Teemaveerandid

Tartu Luterliku Peetri Kooli direktor Tarvo Siilaberg ja õppealajuhataja Külvi Teder räägivad kooli taasasutamisest, traditsioonidest, väärtustest ja uuendustest. Põnevad algatused nagu nädalalõpu lasteaed, kodusõppe nädal, koduõpe, varajane saksa keele õpe ning meediaõpe on teemad, mis pakuvad huvitavat kuulamist igale maitsele.

Saadet saab kuulata SoundCloudis https://bit.ly/2UNHr7r ja YouTube’is https://bit.ly/2vhnc31.

Samal teemal:

• Urmo Uiboleht tutvustab saates "Õpime koos" Tartu Erakooli
• Õpime koos ja muudame mõtteviisi
• Taskuhäälingu "Õpime koos" uus saade tutvustab Tartu erakoole

Tartu Tervishoiu Kõrgkooli teenuste ja koostöö koordinaator Richard Jalakas sõnas, et viimase tervishoiu tuleviku tööjõu- ja oskuste vajaduse OSKA uuringu järgi suureneb tervishoius töötajate vajadus vähemalt kümnendiku võrra. „Seega on kõrgkooli avatud uste päev hea võimalus tutvuda erialadega, mida kõrgkool õpetab ning leida neist endale sobivaim,“ märkis Jalakas.

 Huvilistel on võimalik külastada ka erinevaid õppekavasid tutvustavaid töötubasid. Õenduse eriala „Meie aitame!“ töötoas saavad osalejad praktiseerida õendusabi tegevusi, näiteks kipsi tegemist. Bioanalüütika töötoas „Koduloomad suus“ uuritakse, mis loomad elutsevad meie suus ja keda me igapäevaselt endaga kaasas kanname. Ämmaemanduse töötuba on pühendatud personaalse hügieeni erinevatele tahkudele. Füsioteraapia eriala töötuba keskendub traumaga patsiendi juhendamisele ja radioloogiatehniku eriala töötoas saab vaadata röntgeni abil inimese sisse.

Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis saab õppida õe, ämmaemanda, bioanalüütiku, tervisekaitse spetsialisti, radioloogiatehniku ja füsioterapeudi rakenduskõrghariduse õppekavadel ning hooldustöötaja, massööri, lapsehoidja, tegevusjuhendaja ning erakorralise meditsiini tehniku kutseõppe õppekavadel. Samuti on võimalik õppima tulla terviseteaduse magistriõppe õppekavale. Suvine vastuvõtt kõrgkooli toimub 17. juunist - 4. juulini.

Allikas: Tartu Tervishoiu Kõrgkooli pressiteade

Samaaegselt traditsioonilise konverentsiga toimub töötuba.

„Aine- ja keeleõppe lõimimine on Eestis keelekümblusprogrammides toiminud juba 20 aastat. Seda peamiselt venekeelsetes koolides eesti keele õpetamiseks. Nüüd on teema hakanud kõnetama ka eestikeelset kooli,“ sõnas Innove mitmekeelse õppe ja keelekümbluskeskuse peaspetsialist Maire Kebbinau. Esile on kerkinud küsimus: kuidas õpetada erineva keeleoskusega lapsi koos nii, et kasu oleks igaühele? "Õpetaja vajab tuge, näiteid ja lahendusi," lisas Kebbinau.

Tallinnas Nordic Hotel Forumis toimuval konverentsil „Lõimitud aine- ja keeleõpe – miks, kellele ja kuidas?“ tutvustab õppimist ja õpetamist mitmekeelses koolis Soome näitel Tuglase seltsi juhataja ja Eesti-Soome kultuurifondi tegevjuht Jaana Vasama. Tartu Ülikooli professor Martin Ehala kõneleb sellest, kuidas saab iga aineõpetaja olla ühtlasi ka keeleõpetaja. Tartu Ülikooli vanemteadur Mare Kitsink  tutvustab eesti keele kui võõrkeele oskuse arenemist. Näiteid LAK-õppe rakendumisest toovad Jüri Gümnaasium ja Tallinna Kunstigümnaasium. 

