Teemaveerandid

Mõtelda on mõnus,
rääkida on raskem /.../

Keel annab meile hindamatu väärtusega võimaluse mõelda ja suhelda. Luuletaja Hando Runneli luuleridu võib muu hulgas tõlgendada ka järgmiselt. Miks on mõtelda lihtsam kui rääkida? Eelkõige sellepärast, et mõelda saab omaette ja üle seletama ei pea, räägitakse aga tavaliselt kellelegi teisele ja oma sõnumi sättimine nõuab lisapingutust. Runneli luuletus jätkub ridadega:

Kõnelda on kergem,
kirjutada raskem /.../

Miks on kõnelda lihtsam kui kirjutada? Sest kirjutades peame oskama keelt veelgi täpsemalt kasutada. Keele elujõu üle saab otsustada selle järgi, millised on kõnelejate hoiakud oma keele suhtes, kuidas on keel esindatud digimaailmas, kui kõrgel tasemel on keeleuurimine, kas erialakeelt saab hõlpsalt kõnelda ja selles kirjutada.

Eesti keel on täis elujõudu. Eesti keeles on võimalik omandada haridust kuni doktorikraadini välja ja oskussõnavara hoitakse värskena kõigis valdkondades. Keeletehnoloogia poolest on eesti keel 50 parima hulgas maailmas. Võimalusi ja põhjust eesti keele üle uhkust tunda on palju.

Täna on emakeelepäev, mis on seda pidulikum, et 2019. aasta on eesti keele aasta. Eesti keelest kui riigikeelest räägiti esimest korda sada aastat tagasi eelkonstitutsioonilises aktis „Eesti Vabariigi valitsemise ajutine kord“.

Eesti keele aasta tegevused ja sündmused toimuvad terve aasta. Jaanuar oli pühendatud kirjandusele, veebruar keeletoimetamisele ja selgekeelsusele. Praegu on emakeelekuu. Aprillis on tähelepanu all eesti keeleteadus, maikuus terminoloogia ja oskuskeel ning juunis keele staatus ja maine. Juuli on laulupeokuu, august rahvuskaaslaste kuu, september keeleõppe ja tõlkijate kuu. Oktoobris on rõhk lugemisel ja mängul, november on eestikeelse teaduse ja keeletehnoloogia kuu ning detsember eestikeelse hariduse kuu.

Kutsun kõigil neil kuudel üles mõtlema, arutlema ja tegutsema selle nimel, et eesti keel oleks väärtustatud kõigis oma avaldumisvormides. Nii kõnes kui kirjas. Oleme uhked oma emakeele üle ning räägime ja kirjutame selles keeles mõnuga. Teeme nii, nagu kirjas Runneli luuletuse lõpusalmis:

Mõtelda on mõnus,
kuidas kõik on raskem,
ärgem sellepärast
mõnu mööda laskem!

Soovin kõigile head emakeelepäeva!

Minister Mailis Repsi videotervitus.

Kohtumise eesmärk oli süvendada õpilaste teadmisi pagulastega seotud probleemide kohta Küprosel ja kogu maailmas, panna neid kriitiliselt mõtlema, analüüsima ja järeldusi tegema, muutma nende stereotüüpe, arendada õpilastevahelist koostööd koos keeleõppega.

Eesmärgi saavutamiseks valmistas iga riik kodutööna ette muinasjutu koos illustratsioonidega pagulaslaste poolt kirjutatud jutustuste põhjal „Monologues across the Agean Sea. The journey and dreams of unaccompanied refugee children”, mida kohtumisel tutvustati teistele. Lisaks muinasjutule tegid meie kooli õpilased ka pagulasteemalise animafilmi (https://youtu.be/5nCTOKlRPmE). Toimus kunsti töötuba, kus joonistati paaristööna lõuendile pagulasteemalisi pilte kollaaži jaoks. Õpilastele esines ametnik, kes rääkis pagulasprobleemidest Küprosel ja kogu maailmas. Kohtumise käigus said õpilased avaldada oma arvamust ning esitada küsimusi ja anda tagasisidet.

