Parim müüja-klienditeenindaja 2016 põhikooli baasil on Anne-Liis Kanev Pärnumaa Kutsehariduskeskusest. Talle järgnesid Aivi Oja Pärnumaa Kutsehariduskeskusest ning Jelizaveta Kuznetsova Tallinna Tööstushariduskeskusest.

Parimaks müüja-klienditeenindajaks 2016 gümnaasiumi baasil ning töökohapõhises õppevormis tunnistati Maire Vares Valgamaa Kutseõppekeskusest. Teisele kohale tuli Kadri Pruuli, samuti Valgamaa Kutseõppekeskusest ja kolmanda koha saavutas Heili Talpsepp Väike-Maarja Õppekeskusest.

Eesti parim müüja-kliendidteenindaja ja meister Anneliis Kanev. 2016. Foto: SA Innove

Eesti parim müügikorraldaja 2016 on Marlin Pruuli Tallinna Teeninduskoolist, teise koha napsas Mariliis Talvoja Järvamaa Kutsehariduskeskusest ning kolmanda pälvis Jane Nilov Tallinna Teeninduskoolist.

„Kaupmeeste Liidu esindajana on mul hea meel, et juba üle 20 aasta peetud võistlus on alati mitmekesine, huvitav nii võistlejatele, kohtunikele kui ka pealtvaatajatele.“, ütleb Marika Merilai Eesti kaupmeeste Liidust ning lisab: „Võistlejate tase oli ühtlane, mistõttu võitjate väljaselgitamisel olid punktide vahed väga väikesed“.

Kaubandusvaldkonna kutsevõistlus 2016 on iga-aastase kutsevõistluse traditsiooniline jätk müüja-klienditeenindaja ja müügikorraldaja kutsealaste teadmiste väärtustamiseks. Võistluse eesmärgid on tugevdada kaubandusvaldkonna mainet, jagada uusi ideid ning tugevdada suhteid kaubandust õpetavate koolide õppijate õpetajate ja tööandjate vahel, lisaks selgitada välja kaubanduse õppekavarühma erialade parimad õppijad.

Võistluste galerii leiab siit.

Võistlusi korraldab Sihtasutus Innove koostöös Lääne-Viru Rakenduskõrgkooliga ning nende läbiviimist toetavad Haridus- ja teadusministeerium, Euroopa Sotsiaalfond, Eesti Kaupmeeste Liit, Coop Eesti Keskühistu, Kaupmees & KO AS, Selver AS, Bauhof Eesti UÜ, Prisma Peremarket AS, Weekend Eesti OÜ, Koduekstra OÜ, Kaubamaja AS, Stockmann AS, Rimi Eesti Food AS ja Maxima Eesti OÜ.

Allikas: SA Innove

Samal teemal:

• Algas Rajaleidja karjäärikuu
• Rajaleidja ja kutseharidus.ee aitavad noortel teha mõtestatud karjäärivalikuid

Keeleteoauhinda antakse välja tänavu kümnendat korda, laureaatide väljakuulutamine on osa iga-aastasest emakeelepäeva tähistamisest.

Keeleteokonkursiga tunnustatakse tegusid, mis tõstavad eesti keele tuntust ja mainet, väärtustavad eesti keele õpetamist, õppimist ja oskamist, soodustavad eesti keele kasutamist ja staatuse kindlustamist ning edendavad eesti keele talletamist ja uurimist.

2015. aasta keeleteo tiitlile kandideeris 27 mullust keeletegu ehk rohkem kui ühelgi varasemal aastal. Kümne aasta jooksul on keeleteo konkursile esitatud üle 150 keeleteo.

Aasta keeleteokonkursil antakse välja kaks auhinda: peaauhind ja rahvaauhind. Peaauhinna otsustavad taasiseseisvunud Eesti haridus- ja teadusministrid, rahvaauhind selgitatakse avaliku hääletuse teel.

Keeleteokonkursi lõpuüritusest tehakse ka otseülekanne veebis.

