Praegu kehtiva ja kolme aasta eest vastu võetud põhikooli- ja gümnaasiumiseadus kohaselt tuleb järgmisest kevadest riigieksami sooritamiseks saada vähemalt 50 punkti, märgib haridusministeerium oma pressiteates.

Ettepaneku järgi tuleks 2014. aasta kevadel gümnaasiumi lõpetamiseks saada emakeele, matemaatika ja võõrkeele riigieksamil vähemalt üks hindepall. Samuti tuleb edukalt sooritada kooli õppesuunast tulenev koolieksam ning kolme gümnaasiumiaasta jooksul koostada õpilasuurimus või sooritada praktiline töö.

Riigieksamid jääksid kohustuslikuks
Ministeeriumi ettepanekul jääks riigieksamite tegemine kohustuslikuks. Riigi, omavalitsuste, koolide, õpilaste ning lapsevanemate jaoks on oluline, et oleks tagatud kvaliteetne ja ühtlane info koolis omandatud teadmiste kohta. Kogutud info on vajalik ka hariduspoliitiliste otsuste tegemiseks – kuidas planeerida või parandada riiklikku õppekava ning kuidas leida üles rohkemat tuge ja tähelepanu vajavad koolid.

Lõpliku otsuse kooli lõpetamise kohta peaks langetama kool ja õpetajad, kes on õpilastega aastaid isiklikult kokku puutunud. Lävendi kaotamine suurendab õpilase vastutust enda edasise elutee eest ning kooli vastutust kvaliteetse hariduse andmisel – gümnaasiumihariduse peamine eesmärk ei ole riigieksamite sooritamine, vaid kvaliteetse ja mitmekesise hariduse omandamine, mis toetaks noore edasisi samme tema eluteel. Kultuurikomisjonile esitatud ettepaneku järgi jääb ülikoolidele võimalus kasutada riigieksameid ülikooli vastu võtmisel.

Eksami algne ülesanne oli anda võrreldavat infot
Riigieksamid loodi 1996. aastal, mil nende peamine eesmärk oli anda võrreldavat ja objektiivsemat pilt õpilaste ning koolide õpitulemustest. Samuti kasutati eksamitulemusi kõrgkooli sisseastumisel ning eksamiainete kaasajastamisel. Aastal 2001 kehtestati 20 punkti lävend, mis muutis riigieksamite sooritamise gümnaasiumi lõpetamise eelduseks, hoolimata kooli ja õpetajate hinnangust õpilasele. 2010. aastal võimendati riigieksami gümnaasiumi lõpetamist kontrollivat funktsiooni sellega, et uues põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses tõsteti soorituslävend 50 punkti peale.

Foto: Flickr, James Nixon Steel

Eksamisüsteemile on erinevad nõuded, tulenevalt sellest, kas seda soovitakse korraldada võrreldava info kogumiseks ja asjaosaliste toetavaks tagasisidestamiseks või lõpetamis- ja sisseastumisotsuste tegemiseks. Võrreldava info kogumise ülesanne eeldab õppekavas sätestatud elementaarsete teadmiste kontrollimist. Lõpetamise kontrolli funktsioon loob surve kasutada raskeid ülesandeid. Lävendi tõstmine ja eksamite tähtsustamine lõpetamisel ning vastuvõtul on toonud kooli jaoks kaasa surve eksamiainetes tunniressursi ebaproportsionaalsele ja sisuliselt ebaõigele kasutusele – nn eksamidrilli. See muudab riigieksami toel saadud info kallutatuks. Kõiki eesmärke korraga täita püüdes kahaneb süsteemi kvaliteet konkreetse eesmärgi täitmisel.

Praeguste riigieksamite statistika ning kitsa matemaatika katseeksami põhjal võib arvata, et 50-punktise lävendi rakendamisel kasvaks riigieksamitel läbikukkujate hulk või tuleks ebaõnnestujate vähendamiseks teha liiga lihtne eksam. Kuna riigieksamit saab uuesti sooritada alles aasta pärast, siis võib suureneda noorte arv, kellel jääb gümnaasium lõpetamata. Viiekümnepunktine lävend tekitaks ülikoolidele raskusi sisseastujate taseme eristamisel, sest ei pruugi lõpetajaid enam piisavalt hästi eristada.

