Teemaveerandid

Kes mäletavad, need teavad, et Hunt Kriimsilm ilmus algselt teleekraanile suvalise soni ja suure suuga vembumehena, kel oli kõigile midagi öelda, aga teod jäid jäneste, karude ja teiste metsaelanike teha. Tundub, et Hunt Kriimsilma looja Uuno Leies ei pidanud omal ajal ega peaks ka täna sellise tegelase kirjeldamiseks palju fantaseerima ega välja mõtlema. Kriimsilma prototüübi leidmiseks piisab, kui veidi ringi vaadata. Vembu- ja jutumeestega võime küll meelt lahutada, kuid uut väärtust nendega ei loo. Kuidas saavutada olukord, kus vembumeeste asemel kasvaks meil ettevõtlikud ja avara maailmatunnetusega targad tegutsejad? Püüan telelavastuse staari ameteid vaagides liikuda nii nagu meie ettevõtlusõpetajatena oma koolis, Vändra Gümnaasiumis, arenenud oleme. 

Alustasime õppetundidest. Need olid esialgu klassikalised, teoreetiliste teadmiste tunnid, kus kasutasime põnevamaid rühmatöömeetodid. Esialgu oligi määrava tähtsusega õpetaja isiklik huvi ja tema aktiivne eeskuju.

Olles julgust juurde saanud, jõudsime juba uuele tasandile, Hunt Kriimsilma kontekstis siis autojuhi ametini. Viisime õpilased kooliseinte vahelt välja praktilise elu ja ettevõtetega tutvuma, Keskkond oli turvaline, sest külastatavad ettevõtted olid õpilaste vanematele tööandjaiks ja seeläbi õpilastele pisut tuttavad.

Peale klassikaliste tundide ja lühikeste õppekäikude proovimist vaatasime ringi huvitavamate mooduste järgi õppetöös.  Kaardistasime koostöös õpilastega nende huvid ja meie võimalused õpet ootustele vastavaks kavandada ning jätkasime tööd. Praeguseks oleme kui rätsepad disaininud ja planeerinud meie koolile sobilikke ettevõtluspäevi, -nädalaid ja isegi -kuid.

Fotol on kolm õpetaja Hunt Kriimsilma ehk õpetajad Riina Sikkal, Silja Enok ja Ene Kitsnik

Alustada pole kunagi hilja, aga koolist rääkides on algus esimeses kooliastmes. Vändra Gümnaasiumis alustame esimestest kooliastmetest ja liigume  ettevõtlusõppes süsteemselt gümnaasiumiastmeni välja. Arvame, et just nii tegeleme igapäevaselt tuleviku tööeluks vundamendi ladumisega. Meile meeldib mõelda, et kodupaiga väike töötuse protsent on seotud koolis pakutava ettevõtlusharidusega.

Nüansirikkuse saavutamiseks tundides on hea teada õpilaste, kolleegide ja lapsevanemate huvialasid. Sel moel saab palju ainest, külalisõpetajate kutsumiseks ja teemade valikuks. Estraadilauljat me eraldi kaasama ei pea, samas oma kogemust ja kirge koorilaulu vastu on jaganud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia koorijuhtimise tudeng.

Külalistundide või -loengutega kaasnev “saatejuhi” roll on vast kõige põnevam. Tõsi, külalise kutsumine eeldab hoolikat eeltööd, aga kui see tehtud, on tulemus rõõmustav. Tartu Ülikoolist Mart Noorma kosmosetund põhikooli õpilastele ja aulaloeng sellest, mis teeb inimese õnnelikuks, on osasaanuil meeles tänaseni.

Filosoofilisel lainel jätkates võib õnneliku õpetaja, ka ettevõtlusõpetaja tööd võrreldagi aedniku toimetustega. Igapäevasele harimisele, hoolitsemisele ja hoidmisele aitavad kaasa soojad suhted vilistlastega. Pika ajalooga koolina on meie vilistlaspank rikkalik. Nii oleme saanud esinema kutsuda vilistlasi või nende sõpru, kes soovivad ühiskonnale omalt poolt midagi tagasi anda. Panustatud ajaressurss, jagatud teadmised ja kogemused, on õpilaste jaoks rikkalik kingitus. Kinkija või näärivana rollis pole õpetaja kunagi üksi, parimal juhul teeb õppimisest saadud eduelamusena endale kingituse õppur ise. 

