Teemaveerandid

Selles iga kahe aasta tagant ilmuvas väljaandes sukeldutakse eTwinningu ettevõtmistesse ja saavutustesse ning uuritakse sügavuti valdkondi nagu õpetajate praktika ja õpilaste motivatsioon. Lisaks heidetakse pilku võimalikele tuleviku-uuendustele. Seire aluseks on laiahaardeline küsitlus, kus rohkem kui 10 000 inimest vastasid 44 küsimusele. 

2019. aasta aruanne koosneb seitsmest peatükist ja algab vastanute määratlemisest – 92% neist olid õpetajad, kellest 69 protsendil oli 11–30 aastat töökogemust. Sellele järgneb eTwinningu mõju analüüs vastanute tööle, õpetajate ja õpilaste praktikale eri valdkondades ning õpilaste õppimisele ja motivatsioonile. Aruandes hinnatakse eTwinningut ka laiemas kontekstis, näiteks 2018. a TALISe aruande valguses, ning tuvastatakse hariduspoliitika valdkonnad, millesse eTwinning võiks panustada. 

eTwinningu märgiga koolid

Seires tuuakse välja eTwinningu mõju koolidele, millele on antud eTwinningu kooli märk. Märgiga pärjatud koolidest vastanute hulgast leidis 90%, et eTwinning edendab õpetajatevahelist koostööd ja suhtlust. Lisaks uskuti, et eTwinningus osalemine parandab õpilaste ja õpetajate vahelisi suhteid ning 86% arvas, et see aitab koolis luua Euroopa kodakondsuse tunnetust.

eTwinningus on 14 aasta jooksul üle Euroopa kaasa löönud enam kui 700 000 õpetajat, kes töötavad 195 000 koolis. Tehtud on üle 93 000 projekti, mis hõlmavad õpilasi kõigist haridusastmetest ja kõikjalt Euroopast. eTwinning on koolidele mõeldud veebipõhine tegevus, mida rahastab Euroopa Komisjon programmi Erasmus+ raames. Selles osalevad õpetajad 36 Euroopa riigist ja 8 naaberriigist. eTwinningu digitaalne platvorm on saadaval 31 keeles. eTwinningus on loodud kõik võimalused turvaliseks veebipõhiseks rahvusvaheliseks projektitööks. 

Mõju uutele oskustele

Seire esimene peatükk käsitleb seda, kuidas õpetajad tajuvad eTwinningu mõju õpetamispraktikale. Vastajad leidsid, et eTwinning mõjutab kõige rohkem projektipõhiseid õpetamisoskusi ja õppekavaüleseid oskusi (90%); õpetamise tehnoloogilisi oskuseid (87%); teiste õpetajatega koos töötamise oskuseid (84%). 

Mõju olemasolevale õpetamispraktikale

Välja toodi viis peamist praktikat, mille kohta õpetajad ütlesid, et teevad neid asju tänu osalemisele eTwinningus. Näiteks nad pööravad tähelepanu valdkonnaülestele teemadele (77%); õppetöö tugineb õpilaste kompetentsuse arendamisele sama palju kui teadmiste omandamisele (76%); õpilasi õpetatakse õppima (74%). 

Prioriteedid õpetaja ja õpilase arengus

Õpetajad tajuvad, et eTwinning on eriti positiivselt mõjunud  kultuuridevahelise dialoogi edendamisele (83% vastanuist); sotsiaalsete, kodaniku- ja kultuuridevahelise pädevuste omandamisele (82%); nende endi kompetenst on tõusnud, oskavad valida erinevaid õpetamisstrateegiaid (79%). 

Õpetajate tehnoloogia kasutamine hariduslikel eesmärkidel

Tehnoloogia kasutamine hariduses on alati arutelu tekitanud. Õpetajad küsivad ikka, millal ja kuidas tehnoloogiat õppetöös tõhusalt kasutada.

eTwinning julgustab juba oma olemuselt õpetajaid tehnoloogiat asjakohaselt kasutama - tehnoloogia on vahend, mitte eesmärk. Viis valdkonda, kus eTwinning on enim mõjutanud õpetajate tehnoloogia kasutamist hariduslikel eesmärkide saavutamisel:

80% kasutab tundide ettevalmistamiseks IKTd/multimeediumit/internetti.
80% kasutab tundides IKTd/multimeediumit/internetti.
76% osaleb veebipõhistel koolitustel.
73% valmistab ette ja kasutab tundide ajal digitaalseid esitlusi.
72% loob õpilastele oma digitaalsed õppematerjalid.

Võib öelda, et eTwinning on sisendanud õpetajatesse usaldust tehnoloogia kasutamiseks õppetöös. 

eTwinningu seirearuande 2019 leiab siit. Lühikokkuvõttega saab tutvuda siin. 