Samal teemal:

• Eksami ettevalmistamisel on oluline meeskonnatöö
• Õpetajate Leht: stopp 50 punkti künnisele riigieksamil!
• Tagasivaatavalt 2012. aasta riigieksamite tulemustest
• Lõpueksamitest Saksimaa (Sachsen) näitel
• Põltsamaa ühisgümnaasiumis algasid eksamid juba sügisel

“Teoreetiliselt peab klassipildi tegemiseks olema samuti lapsevanemate nõusolek,” nendib AKI kaamera kasutamise juhendi projektis, nentides, et samas on tegu vana ja levinud tavaga.

“Küll aga ei või kool pilte teha avalikult kättesaadavaks ilma lapsevanemate nõusolekuta. Pildid saab lapsevanematele tellimiseks üles laadida piiratud juurdepääsuga internetikeskkonda, mitte avalikku internetti,” õpetab AKI.

Saaremaa ühisgümnaasiumi (SÜG) direktor Viljar Aro ütles ajalehele Saarte Hääl, et ei näe piltide avalikus veebis näitamise keelamisel mõtet, sest piiratud juurdepääs tähendab, et ka lähisugulased ja sõbrad ei saa fotosid vaadata.

SÜG-i hoolekogu arutas küsimust mõni aasta tagasi ega leidnud vajadust klassipiltide praegust avalikku avaldamist muuta.

Kuressaare ametikooli teabejuht Taavi Tuisk ütles, et kool klassipilte veebis ei avalda, küll aga postitatakse regulaarselt pilte erinevatest sündmustest koolis ametikooli Facebooki lehele ja fotogaleriisse.

“Üldjuhul ei lisa me piltidele seal olevate õpilaste nimesid ning tänaste otsinguvahendite arengutaseme juures on see piisav privaatsuse kaitse,” väitis Tuisk.

Leisi keskkoolil klassipildid aga avalikus veebis pole, ka ei ole neid plaanis piiratud ligipääsuga veebi panna, sest koolis ripuvad need seinal, sõnas kooli direktor Tõnu Erin.

Lümanda põhikool klassipilte veebis ei avalikusta, küll on aga vanemate nõusolekul avalikustatud kooli kodulehel ürituste fotosid. Lümanda põhikooli direktori Liia Rauna hinnangul on AKI ettepanek mõistlik.

Samal teemal:

• Andmekaitse juhend: isiklikke videoid internetti panna ei või

Möödunud nädalal viibisid European Schoolneti juhitava SENnet (The Special Educational Needs Network) projekti  raames Kopenhaagenis ka SENneti Eesti koordinaator Merje Pors Tiigrihüppe Sihtasutusest ja logopeed Pille Tina-Kuusik.

Kopenhaagenis on 57 munitsipaalkooli ja 11 erikooli, praegu õpib erikoolides kokku 4,5 protsenti Kopenhaageni lastest. Võrreldes Eestiga iseloomustab Taanit suur kultuuriline mitmekesisus: aastate jooksul on Taanisse sisse rännanud väga palju erineva kultuuritaustaga inimesi. Näiteks ühes koolis, mida külastasime, õpib lapsi 50 eri rahvusest.  Ka teisest kultuurist pärinemine ja taani keele rääkimine teise keelena (mitte emakeelena), on olulised faktorid, millega õpetaja arvestama peab.

Oluline tugipersonal
„Hariduslike erivajadustega (HEV) laste aina suurem kaasamine tavakoolidesse  on suur poliitiline debatt – küsitakse, kas muudatus on selleks, et kulusid kärpida?“ tunnistas Majbrit Møller Kopenhaageni linnavalitsusest. Samas ta kinnitas, et vähemasti Kopenhaagenis ei ole erivajadustega laste arvelt kulusid kärbitud.