Tulevikukoolis on kõrges hinnas õpetaja, kes on ettevõtlik ja valmis häid akadeemilisi teadmisi austades liikuma kaasa igapäevaelu muutuste ja vajadustega. Selline õpetaja vormibki pagarina tulevikutöötajaid, kes julgevad otsustada, vastutust võtta ja vastutust jagada.

Naljaga pooleks lausutud Hunt Kriimsilma üheksa vanaaja ametid õpetaja, autojuht, rätsep, ehitaja, estraadilaulja, saatejuht, aednik, näärivana ja  pagar on läbi vaetud.  Õpetajad on erinevad, kõik Hunt Kriimsilma valikud ei pruugi sobida, aga nende seast võib alustuseks mõned meeldivamad leida. Hakatuseks tasub proovida tunni kaupa, julguse kasvades ja toetajaid kaasates saab suuremaid ja põhjalikumaid ettevõtmisi planeerida ja läbi viia. Soololaul on vahva, aga kõlavam ja kõnetavam on ühislaul. Vändra Gümnaasiumis teeme asju ansamblina. Pikas plaanis oleks muidugi tore omada mitmehäälset ja hästi kokkukõlavat ühendkoori. On kindel, et üksi saab õpetaja jaks peagi otsa, aga erinevate osapoolte koostöös on võimalik tuua õpilasteni veel palju suurem hulk meid ümbritsevast. Kui koguda kokku õpilaste ideed ja soovid, vembumeeste pakkumised on tavaliselt eriti ergud, lisada kogutule õpetajate teadmised ja oskused ning kogukonna hea tahe ja huvi, saab tulemuseks olla õppijat, õpetajat ja tulevast tööandjat rõõmustav õppevorm.  Loodame, et vembumeestestki  kasvavad meil just sel moel ettevõtlikud ja avara maailmatunnetusega targad tegutsejad.

Silja Enok, Vändra Gümnaasiumi õpetaja

Samal teemal:

• Ettevõtlusõppe märtsikuu uudiskiri

Auhinna võitis Jana Maasik raamatuga „Hopspelleri amulett. Kõrvetav puudutus“, mille andis välja kirjastus Tänapäev. Auhinnale kandideerisid 2018. aastal ilmunud laste- ja noorsooraamatud.

Jana Maasik (snd 1970) on varem avaldanud lasteraamatud „Hanna ja Aleksi lood. Kevad ja suvi“ ning „Hanna ja Aleksi lood. Sügis ja talv“. Peale selle on ta kirjutanud romaanid „Vihmasaatjad“ (pseudonüüm Janka Lee Leis, Tänapäeva romaanivõistluse võidutöö 2012) ning „Seotus“.

Jana Maasiku „Hopspelleri amulett. Kõrvetav puudutus“ on hoogne seikluslugu mõisnikutütre, vabrikandipoja ja aednikupoisi juhtumustest, mille muudab eriliseks 20. sajandi alguse mõisaatmosfääri ja -olustiku oskuslik edasi andmine ning laste suhteid proovile panevate klassivastuolude kirjeldamine. Tänaseks on ilmunud juba raamatu teine osa „Üksik skelett“.

Jana Maasik

Žürii hinnangul suudab Jana Maasik nauditavaks lugemiselamuseks kokku siduda üsna ootamatu ajastu, erineva sotsiaalse staatusega peategelased, värvikad kurikaelad ning reaalsuse ja maagia õhkõrnad suhted. Raamat viib lugeja hetkeks maailma, kus elu ilma nutitelefonide, pinkoodide ja lugematute salasõnadeta on täitsa mõeldav ja huvitav.

Tartu lastekirjanduse auhinnale kandideerisid Jana Maasiku kõrval   Andrus Kivirähki „Tilda ja Tolmuingel“ (FD Distribution), Aino Perviku „NummiPealt ja mujalt“ (Tänapäev), Priit Põhjala „Onu Mati, loomaarst“ (Tänapäev) ja Anti Saare  Pärdi lugude sari (Päike ja Pilv).  

Lapsepõlve auhinna varasemad laureaadid on Kairi Look, Andrus Kivirähk ja Reeli Reinaus. Möödunud aastal läks auhind Kadri Hinrikusele raamatu „Katariina ja herned“ eest ja Tartu linn kinkis võitnud raamatu kõigile linna kolmanda klassi õpilastele. 

Lapsepõlve auhinda rahastab  Tartu linn, auhinna väljaandmist korraldab Tartu Linnaraamatukogu koos Mänguasjamuuseumiga. Viieliikmelise žürii tööd juhtis kirjanik Reeli Reinaus.  Žürii arvamust auhinnale kandideerinud raamatutest saab lugeda linnaraamatukogu kirjandusveebi lugemissoovituste blogist https://lugemissoovitus.wordpress.com/.

