Teemaveerandid

Esinejate hulgas on võõrkeeleõppe ja mitmekeelse õppe asjatundjaid Eestist, Soomest, Luksemburgist, Bulgaariast, aga ka OSCE rahvusvähemuste ülemkomissari ameti esindajad. 

Videotervitused on konverentsi osalejatele saatnud peaminister Jüri Ratas ja Euroopa Nõukogu Euroopa Nüüdiskeelte Keskuse juhataja Sarah Breslin. Sissejuhatava sõnavõtuga esines haridus- ja teadusminister Mailis Reps, kelle sõnul on mitmekeelsus tänapäeva maailmas kahtlemata väärtus. „Tänane konverents on pühendatud mitmekeelsusele, kus emakeele kõrval räägime ka teistest keeltest, nende õppimisest ja õpetamisest,“ sõnas Reps. „Teiste keelte oskus avardab maailma, annab võimaluse saada ainulaadseid kogemusi ja ületada piire.“

Konverentsi plenaarsessioonide ettekanded annavad ülevaate mitmekeelse õppe arengutest saja-aastases Eesti Vabariigis, tutvustavad mitmekeelse õppe rahvusvahelisi arengusuundi, pedagoogilisi ja tehnoloogilisi innovatsioone mitmekeelse õppe raames. Lisaks plenaarsessioonidele on kahe päeva jooksul kavas kümme praktilist töötuba.

Mitmekeelse õppe konverentsi idee on välja kasvanud keelekümblusprogrammi raames toimunud keelekümbluskonverentsidest (2001–2017). Konverentsi auditooriumiks on mitmekeelse õppega seotud lasteaedade, üldharidus- ning kutsekoolide õpetajad ja juhid, haridustöötajad, erinevate keeleõppe ja mitmekeelse õppega seotud asutuste esindajad.

Konverentsi päevakava ning videoülekande lingi leiab kodulehelt: https://mitmekeelsus.publicon.ee/

Allikas: SA Innove pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv.

Programm EHE (Eesti haridusinnovatsiooni edendajad) on mõeldud haridusuuendusest huvitatud õpetajatele ja õppejõududele. Koostöös ettevõtjatega ning parimate koolitajate juhendamisel on osalejail võimalik teha midagi käegakatsutavat Eesti hariduse uuendamise heaks. 

HITSA partnerid EHE programmi juures on Tartu Ülikool, Tallinna Ülikool ja Tallinna Tehnikaülikool. Ettevõtjatest on juba andnud nõusoleku programmis kaasa lüüa teiste seas ITL, Microsoft Estonia, Dell EMC ja Eesti Energia. Korraldajad ootavad jätkuvalt liituma ka kõiki teisi Eesti hariduse tulevikku panustada soovivaid ettevõtjaid.

Konkurss aasta kestvas arenguprogrammis osalemiseks oli tihe. Kandidaatidel tuli kirjeldada, millist haridusinnovaatilist ideed nad ellu viia soovivad. Esimesel aastal programmi pääsenute seas on haridusuuendajaid nii üldhariduskoolidest kui ka lasteaedadest ja ülikoolidest. 

„HITSA soovib, et me kõik tunneksime end üha enam tehnoloogiast mõjutatud maailmas kindlalt,“ ütles HITSA juhatuse esimees Heli Aru-Chabilan. „Olen veendunud, et kõige paremini saavad meid selles aidata just õpetajad.“

Ka tunnustatud pedagoogikateadlane ja üks EHE programmi õppejõudusid Margus Pedaste on veendunud õpetajatöö tähtsuses: "Kuigi tehnoloogia osa suureneb, ei kao õpetajad kuhugi. Õpetaja roll muutub ja tänu tehnoloogiale jääb tal tulevikus enam aega tegevusteks, mille peale täna võibolla ei tulegi…“ 

Programmiga seotud teadlastest, õpetajatest, ettevõtjatest jt ekspertidest koosnev võrgustik otsib vastust küsimusele, kuidas õppida nüüdisaegselt. Milliseid tehnoloogiaid tasuks Eesti hariduses paremini tunda? Millised tehnoloogiad aitaksid saavutada parimaid õpitulemusi?

