Pärnu linna digipööre @2015: õigel ajal õigel rajal
Avaldaja:Madli Leikop10. Detsember 2015
Pärnu Vanalinna Põhikooli ja Pärnu Linnavalitsuse algatatud koostööprojektis “Pärnu linna digipööre” osaleb kaheksa Pärnu linna munitsipaalkooli digimeeskonda, kes kogunesid 7. detsembri pärastlõunal kogemuste jagamise päevale.
Loo autorid on Diana Veskimägi, Pärnu Linna digipöörde projektijuht ja Tiiu Maide, Pärnu Vanalinna Põhikooli õpetaja.
Pärnu Vanalinna Põhikooli ja Pärnu Linnavalitsuse algatatud koostööprojektis “Pärnu linna digipööre” osaleb kaheksa Pärnu linna munitsipaalkooli digimeeskonda, kes kogunesid 7. detsembri pärastlõunal kogemuste jagamise päevale. Pärnu linna digipöörde projekti peamine eesmärk on koolide ühistegevuse käigus muutunud õpikäsituse rakendamine, koolide omavahelise koostöö süvendamine, kogemuste jagamine ja üksteise tunnustamine. Koolimeeskondade kokkuvõtteid olid kuulamas Pärnu linna haridus- ja kultuuriosakonna ning Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse esindajad, koolijuhid koos oma kooli meeskondadega ja huvilised maakonna koolidest.
Kogemuspäeva juhatas sisse haridus- ja kultuuriosakonna juhataja Andrus Haugas, kes märkis, et kaasaegsete tehnoloogiliste vahendite kasutamine õppeprotsessis on tänapäeval möödapääsmatu ja tunnustas koole senise koostöö eest. Pärnu linna digipöörajaid võõrustas Pärnu Koidula Gümnaasium, mille juhtkond andis võimaluse kasutada riigikooli kaasaegsete tehnoloogiliste vahenditega varustatud auditooriumi.
Iga kool tegi lühikese kokkuvõtte oma projekti eesmärkidest, toimunud tegevustest ja projekti mõjust ning sellest, kuhu tegevuste käigus püüeldakse. Lisaks jagas oma kogemusi ka Pärnu Mai Kool, kes osales tänavu programmis Samsung Digipööre. Projekti eestvedajad andsid ülevaate, mida põnevat on koolis projekti käigus ette võetud, kuidas kaasati õpetajad, lapsevanemad ja õpilased ning millised muudatused on koolis viimastel kuudel toimunud, kuidas kulgesid päevast-päeva õppimine, enesearendamine ja kogemuste jagamine.
Pärnu Ülejõe Põhikooli digimeeskond
Digipöörde koolides on projekti käigus uuritud nii õpilaste digikäitumist kui kodude hoiakuid. Sisse on viidud õpetajate digivahetunnid, reflektsioonipäevad, õppepäevad ja sisekoolitused. Mitu kooli seadis oma projekti fookusesse, et just erivajadusega lapsed võiksid digilahendustest abi leida - põnev harjutamine peaks andma paremaid tulemusi.
Ettekannetest jäid kõlama sarnased rõõmud ja mured. Kõik koolid on juba jõudsalt teinud algust nutiseadmete targa integreerimisega õppeprotsessi. Suureks abiks selles peeti ühiskoolitusi, koostööd, kogemuste jagamist, HITSA koolitusi ja haridustehnoloogi tuge. Õpetajate hirmu maandab teadmine, et haridustehnoloog ning ka abivalmis kolleegid on käeulatuses ja nii saab vajadusel kohe abi küsida. Paljudele õpetajatele on esimeste sammude tegemisel toeks olnud ka kolleegide ja Vanalinna kooli avatud digitundide külastamised.
Pea kõikide koolide probleemid on sarnased: puudulik WIFI-võrk, vähene üldkasutatavate nutiseadmete baas, mittetäiuslik esitlustehnika ja arvutipark. Ka Pärnu koolides on omad skeptikud, kes loodavad, et digipööre “läheb lihtsalt mööda”. Seetõttu oli suur rõõm mitme kooli ettekandest kuulda, et paljud esialgsed skeptikud on tänaseks pöördunud entusiastideks.
Kogemuspäeval olid kohal ka Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse esindajad. HITSA sisutootmise valdkonnajuhi Inga Kõue sõnul on Pärnu koolide koostöövõimekus ülihea eeskuju kõigile: “Enamik koolimeeskondi oli teinud jõupingutusi ka selleks, et koguda kokku erinevate õpetajate kogemus ning õpilood digivahendite ja digikeskkondade kasutamise kohta. Sellest saab innustust ja tuge suur hulk teisigi õpetajaid.”
Pärnu Kuninga tänava Põhikooli digimeeskond
HITSA projektijuhile Kristi Semidorile meeldis näiteks Rääma Põhikooli meeskonna kirjeldus oma kooli nutiusku pööramise kolmest põhietapist: “Kõigepealt õpiti ise (korraldati nutivahetunde, uuriti ja võeti kasutusele digikeskkonnad õppeprotsessi juhtimises ja koolijuhtimises), seejärel asuti tegema koostööd ning kogemusi jagama teiste koolidega ning siis alustati nutiteemade propageerimist konkursside jt digipraktikumide korraldamisega, tulevikus on valmimas digipädevuste mudel.”
Inga Kõue nõustub ka Ülejõe Põhikooli haridustehnoloogi Taimi Dreieri arvamusega, et digipööre ei tähenda ainult nutivahendite kasutuselevõttu, vaid mõtteviisi muutust. “Tööd saab õpetaja teha igasuguste vahenditega.”
Pärnu Linnavalitsuse haridus- ja kultuuriosakonna üldhariduse peaspetsialist Virve Laube, kes on ka linna digipöörde üks koordinaatoritest, andis positiivse hinnangu projektis osalevate koolide senisele aktiivsele tegevusele ja tänas koolijuhte, kes on aidanud kaasa projekti elluviimisele koolis ja panustanud meeskonnatöö kaudu kogukonna arengusse.
Pärnu Toimetulekukooli digimeeskond
Toimunud kogemuspäeva kokkuvõtteks võib öelda, et kolme sügiskuuga on kõikides digipöördet tegevates koolides pööre käima lükatud ja esimesed arglikud, kuid julged sammud tehtud. Kuigi uued oskused on saavutatud suure vaeva ja ajakuluga, on seeläbi saavutatav võit seda väärt. Suurt rõõmu tundsid kõik digipöördes osalevad koolid nii väikestest töövõitudest kui ka suuremate projektide algatamisest. Kõige rohkem tunti rõõmu Pärnu linna koolide vahel alguse saanud koostööst, mille jätkumist kõik loodame ja mis aitab edaspidi veel liigutada mägesid.
Pärnu linna digipöörde projekti veebileht http:/
Koolide digitegemisi saab jälgida projektiportaalide kaudu:
Pärnu Vanalinna Põhikool http:/
Pärnu Kuninga tänava http:/
Pärnu Rääma Põhikool http:/
Pärnu Raeküla Kool http:/
Pärnu Toimetulekukool http:/
Pärnu Ülejõe Põhikool http:/
Pärnu Ühisgümnaasium https:/
Pärnu Tammsaare Kool http:/
Autorite fotod.
Samal teemal:
- Rääma Põhikoolis elab NUTIPÖÖRE
- Pärnu maakonna digipööre ehk õpime nutikalt
- Pärnu viib koolid digipöördesse