Allikas ja foto: Tartu linnaraamatukogu pressiteade

Homme toimub eesti keel teise keelena eksam, kuhu on end kirja pannud 2427 eksamitegijat.  

Eesti keele riigieksam on kaheosaline ning sellega mõõdetakse lugemis- ja kirjutamisoskust. Eksamitöös on neli varianti, millest õpilane valib ühe. Lugemisosa ülesanded tuginevad tekstidele, mis esindavad ilukirjandust, publitsistikat ja populaarteadust. Kirjutamisosas tuleb eksaminandil luua 400-sõnaline arutlev kirjand ning see pealkirjastada. Eesti keele riigieksam algab kell 10.00 ja lõppeb 16.00. Täpsem info eksami sisu kohta avaldatakse Innove kodulehel hiljemalt kl 16.

Teisipäeval, 23. aprillil toimub eesti keele teise keelena riigieksami kirjalik osa, eksami suuline osa viiakse läbi 24. ja 25. aprillil. Eksam mõõdab keeleoskust B2-tasemel ja koosneb viiest osaoskusest – kirjutamine, kuulamine, lugemine, keele struktuur ja rääkimine. Eksami kirjalik osa algab kell 10.00 ja lõpeb ligikaudu 14.30.

Eksamiperioodi alguse puhul tervitab raadios eksamitegijaid haridus- ja teadusminister Mailis Reps. Ministri pöördumist saab kuulata täna, 22. aprillil kell 10 Vikerraadios ja 23. aprillil kell 10 Raadio 4-s.

Riigieksamite periood jätkub 6. mail  toimuva inglise keele eksamiga ning lõppeb 24. mail matemaatika eksamiga. Võõrkeele riigieksameid asendavad prantsuse, saksa ja vene keele rahvusvahelised eksamid toimuvad aprillist juunini. Riigieksameid teeb tänavu kokku 10 179 õpilast, kellest 8352 on gümnaasiumiõpilased, 663 gümnaasiumi varem lõpetanud ning 1164 kutseõppeasutuste õpilased.

Riigieksamite tulemused avalikustatakse hiljemalt 20. juunil infosüsteemis EIS https://eis.ekk.edu.ee  ja riigiportaalis www.eesti.ee.

Lisainfo riigieksamite kohta on leitav www.innove.ee/eksamid-ja-testid/riigieksamid.

Allikas: SA Innove pressiteade

22.-28. aprillini kestva aktsiooniga STEM Discovery Week 2019 tõstetakse esile õppimis- ja karjäärivõimalusi LTT-valdkonnas (loodus- ja täppisteadused ning tehnika). Inglise keeles kõlab see STEM - science, technology, engineering, mathematics.  Nädalat korraldatakse European Schoolneti ja Scientinxi eestvedamisel. Projekt Scientinx edendab üle-euroopalist  koostööd loodusteaduste, tehnoloogia-, inseneeria- ja matemaatikaõpetajate, kasvatusteadlaste, poliitikakujundajate ja teiste STEM-haridusega seotud professionaalide vahel. European Schoolnet on võrgustik, mis ühendab 34 Euroopa riigi haridusministeeriume. Võrgustiku eesmärk on edendada haridust Euroopa koolide, õpetajate ja õpilaste seas.

STEM Discovery Week 2019 juhtmõte on „Uuenduslike STEM-võimaluste kasutamise parimad tavad” (Best practices in using innovative STEM resources). Kampaania eesmärk on tutvustada, kuidas loodus- ja reaalainete uusi õppematerjale koolitöös kasutatakse. 

Kas teie kool on huvitatud kampaanianädalal osalemisest? Kui jah, siis korraldage oma koolis vastavaid üritusi ja jagage teavet LTT-valdkonna õppimis- ja karjäärivõimaluste ning oma kooli kogemuse kohta LTT-ainete õpetamisel; julgustage teisi oma piirkonna koole, ettevõtteid, entusiaste ja huvitatuid kampaaniaga liituma; tehke oma tegemised nähtavaks ja jagage infot kooli kodulehe, Facebooki või muu veebikanali kaudu. 

Lisateavet registreerimise kohta leiab siit: http://www.scientix.eu/documents/10137/694877/SDW18_Call_For_Action_Projects.pdf/414e8e52-bc6a-4039-80e3-4f7df48658f8 

Võite ka üritused ja sündmused kaardile kanda või osaleda STEM Discovery Week võistlustel. Vaata täpsemalt: http://www.eun.org/news/stem-discovery-week-2019.