Samal teemal:

• eTwinningu multiprojektidega saab liituda veel kolm kuud
• 15 aastat positiivset eTwinningu programmi
• Uus digitaalne kompetents ja inspireerivad ideed rahvusvaheliselt koolituselt Viinist

Eesmärk on luua Eesti haridusele kvaliteetseid digilahendusi ja vältida tulevikus olukorda, kus meie õpilastel on võimalik õppida vaid välismaiste rakenduste abil.

Startup Estonia algatatud programmi valiti kuus haridustehnoloogia valdkonna ettevõtet, kes hakkavad koos koolide ja lasteaedadega uusi digilahendusi looma. Sõelale jäänud ideed ulatuvad väikelastele mõeldud emakeele õppevahenditest kuni virtuaalreaalsuse lahendusteni, kõigil soov saada uueks Eesti edulooks maailmas. Projekti käigus kohtuvad ettevõtted regulaarselt koolide ja lasteaedade esindajatega, kaasates arendusse ka õppijad.

„Parimad eraettevõtjate loodud hariduslikud digilahendused saavad sündida vaid koos haridusasutustega, aga seni on ametlik võimalus iduettevõtete ja koolide koostööks puudunud,“ selgitas HITSA programmijuht Aivar Hiio. „Tahame vältida olukorda, et kümne aasta pärast kasutavad Eesti koolid vaid välismaiseid ja võõrkeelseid lahendusi. Aga just selles suunas me praegu liigume.“

“Digitehnoloogia rakendamine koolides on praegu üsna ebasüstemaatiline,” lisas TLÜ Haridustehnoloogia keskuse juhataja Kairit Tammets. “Sageli on õpetajatel raske valida, milliseid lahendusi nad peaks katsetama ning neil napib infot tõenduspõhiste otsuste tegemiseks. Prof. Tobias Ley juhitud uurimisrühm on viimastel aastatel tegelenud intensiivselt koosloome rakendamise ja uurimisega kooli-ülikooli koostöös. Algatuse raames on meil võimalus rakendada seniseid kogemusi meie jaoks uudses koostöövormis, mis aitab meid jõuda ühise arusaamani, kuidas kõige paremini tõenduspõhiste hariduslahenduste loomist toetada.”

„Lisaks sellele, et koosloome pakub koolirahvale võimalust rääkida kaasa nende vajadustele vastavate lahenduste välja töötamisel, on sellel praktilist väärtust ka õpilastele,” ütles Startup Estonia haridusvaldkonna projektijuht Inga Kõue. “Koosloome pakub lastele ja noortele võimalust osaleda innovatsiooni edendavas, projekti- ja ettevõtluspõhises õppes, tutvuda startup mõtteviisi tööpõhimõtetega ja õppida tundma uusi tehnoloogiaid. Ettevõtete jaoks lühendab koosloomes osalemine oluliselt arendusprotsessi ja tagab haridustoodetele asjakohase sisu ja parema jätkusuutlikkuse.”

12. veebruaril toimus HITSA nutiklassis projekti avaseminar, kus ettevõtete ja haridusasutuste esindajatele jagas koosloomekogemusi ning soovitusi uute teenuste disainimiseks eduka idufirma Clanbeat Education juht Kadri Tuisk.

Haridusasutuste ja ettevõtete koosloome mudeli katsetamine kestab 2020. aasta maikuuni ja lõppeb avatud üritusega Eesti suurimal tehnoloogiakonverentsil Latitude59.

Osalevad ettevõtted: A Story, ALPA Kids, CogniSpot, Futuclass, Mastery ja Proovikivi.

Osalevad koolid: Kolga Lasteaed, Loksa Lasteaed Õnnetriinu, Järveotsa Gümnaasium, Paide Gümnaasium, Põltsamaa Ühisgümnaasium, Rocca al Mare Kool, Tallinna Kuristiku Gümnaasium, Tallinna Saksa Gümnaasium, Tartu Erakool, Tartu Hiie Kool ja Vene Õismäe Lütseum

Lisainfo programmi kohta 

Programmi viivad koostöös läbi Hariduse Infotehnoloogia SA (HITSA), Startup Estonia ja Tallinna Ülikooli Haridustehnoloogia keskuse ning Haridusuuenduse tippkeskus. HITSA on toeks programmis osalevatele haridusasutustele, Startup Estonia iduettevõtetele ning Tallinna Ülikool pakub osapooltele metoodilist ja didaktilist tuge ning toetab tõenduspõhisust koosloome protsessis.

EdTech valdkonna koosloome pilootprogrammi aitavad ellu viia Haridus- ja Teadusministeerium ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Programmi kaasrahastatakse Euroopa Struktuurifondide vahenditest.