Arenguprogrammi EHE avaseminar
3.-4. november, Tartu

Lisainfo HITSA kodulehel

Arenguprogrammi korraldab Hariduse Infotehnoloogia SA koostöös Tartu Ülikooli, Tallinna Ülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooliga. Lisaks kaasab HITSA programmi tehnoloogiaettevõtjaid ja startup-kogukonna esindajaid nii Eestist kui ka välismaalt. 

Foto: Unsplash, Andreas Palmer

Samal teemal:

• Video: milliseid infosüsteeme HITSA pakub?
• Otsime gümnaasiume informaatika valikkursusi piloteerima
• HITSA avas IT-teemalise foorumi haridusasutustele

Varajane lend Luksemburgi ootab ees. Kolm eesti õpetajat sõidavad eTwinningu kontaktseminarile, mille seekordne teema keskendub digitaalsete mängude elementidel põhinevale õppele. 

Nonii, kallis 21. sajandi õpetaja Eesti koolis! Kas sa saad enda kohta öelda, et sa oled mängur? Aga oled sa mõelnud, et enamik su õpilasi on!? 

Simulatsiooni- ja strateegiamängud on noortekultuuri osa. Lepi sellega!

Ühe olulisema märklause noppisime seminari esimese kõneleja käest - kui sa ei suuda (või siis lihtsalt ei soovi) aktsepteerida tõsiasja, et simulatsiooni- ja strateegiamängud ning mängurlus on tänapäeva noortekultuuri osa sama palju kui estraadilaulikud, koolidiskod ja kummikeks olid osa sinu, sinu vanemate või vanavanemate meelelahutuskultuurist, siis ei saagi imestada, miks sulle üha sagedamini jääb segaseks, mis keeles või millest su õpilased õigupoolest räägivad ja miks neid nii hirmsasti nutiseadmete ja videomängude poole tõmbab. See lihtsalt on nii. Lepi sellega ja liigu edasi! 

Tunnis võib kasutada videomängude elemente

Seminari põhieesmärk oligi juhtida õpetajaid tõdemuse juurde, et püüe kogu hingest võidelda digitaalsete mängude vastu on tarbetu, eriti kui on hulga võimalusi seda õppetöö juures ära kasutada. Siin ilmneb aga asja tegelik tuum - ka õpetajad peavad väikest viisi mänguriteks hakkama!? Eks seda võib ju proovida, aga vahel piisab ka sellest, kui lasta noortel ise oma lemmikmängudest tulenevatel teemadel sõna võtta ja seada tavapärased õppeülesanded mõne populaarse mängu konteksti. Videomängude elementide ärakasutamine ei tähenda ilmtingimata seda, et tundides peab hakkama valimatult videomänge mängima. Inglise keele õpetajana jäin küll mõtlema, et näiteks suvaliste inimeste piltide asemel õpikus võib õpilane ju vabalt kirjeldada oma simulatsioonimängu lemmiktegelasi. Why not!? Selle asemel, et niisama rääkida, milline oli eluolu Kleopatra aegses Egiptuses, võib vabalt nad sinna "kohale" teleporteerida ja nautida vägagi detailseid mängudesiseseid maailmade kujundusi otsides nn gameplay ülekandeid/videoid (Nt rooma leegionid lahingus https://www.youtube.com/watch?v=iObwq1WaxQ8 vmt). 

