Teemaveerandid

Paulina õpib Gustav Adolfi Gümnaasiumis 9. klassis, Marta Tallinna Reaalkoolis 8. klassis, Mia Tallinna 32. Keskkoolis 10. klassis. Kokku viis neid 13-17aastastele tüdrukutele mõeldud programm „Superheroes“, kus arendatakse tüdrukute juhtimisoskuseid, kasvatatakse enesekindlust ja õpetatakse projekte ellu viima. Õpilasfirma on ühtpidi algatus, mis tuleb programmi lõpuks teoks teha, teistpidi tüdrukute enda soov ja huvi õpilasettevõtluses kätt proovida. 

Ei pea võtma eraõpetajat

„Me plaanime üles ehitada veebilehe, kus viime õpilase, kes oskab ja tahab õpetada, kokku õpilasega, kes vajab mingis õppeaines abi,“ ütlevad Marta ja Paulina. Vajadus sellise teenuse järele on olemas, seda on nad uurinud ja testinud nii koolikaaslaste, tuttavate kui pereliikmete seas. Tavaliselt kasutatakse ju eraõpetajat, aga see on kallis. Ja vahel polegi nii palju õpetamist vaja, piisab, kui mõni ülesanne või väiksem teema koos üle vaadata. 

Millal mul oli väga raske?

Marta rääkis, et kui nende grupp „Superheroes“ programmis ideed hakkas otsima, olid kõigil (tüdrukuid oli grupis kuus) oma huvid ja arusaamad, mida teha. Programmis oli ainuke tingimus, et projekt peab olema reaalselt ellu viidav ning see peab midagi muutma, olgu maailmas, kogukonnas või klassiruumis. „Hakkasime mõtlema, mis olukordades on meil endil raske olnud, millal oleme tundnud, et tahaks teisti teha. Kui tegin sisseastumiskatseid Tallinna Reaalkooli 7. klassi, siis mul oli väga raske. Mõtlesin, küll oleks tore, kui oleks õpetaja, kes aitaks, aga mitte tasuline eraõpetaja. Koolis on noortel raske, nõutakse palju, kõike ei jaksa. Näen väsinud klassikaaslasi, see on kurb. Mõtlesin, kuidas saaks neid aidata nii, et vähemalt koolis saaksid asjad korda,“ rääkis Marta õpilasfirma idee sünnist.

Esimesed tunnid on toimunud

Õpilastevaheline õpetamine, õpilane õpetab õpilast ongi see, mida nende firma pakub. Esimesed tunnidki on toimunud. Ikka on mõni õpilane, kelle teadmised ühes või teises õppeaines on paremad, ja alati on õpilasi, kes vajavad lisaselgitusi. Paulina, Marta ja Mia firma viibki need kaks poolt kokku, andes sealjuures õpetajale võimaluse ka veidi taskuraha teenida. Põhimõtteliselt toimib asi nii, et õpilane annab teada, mis aines ja kui palju tal oleks abi vaja. Seejärel kannab ta summa õpilasfirma arvele, kes hiljem õpetajaga arveldab. Firma otsib õpilasest õpetaja. Siis toimub tund, see on alati reaalne kokkusaamine ja õppimine. Seejärel küsib firma tagasisidet nii õpetajalt kui õppijalt. See on oluline kvaliteedi seisukohalt. „Väldime, et ei tuleks inimene, kes pole üldse ette valmistunud. Praegu on küll õpetajad ise lisaülesandeid, raamatuid jm kaasa toonud. Ei ole nii, et teeme kooliõpiku lahti ja vaatame ülesande üle. Seda oskaks ju igaüks teha,“ sõnas Marta.

Fotol vasakult: Mia, Marta ja Paulina

Meelitada tuli nii õppijaid kui õpetajaid 

Aga seda tüdrukud ei oskagi öelda, kas raskem oli leida õpetajaid või õppida soovijaid – mõlemaga tuli vaeva näha. „Väga palju tuli küsida. Kasutasime koolide liste, kus tutvustasime oma firmat ning küsisime, kes tahab õpetada ja mis ainet. Õppijaid otsisime endi klassikaaslaste seast. Paljude jaoks oli motivaator hinne: tahaks tulemust parandada, aga mida veel juurde õppida? Muidugi saime ka palju eitavaid vastuseid: pole aega, mul on kindel õpetaja olemas, ei huvita jne,“ selgitasid Marta ja Paulina.  