Foto: Steve Johnson, Unsplash

On olnud aegu, kus ellujäämine sõltus hoopis teistsugustest pädevusest (loe oskustest) kui praegu. Oskus lugeda loodust, et varuda ning olla valmis talveks, mis jäiselt külm või hoopis lumerohke ja pehme. Oskus teha käsitööd ja mitte millestki midagi.

See, kuidas me töötame, õpime, osaleme ühiskonnaelus ja korraldame argielu, muutub pidevalt kooskõlas tehnoloogia arengu ning ülemaailmsete väljakutsetega (olgu selleks siis suured põlengud Austraalias või haiguspuhangud Hiinas). Õiged oskused aitavad inimestel mainitud muutustega kohaneda, et tagada nii oma heaolu kui ka suures pildis ühiskonna oma.

Tänapäeval peab inimestel olema hulk oskusi alates põhioskustest, nagu kirja-, arvutus- ja digioskus, kuni kutse- või tehniliste oskusteni, samuti ettevõtlus- ning valdkonnaüleste oskusteni, nagu võõrkeeleoskus või õpi- ja algatusvõime.

Üks 21.sajandi võtmeoskustest on ettevõtluspädevus. See ei ole ainult oskus luua firmat ning seda üleval pidada ning arendada (see on väike osa sellest), see on iseenda ja oma eluga kvaliteetselt hakkamasaamine ning selle kaudu ka väärtuse loomine endale ja ka ühiskonnale. 

Ettevõtluspädevus on arendatav igas aines  algkoolist alates 

Ettevõtluspädevuse kolm pädevusvaldkonda, 1) enesejuhtimine; 2) sotsiaalsete olukordade juhtimine ning 3) väärtust loov mõtlemine ning ja lahenduste leidmine toetavad eelkõige loovate ning ettevõtlike inimeste arengut ühiskonnas, mistõttu on nende alapädevuste arendamine oluline alates varasest east, juba algkoolis. Nende pädevuste arendamine loob aluse edukaks karjääriks ja igapäevaseks toimetulekuks, sh ettevõtlusvaldkonnas tegutsemiseks. Neljas pädevusvaldkond, äriideede elluviimine, sisaldab ettevõtlusalaseid teadmisi ja oskusi, mis on vajalikud ettevõtlusega alustamiseks või karjäärivalikul ettevõtliku palgatöötajana. Kõik alapädevused on olulised ja lahutamatud, kuigi iga inimene arendab üksikuid alapädevusi erineval tasemel. 

Seminaridelt kaasa praktilised ülesanded ja metoodilised nipid  

Veebruarist maini toimuvad ettevõtlusõppe programmi Edu ja Tegu ning SA Innove infoseminarid ettevõtluspädevuse arendamise kohta kõigis kooliastmetes ning kõigis ainetundides. Lektorid aitavad mõtestada, millest see pädevus koosneb ning milliseid praktilisi ülesandeid võiks kasutada antud pädevuse arendamiseks noortes inimestes, sest nii tahaks, et nad elaks täisväärtuslikku elu.

19.veebruar – Äriideede elluviimine

25.märts – Enesejuhtimine

Aprill – Sotsiaalsete olukordade lahendamine

Mai – Väärtust loov mõtlemine ja lahenduste leidmine

Seminaridele on oodatud aineõpetajad, kes on valmis oma aine raames arendama ettevõtluspädevust. Seminarid toimuvad Tallinnas. 

NB! Täpsem info ja registreerimine www.ettevõtlusõpe.ee/koolitus. 

Erika Veide, SA Innove üldhariduse ettevõtlusõppe koordinaator 

Samal teemal:

• Kaheksa võimalust ettevõtlusõppe rakendamiseks siis, kui see tundub võimatu

TalTechi õppeprorektor Hendrik Voll kutsus noori avatud uste päevale: „Just avatud uste päeval võib alguse saada karjäär, mis viib Eesti keskmisest oluliselt suurema palganumbrini – tehnikaülikooli vilistlaste palgatase on olnud juba aastaid teiste õppeasutuste lõpetajatest kõrgem. Tehnikaülikooli õppeprogrammide lõpetajad on tööturul väga hinnatud ja vajatud ning sageli on need tööandjad ülikoolist lähema 15 kilomeetri kaugusel.“

Voll lisas, et kindlasti on mõistlik alustada oma ülikooliõpinguid siin, regiooni parimas tehnikaülikoolis kodule lähedases Mustamäel, kust on võrsunud mitmed Forbesi majandusajakirja pingerea ettevõtlikest noortest.

Tehnikaülikooli saab sisse astuda ka avatud uste päeval. Tänaseks on sisseastumisavalduse tehnikaülikooli esitanud juba ligi pooltuhat TalTechi tudengikandidaati.