Allikas: European Schoolneti koduleht. Foto: Unsplash, Nicolas Thomas

Samal teemal:

• Põgenemistoad, teater ja draama – konverents tutvustab uusi võimalusi loodusteaduste ja tehnoloogia õpetamiseks
• Suvekool keskendus inseneeriale ja teaduse populariseerimisele

Oma muljed panid nad kirja kõigepealt luulevormis. See oli tore üllatus ja esimene kord, kui rahvusvahelisest seminarist eTwinningule luuletus tehtud. Seminarist on pikemalt juttu pärast luuletust. 

Reisisihiks seekord oli väike, aga rahvast pungil Malta,

Vahemeres eTwinni projektiloomel piire polnud karta

Osalejaid oli kohal päris mitmest riigist

Tuttavaks nendega saime pärast “jää murdmist”

Dr. Philip Bonanno tegi selgeks meile, 

et elu hübriidses maailmas on täitsa reaalne.

Inimesed elavad oma elu sotsiaalmeedia võrgustikes

Koostöö ja partnerlus on siin ainsateks võtmesõnadeks.

Uuenenud Twinspace pakkus osalejatele peavalu,

selleks oli Malta treeneril pakkuda harjutusi üksjagu

Poolteist tundi Twinspace'is möödus linnutiivul

Project Journal, Chat Room ja Poll, kõik on selged minul.

Projekte hakkas tekkima, kui seeni pärast vihma.

Mõni tubli õpetaja proovib lausa paaris vastu kesta.

Et twinnimine õnnestub, me seda väga loodame.

Projektihakatused tehtud, me valmis reisiks olime.

Maltalased toredad, meil lahkelt saart nad näitasid.

Valletta, Gozo, Victoria on ainult mõned kohad neist.

Meil huvi tekkis suuremgi, kuid aeg sai võitu meist. 

eTwinning olgu kiidetud ja HITSA toetus samuti,

kust muidu õpetajad võtaks, ideid ja koostöövõimalust.

Uued mõtted, projektiplaanid, partneridki head,

me edasi nüüd läheme ja end vaevama ei pea.

Tarkust taas on piisavalt, et õpilastel põnevust ja tööd,

meil endil juhendamist, rõõmu, vaeva. See vaevalt närve sööb.

Vastupidi – rõõm on suur ja twinnime kõik edasi. 

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

eTwinningu kontaktseminar “Digital Learning Re-shaping Education” toimus Maltal, 4.-7. aprillini 2019. Neljal õpetajal Eestist oli võimalus sellest toredast ja inspireerivast sündmusest osa võtta. Seminaripäevad olid väga tihedad, täis tööd, õppimist ja suhtlemist. Veidike jäi aega ka Malta pealinna Valletta ja naabersaare Gozo külastamiseks.

Seminaril osalesid 9 riigi õpetajad. Esindatud olid Austria, Ungari, Luksemburg, Läti, Leedu, Malta, Slovakkia, Eesti ja Portugal. Kokku osales seminaril pea 50 inimest. Seminari tarbeks loodi eraldi Twinspace, kus jagati materjale ning toimus suhtlus enne seminari algust.

Seminari avaettekanne “Digital Learning in an Evolving Educational Ecosystem”  juhatas meid teemasse sisse. Esimese päeva ülesanne oli veel üksteisega paremini tuttavaks saamine. 

Järgmise päeva täitsid peamiselt töötoad.

1. eTwinningu tööriistad. Osalejad olid jaotatud kolme gruppi - algajad ja edasijõudnud. eTwinningu edasijõudnute töötoas tutvustati läbi erinevate ülesannete uuenenud Twinspace'i.

2. Digital Storytelling 1. ja 2. osa. Töötoa teise osa lõpuks valmisid mitmed, rühmatöödena tehtud lühikesed, 5-7 foto abil jutte jutustavad videod kontaktseminari toimumispaiga kohta. 

3. Projektide planeerimine, projektiplaani faili täitmine.

Eestlaste päeva lõppu mahtus ka kohaliku Malta õpetajaga koos Malta pealinna Valletta külastamine.

Kolmandal tööpäeval täiustati ja vormistati eelnevalt tekkinud projektiideid. Mõned aktiivsemad õpetajad liitusid lausa mitme projektiga. Malta parimate praktikatena tutvustati projekte “Exploring the treasures of Malta and Gozo”, “Let's bake together!”, “Schoolovision” ja “Building my practice”. Need olid tõesti vaatamist-kuulamist väärt ja eeskujuks kõigile. 