„Võime öelda küll, et meil on tegutsev firma. Tunnid on toimunud, õpetajad ja õpilased on olemas, oleme teeninud päris kasumit,“ sõnas Paula. Tüdrukutel on hea meel, et tagasiside nende pakutavale teenusele on olnud väga hea. Nüüd tegutsevad nad edasi selle nimel, et see õpilastele kättesaadavamaks muuta. Kel tekkis huvi (ja vajadus) kas ise õpetada või endale õpilasest õpetaja leida, võib kirjutada e-postiaadressil alumnussuperheroes@gmail.com või vaadata kodulehte alumnus.ee. 

Tüdrukutest superkangelased?

Tüdrukud jätkavad veel veidi aega ka programmis „Superheroes“, kuni märtsi lõpuni. Kerge see ei ole, sisuliselt on kooli kõrval teine kool: üle nädala laupäeviti kokkusaamised, loengud, kohtumine mentoriga; vahepeal palju koduseid ülesandeid. Kõik toimub inglise keeles. Seda selleks, et valmistada noori ette rahvusvaheliseks suhtluseks, ja et programmis on eri rahvusest tüdrukud, siis on inglise keel ka sobiv suhtluskeel. Tüdrukud õpivad, kuidas projekti ellu viia, kuidas teha meeskonnatööd, pidada läbirääkimisi, teha turundust ja reklaami, kuidas juhtida protsesse ja kuidas keeruliste olukordadega toime tulla. Grupid võistlevad omavahel, auhinnaks on õppereis Inglismaale. „Programmis õpib palju, aga sõltub ka, palju sa ise panustad. On ka neid, kes käivad lihtsalt kohal,“ sõnas Paulina. 

Ettevõtte edu taga on tohutu töö

Nad kinnitavad, et „Superheroes“ programmis õpilasfirmat luues on nad maitse suhu saanud, mis tähendaks olla eraettevõtja ja oma firma juht. „See tähendab, et sa kogu aeg tegeledki oma firmaga. Ei saa asju jätta nii, et ah, ma ei tee, enam ei meeldi, lähen ära. Ei saa ära minna! Enne programmi polnud meil aimugi, kui suur töö ühe firma tegutsemise taga on,“ sõnasid Pauline ja Marta. Kas nad tulevikus ettevõtlusega tegelema hakkavad, selles nad kõhklesid, aga suuremaid projekte tahaksid teha veel küll. 

Foto: erakogu. Avafoto: Unsplash, Denise Jans

Paaritunnine, kuid väga sisutihe traditsiooniline emakeelepäevale pühendatud konverents pakkus kuulajatele võimalust kaasa mõelda ja kaasa rääkida. Ligi 250 kuulajat seda võimalust ka kasutasid ning pärast konverentsi võis korraldajate aadressil kuulda kiidusõnu. 

Ettekandjad rääkisid eesti keele tulevikust, inglise keele pealetungist, üha levivast kombest kasutada oma sõnade asemel võõrsõnu, eesti keelest teaduskeelena, noortest ja eesti keelest. 

Konverentsi avas õiguskantsler Ülle Madise ettekandega “Ilusa selge eesti keele ülistuseks”. Ta arutles, miks võõrad sõnad näivad suuremad kui omad ja tõi näite seadusloomest. Jutt käib ebaausa konkurentsi takistamise ja ärisaladuse kaiste seadusest. Ülle Madise sõnul on Eesti õiguspraktikas alati kasutataud selget eestikeelset väljendit kõlvatu konkurents. Seaduseelnõu algataja (“Ma ei ütle nime, aga see on ministeerium, mis algab J-tähega”) otsustas aga, et seadus tuleb rohkem kooskõlla viia inglise keelega ja muutis selle ebaausaks konkurentsiks. “Tundub, et tühiasi, aga ei ole,” ütles Ülle Madise. Sest kõlvatu konkurents on endiselt jõus ja käibel, segadust on õigusruumis nüüd aga rohkem. Ülle Madise pani kuulajatele südamele, et kõikidel elualadel kasutatav eesti keel on põhiseaduse nõue. Inglise keele eelistamist ei saa kogu aeg põhjendada sellega, et siis oleme rahvusvahelisemad. “Eesti mõte ongi olla Eesti,” sõnas õigusklantsler. 

