Teemaveerandid

Kandidaate on võimalik esitada kolmeteistkümnes kategoorias: lasteaiaõpetaja, klassiõpetaja, klassijuhataja, põhikooliõpetaja, gümnaasiumiõpetaja, klassijuhataja, kutseõpetaja, õppejõud, tugispetsialist, õppeasutuse juht, hariduse sõber, haridustegu ja aasta kool.
  
Haridus- ja Teadusminister Mailis Reps julgustab kõiki hetkeks peatuma ja mõtlema, kus nad täna oleksid ilma oma tööd maailma tipptasemel tegevate õpetajateta. „Ma kordan taas kui tänulik olen kõikidele õpetajatele, õppejõududele,koolijuhtidele, tugispetsialistidele ja teistele hariduse toetajatele. Oma elu pühendamine teiste harimisele väärib lakkamatut kiitust ja tunnustust.“
 
Ministri sõnul unistab ta sellest, et ankeetidesse kirjutatud kiidusõnu öeldaks haridustöötajatele iga päev. „Loomulikult ei tee õpetajad oma tööd rikkuse ja kuulsuse pärast, kuid inimlikud tänusõnad peaksid jõudma nendeni kas siis konkursi abil või ilma."
  
Aasta Õpetaja gala “Eestimaa õpib ja tänab” on haridusvaldkonna aasta tippsündmus, mille eesmärk on riiklikul tasemel tõsta esile haridustöötajaid ja hariduse toetajaid, kes panustavad noorte heasse käekäiku ning kelle töö on teistele eeskujuks. Tunnustuse saajad on viimase kolme aasta jooksul silmapaistvalt aidanud kaasa õpilaste individuaalsele ja sotsiaalsele arengule ning kelle kogemus väärib esiletõstmist ja jagamist.

Pärast kandidaatide esitamist alustavad parimatest parimate väljaselgitamiseks tööd maakondlikud komisjonid ja kõrghariduse komisjon. Seejärel asub tööle riiklik hariduspreemiate komisjon, kuhu kuuluvad haridusega seotud organisatsioonide esindajad.

Auhinnad antakse välja 5. oktoobril Jõhvi Kontserdimajas toimuval Aasta Õpetaja galal “Eestimaa õpib ja tänab“, millest teeb otseülekande Eesti Televisioon. Tunnustusürituse eestvedajateks on Haridus- ja Teadusministeerium, Eesti Haridustöötajate Liit ning SA Innove.

Kandidaatide esitamine ja statuudid

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv

Samal teemal:

• Aasta Õpetaja 2018 konkursile esitati ligi 1300 õpetajat ja haridustöötajat

Festivalil näitavad oma tööd 99 parima uurimistöö ja 23 algkooli teadusprojekti autorid. Pääs teadusfestivalile on prii ja oodatud on kõik huvilised. Festivali on külastama  registreerunud juba enam kui 130 õpilasgruppi (ligi 4000 õpilast ja õpetajat) koolidest üle Eesti. 

Teaduspeo ajal saab festivali käepaelaga Tartu linnaliinibussides tasuta sõita ja ERMis soetada näitusepääse soodushinnaga. 

46 teadust populariseerivat asutust või üksust pakuvad võimalusi uurimiseks ja isetegemiseks, toimub põnevaid etteasteid, mänge ja katseid, esinevad „Rakett 69“ ja teadusteatrid, osaleda saab töötubades ning kohtuda suurel laval teadlaste ja inseneridega. Muuhulgas on igaühel võimalus end proovile panna lasertakistusrajal, näha läbi liitreaalsuse sadu miljoneid aastaid tagasi elanud loomi ja meid ümbritsevat mikromaailma, õppida robotite programmeerimist ja proovida kätt robotite mängus ning vaadata filmi krüptoraha võimalustest ja ohtudest. 