Noortel tasub hoida silm peal TalTechi avatud uste veebil, sest juba 18. veebruarist saab registreeruda töötubadesse, loengutele, laborikülastustele – tavaliselt saavad just need popid tegevused kiiresti täis. Kõik külalised aga mahuvad ära eriala- ja tudengimessile, kus saab teada, mida TalTechis õppida saab ja millistes tudengite ettevõtmistes õpingute ajal kaasa lüüa.

Ka sel aastal toovad piisava arvu huviliste korral tasuta bussid Tallinnasse ning kodupaika tagasi sellistest linnadest nagu Tartu, Kuressaare ja Pärnu. Bussidele registreerumine lõppeb 14. veebruaril.

Avatud uste päev on parim viis ülikooliga tutvuda ning küsida tudengitelt, mida tähendab tehnikaülikoolis õppimine.

Üliõpilaskonna esimees Gerlin Gil kinnitas, et TalTech on suurepärane ülikool, kus ambitsioonikal, kohusetundlikul ja võimekal noorel on kerge tiibadesse tuul alla saada. Ta lisas: „Erialased teadmised saab omandada koos väga erinevate inimestega ja kui oled vähegi sotsialiseeruv, leiad endale sõbrad terveks eluks. Meil on vahva ülikoolilinnak, kus on olemas pea kõik eluks vajalik ning kus kogu aeg toimub midagi harivat ja vahvat. Olgu selleks siis kõrgharidusrahastuse arutelu, üheskoos robotite ehitamine või saunamaraton. Olen ise olnud aastaid TalTechis lisaks õppetööle aktiivne ka tudengielus ja tean, et meie ülikoolist sirguvad edukad ja tööturul nõutud noored, kes tulevad ka elu kõige keerulisematest olukordadest võitjana välja."

Eesti noored hindavad tehnikaülikooli kõrgelt – aasta tagasi tehtud Eesti ülikoolide maineuuringu järgi on just TalTechi maine märkimisväärselt kasvanud eelkõige Eesti noorte seas, seda nii ratsionaalsetes kui ka emotsionaalsetes hinnangutes. Tehnikaülikooli tugevusteks on noorte hinnangul tugevad digitaalsed ja uued tehnoloogiad, hariduse praktilisus, ettevõtlik vaim, rahvusvahelisus, keskkonnasõbralikkus, ühtne ja eristuv kuvand. Samuti hinnati kõrgelt tudengisõbralikkust ja ettevõtluskoostööd.

Allikas: Tallinna Tehnikaülikooli pressiteade. Foto: Unsplash.

Samal teemal:

• Uudne praktikaportaal viib kokku tööandjad ja TalTechi majandustudengid
• Algas vastuvõtt TalTechi avatud ülikooli

Just nende sugugi mitte lihtsate küsimuste üle mõtisklesid kooli õpetajad ja õpilased 100. koolipäeva eel. Nende mõtiskluste tulemusena valmiski koolis meie väärtuste sein, mis koosneb sümboolselt 100 mõistest, määrates sellega edasise arengu suunda. 

Ja on juba traditsiooniks kujunenud, et just esimese klassi õpilaste jaoks möödub sajas koolipäev väga ebatavalisel moel. Sel aastal toimusid näiteks 7. veebruaril esimese klassi õpilaste tunnid mitte klassiruumides, vaid erinevates jaamades. Lastel oli vaja lahendada 100 ülesannet, arvata ära 100 sõna ristsõnas, lahendada mõistatusi arvuga 100, panna pusletükkidest kokku number 100.

Oli ka sportlikku võimlemist, kus oli vaja lüüa palli tagasi, keerata võimlemisrõngast, hüpata hüpitsaga. Lapsed külastasid ka raamatukogu, kus 4. klassi õpilased rääkisid nendele väikeste teatriedenduste kaudu raamatukogust. 
Just algklassides muutub õppimises üheks tähtsaks momendiks õppimise mänguvorm, kus õpilane peab lahendama teatud ülesandeid läbi mängu. See kaasab õpilast õppeprotsessi ning äratab temas suuremat huvi õppimise vastu.

Jaamade korraldamises aitasid kaasa ka 7. ja 4. klasside õpilased, mis tähendab, et ka nende jaoks möödus see päev aktiivsete töömeetodite alusel – sest selgitades midagi teisele inimesele omandad ka ise materjali paremini ning koged uusi suhtlemis- ja juhendamisoskusi, mis igal juhul tulevad tulevikus kasuks. 

100 päeva koolis – kellegi jaoks on seda palju, teiste jaoks jällegi vähe. Kuid meie kooli jaoks on see järjekordne võimalus korraldada õppeprotsessi täiesti uut moodi.