Paralleelselt õpilaste töötubadega toimus õpetajatel töine arutelu projektitegevusega seotud teemadel. Projektijuhid Kreekast tutvustasid ülesannet viimaseks kohtumiseks Kreekas (näidend) ning täpsustati jooksvaid küsimusi.

Vastuvõttev riik oli kohtumise põhjalikult ette valmistanud. Töine osa oli põimitud huvitava kultuuriprogrammiga – Larnaka, Limassoli ja Kakopetria ajalooliste  vaatamisväärsustega tutvumine ning linnaekskursioon Nikosia vanalinnas.

Projektikohtumise viimasel päeval tutvustasid kohaliku kooli õpilased rahvuslikke sportmänge, milles said osaleda nii külalisõpilased kui ka õpetajad.

Kohtumine oli töine ja huvitav.

Projekti rahastab Euroopa Liidu programm Erasmus+.

Artikli autor on Merle Pähn Tallinna Mustamäe Humanitaargümnaasiumist

Samal teemal:

• Huvitav ja hariv projektinädal Mödlingis ja Viinis
• Muljeid eTwinningu Rooma konverentsilt

Kooli iseloomustavad lapsesõbralik õpikeskkond ja kristlik ellusuhtumine. Vestleme direktor Tom Uiga ning arendus- ja õppejuht Julia Uigaga kooli eripärast ja nende esimesest juhtimisaastast. 

Tartu Kristlik Põhikool http://www.tkp.ee/

"Õpime koos"

Instagram https://www.instagram.com/opimekoos

Facebook https://www.facebook.com/opimekoos

SoundCloud goo.gl/8M5rba

YouTube https://www.youtube.com/watch?v=9gvvFxCZ14A

Podcastid https://podcastid.ee/taskuhaalingud/haridus/opime-koos/  

Saatejuhid ja "Õpime koos" idee autorid on klassiõpetajad Karin Tõevere ja Signe Varendi. "Õpime koos" on haridusteemaline taskuhääling, kus hariduselu praktikud ja visionäärid jagavad kuulajatele oma teadmisi, kogemusi ja ideid eesmärgiga pakkuda lihtsat ja mugavat võimalust õppimiseks ja inspireerumiseks.​

„Konkurss annab võimaluse tuua esile Eesti koolide huvitavaid omadusi – teistmoodi õpikeskkonda, põnevaid õpetajaid, aktiivseid õpilasi, meeldivat suhtluskeskkonda ja muud, mida koolipere oluliseks peab,“ ütles SA Innove õpetajaameti mainekujunduse peaspetsilist Silvia Uus ning lisas: „Konkursi kõige olulisem märksõna on meeskonnatöö. Projekt annab võimaluse kaasata kogu koolipere ja tegutseda meeskonnana ühise eesmärgi nimel.“

Eelmise aasta võitjakooli, Tallinna 32. Keskkooli endine õpilane Johan Pastarus ütles „Terevisioonis“, et konkursil osalemine on eelkõige lõbu, aga kindlasti ka tohutu töö. „Minule jääb eredalt meelde, kuidas meie direktor Merigan karika üles tõstis – see kõik on ju tema töö vili. Tema saab ennast nimetada aasta kooli direktoriks. See tähendab ka meile palju - on uhke tunne, kui saad öelda, et käisid aasta koolis,“ lisas Pastarus.

Innove peaspetsilist Silvia Uus julgustab kõiki koole enda kandidatuuri esitama: „Nagu eelmisel aastal nägime, saab ülesandele läheneda väga mitme nurga alt ja määravaks võib osutuda just teistest erinemine ja loominguline lähenemine.“

Koolide tutvustusi ootab Innove kuni 18. aprillini e-posti aadressil aastakool@innove.ee. 