Kopenhaagenis on seni tehtud kaasamisalane koolitus suurele osale õpetajatest ja linnas on kuus nõustamiskeskust, mis annavad nõu, kuidas HEV-lapsi tavakoolides kaasata. Erinevalt Eestist töötavad koolides ka sotsiaaltöötajad. Lisaks töötavad koolides psühholoogid ja eripedagoogid, kes nõustavad õpetajaid ja vanemaid, kuidas selliseid õpilasi paremini kaasata. Tihti seisab klassi ees kaks õpetajat, seda eriti taani keele ja matemaatika ainete puhul. Sellest õppeaastast on kahe õpetaja  olemasolu aina tavapärasem, nii püütakse tagada laste  kaasamine ning toetada ka õpetajaid.

Külastasime kahte Kopenhaageni kooli: Tove Ditlevsens Skole ja Blaagaard Skole. Mõlemad on munitsipaalkoolid, neist esimeses on eraldi klass aktiivsus- ja tähelepanuhäiretega lastele, teises aga on mitu klassi düsleksiaga õpilastele. „Kopenhaageni koolide õhkkond tundus olevat vaba ja sundimatu. Õpetajad ja õpilased olid kui partnerid, ka õpilastel oli võimalus valida,“ märkis Pille Tina-Kuusik. „Palju oli näha projektõpet – õpilane sai ise valida, millega, kuidas ja kus ta teeb tööd. Kas iseseisvalt tunnis või leidis rahulikuma koha mujal koolimajas, näiteks koridoris.“

Blaagaard Skole eelkooli ruum paistis silma oma värviküllase ja rõõmsa ilmega.

Eestist tulnuna oli üllatus muidugi ka see, kui palju suurem on seal meesõpetajate osakaal. „Kopenhaagenis sai oma silmaga näha võrdõiguslikkust. On varemgi kuuldud, et valitsuses on pooled naised,  aga oma silmaga näha, et erikoolis on enamus õpetajaid mehi, oli elamus!“ osutas Pille Tina-Kuusik.

Tähtis see, mis toimub peas
Külastasime düsleksiaga õpilaste tunde ning nägime, et klassid on nende puhul väiksed, 5-8 õpilast. Näiteks 5. klassi tunnis oli viis õpilast: kolm poissi ja kaks tüdrukut. Parasjagu oli käsil taani keele tund ning tutvuti Punamütsikese muinasjutuga. Kõigil õpilastel oli ees sülearvuti, mille vastavad programmid aitavad düsleksiaga õpilasel materjali paremini omandada. Lapsed kuulasid kõrvaklappidest muinasjuttu ja samal ajal vaatasid ekraanile, kus värviliseks läks see sõna, mida parajasti ette loeti.

Lapsed Punamütsikese muinasjuttu kuulamas.

Sama kooli ajalooõpetaja ütles meile hiljem, et ei ole vahet, kas kuulad kõrvadega või näed silmadega, oluline on see, mis toimub su ajus. Seega tähtis on lastes huvi tekitada ja uut omandada aidata, leides selleks sobivad meetodid ja vahendid.

Iga õpilase potentsiaal
Tove Ditlevsens Skole põhilise mõtte ütleb ära nende kodulehekülg: oluline on välja tuua iga üksiku õpilase potentsiaal. Koolis on üks eraldi klass aktiivsus- ja tähelepanuhäiretega lastele, kus õpivad koos erinevas vanuses lapsed.