Kui uued tekkinud projektid olid registreeritud ja neid teistelegi tutvustatud, oli aeg minna tutvuma Gozo saarega, mis asub Malta vahetus naabruses. Gozo pealinna üle 5000aastane ajalugu, arhitektuur ja armsad tänavasopid ning selle südames paiknev Citadella oma ülikõrgete ja imelilusaid vaateid pakkuvate müüridega jäävad meie mälupilti veel kauaks.

Sellised seminarid on õpetajatele justkui päikesekilluks igapäevases koolitöös. Ühelt poolt saab uusi teadmisi, aga teiselt poolt on hea võimalus kohtuda silmast silma õpetajatega üle Euroopa. Uued kohtumised toovad alati uut kvaliteeti õpetajatöösse ja annavad põhjuse ka kolleegide innustamiseks eTwinningu projektidega liitumiseks. 

Loo saatis Koolielule Katrin Uurman Räpina Aianduskoolist. Foto: Koolielu arhiiv

Samal teemal:

• Kuidas me Norramaal huvitava kasulikuga lõimisime
• Tallinna Mustamäe Humanitaargümnaasiumi õpilased osalesid Erasmus+ projektikohtumisel Küprosel

Õpiobjekti sihtrühmaks on kõikides haridusasutustes isikuandmete töötlemisega kokku puutuvad töötajad.

Teemad:
1. Ülevaade andmekaitse üldmäärusest tulenevatest nõuetest haridusasutustele.
2. Ülevaade andmetöötluse inventuuri vajadusest ja teostamise viisidest.
3. Tutvumine andmekaitsealase mõjuhinnangu läbiviimise vajaduse ja sisuga.

Maht:
1 akadeemiline tund (45 min)

Ülesehitus:
1. Videoloeng
2. Tutvustavate materjalide kasutamine ja täitmine

Õpiobjekt "Isikuandmete kaitse üldmääruse rakendamisest haridusasutuses" 

Foto: Koolielu arhiiv

Samal teemal:

• HITSA õppematerjalid on haridusasutustele toeks õpilaste isikuandmete töötlemisel

Põhikooliõpilastest tunnistati parimaks Kennet Puiestee (Saaremaa Ühisgümnaasium) ja  Martin Vesberg (Saaremaa Ühisgümnaasium ).

Haridus- ja Teadusministeeriumi asekantsler Indrek Reimand tänas ja tunnustas õpilasi ja juhendajaid ning andis üle riiklikud preemiad. „Õpilaste teadustööde konkurss ja teadusfestival kinnitavad meie laste ja noorte mitmekülgset huvi teadmiste ja teaduse vastu,“ ütles Reimand. „Ma väga loodan, et see huvi jääb teisse püsima kogu õpingute ajaks ja juhib nii mõnegi teist teadlase karjääri juurde. Nüüd ja edaspidi palun rääkige oma teadustööst - nii sõpradele-tuttavatele kui kõigile teistele, ka vanaemale. Muide, juba Albert Einsteinile omistatakse mõtet, et sa ei saa millestki aru enne, kui pole seda oma vanaemale ära seletanud.“

Konkursile esitatud 180 tööst valis teadlastest koosnev hindamiskomisjon lõppvooru 100 uurimistööd, millest 99 esitleti teadusfestivali eilse ja tänase päeva jooksul hindajatele ja avalikkusele.

Välja anti 12 riiklikku preemiat põhikooli- ja gümnaasiumiastmes. Eripreemiaid andsid üle ligi 30 organisatsiooni, nende seas Kaitseministeerium, Maaeluministeerium, Keskkonnaministeerium, Siseministeerium, Sotsiaalministeerium, Tervise Arengu Instituut, Eesti Teaduste Akadeemia, Eesti Keele Instituut, ülikoolid, muuseumid ning mitmed teised teadust ja selle populariseerimist oluliseks pidavad organisatsioonid. 

Parimate seast valiti välja Eesti esindajad Sofias toimuval Euroopa Liidu noorteadlaste konkursil, Londoni teadusnädalal noortele, Šveitsi talendifoorumil, Noorte teadusmessil Hiinas Macau’s ja rahvusvahelises teaduslaagris Šveitsi alpides.

Tänavu juba 18. korda toimunud konkursi eesmärgiks on tõsta laste ja noorte huvi meid ümbritseva maailma vastu, toetada koolides toimuvat uurimuslikku õpet ja julgustada noori juba koolis uurima probleeme, mille lahendamine oleks oluline ka teistele. 