Näited oleksid vajalikud olnud

Esimese päeva lõpetuseks oli kõikidel osalejatel võimalus tutvuda ja omal käel proovida erinevaid digitaalseid mänge, alates lihtsamatest sõnavaramängudest kuni tõsisemat tähelepanu nõudvate konsooli-,  videomängudeni välja, näiteks The League of Legends, Civilization, FIFA ja loomulikult - Fortnite! Töötubasid juhtivad isikud jäid kohati pisut jänni küsimuste juures, millega paluti selgitada ja tuua näiteid nende kasutusvõimaluste osas õppetöös. See jääb ilmselt õpetajate endi kujutlusvõime ülesandeks ja lisatööks, sest meil kõigil ju ongi selleks igapäevase töö kõrvalt piisavalt aega! Selles suhtes ootused tõesti ei täitunud, sest koheselt kasutuselevõtuks sobilikke variante oli vähe. Raske oli neid ka entusiastlikult käigu pealt genereerima hakata, arvestades, et selleks ajaks oli tööpäev kestnud juba nii umbes 15 tundi. Tahtejõu viimaste raasude najal suutsime õhtusöögi lõpuni silmad siiski lahti hoida.

Vabavaraline TWINE 

Teise päeva hommik algas taas kord varakult. Kella 8 paiku sõidutati meid uhkesse 6-kooli kampusesse, kus ei olnud internetiühendust, mis on tänapäeval üsnagi häiriv olukord.  Loomulikult saime hakkama. Kahoot jäi küll mängimata, aga noh...pole hullu. Kasutasime lõpuks ikkagi lahkelt isiklikku internetimahtu. Ootasime, et tutvustatakse veel põnevaid võimalusi erinevaid mänguelemente sisaldavatest rakendustest, kuid piirduti vaid ühe vabavaraga: TWINE (twinery.org). Tegu on lihtsa töövahendiga lugude jutustamiseks, mille käigus on võimalik luua valikuvariante loo jätkuks, nt kas tegelane üritab avada massiivse ämblikuvõrkudega kaetud raudukse üksinda või üritab enne leida abilisi? Kumma tee sina valiksid? Interaktiivse jutu sisse saab lisada ka pilte, heli jne. Just selliseid töövahendeid oleks võinud rohkem tutvustada.

Seejärel koguneti gruppidesse oma projektiideid tutvustama, kontakte looma ja projekti partnereid otsima. Töösumin oli igati nauditav. Projektid valmisid linnulennult ja kolmandaks päevaks jäi veel vaid viimistlemise ning projekti registreerimise vaev.

Aruküla Põhikool leidis mõttekaaslased Kreekast ja Slovakkiast. Rakvere teeb koostööd koolidega Islandilt, Sloveeniast, Portugalist ja Luksemburgist. Mäetaguse alustas koostööd Kreeka, Leedu ja Poolaga.

Teise päeva õhtut vürtsitas veel ka n-ö omal nahal meeskonnamängu kogemus. Tegu oli interaktiivse maailma päästmise mänguga Operation Mindfall, mille käigus oli vaja kastist välja mõtlemist, tiimitööd ja leidlikkust, ning oli parajalt vinge väljakutse, kuna mäng toimus kohalikus linnaruumis, vabas õhus. Mängu tutvustavad treilerid on YouTube’is olemas (Nt: https://www.youtube.com/watch?v=-AA4xjsb8jM ) Omast käest oskame soovitada ka soomlaste poolt välja arendatud meeskonnatööle suunatud õppemängude koostamise platvormi Seppo (http://seppo.io/en/), mille litsents on koolile üsnagi taskukohane ja kus õpetajad saavad ise luua ülesandeid ja saata õpilasi suuremates või väiksemates rühmades klassiruumist välja lahendama, samal ajal ise mängu kasvõi kohvitassi kõrvalt jälgides, punkte ja tagasisidet andes ning välkülesannetega põnevamaks muutes. 

Mängud tuleb üles leida, õpilased aitavad

Oma kogemuse kokkuvõtteks võime öelda, et kolme seminaripäeva lõpuks olime suhteliselt väsinud, saime keskeltläbi kaks-kolm enam-vähem kasutuskõlbulikku mõtet ja jõudsime järeldusele, et digitaalsete mängude elementide kasutamine õppetöös on võimalik, kuid läbimõeldud ja efektiivne kasutuselevõtt õppetöös nõuab aega planeerimiseks, tõenäoliselt ka raha, sest tasuta mänge ning töövahendeid on vähe, ning ohtralt pealehakkamist. Samas, ilmselt on otstarbekas videomänge puudutavates küsimustes ja nendest olulise väljanoppimises anda sõnajärg üle õpilastele endile ning nendega koos leida üles just see vajalik nüanss, mida rakendada, millele tähelepanu juhtida, millest õppida – tulistamine ja verevalamine ei pea olema ja jääma videomängudele ainuomaseks tunnuseks. Mänge on erinevaid, need tuleb lihtsalt üles leida ning otsimisel on lubatud kõrvalise abi kasutamine. 

