskoostööle ning pakkuda külalistele uudishimu ja loovust ärgitavat keskkonda,“ lisas ta.

Konverentsist võtavad osa põhiliselt Euroopa teadlased, aga ka külalised Uruguaist, Israelist ja Bangladeshist. Kokku võõrustab AHHAA sadakonda teadurit, kes esindavad väga erinevaid valdkondi, kuid keda ühendab soov parandada teadlaste ja ühiskonna kahepoolset koostööd.

Fotod: Mathis Bogens/AHHAA.

Samal teemal:

• Teadlaste Öö festival keskendub keskkonnateadlikkusele
• 21-aastane Teaduskeskus AHHAA üllatab ka edaspidi