Loo ja fotod saatis Koolielule Tallinna Mustamäe Humanitaargümnaasiumi õpetaja Aleksandra Dubjagina. 

Samal teemal: 

• Tallinna Mustamäe Humanitaargümnaasiumis toimus hariduskonverents 

Tänavusse, teise lendu on oodatud nii matemaatikud kui ka füüsikud, kel on juba olemas magistrikraad, kuid puudub õpetamiskogemus.

Programmis osalejad asuvad korraga ülikoolis õpetajaharidust omandama ja üldhariduskoolis õpetajana töötama. Eelmisel aastal alustas programmi esimeses lennus 11 matemaatikut. Nende seas on ka Annika Koitmäe-Pihl, kes vahetas töökoha Tallinnas kodulähedase Rapla Kesklinna Kooli vastu. Nüüdseks on ta seal üle poole õppeaasta matemaatikat õpetanud. 

„Ma olen väga rahul, et mind programmi valiti, ning mul on hea meel, et tegin ise õige valiku ja mujale matemaatikaõpetajaks õppima ei läinud. Selle programmi juures on eriti hea see, et oleme kursusekaaslastega ka saatusekaaslased ja mõistame üksteist: me kuulame ära, anname nõu, lohutame, julgustame, innustame ja motiveerime üksteist. Meie seltskond on lihtsalt super!“ sõnas Koitmäe-Pihl.

Programmi „Kogenud kooli“ on oodatud kõik, kellel on magistrikraad või sellega võrdsustatud haridus ning kes on läbinud vähemalt 60 ainepunkti ulatuses erialaaineid. Avaldusi saab esitada 30. aprillini, nõutele vastavad kandidaadid kutsutakse erialakatsele, mis toimub 14. mail. Sisseastumistingimuste ja ajakavaga saab tutvuda õpetajakoolituse veebilehel õpetaja.ut.ee.

„Kes oma sobivuses kahtleb, võiks kindlasti meile kirjutada,“ julgustas programmi koordinaator Kiiri Toomberg. „Oleme varasemate õpingute arvestamisel küllaltki paindlikud. Kui vajalik ainemaht ei ole täidetud, oskame kandidaadile anda soovitusi, kuidas järgmiseks aastaks piisav hulk punkte kokku saada.“

Tartu Ülikool algatas programmi „Kogenud kooli“ mullu kevadel eesmärgiga leevendada üha teravnevat reaalainete õpetajate puudust Eesti koolides. Programmi toetab tehnoloogiaettevõte Playtech. Ülikool on avatud koostööks ka uute partneritega, kes peavad oluliseks panustada õpetajate järelkasvu.

Allikas: TÜ pressiteade.

Algatus on kogunud palju toetajaid ning kõigest mõne kuuga on koolidele kummikeksu ja footbag’ide soetamiseks annetatud juba üle 20 000 euro ning programmis osaleb üle 150 kooli.

Projektiga Vahetund.ee saab liituda iga kool kodulehel www.vahetund.ee, misjärel kaardistatakse koolis olevate 1.-4. klassi õpilaste arv ning annetajate abiga paigaldatakse siis kooli hoiukastid koos mänguvahenditega. Eesmärgiks on muuta laste vahetunnid taas aktiivsemaks ning juba praeguseks on tänu projektile koolides üle 22 000 kehaliselt aktiivsema lapse.

„Oleme küll PISA tabeli järgi esimeste seas, kuid koolilaste heaolu õnne indeksi tabelis uuringute järgi aga viimaste seas. Stressi ja depressiooni tase järjest tõuseb,” nentis projekti algatanud Tallinn Moon Rotary Klubi liige Kee Abel. “Lapsed ei mängi ja ei suhtle enam omavahel sellisel moel nagu vanasti. Soomes on eraldi hakatud välja koolitama näiteks õpetajaid, kes õpetavad lastele mängimist. Suhtlemise probleemid noortel aga viivad meid ühel hetkel hoopis tõsisematele probleemidele täiskasvanu eas, kus lihtsalt inimesed ei oska enam teistega arvestada ning omavahel suhelda.“

„Projekti Vahetund.ee eesmärk on pakkuda aktiivset tegevust vahetundideks, et tekiks alternatiiv nutiseadmetele, lisaks füüsiline aktiivsus, mis on vajalik, et laps oleks jälle vastuvõtlikum õppeainete omandamisele ning läbi mängu areneks ka teistega arvestamise oskus ning omavaheline suhtlemine,“ selgitas Abel. 

Rahastus mänguvahendite ostmiseks tuleb enamasti läbi annetuste kohaliku kogukonna või lastevanemate kaudu, kuid projekti toetama on oodatud kõik huvilised eraisikud ning ettevõtted. 