„On suur rõõm näha meie noorte sedavõrd suurt huvi teaduse vastu. Teadusega tegelemisest tõuseb peale avastamisrõõmu ka tulu kogu ühiskonnale. Maailm muutub üha keerukamaks ja vaid teaduse, või nagu üks nupukas eesti teadlane ütles, tarkusetöö, abil on uutele ja suurtele inimkonna ette kerkivatele probleemidele või ka väiksematele küsimustele võimalik lahendusi leida,“ ütles Eesti Teadusagentuuri juhatuse esimees Andres Koppel. 

17. aprillil  kell 14.15 algaval õpilaste teadustööde riikliku konkursi autasustamisel annab Haridus- ja Teadusministeeriumi teaduse asekantsler Indrek Reimand üle konkursi 12 riiklikku preemiat. Eripreemiaid annavad ligi 30 organisatsiooni, nende seas Kaitseministeerium, Maaeluministeerium, Keskkonnaministeerium, Siseministeerium, Sotsiaalministeerium, Tervise Arengu Instituut, Eesti Teaduste Akadeemia, Eesti Keele Instituut, ülikoolid, muuseumid ning mitmed teised teadust ja selle populariseerimist oluliseks pidavad organisatsioonid. 

Õpilaste teadustööde riikliku konkursi eesmärk on toetada koolides toimuvat uurimuslikku õpet ning tunnustada uurimistööga tegelevaid noori ja nende juhendajaid. 18. korda toimuvale konkursile esitati sel aastal 180 tööd 67 koolist. Konkursi auhinnafond on 11 400 eurot  ja riiklike preemiatega tunnustatakse nii tööde autoreid kui nende juhendajaid. Oma lemmikud saavad valida ka teadusfestivali külastajad. 

Teadusfestivali meediapartner on Eesti Rahvusringhääling. ERR Novaatorist saab lugeda õpilaste teadustööde konkursil osalejate lugusid ja jälgida otseülekannet autasustamisest: https://novaator.err.ee/k/opilaste-teadusfestival.

Festivali rahastab Euroopa Regionaalfondi toel TeaMe+. Täiendava info leiab teadusagentuuri festivali veebilehelt ja õpilaste teadustööde konkursi veebilehelt. 

Allikas: Eesti Teadusagentuuri pressiteade. Foto: Unsplash, Alex Kondratiev

Samal teemal:

• AHHAA tutvustas muusikanädalal Euroopa teadusprojekte
• Õpilaste võimas teaduspidu ERMis

Lisaks tööpakkumistele nii Eestisse kui ka välismaale leiab messilt ka vabatahtliku töö võimalusi. Kavas on ka põnevad veebinarid, mis algavad mõlemal päeval kell 16. 

Noortele on messi raames tööd pakkumas ligi 150 tööandjat ja pakkumisel on nii suvised hooajatööd kui ka võimalused kooli kõrvalt töötamiseks. Kokku on tööandjatel vahendada mitusada töökohta. Pakkumisi on väga erinevaid – otsitakse projektijuhte, laagrikasvatajaid, mängujuhte, tantsuõpetajaid, digiturundajaid jpm.

Tallinna abilinnapea Vadim Belobrovtsevi sõnul on töömessi suur väärtus just noortele vabatahtliku töövõimaluste tutvustamisel.

„Vabatahtlik töö on hea võimalus teha tutvust tööturul toimuvaga ja annab võimaluse tööks vajalike oskuste omandamiseks. See on hea viis proovida ning teada saada, mis noorele päriselt meeldib ja seeläbi leida huvi mõne eriala või valdkonna vastu. Lisaks uutele teadmistele ja kogemustele õpib noor vabatahtlikuna tegutsedes ka iseend paremini tundma ning kindlasti aitab see kaasa tema karjäärivaliku tegemisel. Seda kõike pakub töömess noortele ka pakub, sest lisaks vabatahtliku töö pakkumistele, saab messi veebilehel osa ka kasulikest veebinaridest, kus muu hulgas räägitakse ka sellest, kuidas olla ettevõtlik läbi vabatahtliku töö,“ selgitas abilinnapea.