Meiega rääkis oma õpingutest 9. klassi tüdruk Maria, kelle vanemad oma pärit Kolumbiast ja Ecuadorist. Aspergeri sündroomiga tüdrukul on eriline anne keelte peale: lisaks oma emakeelele hispaania keelele räägib ta ka taani, inglise, prantsuse ja itaalia keelt. Maria inglise keel on hämmastavalt hea ja ta osales kohtumisel ka tõlgi rollis, vahendades SENneti projektis osalejatele õpetajate juttu. “Olen väga häbelik, vahel tahaksin olla nähtamatu või ära joosta. Osaledes tavaklassi tunnis, häirivad mind vahel teised väga – nad räägivad liiga valjusti, kisa on ümber nii palju,“ rääkis Maria, ise samal ajal oma sõrmes olevaid sõrmuseid mudides. Ta märkis, et tema klassis on mitmeid noori, kes on teatud alal väga andekad – nii nagu tema keelte alal või tema klassivend infotehnoloogias.  Aktiivsus- ja tähelepanuhäiretega lastele on keskendumine raskem ning nii vajavad nad teatud aja tagant lühikesi vaheaegu. Maria osaleb tasapisi ka tavaklassi tundides, kuid seda siis, kui ta selleks tõesti valmis on. Enamasti alustatakse lihtsamatest tundidest nagu kehaline kasvatus ja ujumine ja sealt edasi liigutakse ka teistesse tundidesse. Mariale on igakülgseks abiks tema tugiõpetaja, kes teda nõustab ja tema arengut jälgib.

Taani koolides paistiski silma see, et õpilaste ümber on piisavalt inimesi, kes märkavad erinevaid vajadusi ja aitavad nende ilmnemisel parimal võimalikul moel. Mõistetakse, et iga last tuleks jälgida eraldi ning lapse heaolu jaoks on äärmiselt oluline ka hea koostöö vanematega, millele püüavad kaasa aidata kooli sotsiaaltöötaja ja psühholoog.

Blaagaard Skole õpilastele on loodud head tingimused tundide vaheajal lõõgastuda. Fotod: Merje Pors

Samal teemal:

• Pikaajaliselt haiged Belgia lapsed peavad Bedneti abil kaaslastega sammu
• Eureka kool Belgias keskendub düsleksikute õpetamisele
• Itaalias õpib enamik erivajadustega lastest tavakoolides
• HEV-õpilase õpetamine nõuab õpetajalt lisaressurssi
• Õppevara: erivajaduslik

Selgust ei aita luua ka reljeefse olemisega koolijuhid, kes teadmata põhjusel levitavad eelkõige Tallinna õpetajate seas sulaselget valejuttu, nagu suureneks klassitäitumuse normid või kasvaks õpetajate normkoormus, kirjutab ta Õpetajate Lehes.

Praegu on õpetajad olukorras, kus nende koormust mõõdetakse kahe joonlauaga ning neist olulisim on kahjuks kõige ebatäpsem. Avalik saladus on, et praegune süsteem on sünnitanud selliseid töökoormusi nagu 0,876 või muutnud normaalseks aastaid 1,3 koormusega töötamise, mida tänased tööseadused ei luba.

Praegu riigikogus teist lugemist ootavasse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise eelnõusse on muuhulgas kirjutatud säte, et õpetaja ametikoha ja töötasu hulka arvestatakse kõik tööülesanded, mida õpetaja töölepingu alusel täidab. Tegeliku ehk üldtööaja sisse saab määratleda klassijuhatamise kõrval nt kooli- ja ka õppekavaarendust, noorte kolleegide nõustamist ja muid ülesandeid. Pikemalt loe Õpetajate Lehest.

Foto: Stockvault

Samal teemal:

• Õpetajate palgatõusul on suured käärid
• Kuidas teha nii, et koolis paistaks päike
• Keevallik: õpetajate töökoormust saab kordades vähendada

„Mõistsin, et meil tuleb teha kõik, et mõjutada õpilasi nende seinte vahel,” ütles ta Õpetajate Lehele.

Õhkkond oli poolteist aastat tagasi kurjakuulutav: majas võimutsenud teismelised olid rünnanud ka personali ja kümme töötajat oli puudu. Ent haridus- ja teadusministeeriumi ametniku kohalt ministri palvel Kaagverre korda looma läinud Reest ei löönud verest välja, ta pani esmalt paika mängureeglid: täiskasvanu peab end kehtestama ja vastutama. Juhtkonnalt tuge saanud töötajad suutsid end peagi koguda ning kolme nädalaga oli rahu majas, õpilased said aru, et tuleb reeglitega arvestada. Pikemalt loe Õpetajate Lehest.