Vikerraadio ajakirjanik ja “Keelesaate” toimetaja Piret Kriivan kõneles teemal “Uueaegne kadaklus – valehäbist või eksiarvamustest”. “On märgiline, kuidas suhtutakse nimedesse. Et lapsele tuleb panna nimi, millega ta maailmas saaks läbi lüüa. Unustatakse täppidega tähed, meie kõige ägedamad tähed,” tõi ta esile. Ja muidugi ingliskeelsed sildid avalikus ruumis, mis meile kõigile silma hakkavad. Miks paneb omanik mänguasjade poe nimeks WePlay!? Miks mitte Meie mängime!, Mängima!, Mängime! või Tulge mängima!? Vastus kõlab selliste siltide puhul tavaliselt, et plaanime siseneda rahvusvahelisele turule, ja sellepärast peab nimi olema ingliskeelne... Ajakirjanik võrdles toimuvat kadakasakslusega. Vikipeedia andmeil nimetati kadakasakslasteks 19.–20. sajandil enamasti sünnilt eesti päritolu talupoegi või linnaelanikke, kes üritasid käituda ning rääkida kõrgemaid seisusi jäljendades. Kuna siinsete kõrgemate ja haritud seisuste keeleks oli saksa keel, tekkis kadakasakslik keelekasutus. 

Kirjanik Rein Raud tuletas oma ettekandes meelde, et iga keel peab olema mõistlikul moel avatud. Ja on teadusharusid, kus tulebki kirjutada, suhleda ja teadust teha inglise keeles, sest muidu ei saa muu maailm sinu teadustööst aru. 

Ajakirjanik Märt Treier soovitas aga pöörduda nende poole, keda saalis ei olnud (või kui, siis mõni üksik) – noorte poole. “Noored ei tegutse ega räägi iga päev mõttega, et ülistame eesti keelt. Kõnelemine on sama loomulik kui hingamine,” sõnas ta. Ta soovitas ilusa emakeele propageerimiseks kasutada neid, kes juba noortega kõnelevad ja kelle tegevus noori kõnetab. Olgu siis Nublu, Genka, mõni tuntud blogija, näitleja, noortekirjanik. 

Tallinna Ülikooli emakeele õpetuse lektor Merilin Aruvee arutles selle üle, kas koolis on eesti keele õpetus ainult eesti keele õpetaja ülesanne. “Miks arvatakse, et Rooma numbrid ja nende õigekirjutuse peab selgeks õpetama emakeele-, mitte matemaatikaõpetaja?” küsis ta. Aruvee tõdes, et eesti keele ja teiste tundide vahel toimub koostöö, aga see on sisupõhine, mitte tekstipõhine. “Ainekirjaoskuse arendamine meil koolis väga ei toimi, aga liigutakse selles suunas,” ütles ta kokkuvõtteks. 

Keeleteadlane Martin Ehala keskendus üleilmastumisele ja kuidas see avaldab mõju keelekasutusele. 

Foto: Koolielu arhiiv

Samal teemal:

• Emakeelepäeva avalik loeng "Kuidas mõjutab digitehnoloogia areng eesti keele kasutust?"
• Minister Mailis Repsi tervitus emakeelepäeva puhul: “Räägime ja kirjutame eesti keeles mõnuga!”

Kahepäevasel kohtumisel arutati kooli juhtimisega, alushariduse ja haridusinnovatsiooniga seotud väljakutseid ning jätkusuutliku haridussüsteemi loomist, kus õpetajatel ja nende arengul on väga oluline roll.

Eestit kohtumisel esindanud Haridus- ja Teadusministeeriumi kantsler Mart Laidmetsa sõnul on rahvusvaheline tagasiside Eestile tähtis, kuid lisaks eeskujuks olemisele saame ka teiste kogemustest õppida. „Õpetajaameti maine ja haridussüsteemi jätkusuutlikkus on oluline küsimus paljude riikide jaoks. Eestit toodi esile riigina, kus õpetajaameti maine ja professionaalse taseme tõstmiseks on tehtud suuri pingutusi. Õpetajate lähtetoetus, õpetajate professionaalset arengu toetamine, viimaste aastate palgatõusud ja riiklikud hariduspreemiad aitavad kaasa õpetajate töö väärtustamisele ühiskonnas ning on eeskujuks teistele riikidele,“ sõnas Laidmets.