Oma mõtted panid kirja Aruküla Põhikooli inglise keele õpetaja Ivika Jegis, Mäetaguse Põhikooli inglise keele õpetaja Jaanika Soitu ja Rakvere Gümnaasiumi inglise keele õpetaja Vesta Rahuoja.

Samal teemal:

• eTwinningu projekte tunnustati taas Euroopa kvaliteedimärgiga
• Kuidas koolis kõiki kaasata

2019/2020. õppeaastaks saab sisseastumisavalduse Tallinna Tehnikaülikooli õppeprogrammidele SAISis esitada juba 1. novembrist (õppekavadele, kus toimub vastuvõtt ainult riigieksamite või keskhinde baasil) ning kõikidele õppekavadele alates 1. jaanuarist.

Vaata lähemalt TalTechi kodulehelt!

Foto: Koolielu arhiiv

Samal teemal:

• Teadlaste Öö TalTechis: joonistav robot, võidusõit labürindis ja nutitelefoni tuunimine
• TalTechi ülikoolilinnakus on võimalik isesõitvat autot uudistada

„Kuigi raamatukogu remondi lõpptähtaeg oli alles 2019. aasta algul, oleme väga rahul, et ehitajad lõpetasid renoveerimise juba augusti lõpus,“ lausus TÜ raamatukogu direktori kt Liisi Lembinen. „Nii saame raamatukogu täielikult avada varem, kui aasta tagasi julgesime loota.“

Septembris ja oktoobris koliti kolmandale korrusele mööbel ning riiulitele raamatud. Nüüd on kõik raamatukogu avalikuks kasutuseks mõeldud ruumid valmis.

Esimesel korrusel asub alates neljapäevast avahoidla, kuhu saab minna iga lugeja. „Siin saab ESTERist leitud kohaviida järgi igaüks vajalikud raamatud üles otsida,“ rääkis Lembinen. Ta lisas, et avahoidla on raamatute leidmiseks põhjalikult viidastatud. Kuna avahoidla on lugejatele täiesti uus ala, teevad raamatukogu töötajad 1. novembril kell 11 ja 13 seal ekskursioone, kuhu on oodatud kõik tudengid ja ülikooli töötajad.

Kolmanda korruse puhkealal saab nii diivanitel lõõgastuda kui ka aktiivselt puhata. Selleks on eraldi ruumis jõusaalist paljudele tuttavad masinad: velotrenažöör, sõudeergomeeter, ellips ja jooksulint, samuti hantlid ja matid. Puhkeala juures on ruum, kus saab süüa kaasa võetud toitu.

Remondi käigus renoveeriti ka teadlaste ja doktorantide seas väga menukad individuaalkabiinid, mida on nüüd kokku 56. „Need ruumid on endiselt väga nõutud,“ tõdes Lembinen. Täpsemat infot individuaaltööruumide kohta saab raamatukogu kodulehelt.

Kuigi maa-alustes hoidlates on remont lõppenud, läheb veel mõni kuu aega, kuni kõik kogud on paigutatud oma kohale. Seetõttu on kuni märtsi lõpuni vanemad kogud lugejatele osaliselt kättesaamatud.

Allikas: TÜ pressiteade

Samal teemal:

• Tartus tuleb juttu varauusaegsete üliõpilaste väitekirjadest
• Tartu Ülikooli raamatukogu avab uksed

Lisainfo: http://robotex.insplay.eu

Insplay võistlused on hüppelauaks 5-12aastastele lasteaia- ja algkoolilastele arendavasse robootikamaailma. Tänavune võistlusteema on “Minu esimene start-up”, mis ühendab loovuse, ettevõtlikkuse, programmeerimise, tiimitöö ja presenteerimisoskused.