Täieliku loetelu kõikidest preemiatest leiab siit. 

Allikas ja foto: Eesti Teadusagentuuri pressiteade

Samal teemal:

• Teaduse populariseerimise projektikonkurss 2019
• Koostöö on õpilaste uurimistööde tegemisel oluline

Katsetama ajendas tehnoloogiahuvi, uudishimu ja rõõmus ootus ka, sest Ülenurme Lasteaed osaleb HITSA haridusuuenduse piloteerimise programmis.

Õpetaja on Tiigrihüppe kasvandik

„Olen ise suur tehnoloogia- ja tehnikahuviline. Kui HITSA programmi kandideerimise välja kuulutas, panin ennast kirja ja nii läkski,“ ütles Mari Sults. Ta ise on elav tõestus sellest, et mida varem laps tehnoloogiamaailmaga praktilisel moel tuttvaks teha, seda kindlamalt säilib huvi ka hilisemas eas. Mari oli põhikooliõpilane, kui hakkas osalema Tiigrihüppe Sihtasutuse korraldatud konkurssidel. Digimaailm oli siis hoopis teistsugune, animatsioon ja arvutijoonistus oli kõva sõna. Programmeerimispisik jäi aga külge ja nii huvitub ta nüüdki uutest tehnoloogiatest.

Tehnoloogiaoskus on kui jalgrattasõit - seda ei unusta

„Minu rühma lapsed on robootikat ja programmeerimist saanud juba varakult katsetada. Nad olid 3-4aastased, kui alustasime. Kasutame aktiivselt BlueBoti ja Ozoboti haridusroboteid,“ sõnas Mari Sults. Tehnoloogia lasteaias õppetöös on tema arvates oluline, sest lapsed puutuvad ka kodus tehnoloogiaga palju kokku. „Neil on vaja seda midagi, mis oleks aktuaalne, mis teeks õppimise eriliseks, siis nad ka õpivad paremini. Tavapärastest tegevustest ei võta nii innuga kõik osa. Ja tehnoloogia kasutamine lisab võimalusi õpetamiseks. Robootika ja tehnoloogiaga on nagu jalgrattasõiduga – kui selle varakult selgeks saad, siis hilisemas elus ei unusta,“ sõnas Sults.

Piloteerimise programm viib ettevõtted koolidega kokku

HITSA haridusuuenduse piloteerimise programm algas möödunud aasta augustis. Siis otsiti nii ettevõtteid, kes soovivad koolide näol partnereid uute vahendite või digilahenduste turule toomisel, kui koole, lasteaedu ja õpetajaid, kes oleksid uusi asju nõus õppetöös katsetama. Haridusasutused vajavad soovitusi ja eeskujusid, millest  lähtuda uue tehnoloogia soetamisel ning metoodikate rakendamisel. Haridusuuenduse piloteerimise programmiga võttiski HITSA uute suundade levitaja rolli. „Augusti lõpus oli piloteerijate koolitus. Rõhutasime, et nad peavad katsetatud tehnoloogiale hinnagut andes olema erapooletud, näitasime erinevaid vahendeid ja nende kasutusvõimalusi. Alati tuleb manuaali lugeda ja enne kui hinnangu annad, pead olema läbi proovinud seadme kõik võimalused,“ selgitas HITSA programmijuht Aivar Hiio.

Firmad pakuvad ka ulmelisi asju

Kes otsustab, mida piloteerida? Firmad võivad ju igasuguseid asju pakkuda. Aivar Hiio kinnitas, et nii ongi, ja üle 40 vahendi puhul on ka ära öeldud. Pakutavaga tutvuvadki kõigepealt tema programmijuhina ja HITSA ProgeTiigri programmijuht Kristi Salum. „Esimesena vaatame, kas ja missugune on pakutava lahenduse õppeväärtus. Muidugi küsime ka ekspertide arvamusi. Vahendil peab olema eesmärk, see peab kooli sobima ja olema hinnalt vastuvõetav. Näiteks pakuti meile piloteerimiseks ka kümnetuhande eurost robotit, n-ö inglise keele õpetajat. Umbes meetripikkune robot, kes on võimeline ringi sõitma ja inglise keeles suhtlema. Aga me ei näe, et koolil oleks võimalik või vaja selline robot soetada. Piir selle vahel, kas avastame koolile sobiva või mittesobiva asja, on vahel väga õhuke. Ja tihti on uute tehnoloogiatega see probleem, et õppesisu lihtsalt ei ole,“ tõi Hiio esile piloteerimise probleemseid kohti.