Samal teemal:

• Kaagvere kool kasvab suuremaks 
• Uuring: kolmandik neidudest valib pärast erikooli kuritegeliku tee

Sel aastal arutletakse, miks IT-eriala on parim valik, teatab Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit. Mõttetalgute tulemusena valmivad IT valdkonda reklaamivad videod, plakatid ja raadioreklaamid. Valmivad tööd lähevad üles StartIT Facebooki ja IT Kolledž valib välja parima töö, hakates seda kasutama oma enda reklaamimisel.

Foto: Stockvault

IT ÖÖ 2013 toimub 14 noortekeskuses üle Eesti, lisaks osalevad külalistena 27 keskuse noored (osalevad keskused on näha aadressil siin). IT ÖÖ sündmusi on võimalik otsepildis jälgida siin ning kuulata Keila Noortekeskuse raadio www.keilanoortekeskus.ee/kraadio vahendusel. Tegevuste elluviimisel osalevad lisaks noortele ja noortekeskustele ka IT valdkonna tudengid ja IKT ettevõtete esindajad.

IT-öö eesmärgiks on äratada noortes huvi info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonna vastu, näidata seoseid teiste valdkondadega ja praktikaga ning kummutada levinud stereotüüpe IT spetsialistidest.

Samal teemal:

• Viimsi Kooli multimeedia ringi õpilased tutvusid programmeerija elukutsega
• Taavi Kotka soovib IKT sektori töötajate arvu kahekordistada
•  IT hoiab lapsed öö läbi üleval (2012)

Otsust toetas 25 volikogu liiget ja vastuhääli ei olnud, teatas Tartu volikogu BNS-ile.

Käesoleva aasta jaanuaris alustasid ministeerium ja linnavalitsus läbirääkimisi eraldiseisva gümnaasiumina tegutseva Tartu Tamme gümnaasiumi pidamise riigile andmiseks ja Nooruse tänav 9 hoone rekonstrueerimiseks.

Neljapäevase otsusega lubab volikogu sõlmida üksikasjalikuma koostöökokkuleppe, mis käsitleb Tamme gümnaasiumi riigile üleandmise ja gümnaasiumile mõeldud Nooruse tänav 9 hoone rekonstrueerimise tegevuskava ja -põhimõtteid ning ajalist raamistikku.

Kokkuleppega võtab ministeerium kohustuse kaasfinantseerida Nooruse tänav 9 hoone rekonstrueerimist, kui Tartu linna poolt Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusele (EAS) esitatud rahastamistaotlus heaks kiidetakse. Lisaks võtab ministeerium enda kanda hoone projekteerimise.

Tamme gümnaasium jagatakse eraldi põhikooliks ja gümnaasiumiks 1. augustist 2015. Haldusleping gümnaasiumi andmiseks riigile tuleks sõlmida hiljemalt 2015. aasta märtsi lõpuks ning sellele peab eelnema linnavolikogu lõplik otsus kooli pidamise riigile üleandmise kohta.

Volikogu lükkas tagasi volikogu Keskerakonna fraktsiooni liikme Silver Kuusiku esitatud eelnõu, millega tehti ettepanek muuta linnavolikogu poolt möödunud aasta veebruaris tehtud otsust koolivõrgu ümberkorraldamise kohta ning säilitada Tartu Tamme gümnaasium ühe asutusena tegutseva põhikooli ja gümnaasiumina praeguses asukohas Tamme puiesteel. Silver Kuusiku eelnõu toetas kaheksa ja selle vastu hääletas 26 volikogu liiget.
Allikas: BNS

Samal teemal:

• Tartu linnavalitsus ei paindu Tamme kooli kaitsjate ees
• Aaviksoo sõlmis koostöölepped kuue riigigümnaasiumi loomiseks
• Tartu Tamme gümnaasium saab 8 miljoni euro eest uue hoone
• Tartu Tamme gümnaasiumi õpilased protesteerivad kooli kolimise vastu

Autodeski 123D Design võimaldab luua veebipõhiselt tükke kokku liigutades erinevaid mudeleid ning nende saatmist 123D Make programmi, kus saab mudelid välja printida. Nendest väljaprinditud osadest saavad õpilased panna kokku reaalse mudeli. Nii 123D Design ja 123D Make on kasutatavad veebipõhiselt, iPad’idel, Mac’idel ja Windowsis.