Kasulikud materjalid ettevalmistumiseks

Laadi alla tasuta lasteraamatu peatükk, mida soovitame lugeda koos lastega: http://bit.ly/Tom_startup_raamat 
Peategelased Tom ja Ellu võtavad ette seiklusrohke teekonna Robotexile ning õpivad teadmisi raha, ettevõtlikkuse ja teiste oluliste väärtuste kohta.

Kuidas rääkida lastega start-upist? Mida peaks juhendaja teadma Insplay võistluste kohta ja teised praktilised veebikoolitused leiab StartupAlfa lehelt https://startupalfa.ee/slides/robotex-1

Allikas: Insplay info. Foto: Koolielu arhiiv.

Samal teemal:

• Sajad lapsed ja noored esitlevad Robotexil oma iduettevõtteid
• Robotexil käis üle 25 000 külastaja

Haridus- ja teadusminister Mailis Repsi sõnul kinnitavad tulemused, et noored vajavad noorsootööd ja võimalusi ühiskonnas kaasa rääkimiseks. "Möödunud aastal esmakordselt eraldatud riigi täiendav toetus huviharidusele ja -tegevusele hakkab tulemusi andma," ütles minister Reps. "Lisaraha võimaldab paljudel noortel liituda tegevustega, milleks neil varem võimalus puudus."

Noorsootöös osalemisega on rahul 87% noortest, sama suur oli rahulolu ka 2015. aasta uuringu kohaselt. Kui arvesse võtta ka noorteprojektid ja vabatahtlik tegevus, millega rahulolu 2015. aastal ei hinnatud, on noorsootöös osalemisega rahul 85% noortest.

Eriti kõrge on noorte hinnang huviharidusele ja huvitegevusele – rahul on vastavalt 92% ja 93% 7-12-aastastest noortest ning 91% ja 90% 13-26-aastastest noortest. Suurenenud on eelkõige 7-12-aastaste noorte rahulolu – huviharidusega on rahul 3% rohkem noori ning huvitegevusega 5% rohkem noori.

Valdav osa küsitlusele vastanud 13-26-aastastest noortest on õppinud huvihariduses ja huvitegevuses osaledes midagi uut – vastavalt 97% ja 95%.

46% huvitegevuses osalenud 13-26-aastastest noortest peab huviringi toimumiskohta jõudmist väga mugavaks. Huvikoolide kohta arvab sama 39%.

Peaaegu kõik lapsevanemad on oma lapse huvihariduses ja huvitegevuses osalemisega rahul. Vanemate rahulolu mõjutab eelkõige märkamine, et laps õpib midagi uut ja areneb. Tähelepanu väärib, et lapsevanemad ei anna hinnangut, et nad oma lapse huvikoolis või huviringis käimisega üldse rahul ei oleks või et nad sellega pigem rahul ei oleks.

Noored on rahul ka otsustusprotsessides osalemisega, kuigi rahulolu ei ole nii kõrge kui huvihariduses ja huvitegevuses osalemise puhul.

Kui nooremas, 7-12-aastaste vanuserühmas osaleb noorsootöös poisse ja tüdrukuid pea võrdselt, siis vanemas vanuserühmas on osakaal tugevalt tüdrukute kasuks, samuti on tüdrukud noorsootööga üldiselt rahulolevamad ja hindavad saadud uusi teadmisi kõrgemalt.

Noortelt küsiti muuhulgas, milliseid oskusi ja kogemusi nad on noorsootöös osaledes saanud. Eeskätt kinnitatakse suhtlusoskuse, eneseväljendus- ja eneseorganiseerimisoskuse paranemist, samuti kognitiivsete oskuste arendamist.

Uuringu viis Haridus- ja Teadusministeeriumi tellimusel läbi Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituut 2017.-2018. aastal. Eesmärk oli analüüsida noorte rahulolu noorsootööga, selgitada välja osalemist piiravad tegurid ja võimalused noorsootöö paremaks pakkumiseks ning hinnata rahulolu muutumist võrreldes 2015. aastal läbiviidud samalaadse uuringuga.