Heategevuslikus projektis lööb transpordipartnerina kaasa ka DPD Eesti. „Peresõbraliku ettevõttena on laste aktiivsuse tõstmise toetamine üks põhimõtteid, mida idee algatajatega kindlasti jagame ning lisaks tundus Vahetund.ee projekt meile kohe väga südamelähedane, kuna enamus DPD töötajatest on kasvanud ajastul, kus nutiseadmete asemel oli peamiseks koolikaaslastega lävimise viisiks vahetu suhtlemine ja seda tihti läbi mängude ning footbag´de ja keksukummidega. Seega meenus  paljudele meist koheselt endi kooliaeg,“ selgitas DPD Eesti tegevjuht Remo Kirss. „Meie soov on, et meie lapsed saaks ka aimdust ja mõistaks, et lisaks nutiseadmetele on palju toredamaid, aktiivsemaid mooduseid ühiseks aja veetmiseks.“

Praeguseks on projektiga liitunud 155 kooli ning suuremaid ja väiksemaid toetajaid on kokku 1596. Kõik ettevõtmisest huvitunud koolid, lapsevanemad ja toetajad leiavad täpsema informatsiooni lehelt vahetund.ee. 

Allikas: korraldajate info.

Kokkuvõtte autor on Birgy Lorenz, Tallina Tehnikaülikooli küberkaitse teadlane

KüberPähkli uuringu tulemusi saab kõrvutada eelmise aasta lõpus avaldatud PISA uuringu IKT-vahendite kasutust uuriva osaga, millest selgus, et digitehnoloogia on Eesti lapseni küll jõudnud (ehk on kasutusel pigem vahetunnis ning kodutööde tegemisel), aga mitte igasse ainetundi. Toimumas on tehnoloogiaalane hüpe lauaarvutitelt mobiilse tehnoloogia kasutamisele nii kodudes kui ka koolis, mis toob fookusesse enam ka digitaalse ohutuse alased oskused, sest intsidente võib juhtuda iga kell ja igas kohas.

Samamoodi näitas uuring kasvu informaatikaõpetuse õpetamises, kuid ligipääsetavus ringitundidesse on pigem jäänud piiratumaks ja ligipääs tüdrukutel madalamaks. Vahed maakonna siseselt koolide hulgas on suured, seetõttu on igas maakonnas neid, kellel on asjad hästi ja samas on alati ka neid, kellel oleks vaja veel digiteemal palju vaeva näha, et õpilastele miinimumoskused ja ligipääsetavus tagada.

Teavitustööd digitaalse ohutuse vallas tehakse enamasti kord või kaks aastas ja sellekohane raskus jääb pigem kooli kanda. Halvemuse poole on muutnud see, millisel määral vanemad ja õpilased ise digiteemadel arutlevad. Sellest annab teada ka hiljutine Samsungi ja CybExeri küberjulgeoleku uuringu tulemus, kus selgub, et Eesti ühiskonnas küberteemadest pigem ei räägita ja uudiseid pigem ei loeta.

Vanemad õpilased ootavad küberkaitse teemadel koolitusi pigem professionaalidelt, nooremad lepiksid ka klassijuhatajaga, kui viimane teaks, millest ta räägib. Samas vaatavad nooremad õpilased ka vanemate nõuannete poole, mis tähendab, et lapsevanemate harimiseks tehtud pingutused koolis peaksid olema järgmistel aastatel võtmeküsimuseks, kuidas saaksime noori veel paremini toetada.

Kuigi noored ise peavad oma oskuseid piisavalt heaks ja näib, et sellel teemal täiskasvanute abi ei vajata, siis reaalsed oskused probleeme lahendada olid uuringu tulemustel siiski madalad. Tundub uskumatu, et oskuste mõõtmise osas on vanemate klasside edumaa kadumas. Võib väita et 4.-6. klassi õpilastega on tehtud palju tööd, et nad oskaksid internetis turvaliselt käituda (nt. on kasutusel HITSA tellitud Digiõpik, kus on kursus digitaalsest ohutusest), aga 7.-9. klass on jäänud pigem üksi. Samuti on märgata erinevusi poiste ja tüdrukute suhtumises, oskustes ja probleemidele lahenduste leidmises nii digiohutuse kui ka tuleviku ühiskonna kontekstis juba 4.-6. klassis. Vanuse kasvades erinevused süvenevad. Selline asi mõjutab soolõhest tulenevaid väljakutseid infoühiskonna toimimisel pigem negatiivselt.  