Eesti Töötukassa noortegarantii juhi Liis Seeme sõnul on hea meel tõdeda, et üle 20 tööandja pakub tööd juba ka 13-aastastele noortele. „Eks tööandjad on ka ise aru saanud, et noore tööle võtmine on omaette reklaamikanal ja bränding – noor käib sinu juures tööl, saab hea kogemuse, räägib sellest teistele ja tekib järelkasv,“ rääkis Liis Seeme.

Kogu messi vältel on veebikeskkonas kohal karjäärispetsialistid, kes vastavad töö ja haridusega seotud küsimustele. Lisaks toimub viis erinevat videoülekannet, kus räägitakse võrdõiguslikkusest, oma kutsumuse leidmisest, ettevõtlikkusest läbi vabatahtliku töö ning malevatest. Veebinari läbiviijatele saab otse live’is ka küsimusi esitada. 

Messi saab külastada veebiaadressil www.toomess.ee/suvekstoole.

Üritust korraldab Eesti Töötukassa ja Tallinna Spordi- ja Noorsooamet.

Allikas: korraldajate info. Foto: Koolielu arhiiv

Samal teemal:

• Aasta noorsootöötaja tunnustuse pälvisid Ivo Visak ja Riin Luks
• Euroopa noortevaldkonna juhid Tallinnas: nutikas noorsootöö digitaalses Euroopas esitab uusi väljakutseid

Tartu Ülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooli IT-tudengid suunduvad projektiga Geeks on Wheels ehk nohikud ratastel Kanepi, Kauksi ja Alatskivi koolidesse, kus korraldavad õpilastele riistvara-, programmeerimise, tehnika- ja motivatsioonilaboreid ning tutvustavad vingeid tehnikavidinaid, mida saab ise järgi proovida – näiteks avastada põnevat virtuaalreaalsusmaailma. Lisaks saavad õpilased oma täpsuse ja osavuse panna proovile Xbox võistlustel, kus parimaid ootavad ka auhinnad.  

Geeks on Wheelsi peakorraldaja Lars Asi sõnul on nohikute eesmärk motiveerida õpilasi IT-maailma avastama ja tehnikaalaseid oskusi kasulikult ära kasutama, aga panna ka noori kaaluma IT-erialasid karjäärivalikuid tehes.

“Eelkõige tahame innustada 5.-12. klasside õpilasi, kuid oodatud on ka nooremad õpilased, õpetajad ja lapsevanemad, kes infotehnoloogiast rohkem teada tahaksid. Õpetame mängides ja ise läbi proovides näiteks seda, kuidas arvutit lahti võtta ja tagasi kokku panna, kuidas kirjutada koodi, aga ka seda, kuidas tehnikaga ümber käia,” rääkis Asi. 

Tema sõnul on eelnevate aastate tuurid ka noori IT-d õppima julgustanud. “Näiteks kuus aastat tagasi Kanepi gümnaasiumis korraldatud töötoas osalenud Alo õpib täna Tallinna Tehnikaülikooli IT-teaduskonnas ning juhendab tänavusel tuuril riistvara õpituba,” rääkis ta.

Projekti korraldaja Eva Ikkoneni sõnul on Geeks on Wheelsi projekti eesmärk näidata õpilastele, et IT on valdkond, kus võivad end mugavalt tunda kõik noored. “Tehnoloogia tähtsus aina kasvab ning inimestel tuleb sellega sammu pidada. Loodame, et õpilased võtavad õpitubadest saadud tehnikavaimustuse koju kaasa ning nakatavad sellega ka oma vanemaid,” ütles Ikkonen.  

Tuuri raames toimuvatel koolipäevadel pakub meelelahutust Xbox Kinect mängukonsool, mis jälgib mängija kehaliigutusi ja kannab need edasi mängus tegutsevale tegelaskujule. Õpilased saavad oma täpsuse ja osavuse proovile panna võistlustes, kus parimaid ootavad auhinnad. 