„Eesti valitud suund on andmas alles esimesi vilju – õpetajaameti kuvand on muutumas, õpetajad tunnevad end väärtustatuna, tööd alustavad õpetajad saavad majanduslikult hea lähtepositsiooni,“ ütles Laidmets ning kinnitas, et kuigi meist tahetakse eeskuju võtta, oleme siiski alles kaugel soovitud olukorrast ning peame jätkama põhjalikku tööd õpetajaameti maine tõstmiseks. Tippkohtumisel osalenud riikide esindajad olid ühel nõul, et edu saavutamise eelduseks on järjepidevus ning parimate praktikate ja kogemuste jagamine.

Tippkohtumisel sai erilise tähelepanu alushariduse arendamine. Eesti paistab silma kaasava alusharidussüsteemiga, mis ei täida pelgalt lastehoiu, vaid ka õppeasutuste rolli. Ka koolieelse lasteasutuste õpetajate professionaalne ettevalmistus Eestis on muu maailmaga võrreldes kõrgel tasemel.

Eestit esindasid koos kantsler Mart Laidmetsaga ka Eesti Haridustöötajate Liidu juhatuse esimees Reemo Voltri ning Eesti Kõrgkoolide, Teadus- ja Arendusasutuste Ametiliitude Ühenduse "UNIVERSITAS" juhatuse esimees Vladimir Viies.

Tippkohtumise korraldas Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD) koos Soome Haridus- ja Kultuuriministeeriumi ning hariduse katusorganisatsiooniga Education International. Eelmine iga-aastane õpetajaameti tippkohtumine toimus Portugalis Lissabonis.

Allikas: HTMi pressiteade

Eelmisel aastal oli festivalil 2700 külastajat. Teadusagentuuri teaduse populariseerimise osakonna juhataja Terje Tuisu sõnul on teadusfestivali üks peamisi eesmärke tutvustada koolides tehtavaid õpilaste uurimistöid ka laiemale avalikkusele: „Õpilased teevad koolides igal aastal sadu erakordselt põnevaid uurimistöid, mida näevad enamasti ainult koolikaaslased, aga mis vääriksid palju suuremat tähelepanu. Suure osa teadusfestivalist moodustavadki 100 parimat riiklikule konkursile saadetud uurimistööd – kõigil on võimalus rääkida nende autoritega ja saada teada, kuidas nad oma tulemuseni jõudsid. Eriti kasulik oleks festivali külastada neil noortel, kel kohe uurimistöö tegemine koolis ees seisab ja õpetajatel, kes neid koolides igal aastal juhendavad, aga ka kõigil teistel.“

Pooleteistpäevane festivaliprogramm pakub lisaks kokkupuudet erinevate teadusvaldkondadega. Stendiettekannetega esinevad õpilaste teadustööde riikliku konkursi parimad ja algkooliõpilaste projektide autorid. Võimalus on osa saada töötubadest ja vestlusringidest. Kohtuda saab teadlaste ja inseneridega ning ise järele proovida mitmeid katseid. Esimesel festivalipäeval on kohal saate „Rakett 69“ teadustoimetus ning ühtlasi saab näha PÖFFi filmi „Usalda masinat: plokiahela lugu“. 

Festival on avatud külastajatele teisipäeval, 16.04 kell 10.00–18.00  ja kolmapäeval, 17.04 kell 10.00–13.00. Õpilaste teadustööde riikliku konkursi parimate autasustamine algab kolmapäeval kell 14. 

Korraldajad kutsuvad festivali külastavaid õpilasgruppe (alates 10 õpilasest) registreeruma enne festivali, et tagada külastajatele sujuv vastuvõtt. Registreerumine toimub teadusagentuuri veebilehel. 

Festivali kohta leiab täiendavat infot teadusagentuuri festivali lehel. Õpilaste teadusfestivali finantseeritakse ERFi TeaMe+ tegevustest.

Foto eelmisel aastal toimunud õpilaste teadusfestivalist ERMis

Info: Eesti Teadusagentuuri pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv

Samal teemal:

• Õpilaste võimas teaduspidu ERMis

Tänavu esimest korda toimuv meediapädevusnädal on osa Euroopa Komisjoni ja Euroopa välisteenistuse valeinfo vastasest tegevuskavast.  Nädala eesmärk on kutsuda üles nii koolinoori, õpetajaid kui ka laiemat avalikkust säilitama inforuumis kriitilist mõtlemist ning õpetada tuvastama valesid.