Küsitleti eri rahvusest noori – uuringus osales 1141 eesti ja 858 vene keelt kõnelevat noort.

Koguti oluliselt mahukam materjal kui 2015. aastal. Analüüsiti ka lapsevanemate arvamusi, kuna laste osalemine noorsootöös sõltub paljuski vanemate hoiakutest ja võimalustest.

Uuringu lühikokkuvõte

Uuringu lõppraport täismahus

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv

Samal teemal:

• Programmeerimisnädalast Tartu näitel: ma ise mängus tegija
• "Klassiga kinno!" novembrikuu dokumentaalfilm koolinoortele

6.–21. oktoobrini 2018 toimus kuues üleeuroopaline programmeerimisnädal Code Week, mille eesmärk on tutvustada programmeerimist lihtsal, lõbusal ja kaasahaaraval viisil.

Tartu Miina Härma Gümnaasiumi 8.a klassi õpilane Kevin Akkermann viis läbi programmeerimise õpitoad „Ma ise mängus tegija“ oma eakaaslastele Tartu Veeriku Koolis ja Tartu Tamme Koolis 8. oktoobril, kus ta õpetas soovijatele lihtsa mängu programmeerimist Python programmiga. Õpitoad olid mõeldud teise ja kolmanda kooliastme õpilastele ning varasem programmeerimiskogemus polnud oluline. Ja tutvumisringi alguses tuligi välja, et enamik osalejatest ei olnud varem programmeerinud. Veeriku kooli õpitoas oli 25 ja Tamme koolis 21 osalejat.

Kevin oli õpetamise mängus ise tõeline tegija: õpetamisel liikumine lihtsamalt keerulisema suunas, teooria oli seotud praktikaga, kus tulemus oli kohe arvutiekraanil näha – veateade või mitte. Miina Härma Gümnaasiumi matemaatikaõpetaja Allar Aav oli töötoas toetajana kaasas: „Kevin valmistas ette väga põhjalikud tunnid. Töö käigus Kevin improviseeris ja kohandus klassiga.“

Kevini arvamus õpitoa korraldamisest: „Kõik õpilased, kes osalesid, üllatasid mind. Eeldasin, et midagi jääb selgusetuks, kuid nii palju, kui mina nägin, oli kõigil hea olla ning kõigil valmis ka esimene mäng. Minu jaoks kõige parem tunne oli see, kui ühel õpilasel tekkis tõsine huvi programmeerimise vastu.“

Veeriku kooli tagasiside oli igati positiivne, õpilased jäid töötoaga väga rahule. 

Tamme koolis jõudis Kevin kasutada õpitoas õpitu reflekteerimiseks lisaks veel Quizizz.com koostatud testi.

Loo pani kirja ja fotod saatis Miina Härma Gümnaasiumi haridustehnoloog Inge Lahtmets. 

• Programmeerimisnädalal Code WeekEesti koolides toimunust saab lähemalt lugeda FB-lehelt "Code Week õpitoad Eestis".

Majandusvihik on peamiselt vihikubrändi Valemivihiku tootjana tuntud Realisteri omapoolne panus koolinoorte majandus- ja ettevõtlusõppe edendamisse. Selle eesmärk on arendada õpilaste ettevõtlikkust, õpetada rahatarkust ja finantskirjaoskust ning toetada majanduslikult mõtlevate inimeste kujunemist. Vihikuid jagatakse majandust õppivatele koolinoortele ning noorte ettevõtlikkust toetavate ürituste raames.

Esimene Majandus- ja Ettevõtlusvihik anti välja 2013. aastal, mil õpilasfirmast 4Poega välja kasvanud Valemivihik tähistas oma 10. sünnipäeva.