Aravete Keskkooli noored riistvaralaboris

Geeks on Wheels ehk nohikud ratastel on tudengialgatus, mis toimus esimest korda 2013. aastal. Nohikute eesmärk on jagada ärksatele koolinoortele tehnoloogiavaimustust ja teadmisi ning käia koolides tõmbekeskustest väljaspool. Projekti aitavad korraldada Microsoft Eesti, Nissan, Finestmedia, Photopoint jt. 

Allikas ja foto: korraldjate info

Samal teemal:

• 22. aprillil algab HITSA uus e-kursus "Digimõtted"
• Koolid ja lasteaiad saavad ligi 300 000 eurot toetust tehnoloogiaseadmete ostuks

Euroopa Liidu rahastatava projekti kestus on kaks aastat ja eelarve 1,5 miljonit eurot. Projektitegevused algavad tänavu sügisel.

EKKA juhi Heli Mattiseni sõnul on plaanis välja töötada metoodika, mille alusel saaks Gruusias läbi viia hariduse valdkonna temaatilisi hindamisi ning esimesed hindamised viiakse koos partneritega projekti raames ka ellu.

„Üks väga konkreetne tegevus on digitaalse kutseregistri lähteülesande väljatöötamine, milles on abiks SA Kutsekoda. Paralleelselt pakume teemakohaseid koolitusi nii agentuuri töötajatele, õppasutuste esindajatele kui hariduse sidusrühmadele,“ rääkis ta.

Mattisen märkis, et projekt võimaldab ekspertidel end proovile panna rahvusvahelises keskkonnas, arendada meeskonnatöö-,  juhtimis- ja ka kultuuridevahelise kommunikatsiooni oskust.

„Meie jaoks on väga oluline teadmine, et meie töötajate senistel kogemustel on väärtus ka väljaspool Eestis ja nende tegevusel on konkreetne mõju,“ ütles EKKA juht.

„EKKA on oma eksistentsi 10 aasta jooksul väga sihipäraselt tegutsenud selleks, et olla rahvusvaheliselt tuntud ja tunnustatud. Seetõttu ei pidanud me ise antud juhul initsiatiivi näitama. Sakslased tulid ise meie juurde koostöö pakkumisega ning Gruusia kvaliteediagentuuriga on meil juba varasemast ajast head koostöösuhted,“ lisas ta.

Projekti laiem eesmärk on arendada Gruusia hariduse kvaliteedi hindamise süsteemi, edendada kvalifikatsiooniraamistiku rakendamist ning suurendada teemadega seotud spetsialistide ja tugisüsteemide võimekust.

Kogu arenduse juhtivpartner on DAAD Saksamaalt. Eestipoolne projektijuht on EKKA juhataja Heli Mattisen. Eestist on projekti tegevuste elluviimisesse kaasatud ka SA Kutsekoda. Projekti hakkavad ellu viima ligikaudu 40 eksperti nii Eestist kui Saksamaalt.

Allikas: SA Archimedes pressiteade

Kas sa tead, kuhu internet areneb? Meie eesmärk on jõuda sellele teadmisele lähemale! 

Sel korral võtame luubi alla selle, et tahtsime vaba internetti, see oli interneti algusaegade põhimõte, kuid kas saime tõejärgse ajastu? Kas Rein Lang on päriselt internetis Rein Lang? Kas andmed on kui kratt, kes peremehele rikkust kannab? Kas riik on meile digilmaailmas ema ja isa eest? Kes peaks kaitsma meid meie endi ja tehnoloogia eest? Kas oled valmis, et Youtube Euroopas kohvri kokku pakib?

Päevakava

 9.30– 0.30 Tahtsime vaba internetti, saime tõejärgse ajastu. Mis juhtub siis, kui tehnoloogia areng on jõudnud nii kaugele, et reaalajas saab muuta videot? Kas Rein Lang on interneti päeval päriselt Rein Lang? Kui Sa ei saa enam usaldada videovoogu, siis mida üldse? Mida tähendab olla digiajastul allikakriitiline? Kas jõuame kõik paranoiasse?