Samal ajal algab Tallinnas Meriton Grand Hotelis Innove ja Euroopa Nüüdiskeelte Keskuse kahepäevane õpetajate ja õppealajuhatajate töötuba „Toetades mitmekeelset klassiruumi“. Koolitajad Katja Schnitzer Loode-Šveitsi Rakendusteaduste Ülikoolist ning Brigitte Gerber Genfi Ülikoolist jagavad kogemusi ja soovitusi, kuidas toetada ainetundides õpilasi, kelle kodukeel on erinev kooli õppekeelest. 

„Töötoa laiem eesmärk on aidata levitada positiivset hoiakut, mis aitab väärtustada iga lapse individuaalset keelteoskust ja kultuuritausta ning luua suuremat ühtekuuluvustunnet kogu koolis. Mitmekeelsus ja -kultuurilisus Eesti koolis on lisaväärtus, mis rikastab kogu kooliperet, mitte oht eesti keelele ja kultuurile,“ sõnas Innove üldhariduse õppekavade arenduskeskuse võõrkeelte peaspetsialist Kärt-Katrin Pere. 

Konverents ja töötuba on osa aprillis haridusasutustes toimuvast LAK-õppe kuust, mille eesmärk on tõsta koolide, õpetajate, ametnike ja lapsevanemate teadlikkust aine- ja keeleõppe lõimimise kasust nii muu kui ka eesti kodukeelega lastele. Innove on LAK-õppe kuud ja päeva korraldanud kümme aastat. 

LAK-õppe päevast lähemalt: https://www.innove.ee/event/lak-oppe-paev/ 

Lak-õppe kuust lähemalt: http://www.lakope.ee/

Allikas: SA Innove pressiteade

Oma kogemusi tulevad jagama Microsoft Estonia OÜ riistvara müügijuht Kädi Horm, “Teeme ära!” maailmakoristuse tehnoloogiajuht Kristiina Kerge, tarkvara- ja tootearendusettevõtte Mooncascade tegevjuht Anu Einberg ning Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituudi doktorant Dage Särg. 

Neljandat korda toimuva teemapäeva eesmärk on tutvustada tütarlastele IT-eriala ning anda neile uusi teadmisi ja praktilisi oskusi IT alal. Praktilisi töötube juhendavad Tartu Ülikooli üliõpilased ja töötajad.

Teemapäeval harjutatakse näiteks Pythoni programmeerimiskeele kasutamist ja luukse veebilehti. Tutvuda saab ka robotite ühtse operatsioonisüsteemiga ROS, mis on muutnud autonoomsete robotite algoritmid igale huvilisele kättesaadavaks ja õpitavaks. Osalejatel on võimalus käia ka arvutiteaduse instituudi arvutigraafika- ja virtuaalreaalsuslaboris.

Tartu Ülikooli informaatikatudengi ja programmeerimistöötoa juhendaja Hanna-Marii Kaljase sõnul on oluline korraldada üritusi, mis tutvustavad tütarlastele programmeerimist, sest see võib anda neile tõuke selleks, et minna õppima IT-d. Kaljas asus informaatikat enda sõnul õppima põhjuselt, et talle meeldib matemaatika ja loogika ning ta saab neid mõlemat praktiseerida ja luua rakendusi, mida on vaja ka väljaspool ülikooli. „Informaatika õppimine on andnud mulle tuleviku suhtes kindlustunde,“ lisas Kaljas.

Microsofti regionaalsete pilveteenuste juhi Mart Mäe hinnangul mõjutab infotehnoloogia meie ühiskonda iga päevaga aina rohkem. „Vajame üha enam IT-tippspetsialiste ning seetõttu peame vajalikuks innustada ka naisi kaaluma IT-d kui õppimise- ja karjäärivalikut,“ ütles Mäe.

IT-teemapäev DigiGirlz toimub Tartus arvutiteaduse instituudi õppehoones Ülikooli 17. Osalejatel palutakse end registreerida veebilehel programmeerimine.ut.ee hiljemalt 25. aprillil. 

Üritus on tasuta.

Teemapäeva korraldavad Microsoft Eesti, Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituut ja MTÜ Robootika.