“Valemivihiku idee sündis nelja tegusa gümnasisti algatusel just nimelt majandustunnis. Seetõttu otsustasime 10. sünnipäeva puhul välja anda majandus- ja ettevõtlusvihiku, et tänada õpetajaid ja JA Eesti meeskonda nende panuse eest Eesti ettevõtlusmaastiku arendamisse,” selgitab Realister OÜ ärijuht Kristjan Kaer.

Värske majandusvihik sisaldab tänu koostööpartneritele senisest veelgi rohkem majandusalaseid materjale ning motiveerivaid lugusid ettevõtliku elustiili kujundamiseks. Vihiku sisuga saab täpsemalt tutvuda http://www.valemivihik.ee/majandus/.

Tasuta jagatava majandus- ja ettevõtlusvihiku sisu kokkupanekut ja väljaandmist toetasid JA Eesti meeskond, Marko Oolo ja Investeerimisklubi, Anu Olvik ja Rahandusministeerium, Tarmo Tamm, Finantsinspektsioon, Eesti Pangaliit, Eesti Noorsootöö Keskus, Estonian Business School, Tallinna Tehnikaülikool, Tallinna Majanduskool, Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor, Coca-Cola HBC ja DPD Eesti.

Allikas: Realister OÜ info

Samal teemal:

• Valminud on uus majandusõpik gümnaasiumile
• Toimus eTwinningu seminar "Ettevõtlus hariduses"

„Omad jutud 3“  kaante vahelt leiab luuletusi ja lugusid kokku 27 noorelt kirjanikult. Laste juttudega samadel teemadel on loo kirjutanud ka tuntud lastekirjanikud Kairi Look, Reeli Reinaus, Ilmar Tomusk, Markus Saksatamm ja Contra. Vahvad pildid juttude ja luuletuste kõrvale on joonistanud Tallinna Ühisgümnaasiumi õpilased. Raamatu on kujundanud Ulla Saar.

Raamatu saavad raamatukogu poolt kingiks 4627 sel sügisel Tallinnas kooliteed alustanud esimese klassi last. Tallinna Keskraamatukogu poolt 2007. aastal algatatud raamatu kinkimise projekti eesmärgiks on tagada, et Tallinna koolide I klasside lapsed on koos õpetajatega läbi käinud tee koolist lähimasse raamatukokku ning koos on õpitud tundma raamatukogu teenuseid. Kümne aasta jooksul on raamatukogu külastanud ja raamatu kingiks saanud üle 42 000 esimese klassi õpilase.  

„Omad jutud“ nimelise raamatu annab Keskraamatukogu välja iga viie aasta järel, koondades raamatusse raamatukogus toimunud laste omaloomingu konkurssidel osalenud töid. Laste luuletuste ja lugude raamatus avaldamisega soovib raamatukogu ärgitada lapsi kirjutama ning ühtlasi raamatuid ja lugemist armastavaid lapsi tunnustada. Vahepealsetel aastatel kirjastab  (või tellib ) Keskraamatukogu originaalteose tuntud lastekirjanikult. Nii on I klassi kinkeraamatute sarjas varasemalt ilmunud Indrek Koffi „Kooliraamat“, Kairi Looki „Härra Klaasi pöörane muuseum“, Elina ja Joonas Sildre „Kuukassi koerused kosmoses“, Contra „Kõik on kõige targemad“, Mika Keräneni „Armando“, Kätlin Vainola „Suvevaheaeg koolis”,  Jaanus Vaiksoo „Onu Heino väike pere”, Ülle Kütseni „Väike puu ja rändur kuu”. „Omad jutud 3“ on sarja üheteistkümnes raamat.

Tallinna koolide esimesi klasse oodatakse raamatu „Omad jutud 3“ üleandmiseks koolidele lähimasse Tallinna Keskraamatukogu teenindusosakonda või haruraamatukokku. Eelnevalt lepivad raamatukoguhoidjad koolidega kokku raamatukogu külastuse aja külastusaegade osas kokku.

Allikas: Keskraamatukogu pressiteade. 

Samal teemal:

• Tallinna Keskraamatukogus algab kirjutamise klubi kolmas hooaeg
• Lugemisprogramm „Loeme valmis „Oma raamatu““