Rein Lang, poliitik
Raul Rebane, ajakirjanik ja meediaspetsialist 
Modereerib Linnar Viik, Eesti IT-visionäär 

10.35 –11.35 Kas riik soovib digimaailmas olla meile ema ja isa eest? Masin ei tohi humanistlikku kiindumust imiteerida, kiisu võib! Eetikakoodeks ise õppivale tehnoloogiale? Kes peaks kaitsma inimesi isikuvabadusi? Sina ise? Interneti kogukond? Riik? Kas see on riigi patroniseerimine?

Maarja Pild, advokaadibüroo Triniti
Uku Särekanno, RIA küberturvalisuse teenistuse juht
Kari Käsper, Eesti Inimõiguste Keskuse asjutaja
Modereerib Henrik Roonemaa, Geenius.ee

12.00–13.00 Kumb on targem, kas muna või kana? Kas laps õpetab täna digimaailmas vanemat või vanem last? Kas me hindame üle täiskasvanute või laste, noorte digioskusi? Aga kui juba need oskused on, siis internetis varitsevast ohust teatamiseks on vaja tõendeid, aga tõendite saamiseks tuleb teinekord rikkuda seadust. Häkkimine - seadusevastane. Kas laste digioskuste enesehinnang on üle hinnatud? Kuidas olla legaalselt white hat?

Kristiina Konno, küberkaitse üliõpilane

Artur Luik, tarkvara arendaja Skypes
Diana Poudel, «Turvaline internet. Digimaailma  teejuht» raamatu autor
Modereerib Peeter Marvet, tehnokratt Zone Media OÜ

14.00 - 15.30 Krüptopidu 

  Interneti päev 2019 on eesti keeles ning osalejatele tasuta. Täpsem info päev.internet.ee.

Allikas: Eesti Interneti Sihtasutruse info. Foto: Unsplash, Hannah Wei

Samal teemal:

• Ka pastapliiats oli kunagi tehnoloogiaime
• Eesti lapsed tunnevad end internetis enesekindlalt

Võistlusel tegeleti kolmel tasemel krüpto- jms ülesannetega, kus lahendusi otsiti nelja tunni jooksul.  

Eesti meeskonnad esindasid meid suurepäraselt. Esikoha sai CyberSpike: Jasper Rebane (Pelgulinna Gümnaasium), Johannes Kadak (TTÜ Tartu Kolledž), Rao Zvorovski (Tartu Ülikool) ja Joonatan Jakobson (Laagri Kool). Neljanda koha sai Eestist Find the Flag: Julian Dinovski (Tallinna Polütehnikum), Vjatšeslav Maspanov (Tallinna Polütehnikum), Ervin German Žitnikov (Tallinna Laagna Gümnaasium), Dmitri Plotnikov (Tallinna Laagna Gümnaasium).

USAs osalesid kohapeal ka Paide Hammerbacki Põhikooli kaks meeskonda (lauljad ja tantsijad), kes nägid esimest korda võistlusele saabudes Linuxit. Kokkuvõttes jäid ka nemad edukatele 15. ja 17. kohale, mis on algajatele väga hea tulemus. 

Täname juhendajaid ja korraldajaid: Aleksei Talisainen, Triin Muulmann, Birgy Lorenz, Oliver Kikas, Liia Opmann, Marje Meenov. Suur tänu Carroli kogukonnale, kes toetasid Eesti meeskondade osalemist nii Eestis kui USAs, ja Thomas Beyardile, kes meile sellist osalemise võimalust tutvustas. 

Vaata sündmuse kodulehte.