„Väärinfo levik on muutunud nii massiliseks, et selle tõkestamisega tegelevad nii erinevad institutsioonid, meediamajad kui ka sotsiaalmeediaettevõtted,“ selgitab Haridus- ja Teadusministeeriumi asekantsler Mikk Kasesalk. „Samal ajal on selge, et avatud meediaruumis ei ole valede levikut võimalik lõpuni ära hoida ja kooli ülesanne on arendada õpilastes oskusi, mis aitavad inforuumis orienteeruda: kriitiline mõtlemine, analüüsivõime, aga ka digipädevused,“ jätkab ta.

Meediapädevuse nädalal „Enne mõtlen, siis jagan“ toimub koolides üle Eesti erinevates vanuseastmetes hulgaliselt meediateemalisi külalistunde, sealhulgas terve nädala kestev e-külalistundide sari, kus meediaprofessionaalid selgitavad inforuumis orienteerumise põhitõdesid väga praktilisel tasemel.

Lisaks korraldatakse õpilastele kinokülastusi ning arutelusid, filmimeedia praktilisi töötube audiovisuaalsete oskuste arendamiseks, allikakriitilisusele suunatud teematubasid ja tutvustatakse valeuudiste äratundmise näpunäiteid jagavaid infovoldikuid. 

ERRi teadusportaali Novaator vahendusel jõuavad laiema avalikkuseni ka temaatilised lühiloengud.

Meediapädevuse nädala korraldajateks Eestis on Haridus- ja Teadusministeerium ja Riigikantselei, partneriteks MTÜ Tagasi Kooli, Tartu Ülikool, Tallinna Ülikooli Balti Filmi- ja Meediakool, Kinobuss, Eesti Filmi Instituut, Kino Sõprus, Tartu Elektriteater, Propastop, Eesti Filmimuuseum, Kultuuriministeerium, Integratsiooni Sihtasutus ja Rahvusraamatukogu.

 Nädala programm: https://www.hm.ee/et/meediapadevuse-nadal-2019-enne-motlen-siis-jagan

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Unsplash, Patrick Tomasso

Samal teemal:

• HITSA õppematerjalid on haridusasutustele toeks õpilaste isikuandmete töötlemisel
• Konverents "Film ja meedia õppetöös - raamist välja!"

eTwinning projekt on vähemalt kahe kooli vaheline veebipõhine koostööprojekt, mis on registreeritud portaalis www.etwinning.net.  Projekti esitamiseks võistlusele tuleb oma eTwinning töölaua kaudu täita projekti kvaliteedimärgi taotlus.

Vaata lähemalt HITSA kodulehelt ja osale projektivõistlusel!

Samal teemal:

• eTwinningu kool – tunnustus kogu kooliperele
• Muljeid eTwinningu aastakonverentsilt Varssavist
• eTwinningu projekte tunnustati taas Euroopa kvaliteedimärgiga
• eTwinningu suvekoolis tehti meeme

Juba kuuendat korda korraldatava taotlusvooru raames saavad kõik koolid ja lasteaiad toetust tehnoloogiaseadmete, sh robootikakomplektide, 3D-printerite ja droonide ostuks. Taotluste esitamise tähtaeg on 23. aprill.

“Tehnoloogia ümbritseb meid kõikjal ja on oluline, et lastel oleks varakult võimalus arendada loogilist mõtlemist ja tehnilist taipu,” ütles HITSA programmijuht Kristi Salum. “Koolidel ja lasteaedadel on võimalik valida just neile sobivaid seadmeid, et õpetada programmeerimist, robootikat, 3D-modelleerimist jm.”

2018. aastal korraldatud ProgeTiigri seadmete taotlusvoorus said toetust 78 kooli ning 80 lasteaeda kokku 240 000 euro eest. Tänavu läheb jagamisele ühtekokku 286 000 eurot.

“Ootame, et esitatud taotlus oleks hästi läbi mõeldud. Tahame, et võimalikult suur osa õpilastest neist seadmetest kasu saaks,” lisas Kristi Salum. “Esmakordselt toetust taotlevad koolid ja lasteaiad saavad sügisel-talvel tuge ka seadmete õppetöös kasutusele võtmiseks.”