„Aasta kool 2019“ selgub žürii ja rahvahääletuse punktide tulemusena. 31. mail läheb ETV saade „Terevisioon“ eetrisse võitjakoolist. 

Lisainformatsiooni konkursi kohta leiab Innove kodulehelt.

„Aasta kool 2019“ on Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt välja kuulutatud aasta õpetaja konkursi üks kategooriatest. Konkursi eesmärk on esile tõsta haridustöötajaid ja hariduse toetajaid. Hariduspreemiad ja haridustöötaja elutööpreemia antakse üle sügisesel aasta õpetaja galal. 

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv

Samal teemal:

• Negavatile laekus rekordarv ideid
• Algab konkurss loodavale kaunite kunstide koolile nime leidmiseks

Korraldajad tänavad kõiki juhendajad ning väikeseid kodu-uurijaid üle Eesti. 

Millises paigas see kõige suurema huumorimeelega rahvas elab,  selgub septembrikuus Paides toimuval tänupäeval. Võistlust aitavad korraldada Eesti Lugemisühing ja Järvamaa Muuseum.

Allikas: korraldajate info. Foto: Koolielu arhiiv

Samal teemal:

• Algab üheksas väikeste kodu-uurijate tegevusaasta
• Väikesed kodu-uurijad pidasid Järvamaal tänupäeva
• 100 väikest kodu-uurijat peavad Järvamaal tänupäeva

Lugejate lemmikuteks olid „Sõsara sõrmeluud: naised Eesti muinasjuttudes“ (koostaja Merili Metsvahi, kujundaja Angelika Schneider, illustraator Britt Samoson, väljaandja kirjastus Hunt), „Hundi sõbrad“ (autor Ilmar Tomusk, kujundaja ja illustraator Catherine Zarip, väljaandja Tammerraamat) ja „Kahe heli vahel“ (autor, kujundaja ja illustraator Joonas Sildre, väljaandja Arvo Pärdi keskus).

Kui kauneimate raamatute konkurss on traditsiooniline üritus (sai alguse 1958. aastal) ja tavapäraselt valivad professionaalsed žüriid eelnenud kalendriaastal kirjastatud raamatute hulgast välja 25 kauneimat Eesti raamatut ja 5 kauneimat Eesti lasteraamatut, siis publiku hääletus toimus neljandat korda. Lugejatel oli võimalik veebruarikuus Rahva Raamatu ja Apollo suuremates poodides ning Rahvusraamatukogu näitusesaalis anda oma hääl konkursi võiduraamatute seast enim meeldinud kujundusega raamatule.

Hääletuses osales 487 inimest. 

Kauneimate raamatute konkursse korraldavad Eesti Rahvusraamatukogu, Eesti Kirjastuste Liit, Eesti Kujundusgraafikute Liit, Eesti Lastekirjanduse Keskus ja Eesti Trüki- ja Pakenditööstuse Liit.

Žürii poolt valitud raamatutega saab tutvuda 25 kauneima raamatu lehel.

Allikas: RRi info

Samal teemal:

• Mänguasjamuuseum andis juubeliaastal välja lasteraamatu lumekruupidest
• Mets kolib Rahvusraamatukogusse

Küsitluses on oodatud osalema ligikaudu 23 000 õpilast 32 kutseõppeasutusest ja 5 rakenduskõrgkoolist üle Eesti.

Rahuloluküsitlusi korraldava Innove uuringute- ja arenduskeskuse juhataja Aimi Püüa sõnul annavad küsitlused koolidele head tagasisidet õpilaste kooliga rahulolu ning sellega seotud tegurite kohta. „Tulemuste põhjal saavad koolid vajadusel planeerida edasisi samme, et muuta nii kooli sotsiaalset kui füüsilist keskkonda õppimist toetavamaks. Kui üldhariduskoolides on riiklikud rahuloluküsitlused toimunud juba neli korda, siis kutseõppeasutustes küsitakse riiklikult tagasisidet teist korda,“ selgitab Püüa. 

