Haridus- ja Teadusministeeriumi programmi Edu ja Tegu toel on alustanud ettevõtlusõppega ainuüksi viimase kolme aasta jooksul 218 kooli ning kokku on ettevõtlusõpe levinud suuremal või vähemal määral pooltesse Eesti koolidesse.

Ettevõtlusõppe programmi toel alustas aastatel 2016-2018 ettevõtlusõppe rakendamist ja ettevõtlikkust kujundava õpikeskkonna loomist 190 üldhariduskooli, 17 kutseõppeasutust ja 11 kõrgkooli. Maakondade lõikes on kõige ettevõtlikumad Järvamaa haridusasutused, järgnevad Põlvamaa ja Võrumaa koolid. Kui enne 2016. aastat pandi ettevõtlus- või ettevõtlikkusõppele rõhku rohkem üldhariduskoolides ja kõrgkoolides, aina rohkem nähakse selle olulisust ka kutsehariduses.

Haridus- ja Teadusministeeriumi kantsler Mart Laidmets märkis, et ettevõtlusõppe leviku taga on koolides süvenev arusaam, et õppijate ettevalmistamine ellu astumiseks ja tööturule sisenemiseks ning kiirelt muutuva keskkonnaga toimetulekuks on aina tähtsam juba algkoolist alates ning läbivalt kogu haridustee jooksul. „Faktiteadmiste kõrval on üha olulisem õppimise vorm ning oskus erinevates olukordades hakkama saada,“ ütles Laidmets. „Teadmisi tuleb edastada päriseluga seonduvalt, õppida läbi praktilise kogemuse ja eduelamuse ning harjutamist vajab ka eksimise ja ebaeduga toimetulek. Meie kõigi huvides on konkurentsivõimelised ja elus hästi hakkama saavad noored ning selleks vajalike 21. sajandi oskuste arendamine on oluline sõltumata kooli suurusest ja asukohast.“  

Ettevõtlusõppe tugimaterjalide väljatöötamisel osalesid Tartu Ülikooli ja SA Innove juhtimisel kõrgkoolide teadlased, erinevad haridusspetsialistid ja ka ettevõtjad. Lisaks valmis õppe praktilisemaks muutmise eesmärgil koostöös Eesti Kaubandus-Tööstuskojaga ettevõtete ja koolide koostöö näidete kogumik.

Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektori Mait Paltsi sõnul saab ettevõtlusõppe ning kooli ja kogukonna koostöö mõju vaadata isegi laiemalt kui ainult õppijate teadlikkuse kasv. „Ettevõtlikud noored on nii regiooni kui riigi arengumootorid tulevikus. Selle eelduseks aga on, et kogukond – nii ettevõtjad, asutused kui lapsevanemad - toetab ja panustab ettevõtlike noorte kujunemisse,“ ütles Palts. „Igal koolil võiksid tekkida usalduslikud koostöösuhted piirkonnas tegutsevate ettevõtetega ja iga ettevõtja ning kogukonna liige võiks leida võimaluse panustada õppesse endale sobival moel.“

Ettevõtlusõppes on haridustee alguses rõhk ettevõtlikkusega seonduvate omaduste ja hoiakute arendamisel, näiteks sotsiaalsed oskused, enese- ja ajajuhtimine ja väärtust loov mõtlemine. Hiljem lisanduvad laiemalt tööeluks ning ettevõtja ja tööandjana tegutsemiseks vajalikud teadmised ning oskused.

Koolide koostöö heade praktikate kogumik ja viited teistele tugimaterjalidele on leitavad ettevõtlusõppe programmi kodulehel www.ettevõtlusõpe.ee/metoodika. Kogumik sisaldab nii üldharidus-, kutse- kui kõrgkoolide koostööprojekte ettevõtetega, kuid kindlasti tasub üldhariduskoolidel uurida ka kõrgkoolide ja kutsekoolide lugusid ning vastupidi. Koostööks ei ole niivõrd oluline õppurite vanus või haridustase, vaid tahe midagi olulist, vajalikku ja toredat koos teha.

Ettevõtlusõppe rakendamiseks koolides on võimalik saada tuge Edu ja Tegu programmist kuni 2020. aasta lõpuni. Ettevõtlusõppe rakendamiseks ja arendamiseks on võimalik osaleda koolitustel ning ettevõtteid ja koole kokku viivatel seminaridel. Samuti võib liituda Junior Achievement Eesti õpilasfirmade programmiga ja/või Ettevõtliku kooli haridusprogrammiga.

Ettevõtlusõppe programmi elluviija on Haridus- ja Teadusministeerium, toetab Euroopa Sotsiaalfond. Programmi partneriteks on Tartu Ülikool, SA Innove, Tallinna Ülikool, TalTech, Eesti Maaülikool, EBS, EEK Mainor, Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, Junior Achievement Eesti, Ida-Viru ettevõtluskeskus ning osalevad Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Tööandjate Keskliit, Teenusmajanduse Koda.

Allikas: Edu ja Tegu programmi info. Foto: Unsplash, rawpixl

Samal teemal:

• „Edu ja Tegu“ ettevõtlikkuskonkursi võidutööd on Rakvere, Jõhvi, Võru, Valga ja Tallinna õpilastelt