Fookused

2018. aastal olid programmi fookuses peamiselt teaduslaborid, virtuaalreaalsuse seadmed ning uue põlvkonna programmeeritavad robootikaseadmed. 2019. aastal on fookus koolidele suunatud tarkvara ja infosüsteemidel ning nende tervikliku rakendamise lugudel, mida jutustatakse läbi videolugude. Seadmeid, lahendusi ja uusi metoodikaid katsetanud õpetajate tagasiside aitab teistel haridusasutustel leida nende jaoks sobivaimad tööviisid ning näitab teed teistele. Ettevõtted saavad tagasisidet, mis probleemidega kool kokku puutub, sest paljude firmade puhul olid ja on nende tooted esimest korda koolis katsetusel.

Matatalab lasteaeda ja I kooliastmesse

Ülenurme Lasteaia õpetaja Mari Sults katsetas ekraanivaba programmeerimise komplekti Matatalab,  mis võimaldab varajases eas õppida programmeerimist mängulise ning käelise tegevuse abil. Matatalab sobib kasutamiseks eelkõige eelkooliealistele või õpilastele I kooliastmes. Mari Sults ärgitas ka kolleege piloteerimisest osa võtma, või vähemalt natuke proovima. Julgemad proovisidki ja jäid rahule. Leiti, et Matatalab on õppevahend, mis muudab õppeprotsessi põnevaks; on kompaktne ning lihtsasti kasutatav; suur boonus on tootega kaasas olevad juhendid ja õpetajamaterjalid/tunnikavad. Enne kui õpetaja tunnis Matatalabi kasutama hakkab, peaks ta sellega ise mängida ning katsetama läbi kõik juhendid, et täpselt mõista kuidas robot liigub ja kuidas klotse alusele asetada. Süveneda tuleks ka õpetajamaterjalidesse, et oleks selge, kuidas ja millest lastega alustada. Matatalabi saab siduda kõigi alushariduse ainevaldkondadega (mina ja keskkond, keel ja kõne, matemaatika, kunst, muusika ja miks ka mitte liikumine) ning enamike valdkondadega I kooliastmes. Ka huviringi tegevuses on võimalused laialdased. Vaata tulemusi täpsemalt siit. 

Robootikakomplekt Robo Wunderkind 5- kuni12-aastastele

Teiseks katsetas Sults Ülenurme Lasteaias Robo Wunderkindi, mis on moodulitest koosnev robootikakomplekt lastele vanuses 5 kuni 12 aastat. Komplekti abil saab luua funktsioneerivaid roboteid, tehes samal ajal tutvust lihtsama programmeerimisega. Robo Wunderkind komplekti saab lasteaias lõimida kõikide ainevaldkondadega, piiri seab ainult õpetaja ja laste fantaasia. See on hea vahend sotsiaalsete ja üldoskuste,  digipädevuste ja programmeerimisoksuse arendamiseks. Teistele õpetajatele soovituseks: hea kui lapsed saavad kasutada erinevaid LEGO klotse ja meisterdamisvahendeid. Wunderkind robotite kasutamiseks on vajalik ka tahvelarvutid. Eelnevalt tuleb tahvelarvutitesse alla laadida vajalikud äpid. Tõenäoliselt vajavad õpetajad veidi koolitust või haridustehnoloogi tuge, et teha esmane tutvus nii äppide kui vahendi funktsionaalsete osadega. Vaata tulemusi täpsemalt siit.

HITSA-l on suunanäitaja roll

HITSA haridusuuenduse piloteerimise programm jätkub. „Kui enne vaatasime, kuidas teised teevad ja püüdsime neist eeskuju võtta, siis nüüd vaatame ise tulevikku, oleme ise suunanäitajad,“ sõnas Aivar Hiio HITSA rolli kohta selles protsessis. „Tullakse meie või meie katsetajate juurde, et küsida arvamust, milleks oleme nüüd ka paremini võimelised. Üritame erinevaid teemasid käsitledes luua tervikpildi. Et tehnoloogia tundi toomine ei oleks õpetajale eriline pingutus, vaid see oleks normaalsus.“

„Eesti hariduse tugevus on õpetajate vabadus valida endale õppemetoodikaid ja vahendeid, millesse nad usuvad,“ lisas Hiio. „Programmi eesmärgiks on inspireerida ja pakkuda tootekirjelduste reklaam-tekstidest kaugemale ulatuvat infot otse õpetajatelt, kes juba uusi vahendeid või metoodikaid kasutavad. Otsus tehnoloogia kaasamiseks õppetöös jääb aga alati õpetaja enda otsuseks. Me soovime, et see oleks informeeritud otsus.“

Vaata rohkem haridusuuenduse programmi tulemusi HITSA kodulehelt.  