3DTin on tasuta veebipõhine programm, millega saab luua 3D mudeleid. 3DTin pakub erinevaid põhjasid, millele oma mudel peale arendada, saab alustada ka päris nullist. Programm on täiesti tasuta, juhul kui oled nõus, et mudelile lisatakse sildina Creative Commons’i litsents ja pannakse välja 3DTin galeriisse. Ühtlasi ongi seesama galerii hea võimalus ülevaate saamiseks, milliseid mudeleid on selle programmiga juba seni loodud. Olemasolevaid mudeleid saab vajadusel eksportida ka teistesse programmidesse. 3DTin’i saab kasutada uuemate veebilehitsejatega, mis toetavad WebGL’i (sobivad näiteks viimased Chrome’i ja Firefoxi vesrioonid).

Nii nagu 3D Tin, lubab ka Tinkercad ehitada 3D mudeleid oma veebilehitseja abil. Tinkercad pakub välja eelnevalt valmistatud toorikutest tükid, mida kasutades saab ehitada valmis oma mudeli. Samuti võib valida mõne mudeli galeriist ja seda siis oma väljanägemise järgi oma Tinkercad’i kontol muuta. Kui lood omale tasuta Tinkercad’i konto, saad oma tehtud töö veebipõhiselt salvestada. Alljärgnev on hea sissejuhatus Tinkercad’iga tutvumiseks.

Refereeritud: Free Technology for Teachers

Aaviksoo kinnitusel oli Eesti sõnum kolmapäeval toimunud tippkohtumisel eelkõige see, et õpetajaid tuleb ühest küljest julgustada ja tunnustada, teisest küljest tuleb aga olla ka heatahtlikult nõudlik. "Viimaste aastate arengud ei ole olnud võibolla kõige soodsamad ja on tekkinud niisugune pessimistlik meeleolu, aga vaieldamatult ootused ja võimalused õpetajaameti [väärtuse] tõstmiseks peaks kõikides ühiskondades olemas olema," ütles Aaviksoo BNS-ile.

Tippkohtumise üheks olulisemaks teemaks on Aaviksoo sõnul küsimus, kes peaks õpetajaid hindama ja sama küsimus on tema kinnitusel aktuaalne ka Eestis. "Minu seisukoht ja mulle tundub, et ka üldine hoiak kandub selles suunas, et see tagasiside peaks tulema mitmelt poolt, aga kõige olulisem on see tagasiside just kooli enda tasemel," sõnas Aaviksoo. Tema sõnul tuleks vähem pöörata tähelepanu formaalsetele riiklikele bürokraatlikele hindamismehhanismidele, mida mõned riigid on viimasel ajal kasutanud.

Jaak Aaviksoo Tiigrihüppe Sihtasutuse aastakonverentsil 2012. aastal. Pildistas Terje Lepp.

Haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo osales kolmapäeval Amsterdamis kolmandal rahvusvahelisel õpetajahariduse tippkohtumisel (International Summit on the Teaching Profession), mille peateemaks oli õpetaja töö kvaliteedi hindamine. Konverentsile kutsuti OECD poolt läbi viidud õpilaste oskuste uuringu PISA 25 edukama riigi delegatsioonid. Konverentsi korraldab Hollandi kultuuri-, haridus- ja teadusministeerium koostöös OECD ja Education Internationaliga.

Allikas: BNS

Samal teemal:

• Uus õpe paneb õpetaja kaamera ette
• Tartu Ülikooli õpetajakoolitus otsib selgemat rada
• Klaas: õpetajakoolitus peab sisaldama rohkem praktikat

Pärast Emakeele Seltsi juhatuse sõela jäi silmapaistvaima tiitlile kandideerima viisteist mullust keeletegu, teatas haridus- ja teadusministeerium. Peaauhinna valisid taasiseseisvumisjärgsed haridus- ja teadusministrid, kes eelistasid Silvi Vare sõnaraamatut „Eesti keele sõnapered“, I–II. Ministrid tõstsid esile ka Kaisa Laose, Külli Laose, Mark Soosaare (toimetaja) ja Raigo Tšetšini tegu „Kihnukielsed uudisõd Vikerraadios“.