Võistluse korraldajate info

Samal teemal:

• Küberkaitse suvekool toetab rahvusvahelist koostööd
• KüberPähkli võistlus aitas leida noori küberkaitse talente

Alguse saab ka teavituskampaania, milles Luule Komissarov, Ott Tänak, Tõnis Niinemets ja Martin Lapin kutsuvad kõiki Eesti inimesi ujuma õppima.

“Ujumise e-õppematerjalide valmimine on järgmine loogiline samm eestlaste parema ujumisoskuse saavutamiseks. Kui täpsustasime riiklikus õppekavas ujumisoskuse sisu, siis hakkasime kohe mõtlema ka sellele, et õpetaja, kes ujumist õpetab, saaks ka vajalikud materjalid,” ütles Haridus- jaTeadusministeeriumi üldharidusosakonna juhataja Mihkel Rebane ning lisas: “Täna esitletavad õppematerjalid ujumise õpetamiseks on kaasaegsele e-riigile kohaselt digitaalsel kujul – lisaks e-raamatule moodustavad õppevarast suure osa ka õppevideod.”

"Vastvalminud õppematerjalid on peamiselt abiks ujumisõpetajatele ja lapsevanematele, et lapsi ujumisoskuse omandamisel toetada, aga need sobivad ka kõikidele teistele, kes soovivad ujumisoskust omandada või teisi selles juhendada," sõnas Eesti Ujumisliidu ujumise algõpetuse projektijuht Helen Link. 

Valminud juhendite ja õppematerjalide komplekt annab eeldused ujumistundide läbiviimiseks ning ujumisoskuse omandamiseks. Materjalid põhinevad efektiivsel ja mängulisel metoodikal, mis toetab õpilaste sisemist motivatsiooni ujuma õppida. Samuti võimaldab metoodika aktiivselt osaleda õppes ja toetab õpilase eneseanalüüsioskust.

Alates 2018. aastast kehtib põhikooli riiklik õppekava, millega uuendati ka ujumisõpetuse sisu. Selle eesmärk on tagada laste piisav ujumisoskus, mis tähendab, et lapsed peavad 3. klassi lõpuks suutma ujuda kokku 200 meetrit rinnuli ja selili asendis, sukelduda ja tuua veekogu või basseini põhjast eseme, hõljuda vees paigal asendis ja asendeid vahetades 3 minutit ning hüpata vette, mis on üle pea, ja sealt väljuda. Eesmärgi saavutamiseks eraldatakse igal aastal riigieelarvest koolide ujumise algõpetuse läbiviimiseks kohalikele omavalitsustele täiendavalt miljon eurot.

E-õppematerjali koostasid Vladimir Kunitsõn (TLÜ), Maria Trei (Kuusalu Keskkool), Maret Pihu (TÜ), Mart Laanpere (TLÜ) ja e-õppematerjalide metoodika autorid Per Irgens ja Rune Larsen Norrast ning Norra Ujumisliidu president Cato Bratbakk.

Ujumise algõpetuse e-õppematerjalide väljatöötamise, eestindamise ja tootmise on tellinud Haridus- ja Teadusministeerium ning seda on rahastatud Euroopa Sotsiaalfondi meetmest „Kaasaegse ja uuendusliku õppevara arendamine ning kasutuselevõtt“.

Lisainfo:

Kõik e-õppematerjalid on koondatud kodulehele ujumiskursus.ee.

E-ujumiskursus ujumiskursus.ee, kus õpilane saab määrata oma oskuste taseme ning vastavalt oma tasemele ujuma õppida. 

94 õppevideot, mille järgi harjutades omandab õppija samm-sammult uusi oskusi (veega kohanemine, sukeldumine, vees hõljumine ja libisemine ning edasiliikumine), kuni oskab ujuda. Õppekeskkonnas on videod ka edasjõudnud harjutajale. 

E-raamat "Teekond ujumisoskuseni" aitab õpetajal sisustada 40 ujumistundi. E-raamat sisaldab 30 min tundide kirjeldusi ja õppevideoid, mis toetavad uute oskuste omandamist. 