Allikas ja fotod: TÜ pressiteade

Samal teemal:

• Õpilasuurimus: poisid panevad tähele, tüdrukud jätavad meelde
• Oma kätega tehtud nutilabor Lillekülas

„Jäta universumisse oma jälg“ on üks Steve Jobsile edu toonud seitsmest äripõhimõttest. Inspireeriv õpikogemus või käik ettevõttesse võib mõjutada noorte tulevikuotsuseid ja soove samamoodi.  Tulevikutegijatele valikuvõimaluste, kasulike õpikogemuste ning praktiliste oskuste pakkumiseks on parim siduda haridus ja ettevõtlus. Kutsume koolide ja ettevõtete esindajaid kokku kogemusi jagama ning koostöökontakte looma.

Osalejad saavad praktilistele edulugudele lisaks mõtteainet ja ideid tegevusteks esinejate paneeldiskussioonist ning töötoast.  Seminari korraldavad ettevõtlusõppe programm Edu ja Tegu, koostöövõrgustik „Ettevõtlikkuse edendamiseks“ ja Eesti Teadusagentuur ning ürituse eesmärk on toetada haridusasutuste ja ettevõtete koostööd praktilise ja elulise hariduse andmisel. Seminar on mõeldud kõigile haridustasemetele, sest head praktikad on alati kohaldatavad. 

PÄEVAKAVA:

10.30 Registreerimine, hommikukohv

11.00 Õhkutõus kosmosesse

Seminari sissejuhatus ja korraldajate tutvustus - miks ettevõtete ja koolide koostöö on meie südameasi?  

Eva Pruusapuu, Eesti Teadusagentuur

11.20 Kuidas toetab tulevikutegijate kujundamist ettevõtlusõppe programm Edu ja Tegu? 

Kristi Ploom, Haridus- ja Teadusministeerium

11.40 Mida huvitavat ja kasulikku pakub pikaajaline koostöö ettevõtete ja kogukonnaga?

Arvo Pani, Kadrina Keskkool 

Ettevõtte ja kooli koostöölugu 

Esineja selgub

12.20 Lõunapaus

13.00 Valikaine, mis sündis ettevõtte ja kooli koostöös 

Jana Ribelis, Silberauto AS

Mis motiveerib ja kuidas kaasata ettevõtjaid tulevikutegijate kasvatamisse

Kari Maripuu, Brightspark OÜ

13.40 Paneeldiskussioon - kuidas jõuda ettevõtte ja kooli püsiva koostööni, mida on osapooltel teineteisele pakkuda ning mida võidavad sellest õpilased?

Arvo Pani Kadrina Keskkooli direktor, Jana Ribelis Silberauto AS turundusosakonna juht, Kari Maripuu ettevõtja, Merilin Priilinn-Türk  ettevõtlik õpilane.

14.20 Praktiline töötuba – ideede pank

Ajurünnak, kus koolide ja ettevõtete esindajad otsivad koostööprojektide ideid, mida üheskoos saaks ellu viia, seejuures pidades silmas nii õpilaste, koolide kui  ettevõtete vajadusi ja ootusi.

15.00 Töötoa kokkuvõtted ehk 10+ ideed koostööks, mida seminarilt kaasa võtta

15.30 Kosmoselaev maandub, seminari lõpp

Seminar toimub koostöövõrgustiku Ettevõtlikkuse edendamiseks, Eesti Teadusagentuuri ning ettevõtlusõppe programmi Edu ja Tegu koostöös, toetab Euroopa Sotsiaalfond. Seminar on osalejatele tasuta. Registreeru SIIN!

Seminari modereerib koolitaja Indrek Maripuu. Tema peamiseks fookuseks on mõttemustrite murdmine ehk nutikus ja teistmoodi mõtlemine.

Allikas: Edu ja Tegu programmi info. Foto: Koolielu arhiiv

Samal teemal:

• Ettevõtlusõppe märtsikuu uudiskiri
• Ettevõtete ja koolide koostöö heade praktikate kogumik annab inspiratsiooni õpetamiseks

Iga osalev riik saadab olümpiaadile kuni kuus oma parimat noort programmeerijat. Kummalgi võistluspäeval tuleb neil lahendada kolm ülesannet ja selleks on aega viis tundi.