Kava

Tänavused kandidaadid (esitamise järjekorras)

1. e-keelenõu
2. Soomekeelne eesti keele grammatika „Viron kielioppi“
3. „Eesti keele varamu“ sarja algatamine ja esimese köite väljaandmine
4. Eesti-leedu sõnaraamat
5. ESTO-muusika. Ulgu-Eesti leviplaate 1958-1988
6. Aunimetuse „Emakeeleõpetuse sõber“ väljaandmine
7. Kirjandustund kirjanikuga
8. „Hiiu sõnaraamat“
9. Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituudi koolitused õpetajatele 2006-2016
10. Eesti-läti sõnaraamat
11. Mare Kitsniku blogi „Rõõm keelest ja inimestest“
12. Plaat „Upa-upa ubinakõnõ. Latsilaulõ võro keelen“
13. XVI emakeelepäeva konverents Tallinna Mustamäe Reaalgümnaasiumis
14. Lugemiskaartide sari „Head eesti …“
15. Hiiumaa Emmaste murrakus muistendikogumik „Iiu Leiger“ ja lasteraamat „Iiuma vägimihe Leigri seiklused“
16. Keskkonnatervishoiu eesti-inglise seletussõnaraamatu koostamine ja väljaandmine
17. Tasuta ja kõigile avatud iganädalane eesti-vene keelekümblusgrupp
18. Kuku raadio saade „Libauudised“ (autor ja esitaja Rohke Debelakk)
19. Selge sõnumi auhind
20. Edvin ja Lembe Hiedeli toimetajaauhind
21. Läti-eesti sõnaraamat. Latviešu-igauņu vārdnīca. [Latvian-Estonian dictionary]
22. Eesti Keele Instituudi tasuta keelenõuanne
23. Konguta Kooli aabits
24. „Heinrich Stahli tekstide sõnastik“
25. Kinoteatri lavastus „Õpetaja Tammiku rehabiliteerimine. Kuidas saada heaks õpetajaks?“ (2015)
26. Reet Kasiku raamat „Sõnamoodustus“
27. Stipendiumi algatamine eesti keele ja kirjanduse õpetajaks õppivatele üliõpilastele

Kandidaatide põhjalikumad kirjeldused on kättesaadavad ministeeriumi kodulehel.

Keeleteokonkursi lõpuüritusest tehakse ka otseülekanne veebis.

Allikas: Haridus- ja Teadusministeerium.

Foto: Flickr

Samal teemal:

• Wiedemanni keeleauhinna tänavune laureaat on Uno Laur
• Igaüks saab osaleda aasta keeleteo valimisel

“Võrgustunud õpetaja” 18.–29.04
eTwinningu kogukond võimaldab õpetajatel aktiivses õppetöös kaasa lüüa, uusi materjale luua ning neid kogukonnaga jagada. Kursusel keskendutakse nende oskuste kasutamisele oma isikliku õppevõrgustiku ülesehitamiseks.
 
“Da Partilha à colaboração/Jagamisest koostööni” (portugali keeles) 18.–30.04
Jagamist ei tohiks näha lõpliku eesmärgina, vaid võimalusena koostööd teha. Kursusel keskendutakse sellele, kuidas koostöös projekte vedada ja selleks Veeb 2.0 tööriistu kasutada.
 
“eTwinningu projektide kvaliteet” 25.04–7.05
Milline on üks edukas eTwinningu projekt? Kursusel jagatakse häid praktikanäiteid ning otsitakse vastuseid küsimustele edukate projektide autoritelt. Eriline rõhk on projekti kavandamisel, hindamisel ja levitamisel.
 
“Matemaatika igale õpilasele” 1.–13.05
Kursusel jagatakse strateegiaid, kuidas kaasata erineva matemaatilise võimekusega õpilasi koostöö kaudu matemaatikatundidesse.
 
“Koostöös õppimine eTwinningus – üksi suudame teha nii vähe, koos nii palju” 15.–26.05
Õppimisüritusel saavad õpetajad teada, mida koostöös õppimine tähendab. Kuidas koostöötegevusi projekti algusest lõpuni kavandada ning seejuures õpilaste vanusega arvestada. Kursusel osalejad satuvad õpilase rolli ning saavad hinnata ja analüüsida koostöös õppimise häid külgi ja raskusi.
 