Soovituste hulgast tooksin välja vajaduse tegeleda mõtlemise ja analüüsi tasandiga digitaalset ohutust puudutavates tegevustes; lastele tuleb anda praktilisi kogemusi. On vaja luua ülesandeid ja materjale, mis toetavad nii tehniliste kui sotsiaalsete oskuste õppimist ning kindlasti õppida selgeks korrektne valdkonda puudutav terminoloogia. Tänane kool sipleb mures, et kuna puuduvad uudsed vahendid (VR, droonid, robootika), siis puuduvad ka nende tehnoloogiate ohutust puudutavad materjalid. Küsimused kellele sõidab osta iseauto?, kas robotid võtavad üle arstide töö?, kas droonid tuleks ära keelata? on õpilastele veel teemad, millest ei ole sügavuti räägitud, aga millega maailm iga päev kokku puutub.

Uuringu tulemustega saab tutvuda www.kybepahkel.ee, valides ülevalt äärelt „Uuringuanalüüsid“.

Küberpähkli uuringu läbiviimist toetasid Kaitseministeerium ja Eesti Interneti Sihtasutus. Uuringu viis läbi Tallinna Tehnikaülikooli Küberkriminalistika ja Küberjulgeoleku Keskus. Uuringu tulemused aitavad ellu viia "Targalt internetis" projekti tegevusi Eestis ja suunata digitaalse ohutuse alast fookust õpilaste, õpetajate ja vanemate harimisel ning toetamisel.

Lisalugemiseks:

PISA https://www.hm.ee/sites/default/files/pisa_2018-19_raportweb.pdf

Samsungi ja CybExeri küberjulgeoleku uuring: https://kasulik.delfi.ee/news/uudised/uuring-kuberturvalisus-ei-paku-eestlastele-huvi-ja-sellest-ei-saada-aru?id=88063969

Samal teemal:

• Digiteadlikkus toob nii paremad otsused kui ka suurema julguse riskida
• KüberPähkel küsib: missugused on õpilaste teadmised digitaalsest ohutusest?

Rahvusvahelise teadlasvõrgustiku EU Kids Online värske raporti kohaselt paistavad Eesti lapsed Euroopa eakaaslaste seas silma väga aktiivse ja mitmekülgse netikasutusega, samas kogevad nad võrdlemisi vähe veebiriske. Häirivate netikogemuste osas on Eesti lapsed Euroopa keskmisel tasemel.

Enamik uuringus osalenud 19 Euroopa riigi 9–16aastastest lastest kasutab nutitelefoni iga päev või peaaegu kogu aeg. Võrreldes 2010. aastal korraldatud üle-Euroopalise küsitlusega on oluliselt kasvanud nii nutitelefoni kasutavate laste osakaal kui internetis veedetav aeg.

Euroopa riikide vahel on endiselt suured erinevused. Näiteks varieerub laste keskmine internetis veedetav aeg 2,2 tunni (Šveitsis) ja 3,6 tunni (Norras) vahel päevas. Eesti lapsed on 2,9 tunni pikkuse netipäevaga Euroopa keskmisel tasemel, paigutudes koos Leedu ja Tšehhiga 7.–9. kohale. Peamiselt vaatavad noored internetis videoid, suhtlevad pere ja sõpradega, külastavad sotsiaalmeediat ja mängivad mänge. 

Eesti ja Leedu eristuvad heas mõttes

Uuring kaardistas osalenud riigid laste internetitegevuste mitmekülgsuse ning kogetud netiriskide ja -kahju alusel. Eesti lapsed harrastasid küsitlusele eelnenud kuul keskmiselt enam kui üheksat erinevat netitegevust, kuuludes sellega Euroopa paremikku. Samas kogesid nad aastas vähem veebiriske (alla 1,5) kui Euroopa eakaaslased keskmiselt. Samasugused näitajad iseloomustavad lisaks Eestile veel üksnes Leedut.

EU Kids Online’i Eesti uurimisrühma juht ja Tartu Ülikooli sotsioloogia professor Veronika Kalmus ütles, et Eesti ja Leedu sedavõrd positiivne eristumine oli tema jaoks uuringu suurim üllatus. „Eesti laste veebikäitumine on muutunud küpsemaks ja targemaks, nad oskavad paremini kasutada netimaailma võimalusi, vältides seejuures liigseid riske,“ sõnas Kalmus.

Arenguruumi veel on

Neljandik Eesti 9–16aastastest lastest tunnistas, et küsitlusele eelnenud aastal kogesid nad internetis midagi häirivat ehk mõnd netikahju liiki. See näitaja vastab Euroopa keskmisele (25%) ning on jäänud samaks võrreldes 2010. aastaga.