Üleriigilises kutseõppeasutuste rahuloluküsitluses osalevad kõikidel õppetasemetel ja õppekavadel kutseharidust omandavad õppurid. Küsitlused on elektroonsed, igale koolile edastatakse individuaalne veebilink.

Kõik küsitluses osalevad õppeasutused saavad oma tulemuste kohta tagasisidet, raportid edastab Innove koolidele õppeaasta lõpuks. Peamised tulemused avaldatakse ka haridusandmete veebiportaalis www.haridussilm.ee.

Lisainfot küsitluste kohta leiab: www.hm.ee/et/rahulolu

Allikas: SA Innove pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv

Samal teemal:

• Üldhariduskoolides algavad rahuloluküsitlused
• Uuring: noorte rahulolu huvihariduse ja huvitegevusega on kasvanud

Rahvusraamatukogu korraldab emakeelepäeva konverentsi juba 16. korda. Sel korral muudab konverentsi erakordseks asjaolu, et toimumiskohaks on lugemissaal. Lugejate teenindus humanitaarsaalis algab sel päeval hiljem, kell 15.00.

Sel aastal on konverentsi pealkirjaks "Kas tõesti häbeneme riigikeelt?". Konverentsil esinevad õiguskantsler Ülle Madise, ajakirjanik Piret Kriivan, kirjanik ja õppejõud Rein Raud, ajakirjanik Märt Treier, Tallinna Ülikooli emakeele õpetuse lektor Merilin Aruvee ja keeleteadlane Martin Ehala. 

Konverentsi kava:

11.00 – 11.10 RRi peadirektori Janne Andresoo avasõna
 11.10 – 11.40 Ülle Madise (õiguskantsler). Ilusa selge eesti keele ülistuseks
 11.40 – 12.10 Piret Kriivan (ajakirjanik). Uueaegne kadaklus – valehäbist või eksiarvamustest
 12.10 – 12.40 Rein Raud (kirjanik). Keel kui vahend ja kui eesmärk
 12.40 – 13.10 Märt Treier (ajakirjanik). Vastulöök
 13.10 – 13.40 Merilin Aruvee (Tallinna Ülikooli emakeele õpetuse lektor). Iga õpetaja on keeleõpetaja
 13.40 – 14.10 Martin Ehala (keeleteadlane). Eesti keel kiirenevas ajas

Konverents on tasuta, ent palutakse eelnevalt registreerida. Kõik on oodatud!

Allikas: RRi pressiteade
 
 
 

Koostöös sünnivad tulevikutegijad ehk ettevõtjate kaasamisega on nii õppimine kui õpetamine huvitav, eluline ja praktiline. Kindlasti tasub üldhariduskoolidel uurida ka kõrgkoolide ja kutsekoolide tegemisi ning vastupidi, sest kõiki ideid saab vastavalt vajadusele kohandada, täiendada, lõimida, enda ideedega siduda.

Ettevõtlusõppe programmi Edu ja Tegu ning Eesti Kaubandus-Tööstuskoja koostatud kogumikku saab lugeda siit: https://issuu.com/liinapissarev/docs/ettev_tete_ja_koolide_koost___heade   

Allalaadimiseks on kogumik olemas ettevõtlusõppe programmi kodulehel: https://ettevõtlusõpe.ee/ettevotete-ja-koolide-koostoo-hea…/ 

Kogumikule on oodata järge, sest häid näiteid on palju ja kindlasti tekib juurde. 

Rakvere Põhikooli ja kaupluse Sõbralt Sõbrale koostööprojekti raames lõimiti mitut õppeainet 

Ettevõtete ja koolide koostöö soodustamiseks toimuvad kaks korda aastas seminarid, mille kohta saab infot ettevõtlusõppe programmi koolituskalendrist (www.ettevõtlusõpe.ee/koolitused)  ning ettevõtlusõppe programmi Facebookist (https://www.facebook.com/ettevotlusope/).  Esimene toimub juba kevadel ning annab koolidele ja ettevõtjatele võimaluse kontakte vahetada ning üheskoos koostööideid genereerida. 