“Kuidas koostöö ja IKT toovad uuendusi algkooliõpilaste õpetamisse ja õppimisse” 30.05–10.06
●    Võõrkeel: strateegiad, kuidas aidata õpilasi reaalses võõrkeelses suhtluses;
●    Emakeel: veebis jutuvestmine, loov kirjutamine ja koomiksid;
●    Geograafia, ajalugu, kunst, loodusteadused: veebivahendite kasutamine ja veebimängud;
●    CLIL (Content and Language Integrated Learning), kehaline kasvatus ja IKT, intervalli õppemeetodi katsetamine, kuidas koos trenni teha (jooga, orienteerumine…).
 
“eTwinning ja kultuuride lõimumine” 23.05–3.06
Õppimisürituse eesmärk on näidata lähenemist, kus õppijaid ärgitatakse kujundama kultuuridevahelist suhtlemist, et võtta osa mitmekultuurilistest projektipõhistest tegevustest, nt eTwinning.
 
“Esimesed sammud tehnoloogia kasutamisel klassis (liikudes digitaalse kodaniku poole)” 6.–17.06
Õppimisüritus teeb sissejuhatuse tehnoloogia tõhusasse ja harivasse kasutusse klassis, ja seda mitte ainult õpetamis- ja õppimistööriistana, vaid ka vahendina, mille kaudu tutvustada õpilastele digitaalse kodaniku kontseptsiooni.

Vaata kõiki õppimisüritusi siit: https://www.etwinning.net/et/pub/progress/learning_events.htm.

Samal teemal:

• Alasniidu Lasteaias õpivad ja mängivad väiksed leiutajad!
• Selgunud on Euroopa eTwinningu aastaauhinnale kandideerivate projektide nimekiri

 Rohkem kui 20 000 isendiga AHHAA elusaal toob külastajatele koju kätte selle, mis muidu asub linnast väljas ja metsas. Kõige muu seas saab saalis oma silmaga olla tunnistajaks näiteks tibude koorumisele, tekitada pilvi ja keeristorme, uudistada sipelgapesa läbilõiget, Eesti suurimat mereakvaariumit ning katsetada Põhjamaades ja Baltikumis ainulaadset veeprinterit.

Külalised saavad saali ja selle eksponaate uudistada reedel läbi ühise tutvustuskäigu, mida juhib zoosemiootik Aleksei Turovski.

Allikas: AHHAA teaduskeskus

Samal teemal:

• Teaduskeskus AHHAA laieneb
• AHHAA ööistungitel otsustasid noored

Saku Tuominen esineb Tallinnas Soome Instituudis (Harju 1) siinsetele asjatundjatele. Esineja meelest võiks just Eesti olla riik, kust HundrED maailma stardib. Esimeselt kohtumiselt loodab Saku Tuominen leida koostööpartnereid, kellega otsida Eesti kooliuuendusi ning testida ja ellu viia maailma parimaid ideid.

HundrED on maailma suurim põhikooli uuendamisele pühendatud algatus, millele on teiste seas õla alla pannud soomlaste mobiilimängufirma Supercell. Projekti raames küsitletakse koolivisionääre, kogutakse kokku uuendused ning testitakse neid koostöös Soome koolidega. Kõige paremini välja kukkunud ideed jagatakse tasuta laiali kogu maailmas. Kogutud info põhjal valmivad netiteenus, raamat, dokumentaalfilm ja rahvusvaheliste seminaride sari.

Aastal 2017 kavatseb HundrED laieneda ja alustada kolme uue projektiga. Milliseid uuendusi võiks leida Eestist? Kas HundED võiks startida maailma just siit?

HundrED on osa Soome 100. juubeliaasta ametlikust programmist. Projekti toetavad teiste seas Soome valitsus, tähtsamad ülikoolid, rahvusringhääling jpt.

Allikas: Soome Instituut

Samal teemal:

• Helsingis tähistatakse emakeelepäeva
• Kuressaare kokavõistlusel osalevad ka Läti ja Soome õpilased

Näituse ülesehitamisel on pööratud tähelepanu ka vaegnägijate vajadustele.