Olümpiaadi teadusliku komitee juhi Ahto Truu sõnul erineb võistlusprogrammeerimine igapäevasest tarkvaraarendusest ennekõike intensiivsuse poolest. „Võistlejal on iga ülesande mõistmiseks, lahenduse algoritmi väljamõtlemiseks ja selle programmeerimiseks aega ainult veidi üle pooleteise tunni. Uskumatu, aga parimad võistlejad jõuavad selle ajaga töötava tarkvarani,“ ütles Truu.

Klassikaline ülesanne on kaardil lühima tee leidmine: sisendina on antud hulk linnu ja nendevaheliste maanteede pikkusi ning võistleja loodav programm peab leidma nende andmete põhjal lühima tee kahe linna vahel. Seejuures peab programm töötama õigesti kõigi võimalike kaartidega. Lisaks on lahendustele kehtestatud mälumahu ja tööaja piirang.

Ülesehituse ja ülesannete poolest sarnaneb Balti informaatikaolümpiaad rahvusvahelise informaatikaolümpiaadiga. Paljud riigid valivad sinna pääsevad noored välja just Balti informaatikaolümpiaadi tulemuste alusel.

Esimene Balti informaatikaolümpiaad peeti 1995. aastal Tartus ja sellel osalesid ainult Balti riigid. Praegu osalevad võistlusel regulaarselt veel Soome, Rootsi, Norra, Taani, Islandi, Saksamaa ja Poola gümnasistid ning külalisosalejaid on olnud ka Ungarist ja USA-st.

Rohkem teavet olümpiaadi kohta saab aadressilt http://boi2019.eio.ee.

Allikas ja foto: TÜ pressiteade. Fotol on hetk 2014. aastal toimunud informaatikaolümpiaadist.

Samal teemal:

• Koolimatemaatika olümpiaadi parimad saavad Tallinna Tehnikaülikooli konkursiväliselt
• Algab gümnaasiumi informaatika ainekavade katsetamine koolides

Festival toimub 26.- 28. septembril ning tänavune teema on „101 eksperimenti".

TÖFi peakorraldaja Anna-Liisa Ingver ütles, et sel aastal tuleb festival natuke teisiti. “Kutsume üles tervet Eestit läbi viima suuremaid ja väiksemaid eksperimente, katsetama oma ideid, et näha, kas tekkinud mõte töötab või mitte.” 

Eesti Vabariigi 101. sünnipäeva puhul on plaanis festivali ajal koguda kokku 101 katsetust üle terve riigi, lisaks paneb ka Teaduskeskus AHHAA ise eksperimentide korraldamisel õla alla. “Ikka selleks, et äratada inimestes veelgi enam huvi teaduse vastu ja näidata, et see on tõesti äge,” ütles Ingver.

Festivali põhiidee on näidata, kui palju meie igapäevaelu on teadusest läbi põimunud. “Tore, kui igal läbi viidaval katsel oleks ka natuke laiem kasutegur - miks mitte proovida sedasi oma klassiruumis, linnas või kogukonnas midagi paremaks muuta,” lisas ta. 

Tänavuse TÖFi eesmärk on julgustada muuseume, koole, noortekeskusi ja erinevaid asutusi ise katsetama. TÖF-i eksperiment ei pea tingimata olema midagi keerukat ja kulukat ning samuti ei pea piirduma üksnes reaalteaduslike eksperimentidega.

Tulles vastu huviliste soovile pikeneb Teadlaste Öö festivali kaaskorraldajaks registreerumise tähtaeg kuni 29. aprillini. Elektroonilise vormi saab täita festivali kodulehel: www.teadlasteoo.ee/korraldajale

Allikas: Teaduskeskus AHHAA pressiteade

Kõige enam laekus ankeete Tallinna linnast – kokku 483. Rohkesti esitamisi oli ka Tartu linnast (132) ja Ida-Virumaalt (106). Sarnaselt varasematele aastatele esitati enim kandidaate lasteaiaõpetaja (244) ja klassiõpetaja (205) kategoorias. Varasemast märkimisväärselt rohkem esitati kandidaate õppeasutuse juhi ja tugispetsialisti kategoorias.