E-keskkond pakub ka mitmeid materjale veeohutusteadmiste täiendamiseks.

Allikas: HTMi pressiteade

Mänguline laulu- ja tantsupidu algab peoliste rongkäiguga Pargimaja eest (Keila, Pargi tn 2). Koos liigutakse Keila lauluväljakule. Esitamisele tulevad kaks laulu ja kaks tantsu. Peale pidu süüakse ühiselt laulupeo suppi. 

Neljapäeval, 18. aprillil toimub kodulookonverents "Pildikesi laulu- ja tantsupeost". Õpilased palusid oma vanematel ja sugulastel meenutada möödunud pidusid ja vormistasid need ettekanneteks. Ettekannete vahel esinevad Keila Muusikakooli õpilased. Keila Kooli kümnendate klasside õpilased Kristopher Muraveiski, Maibrit Kraam ja Kathreen Trolla räägivad oma elamustest ja saadud kogemusest tantsu- või laulupidudel. 

Konverentsi ajad: 
Kell 9.10 - I klassid
Kell 10.20 - II klassid
Kell 11.20 - III klassid

Pargimaja koridorides on alates 15. aprillist avatud näitused õpilaste konverentsitöödest.
2. korruse fuajee seinal saab vaadata õpilaste ühistööd "Laulupidu".
Ruumis 124 on väljas laulupeo meenete näitus, mis on kokkupandud õpilaste ja õpetajate isiklikest esemetest.

Lisainfo: Reet Hanni, huvijuht, reet.hanni(ät)keilakool.ee

Allikas: Keila Kooli info

Samal teemal:

• Pidu kui mitme tundmatuga võrrand
• Kolm ühes - noorus, rangus, südamlikkus
• Õpetaja Tiina Veisalu: Olen oma aine täielik patrioot

Ülikooli vilistlasi, õppejõude ja töötajaid kutsutakse üles jagama meenutusi ülikooli pidu- ja argipäevadest, teadustegevusest ning loengusaalides ja tudengikorterites toimunust.

Tartu Ülikooli muuseumi direktori Mariann Raisma sõnul kogub muuseum vilistlaste ja õppejõudude mälestusi ning ka esemelist materjali, et talletada lood üliõpilaselust, ülikoolis õpetamisest ja teaduse arengust. „Muuseum saab neid lugusid säilitades hoida ja vahendada kõigile ülikooli lugu,“ selgitas Raisma. 

Muuseum ootab nii pikemaid meenutusi kui ka lühikesi mälestuskilde, samuti fotosid ülikoolielu eri tahkudest, teaduslukku jälje jätnud teadusriistu ja teaduskondade logodega mälestusesemeid. Saadetud mälestusi ja esemeid kasutatakse muuseumis novembris avataval ülikooli ajaloo püsinäitusel „Jäljed. Lood minu ülikoolist“. Juunis pannakse kogunenud esemetest üles ka ajutine näitus.

Pole tähtis, kuidas lood on kirja pandud ja kas fotod on paberil või negatiivil. Kui kellelgi on ülikoolielust materjali, mida ülikooliga jagada, siis palutakse ühendust võtta Tartu Ülikooli muuseumiga.

18. mail toimuval vilistlaspäeval korraldab muuseum spetsiaalse kogumisaktsiooni, mille keskmes on üliõpilaselu. Muuseumi töötajad lähevad kaamera ja mikrofoniga vilistlaste sekka küsima, mis on neil omaaegsest tudengielust kõige enam meeles ja südames. Samal päeval kella 10–18 võivad kõik tuua Tartu Ülikooli muuseumisse (Toomemäel Lossi 25) esemeid, mis seonduvad õpingute ja tudengi igapäevaeluga.

Rahvusülikooli sajandat aastapäeva tähistatakse kogu aasta jooksul ja juubeliaasta kulmineerub detsembris. Ürituste kavaga saab tutvuda veebilehel 100.ut.ee.

Allikas: TÜ pressiteade