Näituse kuraator Kairi Põldsaare sõnul on geoloogia saali avamine Loodusmuuseumile olulise tähtsusega. „Juba pikka aega ei ole Loodusmuuseumis Eesti geoloogiat tutvustavat näituse osa olnud, kuid geoloogial on oluline roll Eesti looduse ning siinsete ökoloogiliste koosluste kujunemisel. Lisaks on see temaatika hetkel ka väga päevakohane.“ Põldsaare sõnul on geoloogia ekspositsioon küll väike, kuid kujundatud selliselt, et oleks midagi uut avastada ka mitmendat korda külastades. Näitusel saab tutvuda nii Eesti ala kujunemise ajalooga kui ka siinsete maavarade ning meteoriidikraatritega.

Lisaks saab näitusel tutvuda Maa siseehitusega ning näha-kuulda humoorikat ilmateadet Maa muutlike kliimaolude kohta viimase paarikümne miljoni aasta jooksul. Põldsaare sõnul jätkub näitusesaalis avastamist küllaga igas vanuses külalisele. „Päris pisikesed leiavad saalist toreda dinosauruse koopa, suuremad ja väiksemad arvutisõbrad leiavad eksponaatide juures olevatest arvutitest huvitavat informatsiooni, pilte, videoid ja mänge,“ tõi Põldsaar erinevaid näiteid.

Ekspositsioonisaalis olevate erinevate lahenduste teostamisel on mõeldud ka vaegnägijatele – osa väljapandud kivimitest on võimalik käega katsuda ning mitmed suuremad eksponaadid, nagu näiteks Eesti geoloogiline seinakaart ning läbilõige, on ehitatud selliselt, et külastajal on võimalik kaardil kujutatut kompamise teel ja erinevate tekstuuride abil tundma õppida.

Näitusega kaasnevad ka erinevad haridusprogrammid, nii erivanuses koolirühmadele kui lasteaiagruppidele. Haridusprogrammides käsitletakse teemasid nagu meteoriidid, maa-siseehitus, Eesti maavarad ning räägitakse ka geoloogiast laiemalt.

Näituse valmimist toetas Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Allikas: Eesti Loodusmuuseum

Foto: Flickr, kasutaja sals19, litsents CC BY-NC 2.0.

Samal teemal:

• Nädala äpp: Minu loodusheli
• Tartu Ülikooli loodusmuuseum avab uue püsiekspositsiooni

Eestis on täiskasvanute elukestvas õppes osalemise määr suurenenud, kuid paraku on üha rohkem ka neid, kelle õpingud katkevad enne keskhariduse omandamist.

„Vaatamata suurele hulgale täiskasvanutele, kes võiksid õppimise juurde tagasi pöörduda ning oma konkurentsivõimet parandada, jõuavad neist õppima vähesed, kellest omakorda paljud katkestavad,“ ütles Haridus- ja Teadusministeeriumi täiskasvanuhariduse osakonna juhataja Terje Haidak. 

Kui kutseõppes on täiskasvanud õppijate arv järjest suurenenud, siis täiskasvanutele mõeldud mittestatsionaarses üldharidusõppes on see vähenenud: 2009/2010. õppeaastal osales üle 7800 täiskasvanu, kolm aastat hiljem oli see arv kahanenud 5000le ja on sellel tasemel tänaseni.

Tööealistest inimestest on ligi 100 000 keskhariduseta. Lisaks on just nooremate täiskasvanute hulgas põhiharidusega inimesi rohkesti: 45-54aastastest 5,2% on põhi- või madalama haridusega, 25-34aastastest 10,9%.

„Ootame õppima kõiki, nii neid, kellel keskharidusest puudu ainult lõpueksamite jagu kui ka neid, kellel tuleb lõpetamiseni jõudmiseks läbida mitu gümnaasiumiklassi,“ lisas Terje Haidak.

Kellele on toetus mõeldud?