Esimese astme komisjonid esitavad finalistid riiklikule hariduspreemiate komisjonile, mis selgitab välja kõikide kategooriate laureaadid. Auhinnad antakse üle Aasta Õpetaja galal “Eestimaa õpib ja tänab”, mis toimub 5. oktoobril Jõhvi Kontserdimajas ning kantakse otse üle Eesti Televisioonis. Sündmuse korraldajad on Haridus- ja Teadusministeerium, Eesti Haridustöötajate Liit ja SA Innove.

Seitsmendat korda toimuva Aasta Õpetaja gala eesmärk on riiklikul tasemel tõsta esile haridustöötajaid ja hariduse toetajaid noorte heasse käekäiku panustamise ning teistele eeskujuks olemise eest.

Rohkem infot

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Unsplash, jeshoots.com

Samal teemal:

• Aasta Õpetaja 2018 konkursile esitati ligi 1300 õpetajat ja haridustöötajat
• Minister Reps: haridustöötajate tunnustamine toimub nüüdsest riigi kõrgeimal tasemel

4. mail ootab Tallinna Tehnikaülikool (TalTech) abituriente Tallinnasse ja Tartusse osalema koolimatemaatika olümpiaadil, aga oodatud on ka nooremad gümnasistid. Selleks on vaja end registreerida, eelvoorusid olümpiaadil pole.

TalTechi õppeprorektor Hendrik Voll rõõmustab, et sellel aastal korraldab tehnikaülikool esmakordselt kokku kolm olümpiaadi – äsja lõppes väga edukalt maateaduste olümpiaad, kohe on toimumas koolimatemaatika olümpiaad. Sügisel on lisaks tehnikaolümpiaad. „Seekordse olümpiaadi ülesanded põhinevad koolimatemaatika (laia matemaatika) programmil. Meie soov on populariseerida matemaatikat ja seda laiematele massidele,“ kinnitas Voll. „Koolimatemaatika olümpiaadi ülesanded on näiteks sellised – merevesi sisaldab 5% soola. Kui palju vett tuleb lisada 60 kg mereveele, et saadud segu sisaldaks 3% soola? Vastus: 40 kg,“ tõi Voll näite.

Hendrik Voll selgitas, et ülesanded on raskemad kui riigieksamil, kuid kergemad kui klassikalistel matemaatikaolümpiaadidel. „Eriettevalmistust olümpiaadiks pole vaja, piisab kooliprogrammi heast tundmisest ning armastusest matemaatika vastu. Lisaks on olümpiaad suurepärane võimalus panna ennast proovile enne riigieksamit,“ ütles Voll.

Olümpiaadil saab lahendada huvitavaid ülesandeid. Laiem eesmärk on tuua välja matemaatika rakenduslikku väärtust ning siduda koolimatemaatika rohkem praktiliste ülesannetega. Samuti soovivad TalTechi matemaatikaolümpiaadi korraldajad äratada õpilastes sügavamat huvi matemaatika vastu ning anda õpilastele võimalus võrrelda oma oskusi ja teadmisi eakaaslastega. 

Toimumise aeg: 4. mai 2019

Toimumiskoht: Tallinna Tehnikaülikool (Ehitajate 5, Tallinn) ja Tartu Kolledž (Puiestee 80A, Tartu)

Korraldajad: Tallinna Tehnikaülikooli matemaatika osakond ja eelõpe

Registreerimine olümpiaadile: 1.04.-28.04.2019 Tallinnas ja Tartus

Pärast olümpiaadi, 26. juunil toimub TalTechi matemaatika sisseastumiskatse kõigile neile, kes pole riigieksamit teinud, aga sooviksid siiski astuda tehnikaülikooli. Katsega on võimalik parandada ka oma matemaatika riigieksami tulemust.

