Refleksioon

Pärast esimest loengut, arvan refleksioonist nii-

Sõna refleksioon tähendab minu jaoks tagasisidet, mille abil on võimalik kujundada uusi oskusi,
teadmisi ja võimalusi, analüüsides olemasolevaid.

Praegu, kui ma ei tea veel sügavuti refleksioonist, selle olemusest ja võimalikest erinevatest
liikidest, oleks üks minu definitsioon refleksioonile kui eduka sotsiaalse
käitumise ja mõtlemise alus. Mida ma sellega silmas pean? Üks võimalus nimetada
end ühiskonnas teadlikuks ja kohusetundlikuks kodanikuks on võtta vastutust ühiskonnas toimuva suhtes, olles aktiivne ja mõtlev kodanik. Iga kodaniku kohustus minu silmade läbi, on olla
mõtlev, analüüsiv, huvi tundev ja õppiv isiksus. Refleksioon annab selleks
suurepärase võimaluse, kuna suunitleb inimesi mõtlema, analüüsima ja vaatlema
end kõrvalt kui indiviidi, jäädes selle juures adekvaatseks.

Haritud ja iseseisvalt mõtlev indiviid annab võimaluse
ühiskonna kui parema paiga loomiseks. Kõlab muinasjutuliselt, kuid leian, et
ühiskond selle poole just liikuma peakski. Kirjanik Jaak Urmet kirjutas
detsembris artikli väärt- ja rämpseestlased, milles tõi välja : Väärteestlased
tunnevad vastutust kaaskodanike ja tuleviku ees, nad püüavad endast anda
ühiskonnale kõige paremat, olgugi et ühiskond alati neile kõige paremat ei
anna. Nad väärtustavad haridust ja teadmisi, loomingut ja kunste, keskkonda ja
ühisruumi, teiste aega ja närve, nad on teiste suhtes abivalmid, sõbralikud,
vastutulelikud. Väärteestlased on need, kellega on meeldiv ühiseid asju ajada,
ühes majas elada, ühes bussis sõita, ühes lauas süüa, ühes kassajärjekorras
oodata.

Leian, et refleksioon ja refleksiooni mõistmine, võimaldab meil jõuda lähemale väärteestlaste
ja kodanike juurde kuna võimaldab õppida, analüüsida olemasolevaid teadmisi ja
oskusi ning seeläbi areneda, liikudes tolerantsema ühiskonna poole.

Jään ootama uusi mõtteid ja avastusi seoses refleksiooni ja enda tundma õppimisega.

Jane Ilm