Toetus on suunatud mittestatsionaarses õppevormis põhi- ja/või keskharidust pakkuvatele õppeasutustele. Eesmärk on jõuda haridustee katkestanud täiskasvanuteni, kes on valmis õpingute juurde naasma. Samuti on vaja neid motiveerida ja toetada, et nad jõuaksid õpingute eduka lõpetamiseni. Selleks võib pakkuda täiskasvanute õppimisoskust ja –võimekust arendavaid kursusi, nõustamist, individuaalset juhendamist jne. Õppeasutused saavad kujundada sobiliku valiku tegevustest, lähtudes oma piirkonna vajadustest ja eripäradest, arvestades ka õppeasutuse enda võimalusi ja arenguvajadusi.

Lisaks Eesti riigi ja Euroopa Sotsiaalfondi rahalisele toetusele vajavad kõik projektidega alustavad koolid ka õppeasutuse pidaja – kohaliku omavalitsuse – heakskiitu ja abistavat suhtumist. „Ootame väga, et koolide pidajaid on aktiivsed ja mõtlevad kaasa, et kõikides regioonides täiskasvanute õppimisvõimalused paraneksid,“ sõnas Terje Haidak.

Toetuse maksimaalne määr on 250 000 eurot projekti kohta. Toetust saab taotleda kool, kus on vähemalt kolmel viimasel õppeaastal korraldatud mittestatsionaarset õpet, millest on osa võtnud vähemalt 75 õppurit. Toetust saavad taotleda ka riigigümnaasiumid, kus korraldatakse mittestatsionaarset õpet. Taotluse saavad esitada ka mitu kooli koos.

Euroopa Sotsiaalfondi meetme „Täiskasvanud elanikkonna kompetentside arendamine" tegevuse „Madala haridustasemega täiskasvanute tagasitoomine tasemekoolitusse ja õppes osalemise toetamine" taotlusvooru viib läbi sihtasutus Innove ja see on avatud 17. märtsist kuni 2. maini. Taotlejatele toimuvad infopäevad 6. aprillil Tartus ja 7. aprillil Tallinnas. Lisainfo: www.innove.ee/struktuuritoetused/tasemeope.

Allikas: Haridus- ja Teadusministeerium

Samal teemal:

• Aasta õppijaks nimetati vanemmehaanikuna töötav Ivan Boitšuk
• Kutseharidus aitab täiskasvanud paremini tööle ja toob parema palga

2013/2014. õppeaastal toimunud HBSC (Health Behaviour of School-aged Children) uuringu raport annab ülevaate muutustest 11–15-aastaste kooliõpilaste tervises ja tervisekäitumises 42 riigis, sh Eestis ning võrdleb neid 2009/2010. õppeaasta uuringu tulemustega.

Vaatamata edusammudele noorukite tervises nelja aasta jooksul, toob uuring siiski välja palju ebavõrdsusi sugude, erinevate sotsiaal-majanduslike rühmade ja uuringus osalenud riikide vahel, nentis uuringu koordinaator, Tervise Arengu Instituudi teadur Katrin Aasvee. „Tüdrukud toituvad tervislikumalt, samas poisid on kehaliselt aktiivsemad, kuid kalduvad enam riskikäitumisele. Pere halvem majanduslik olukord seostub nooruki halvema tervisega ning üldise heaoluga,“ märkis Aasvee.

Teiste riikide taustal paistab Eesti välja kõrge näitajaga noorukite purjujoomises, samas on selle näitaja järsk langus viimase uuringu kõige suurem kordaminek.  

Eestis läbi viidud HBSC uuringu võtmetulemused võrdluses 2010. aastal tehtud uuringuga ja teiste riikidega:

- Eesti 11–15-aastaste poiste tervis on viimasel neljal aastal paranenud, ent nii tüdrukute kui ka poiste seas on sagenenud kurvad meeleolud.

- Suitsetamisega alustatakse hiljem kui varasemates uuringutes: 15-aastate seas oli 13-aastaselt või nooremalt suitsu proovinud poiste osakaal langenud 14% (49%) ja tüdrukutel 8% võrra (40%). Vaatamata näitaja suurele langusele oli Eesti uuringus osalenud riikide järjestustabelis siiski kolmandal kohal.

- Vähemalt kord nädalas suitsetanud 11–15-aastaste poiste osakaal oli 2014. aastal vähenenud 9% võrra (22%-lt 13%-ni) ja tüdrukutel 5% võrra (16%-lt 11%-ni).