Allikas ja foto: Tallinna Tehnikaülikooli pressiteade

Samal teemal:

• STEM Discovery Week 2019 – aprillis on tähelepanu loodus- ja reaalainetel
• Ministeerium kaalub ühtset matemaatika õpet ja kohustusliku matemaatika eksami kaotamist

„Julge mõtlemine väljapoole on ärgas ja põnev. Haridus- ja teadusvaldkonnas tulevikku vaadata on tohutu väljakutse,“ sõnas konverentsi avanud haridus- ja teadusminister Mailis Reps. „On selge, et haridusvaldkonnas on aasta 2035 tegelikult väga lähedal ning haridusvaldkonna otsused on veelgi pikema eesmärgiga,“ lisas ta.

Konverentsil tutvustasid oma töö tulemusi väärtuste ja vastutuse ekspertrühm, heaolu ja sidususe ekspertrühm ja konkurentsivõime ekspertrühm. Tegu on visioonidega, ja edasine töö peab viima strateegia ühtse sõnastuse ning arusaamadeni. 

Mis on lahti meie väärtustega?

Väärtuste ja vastutuse töörühma juht professor Margit Sutrop sidus oma ettekande alguse ühiskonna hetkemeeleoludega ja sõnas, et mitte kunagi varem pole väärtuste teema olnud nii jõuliselt esikohal kui praegu. „Milline on Eestis olukord väärtustega? Leidsime töörühmas, et meil on kokku lepitud ühisväärtused, ent sõnad ja teod ei ole vastavuses. On deklareeritud väärtused ja elatud väärtused. Haridus ja teadus on sõnades kõrgelt väärtustatud, aga alarahastatud. Hoolime loodusest, aga keskkonnahoid ei ole tihti esmane prioriteet meie tegevuses,“ tõi ta näiteid. 

Vabadus tähtsam kui vastutus?

Uues haridus- ja teadusstrateegias tuleb leida vastus ka sellele, kuidas kõikides poliitikates lähtuksime kokku lepitud väärtustest. Ka tegudes. Teiseks – meie väärtused pluralistlikus Eestis ei ole alati tasakaalustatud. Vabadust väärtustatakse rohkem kui vastutust. Uues strateegias tuleks mõelda, kelle vastutus on neid väärtusi ellu viia. „Ei saa öelda: „Tehtagu!““, sõnas Sutrop.

Tema sõnul sõltub pikemas perspektiivis Eesti ühise väärtusruumi kujunemine ja säilimine eelkõige haridussüsteemist, mis saab ainsana tegeleda süsteemse ja teadliku väärtuskasvatusega. Loomulikult saavad väärtused alguse kodust, aga kodusid on igasuguseid. Kool laias tähenduses (lasteaed, algkool, põhikool, gümnaasium, kutsekool, kõrgkool) on ainus institutsioon, mis saab jõuda kõikide elanikkonna gruppideni. Väärtuskasvatus toimub ka noorsootöös, huvihariduses. 

Kas õpetaja oskab väärtuseid edasi anda?

Murekohana tõi ta välja, et väärtuskasvatuse pädevuse kujundamine ei ole täna õpetajakoolituse osaks saanud. Kust peaks õpetaja võtma teadmised ja oskused, kuidas väärtuseid edasi anda? Tegeleme sellega rohkem täiendusõppes. Samuti ei toeta hindamine väärtushoiakute kujundamist. 

Murekoht on ka see, et nüüdisaegse õpikäsituse juurdumine on läinud visalt. „Meie õpetajad teavad, kuidas, aga õpetamises on endiselt pigem traditsioonilised. Nad on ebakindlad, sest ei tea hästi, kuidas toimub õppimine, sellele pole õpetajakoolituses tähelepanu pööratud. Ei oska toetada ennastjuhtiva õppija õppimist. Seda on vaja muuta,“ sõnas Margit Sutrop oma ettekandes. 