Taotluste esitamise tähtaeg on 23. aprill kell 17. 

Taotlemise tingimused

Seadmete taotlusvooru rahastab Haridus- ja Teadusministeerium ning koordineerib Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus. 

HITSA ProgeTiigri programmi eesmärk on tõsta õppijate tehnoloogilist kirjaoskust ja digipädevusi. Programmi tegevusi toetab Euroopa Liidu Euroopa Sotsiaalfond. 

Hariduse Infotehnoloogia SA on riigi, ülikoolide ja IT-ettevõtete koostöös loodud sihtasutus, mis toetab tehnoloogiaoskuste tarka kasutamist õppetöös.

Foto: Koolielu arhiiv

Samal teemal:

• ProgeTiigri Tulevikutegijate üritusel osales ligi 6000 õpilast
• Programmeerimisnädalast Tartu näitel: ma ise mängus tegija

Õppeaasta jooksul on õpilased katsetanud erinevate tehnikate ja teemadega, mistõttu on näitus väga mitmekülgne. Õpilased puutusid kokku nii automaatstardi, sürrealismi kui ka tänavakunstiga. Lisaks on võimalik näha, kuidas nad väljendasid enda mõtteid graafilistel lehtedel ning missugusesse fantaasiamaailma sattusid tindi ja värvidega katsetades. Boonusena on näitusel eksponeeritud ka kunstiajaloo kursuse lõputööd. 

Kunstiteoste autorid: Elize Ambulte, Karl Gregor Baumann, Anette Joandi, Katri Liis Kaasik, Kaspar Kalle, Liisa Lotta Klaassen, Helin Kuldkepp, Ethel Kuusemäe, Susanna Mett, Aurora Mikk, Kristofer Mäeots, Eliizabeth Mändul, Birgit Salite, Reeli Siimar, Rebecca Tamm, Luisa Greta Vilo
Juhendaja: Maarja Kell
Graafika töötuba: Triinu Jürves
Tänavakunsti töötuba: von Bomb
Plakati autor: Kaspar Kalle

https://www.facebook.com/events/301424660549224/

Allikas: Kullo Lastegalerii info

Elame ajajärgul, mil suur osa meie igapäevakeelest sünnib kirjalikult. Võrreldes veel paarikümne aasta taguse ajaga on plahvatuslikult kasvanud nii tekstide hulk kui ka autorite hulk, kes neid tekste toodavad. Kui varem oli avalike tekstide kirjutamine pelgalt väikese haritlaskonna pärusmaa, siis nüüd on sotsiaalmeedia kujul oma auditoorium ka neil, kes mõnikümmend aastat tagasi poleks avalike tekstide kirjutamisele mõelnudki.

Loe lähemalt ja kuula loengut TÜ kodulehelt!

Allikas: TÜ koduleht. Foto: Koolielu arhiiv

Samal teemal:

• Aasta parimad eestikeelsed kõrgkooliõpikud on „Rakubioloogia“ ja „Veise sigimine“
• Kas tõesti häbeneme riigikeelt?
• Üleilma eesti keele õpetajad kohtuvad Helsingis

Üritus toob kokku 60 küberkaitse valdkonna eksperti ning spetsialisti, kes juba töötavad plokiahela tehnoloogiaga. Suvekooli korraldab Tartu Ülikooli Arvutiteaduste Instituut koostöös Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse ning Haridus- ja Teadusministeeriumiga. 

Küberturbe võrgustiku hinnatud partner

Haridus- ja Teadusministeeriumi IT nõunik Jaak Anton ütleb, et seoses virtuaalmaailma vallutustega reaalmaailmas ja uute tehnoloogiate kasutuselevõtuga kasvab kiirelt ka vajadus küberturbe tippekspertide järele. „Küberkaitse suvekooli korraldamise peaeesmärk ongi lisaks uute teadmiste omandamisele aidata kaasa Eesti õppejõudude, doktorantide ja noorte spetsialistide rahvusvahelise teadus-, ettevõtlus- ning õppekoostöö arendamisele. Ambitsioon on olla küberturbe võrgustikus hinnatud partner.“

Mis on plokiahel?