Eesti lastele valmistab peamiselt muret ebasõbralik veebikeskkond: küberkiusamine ja vihasõnumid. Küberkiusu kogenud laste osakaal ei ole aastatega langenud, kuid Eesti ei kuulu selle näitajaga enam Euroopa tippu. Ühtlasi on võrdlemisi vähe Eesti lapsi (12%) olnud küberkiusamisest tõsiselt häiritud (näiteks Tšehhis on see näitaja 29%).  

Eesti lapsevanemad on tublid      

Laste internetikasutus on saanud peredes üha tavapärasemaks jututeemaks: 59% uuringus osalenud 9–16aastastest Eesti lastest väitis, et räägib sageli või mõnikord oma vanematega sellest, mida ta veebis teeb. Kuigi lapsevanema aktiivsemat vahendamist võib täheldada enam tüdrukute ja nooremate laste puhul, on Eesti vanemad üldiselt hakanud laste internetikasutusele varasemast enam tähelepanu pöörama.

EU Kids Online’i Eesti uurimisrühma liige, Tartu Ülikool meediauuringute professor Andra Siibak tõdes, et väga rõõmustav on näha, et kaheksa aasta taguste tulemustega võrreldes on Eesti vanemate toonane üsna muretu suhtumine laste internetikasutusse tasapisi muutuma hakanud ning vanemad rakendavad erinevaid vanemliku vahendamise strateegiaid üha aktiivsemalt.

Teiste riikide võrdluses paistavad Eesti vanemad muuhulgas silma selle poolest, et ei jaga üldjuhul internetis lapse kohta sellist sisu, mis tunduks lapsele ebasobiv või eemaldamist vajav. Küsitlusele eelnenud kuu jooksul oli vaid 1% uuringus osalenud Eesti 12–16aastastest palunud oma vanematel nende kohta tehtud sotsiaalmeediapostitus eemaldada. Selle näitajaga jagasime teiste riikide võrdluses esikohta Saksamaa, Leedu ja Slovakkiaga.

EU Kids Online’i võrgustik koondab enam kui 30 Euroopa riigi teadlasi, kes tegelevad laste ja noorte internetikasutuse uurimisega. EU Kids Online’i uuring korraldati esimest korda 2010. aastal 25 Euroopa riigis. Uuringu tulemusi kasutatakse laste internetikasutuse teadlikumaks ja turvalisemaks muutmiseks ning sellekohaste soovituste ja juhendite väljatöötamiseks. Uurimistulemuste põhjal antakse soovitusi laste internetiturvalisuse ja meediakirjaoskuse edendamiseks. Eestit esindab EU Kids Online’i võrgustikus Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi uurimisrühm. Rohkem infot on EU Kids Online Eesti veebilehel. 

Allikas: TÜ pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv.

Samal teemal:

• Kogumik materjale turvalise interneti päeva tähistamiseks

Kõigil 4., 8. ja 11. klassi õpilastel ning täiskasvanute gümnaasiumite õppijatel on võimalik oma kooli ja õppimise kohta arvamust avaldada. Küsitluses on oodatud osalema ligikaudu 40 000 õpilast 500 koolist üle Eesti.

Innove analüüsi ja andmetöötluse valdkonnajuht Merit Kangro kutsub kõiki koole tänavustest rahuloluküsitlustest osa võtma ja julgustab ka koolipidajaid oma koole rahuloluküsitlustesse kaasama. „Rahuloluküsitlused on aasta-aastalt populaarsust kogunud, mida näitab küsitlustes osalejate pidev kasv. Küsitlustes osalemisega saavad õpilased läbi tagasiside andmise panustada koolikeskkonna arendamisse. Iga osalenud haridusasutuse juht saab enda kooli tulemuste kohta tagasisidet, mida kasutatakse nii eelmise õppeaasta tegevuste analüüsimisel kui järgmise aasta tegevuskavade koostamisel,“ tõdeb Kangro.

Üleriigilised koolide rahuloluküsitlused toimuvad sellisel kujul neljandat korda. Õpilaste rahuloluküsitlused toimuvad igal aastal, õpetajaid ja lapsevanemaid küsitletakse üle kolme aasta. Küsitlused on elektroonsed. Igale osalevale koolile on edastatud küsitluste läbiviimise juhend ja koolipõhised veebilingid.

Kõik koolid ja koolipidajad saavad tagasisidet oma kooli(de) kohta, raportid edastab Innove koolidele õppeaasta lõpuks. Peamised tulemused avaldatakse ka haridusandmete veebiportaalis www.haridussilm.ee.

Lisainfot küsitluste kohta leiab: www.innove.ee/uuringud/rahulolu.

Allikas: SA Innove pressiteade. Foto: Element5 Digital, Unsplash​.

Samal teemal:

• ProgeTiigri õpilasüritusel osales ligi 15 000 õpilast
• Raport: Eesti õpetaja karjääritee on muutumas