ProgeTiigri taotlusvooru tingimused. Taotlusi saab esitada 23. aprillini k.a.

Aoto: Unsplash, Rick Mason. Foto: veebitõmmis, Robo Wunderkind lasteaias kasutuses

Samal teemal:

• Koolid ja lasteaiad saavad ligi 300 000 eurot toetust tehnoloogiaseadmete ostuks
• Kristi Rahn: ilma tehnoloogiahariduseta võib tulevikus hakkama saamine olla üsna keeruline

Kuni 22. aprillini k.a saab edastada õpilastöid TLÜ Eesti pedagoogika arhiivmuuseumi poolt korraldatavale võistlusele "Kooliajalugu uurima!". Info: eneluka@tlu.ee.

Juhendi leiab siit: 

Loe ka teemakohast artiklit Õpetajate Lehest. 

Allikas: TLÜ Eesti pedagoogika arhiivmuuseumi info

Samal teemal:

• Pedagoogika Arhiivmuuseum tunnustas kooliajaloo uurijaid
• Eesti Pedagoogika Arhiivmuuseum kutsub kooliajalugu uurima

Esimesel ainult peahoonet käsitleval kunstinäitusel eksponeeritakse muu hulgas nii 19. sajandi baltisaksa graafikat kui ka 20. sajandi keerulisi aegu peegeldavaid töid.

„Emakeelse ülikooli juubeliaastal on ülikooli pärandi talletajal Tartu Ülikooli muuseumil väga kohane korraldada esimene ainult ülikooli ja kogu Eesti hariduselu sümbolile pühendatud kunstinäitus,“ ütles Tartu Ülikooli muuseumi direktor Mariann Raisma.

Kuraator Kristiina Tiidebergi sõnul on ülikooli peahoone kindlasti üks enim kunstis kujutatud Tartu hooneid. Näitusel eksponeeritakse ligikaudu 50 kunstiteost – maale, graafikat ja joonistusi 19. sajandi algusest tänapäevani –, andes nõnda omapärase, ühele hoonele keskendunud läbilõike baltisaksa ja Eesti kunstist.

Töödega on esindatud väärikas valik Tartuga seotud baltisaksa kunstnikke, kes on kujutanud oma Tartu linna vaadetel ülikooli peahoonet (K. A. Senff, A. M. Hagen, A. Ph. Clara, G. Fr. Schlater jt). Tõenäoliselt esimest korda on näitusel väljas ülikooli arhitekti Karl Rathausi kavand, mille ta lõi peahoone kaunistamiseks 1852. aasta juubelil. Eksponeeritud on ka üks peahoone arhitekti J. W. Krause kavand.

Väljapaneku kõige uuem eksponaat on Rauno-Thomas Mossi 2019. aastal just näituse jaoks loodud uusversioon peahoonet kujutavast teosest, mis kuulub sarja „Minu ülikool“.

Näituse intrigeerivaim osa on 20. sajandi keerulist poliitilist ajalugu peegeldavad teosed (autorid A. Pilar, A. Peerna, E. Kits). Väga põnevad on Mart Lepa erakogust pärinevad Elmar Kitse varased Estonia teatri laemaali kavandid, kus esialgses kompositsioonis oli kujutatud ka Tartu Ülikooli peahoonet.

Eksponeeritud on ka peahoone sisevaated selle kõige esinduslikumast ruumist – aulast. Väljas on teadaolevalt kõige varasemad aula vaated 1852.–1853. aastast.

Näituse „Ülikooli peahoone kunstis“ kuraatorid on Kristiina Tiideberg ja Ingrid Sahk. Kujunduse autor on Peeter Laurits, kes oli 2017/2018. õppeaastal Tartu Ülikooli vabade kunstide professor.

Publikuprogrammi esimene üritus – kuraatorituur – toimub kolmapäeval, 24. aprillil kell 17.15. Näitus jääb ülikooli peahoones asuvas kunstimuuseumis avatuks 6. detsembrini.

Rahvusülikooli sajandat aastapäeva tähistatakse kogu aasta jooksul ja juubeliaasta kulmineerub detsembris. Ürituste kavaga saab tutvuda veebilehel 100.ut.ee.

Illustratsioon: Alexander Stromberg. Tartu Ülikooli peahoone. Värviline puulõige, 1930. Tartu Ülikooli raamatukogu.

Allikas: TÜ pressiteade