Elukestev õpe ja paindlikud õpiteed

Väätuste ja vastutuse töörühma nägemuses on aastal 2035 hariduse kaks alustala elukestev õpe ja paindlikud õpiteed. Haridus peab põhinema teadusel. Teadus peab määrama hariduse sisu ja viisi, kuidas õpitule lähenetakse. Õppimine peab muutuma elukestvaks. Üha kiiremini muutuv keskkond tähtsustab uusi oskuseid. Õppimine muutub õppijakeskseks. Õppija ise võtab vastutuse, ta ise valib, missugused teadmised on talle kõige vajalikumad. „Õpetajad aitavad leida selle, mis on konkreetse taime kasvamiseks vajalik, kui palju valgust, kui palju õhku,“ tõi Sutrop piltliku näite. Haridus peab elukestvalt aitama täita kolme rolli: isiklik elu, tööelu, roll ühiskonnas. Kokkuvõtvalt võib seda nimetada õmblusteta haridussüsteemiks. Piir formaalse ja mitteformaalse hariduse vahel kaob, õpilasel on võimalik kombineerida valikuid vastavalt oma vajadusele ja võimekusele nii erinevatest haridusliikidest kui haridusastmetest. 

Lühidalt teistest ettekannetest

„Kuidas leida võluvitsa, mis muudab eesti kultuuri ja eestiliku olemise tähtsaks, et ta seisaks selle eest oma igapäevaelus ning maailma minnes?“ küsis heaolu ja sidususe töörühma juht professor Marju Lauristin.
„Praegu räägime töö ja hariduse vahekorrast peamiselt võtmes, mida peaks õppima, mitte milliseks peaks kujunema inimene. Haridus ja teadus peaks palju enam lõimuma algusest peale,“ leidis Lauristin.

Konkurentsivõime töörühma juht Raul Eamets rõhutas, et Eesti vajab targemaid töökohti, mis loovad suuremat lisandväärtust. See tähendab ka vajadust üldise haridustaseme tõstmise järele. „Igaühel meist on vaja mitut spetsialiseerumist selleks, et tööturul edukad olla,“ sõnas ta. Konkurentsivõime töörühm käis välja idee rakendada niinimetatud nanokraade – lühema õppimisajaga spetsialiseerumisvõimalusi.

Erinevate valdkondade paneeldiskussioonides tuli ikka ja jälle olulise mõttena välja nii õpetaja määrav roll, igakülgse kodu, kooli ja erinevate haridussüsteemi osade koostöö vajadus, kui õmblusteta hariduse olulisus. Väga tähtis sidususe looja ülesanne on kanda ka noorsootööl.

Nelja töörühma ülesanne

Ministeeriumi esindajad tunnustasid visioone õppimise elukestvuse rõhutamise eest: enam ei ole võimalik lahendada kõiki probleeme haridusvõimaluste pakkumisega jäigas formaalharidussüsteemis, oluline roll on elukestval õppel, erinevate haridustaseme koostööl ning sidususel reaalse eluga. Sealjuures ei tohi unustada täiskasvanud õppijaid, ka neid, keda on vaja haridussüsteemi tagasi tuua.

Ministeeriumi kantsler Mart Laidmets kinnitas konverentsi lõpetuseks, et strateegiaprotsess jätkub töörühmades, mille eesmärk on koostada neli valdkondliku strateegia eelnõud. „Täna kuuldud ideed saavad aluseks jätkuvale suurele tööle – kutsume kokku neli töörühma, kes asuvad tegutsema selle nimel, et strateegiaprotsessis tulemusel sünniks sügiseks juba konkreetsed poliitikasoovitused,“ sõnas Laidmets.

Töörühmadesse saavad kaasatud HTMi ja teiste ministeeriumide eksperdid, poliitikate elluviijad ja partnerid, valdkonnaeksperdid ning siht- ja sidusrühmade esindajad. Visioonikonverentsi järel saavad huvirühmad ja avalikkus visioone kommenteerida ja kuulutatakse välja piirkondlikud arutelud. Haridus- ja teadusstrateegia 2035 projekti juhib Ando Kiviberg.

Visiooniprotsessi ülevaate ja visioonidokumentidega on võimalik tutvuda Haridus- ja Teadusministeeriumi veebilehel https://www.hm.ee/et/kaasamine-osalemine/haridus-ja-teadusstrateegia-2021-2035/visiooniloome.

Loo koostamisel on kasutatud HTMi pressiteate teksti 15.04.2019. Foto: Koolielu arhiiv

Samal teemal:

• Visioonikonverentsil arutletakse Eesti hariduse ja teaduse tuleviku üle
• Keelefoorumil kogutakse mõtteid Eesti keelepoliitika põhialuste väljatöötamiseks