- Sarnaselt sigarettidele on tõusnud ka alkoholi esmakordse proovimise iga. 15-aastate seas oli 13-aastaselt või nooremana alkoholi proovinute osakaal vähenenud poistel 9% (68%-lt 49%-ni) ja tüdrukutel 8% (48%-lt 40%-ni).

- Langenud on vähemalt kord nädalas alkoholi joonud poiste ja tüdrukute osakaal,  vastavalt 9% ja 6%. See näitaja on madalam kui uuringus osalenud riikide keskmine.

- Kõige tõsisem probleem on noorukite purju joomine: 15-aastate seas oli 13-aastaselt või varem end purju joonud poiste osakaal langenud 6% (27%-lt 21%-le) ja tüdrukutel 4% (21%-lt 17%-ni), kuid langusele vaatamata on tulemus väga kõrge.

- Suurima languse on teinud end kaks või enam korda purju joonute  osakaal 15-aastastel: poiste seas on langus 17% ja tüdrukutel 13%. Sagedase purju joomise näitaja järsk vähenemine on Eesti jaoks seekordse uuringu kõige rõõmustavam tulemus.

- Kanepit on elu jooksul tarvitanud 29% 15-aastastest poistest, sama kõrge on see näitaja ka Prantsusmaal ja Šveitsis. Eestis kasutavad kanepit sagedamini jõukamatest peredest pärit poisid.

- Igapäevane mõõdukas/intensiivne kehaline tegevus15-aaastaste poiste seas on 5% võrra tõusnud, samas vähenes televiisori/DVD-de vaatamine koolipäevadel 7%. Eesti on sellega riikide edetabelis 25., muret teeb tüdrukute madal kehaline aktiivsus. 

- Suurenenud on puu- ja köögiviljade söömine. Igapäevane puuviljade söömine on saanud harjumuseks 35% tüdrukutest ja 29% poistest, köögiviljade söömine on tõusnud tüdrukutel 26%-ni ja poistel 22%-ni.

- Magusaid karastusjooke juuakse Eestis endiselt vähe. Meie 15-aastased paigutuvad uuringus osalenud riikide järjestustabelis eelviimasele kohale, viimane on Soome.

Raporti koostajad nendivad, et uuringutulemused viitavad suurtele soolistele erinevustele, mis ilmnevad või halvenevad läbi noorukiea. Ka ei saa enam käsitleda noorukeid kui homogeenset gruppi. „Noored inimesed on väga erinevad ja vajavad sekkumisi, milles peegelduks nende ebavõrdsus ja arvestataks nende vanuse, soo ning sotsiaalse ja kultuurilise keskkonnaga,“ rõhutavad autorid.

Uuringu andmete kogumises ja analüüsimises osales kokku 340 teadlast 42 riigist või regioonist. Uuringut  juhtis rahvusvaheline koordineerimiskeskus St. Andrewsi Ülikoolis Šotimaal ning andmetöötlust korraldas Bergeni Ülikool Norras. Valdkondadest on uuringus esindatud vaimne tervis, ülekaal ja toitumisharjumused, kehaline aktiivsus, suhted perekonna ja eakaaslastega, koolikiusamine ning tubaka, alkoholi ja kanepi tarvitamine.

Raport on aluseks paljudele WHO Euroopa laste ja noorukite tervise parandamise strateegiatele. Samuti on see mõjutanud tervisepoliitikat mitmetes Euroopa riiklikes juba üle 30 aasta. Ühe näitena võib tuua Saksamaa, kus 2003. aasta raportis toodud noorukite ülikõrge alkoholitarbimise tõusu järel tõstis valitsus lahjade magusate alkohoolsete jookide aktsiisi, mis viis õpilaste alkoholitarbimise olulisele langusele.

HBSC uuringu raport „Growing up unequal: gender and socioeconomic differences in young people’s health and well-being“ leiab aadressilt http://www.euro.who.int/en/hbsc-report-2016.  Ingliskeelsed kokkuvõtted valdkondade kaupa leiab siit: http://www.tai.ee/et/tegevused/teadustoo/kaimasolevad-uuringud/hbsc

Eesti noorte tervise mahukas analüüs valmib Tervise Arengu Instituudil aprilli keskel.