Allikasja foto: programm Edu ja Tegu 

Samal teemal:

• Valminud ettevõtlusõppe tugimaterjalid annavad inspiratsiooni kõigile haridusasutustele
• Edu ja Tegu ettevõtlikkuskonkursi võidutööd on Rakvere, Jõhvi, Võru, Valga ja Tallinna õpilastelt

Uus õppevõimalus on senistest kutsekeskhariduse IT erialadest oluliselt ambitsioonikam ja keerukam. See sobib tublidele põhikoolilõpetajatele, kes soovivad omandada lisaks keskharidusele ka IT erialaseid oskusi ning plaanivad ühtlasi hiljem õpinguid ülikoolis jätkata.

„Meie eesmärk on valmistada ette tehnoloogia ja inseneeria professionaale, kes oleksid võimelised peale lõpetamist töötama kõrgelt hinnatud tehnoloogiaettevõtetes või jätkama õpinguid kõrgkoolis,“ ütles Haridus- ja Teadusministeeriumi kantsler Mart Laidmets. „Teeme tihedat koostööd ettevõtete ja kõrgkoolidega selle nimel, et noored saaksid omandada tööturul vajalikke oskusi ning saaksid edaspidi võimaluse eelistingimustel jätkata oma õpinguid ka kõrgkoolides. Seetõttu on ka õpe kujundatud piisavalt akadeemiliseks.“

„IT-ettevõtete jaoks on oluline, et IT Akadeemia programmi toel loodavad uued 4-aastased kutsekeskhariduse õppekavad annavad lõpetajatele parema erialase ettevalmistuse ja samuti on nad küpsemad selleks, et kohe tööle asuda,“ selgitab Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu tegevjuht Jüri Jõema. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia on Jõema sõnul väga lai valdkond, uuel õppekaval õppijad saavad esimesel aastal üldised alusteadmised nii tarkvarast, riistvarast ja IT süsteemidest ning ka suuremas mahus erialaselt vajalikke üldhariduse aineid. Kuna pärast esimest aastat toimub spetsialiseerumine, siis on õppuril edaspidi tunduvalt lihtsam valida, kas ta tahab jätkata õpinguid tarkvara või riistvara suunal.

IT kõrgharidus on saanud viimastel aastatel oluliselt tugevamaks. See on toimunud väga sisulises koostöös IT sektori esindajate, ministeeriumi, HITSA, Tartu Ülikooli ning Tallinna Tehnikaülikooliga. Järjest enam on neid põhikooliõpilasi, kes soovivad küll omandada edaspidi kõrghariduse, aga sooviksid pärast põhikooli omandada lisaks keskharidusele ka praktilisemaid oskusi kartmata, et nad ei ole hiljem konkurentsivõimelised ülikooli astumisel.

Vastuvõtt tarkvaraarendaja õppekavale on Tartu Kutsehariduskeskuses alanud, Tallinna Polütehnikumis algab vastuvõtt 15. mail ja Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuses 10. juunil.

 TAUST:

IT Akadeemia on Eesti riigi, ülikoolide ja IKT sektori ettevõtete koostööprogramm IKT kutse- ja kõrghariduse kvaliteedi ja konkurentsivõime tõstmiseks, vajaliku tööjõuressursi tagamiseks ning valdkonna teaduse arendamiseks. Programmi rahastab Haridus- ja Teadusministeerium ning koordineerib Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus.

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Unsplash, Thomas William

Samal teemal:

• Tulevased biomeditsiinitehnika insenerid saavad head IKT-oskused
• IT Akadeemia toetab uuenduslikke IT-hariduse projekte