Suvekooli teema plokiahel on lühidalt öeldes uus andmebaasitehnoloogia, mille peamiseks erinevuseks tavapärastest kesksetest andmebaasidest on plokiahela jagatud olemus. See tähendab, et andmebaas eksisteerib samaaegselt ja sünkroonsena korraga mitmes kohas. See muudab massandmetesse sissemurdmise või andmete konfigureerimise palju raskemaks, kuna kõik plokiahela võrgus osalejad näevad viivitamatult, kui midagi muutub.

Eestis on plokiahel tänu usaldusväärsete infosüsteemide kasutamise vajadusele riiklikul tasemel põhimõtteliselt kasutusel juba 2003. aastast. Plokiahela tehnoloogiat nähakse kui võimalust suureks hüppeks andmekaitse valdkonnas, eriti väga reguleeritud valdkondades, nagu finants, valitsemine, tervishoid ja õigusruum. (“Hariduse tehnoloogiakompass”, HITSA 2019 https://kompass.hitsa.ee/turvaline-digimaailm)

Eesti on plokitehnoloogia alal maailmas esirinnas

Tartu Ülikooli arvutiteaduste instituudi küberkaitse valdkonna koordinaatori Madis Raaperi sõnul on Eestis tugev digitaalne ökosüsteem ja just tugevus plokitehnoloogia alal maailmas on peamine põhjus, miks see teema suvekooli valiti. “Tartu Ülikooli jaoks on oluline rahvusvahelise õppe- ja teaduskoostöö edendamine,” sõnas Raaper, kes vastutab suvekooli korraldusliku ja administratiivse poole eest. „Seda üritust korraldatakse just selleks, et Eesti kõrgkoolide rahvusvaheline haare ja koostöövõrgustik suureneks ning ülikoolid saaksid käsitleda ja esile tuua teemasid, milles ollakse tugevad ja mis on uurimisfookuses. Küberkaitse ja plokiahelad on just selline valdkond.” 

Uue tehnoloogia õiguslikud ja majanduslikud aspektid

Suvekoolis käsitletakse kolme alateemat: plokiahela tehnoloogia kasutamise õiguslikud ja majanduslikud aspektid; plokiahela rakendused; plokiahel ja krüptograafia. “Suvekooli formaadis on ettekanded ja arutelud ning ühel päeval grupitöö nende kolme teema lahkamiseks. Praegu saan öelda, et osalevad doktorandid tulevad nii TÜst kui TalTechist, samuti on juba Austraaliast, Saksamaalt ja Norrast registreerunuid. Osalejate lõplik nimekiri selgub mais,” sõnas Madis Raaper ja lisas, et registreerimine suvekooli on avatud kuni aprilli lõpuni suvekooli kodulehel http://studyitin.ee/c3s2019/registration. Esinejatest tuleks kindlasti märkida Martin Ruubelit, kes on Eestis tegutseva ettevõtte Guardtime president, ning Mark Copelandi, kes on ettevõtte SmartMinds OÜ juht.

Universaalne küberturvalisuse reegel

Küberkaitse suvekooli teemad on varem olnud sotsiaalne manipulatsioon, küberturvalisus merenduses, samuti Eesti küberkaitse kogemus laiemalt. Aga kas on olemas universaalset küberturvalisuse reeglit, mis sobiks kõigile? 

“90% küberturvalisusest on inimene ise. Inimene peab tegelema on teadlikkuse ja küberhügieeni tõstmisega. Et paroolid oleksid tugevad, viirusetõrje arvutis olemas, et see kõik ei jääks laiskusest tegemata. Ja ära kliki igal lingil, toetu tervele mõistusele. Võib töötada välja filtreid, programme, seaduseid, aga lõpuks taandub kõik inimese käitumisele,” ütles Madis Raaper. 

Küberkaitse suvekooli kutsus ellu Haridus- ja Teadusministeerium, et tugevdada Eesti küberkaitse hariduse rahvusvahelist konkurentsivõimet ning suurendada Eesti e-riigi nähtavust. 2019. aasta suvekooli korraldab Tartu Ülikooli arvutiteaduste instituut koostöös Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse IT Akadeemia programmiga. IT Akadeemia programm toetab Eesti ülikoolides IKT ja IKT-ga põimitud õppekavadel rahvusvaheliselt konkurentsivõimelise õppetöö läbiviimist.

Foto: Unsplash, Markus Spiske

Samal teemal:

• KüberPähkli võistlus aitas leida noori küberkaitse talente
• Küberkaitse valdkond on karjäärivõimalus noortele