Allikas: Tervise Arengu Instituudi pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv.

Samal teemal:

• Ühe minuti loeng: kuidas peletada Homo computeruse sündroomi?
• Nädala äpid: tervis ja ravimid
• Mahekeskus õpetab valikuid tegema

Artikli ja foto saatis Koolielule Rääma Põhikooli haridustehnoloog Mart Kimmel.

Aprillikuus toimub Pärnu Rääma Põhikooli haridusprojekt "Ettevõtlikud nutimunad 2016". Soov ja eesmärk on siduda omavahel erinevad põlvkonnad ja panna nad koostööd tegema.

12. aprillil algusega kell 18 toimuvad Pärnu Rääma Põhikoolis kaks ülelinnalist nutikat tegevust.
Kõigepealt nutivõistlus “Muna õpetab kana ja vastupidi”, kus Pärnu linna koolide võistkonnas teevad koostööd õpilased, nende vanemad ja vanavanemad. Mõõtu võetakse mälumängus, kiirkabes ja teistes nutikates tegevustes.

Samal ajal on Pärnu linna õpetajatele avatud nutipraktikumid, kus muna ehk õpilane õpetab kana ehk õpetajat - seda kindlasti ka vastupidi.

Rääma Põhikooli õpilased panevad proovile oma teadmised ja oskused kosmose valdkonnas - selleks minnakse Pernova Hariduskeskusesse õppekäikudele. Projekti läbiviimist toetab Pärnu Linnavalitsus.

Nutikas koostöö on oluline, sest üheskoos teeme rohkem ja nutikamalt!

Kuidas seda nüüd teha? Noored, näidake mulle ka!

Samal teemal:

• Nutijõulud Räämal
• Pärnu linna digipööre @2015: õigel ajal õigel rajal
• Rääma Põhikoolis elab NUTIPÖÖRE

„Võistlus on tänavu üllatavalt populaarne, olin sunnitud mõnedele registreerimisega hilisemaks jäänud koolidele eitavalt vastama,“ rääkis ametikooli toitlustuse juhtõpetaja Ülle Tamsalu. „Varasematel aastatel on mõlemas kategoorias saanud võistelda mitu oma kooli õppijat, tänavu mahub vaid üks.“

Soome võistlejad on Vantaas asuvast Varia ametikoolist, Läti võistlejad Riia turismi- ja tehnikakoolist. Lisaks neile võistlevad kokaõpilased üheksast Eesti ametikoolist.

Kokavõistlusel võistlevad eraldi arvestuses teise ja kolmanda kursuse kokaõpilased, kes enne võistlust loositakse kaheliikmelistesse võistkondadesse. Võistlusel hinnatakse toitude välimust ja maitset, hügieeninõuete täitmist, töövõtteid, tooraine kasutamise ökonoomsust ja võistkonnasisest koostööd.

Kokaõpilased peavad võistlusel valmistama nelja tunni jooksul pearoa, magustoidu ning peakohtuniku nimetatud üllatustoidu. Enne võistlust on võistlejatele teada antud pea- ja magusroa kohustuslikud komponendid. Kolmanda kursuse puhul on nendeks tänavu maheveise sisefilee ja keel ning panna cotta. Teisel kursuse õppijad saavad vahetult enne võistlust teada, kas kohustuslikuks põhiroaks on räimepihv, hakkbiifsteek või praetud maks. Magustoiduks tuleb valmistada kas kohupiima purukook, maasika bavaroise või odrajahuvaht.

Võistluse kohtunikeks on peakokad mandrilt ja Saaremaalt.

Võistlustulemused selguvad reedel 18. märtsil  kell 14.30 algaval lõputseremoonial.

Kuressaare Ametikool korraldab iga-aastast teise ja kolmanda kursuse õpilaste kutsevõistlust "Kokakunst Kuressaares" alates 2010. aastast.

Allikas: Kuressaare Ametikooli pressiteade.

Samal teemal:

• Selgusid Eesti parimad noored ehitusviimistlejad, plaatijad ja mööblitislerid
• Kuressaare Ametikooli restoranis pakutakse Belgia toite