Rahvaauhinna vääriliseks hääletati (197 häält) „Eesti etümoloogiasõnaraamat“, autorid Iris Metsmägi (peatoimetaja), Meeli Sedrik ja Sven-Erik Soosaar.

Tihedat konkurentsi pakkus võitnud teole „Eesti keeles esinemine 2012. aasta Eurovisioni lauluvõistlusel“ (Ott Lepland; 187 häält). Hääli said ka kõik ülejäänud parimate hulka jõudnud keeleteod: „Eestikeelne lasteaed (Anni lasteaed/Annin lastentarha) Helsingis“ (Annika Madisson; 142), „Eesti keele sõnapered“ (139), „Kihnukielsed uudisõd Vikerraadios“ (122), „Eesti keele e-õppe kursus „Keeleklikk““ (Asko Uri, Leelo Kingisepp, Marju Ilves (Hydraco OÜ); 121), „Eesti murrete ja sugulaskeelte arhiivi digitaalselt kättesaadavaks tegemine“ (Martin Eessalu, Grethe Juhkason, Liina Lindström, Pärtel Lippus (töörühma juht), Rauno Moisto, Ellen Niit, Karl Pajusalu, Kaspar Riiberg, Tuuli Tuisk; 112), „Põhikooli ainetundide sõnavara“ (Mare Kitsnik, Helena Metslang; 82), „„Võõrsõnade leksikoni“ koostamine ja väljaandmine“ (Kaspar Kolk, Katrin Kuusik, Argo Mund, Tiina Paet (peatoimetaja), Tuuli Rehemaa, Ülle Viks; 70), „Eesti punktkirja käsiraamat“ (Kadri Kutsar, Monica Lõvi, Anneli Nellis, Ilona Tars, Julia Trofimova, Vello Vart; 64), „Kaheosaline eesti keele riigieksam“ (Külli Habicht, Märt Hennoste (töörühma juht), Helin Puksand, Külli Semjonov, Heily Soosaar, Jüri Valge, Merike Vardja, Kalle Viik; 54), „Käsiraamatu „Keelemeel“ koostamine“ (Ivika Hein, Piibe Leiger, Krista Mägi, Tiiu Puik; 45), „Metoodilise kogumiku „Keelemängud“ koostamine“ (Tiiu Puik; 38), „Eestikeelsete helisalvestiste leidmine, teemakohase kogumiku koostamine ja toimetamine“ (Jaan Ross; 33), „Kokkuvõttevõistlus „Tuum““ (Martin Ehala, Külli Habicht, Tiit Hennoste (töörühma juht), Laura Teder, Jüri Valge; 33).

Hääletamisel osalejaid oli 794 (möödunud aastal 768); kokku anti 1439 arvesse läinud häält – hääletada võis ka mitme keeleteo poolt.

Kadrina keskkoolis toimunud lõpuürituse korraldasid koos võõrustajatega haridus- ja teadusministeerium ning Emakeele Selts, osalejateks teiste hulgas kolm bussitäit õpilasi-õpetajaid mitmekümnest Eesti koolist. Kokkutulnuile esinesid Kadrina keskkooli õpilased, muu hulgas esitati katkend Loone Otsa näidendist „Carmen Alexandrinum“ (juhendajad Ülle Lichtfeldt ja Indrek Saar).

Ürituse veebiülekanne salvestati hilisemaks vaatamiseks aadressile http://www.uttv.ee, otsingusõna „keeletegu“.

Foto: Stockvault

Samal teemal:

• Aasta keeletegu 2012 on kõnetuvastusrakendused nutitelefonidele
• Soomes avab uksed eestikeelne lasteaed