Varasematel aastatel oli õpilasel riigieksami mitterahuldava sooritamise või eksamilt puudumise korral võimalus korduseksamit sooritada alles järgmisel riigieksamite perioodil ehk järgmisel aastal.
 
"Korduseksamid toimuvad 23. juulist 8. augustini," ütles SA Innove infojuht Eeva Sirel.

Tänavu lisandub gümnaasiumilõpetajatel ka keeleeksami sooritamiseks võimalusi. Lisaks tavapärasele prantsuse, saksa või vene keele riigieksamile on soovi avaldanutel võimalik sooritada SA Innove korraldatavat rahvusvaheliselt tunnustatud võõrkeele eksamit B1 või B2 tasemel.

"Eksami eduka sooritamise korral loetakse õpilasel ka riigieksam sooritatuks," ütles Sirel. "Kuna tegemist on üleminekuaastaga, saavad need õpilased, kes ei ole oma rahvusvaheliselt tunnustatud eksamitulemusega rahul, sooritada samas keeles ka riigieksami."

Samuti loetakse võõrkeele riigieksam sooritatuks, kui õpilane esitas 21. jaanuariks koolile vähemalt B1 keeleoskuse taset kinnitava rahvusvaheliselt tunnustatud võõrkeele eksami sooritamist tõendava dokumendi.

Allikas: BNS

Foto: Stockvault

Samal teemal:

• Tagasivaatavalt 2012. aasta riigieksamite tulemustest
• Eksami ettevalmistamisel on oluline meeskonnatöö
• Riigieksamid - stabiilsus saabunud, muutused tulekul

Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fondi (Eurofond) hiljutise uurimuse kohaselt ei õpi ega tööta ligi kuuendik 15–29-aastastest Eestis elavatest noortest. Arvuliselt teeb see enam kui 40 000 noort. Euroopa Liidus oli 2011. aastal 7,5 miljonit 15–24-aastast ja 6,5 miljonit 25–29-aastast mittetöötavat ja mitteõppivat noort. NEET-noorte (Not in education, Employment or Training) tööturul mitteosalemise põhjustatud aastane kogukulu on Euroopas kokku üle 100 miljardi euro, Eestis on see näitaja 238 miljonit eurot (1,5% SKT-st).

0-staatusega noored

Väljend ja nähtus ise – NEET-noored – on pärit Suurbritanniast, kus 1980. aastate algul muudeti sotsiaaltoetuste süsteemi ja 16–18-aastased noored jäid ilma võimalusest saada töötule mõeldud toetust. Tekkis hulk noori, kes ei töötanud, ei õppinud ega osalenud ka tööga seotud koolitustel. Nad olid „0-staatusega“ noored. Hiljem on NEET-noorte vanusepiire oluliselt laiendatud, mõningates riikides (Hispaania, Itaalia) on NEET-noortena käsitletud ka mittetöötavaid ja mitteõppivaid noori, kel pole peret ja kes elavad koos vanematega.

Tartu Ülikooli Sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituut korraldas noorte seiresüsteemi projekti raames 2012. a oktoobris ja novembris kvalitatiivuuringu mittetöötavate ja -õppivate noortega. Ajutiselt võib kes tahes NEET-noore staatusesse sattuda (uue töökoha otsing, lapsepuhkuselt naasmine), probleemid tekivad, kui sellest saab elamise viis. Miks meil on NEET-noored? Millised nad on? Millised on nende endi põhjendused oma elukäigule?

Valikuvabadus

Vabadus on tore asi, aga kui vabadust on nii palju, et ei oska ega suuda enam valikuid teha, on pahasti. Enam ei ole pärast keskkooli lõppu üksnes kolme võimalust: kas sõjavägi, kõrgkool või kindel töökoht. Võib aastakese puhkust võtta. Võib õppida ja töötada korraga. Võib natuke töötada ja siis õppima minna, vastupidi ka. Võib projektist projekti kulgeda ja nii toime tulla. Võib..võib..võib… Ka institutsioonid, mis noorte elu kõige enam mõjutavad (kool, perekond, tööturg, eluasemeturg jm) on ise oluliselt muutunud ega suuda efektiivselt täita oma rolle. Muutunud on ka noorte endi väärtushinnangud ja hoiakud. Varakult tahetakse iseseisvaks saada, aga sellega kaasnevat sotsiaalset vastutust ei taheta võtta. See on soodne kasvupinnas NEET-nooreks kujunemisele.

TÜ NEET-noorte uuringu põhjal peavad noored ise riskifaktoriteks vale sõpruskonna tekkimist ja koolikohustuse eiramist; kooli- ja õpikeskkonna sobimatust ja mittetoetavat suhtumist; vanematekodus toimuvat; lapse sündi; keerulisi tööotsingud; pettumist oma erialas; haridusest tööturule siirdumise perioodi pikenemist (nn aja maha võtmine).

Kõik ei ole käegalööjad

NEET-noor ei tähenda muidugi automaatselt passiivsust ja käegalöömist. Vastupidi – hulk noori, kes ei tööta ega õpi, tulevad oma eluga tegelikult väga hästi toime. Tal ei pruugi olla püsivat töökohta, kuid on käsil mitu projekti. Ta võib olla aktiivne tööturu koolitustel osaleja ning motiveeritud tööotsija. Tal võib olla väga toetav kodu ja head kaaslased, kes ei lase käega lüüa.

Tähtis roll on ikkagi haridusel. Nooremas vanuserühmas (15–24) on NEET-noored peamiselt põhi- või keskharidusega, kuid vanemas rühmas (25–29) on märkimisväärne hulk noori, kes on omandanud (rakendusliku) kõrghariduse.  Mõlemas rühmas on enam madalama haridusega noori noormeeste seas, kõrgharidusega NEET-noorte hulgas on noormehi vaid 14%. Madala haridustaseme mõju aja jooksul suureneb, raskused tekivad tööturul püsimisega.

Sellest räägiti mõttehommikul

Kõigest sellest räägiti Eesti Noorsootöö Keskuse ja Poliitikauuringute Keskuse Praxis mõttehommikul „Noored, kellega keegi ei arvesta ja kes kuskil ei käi?“ Tõhusaid lahendusi nende noorte probleemidele otsitakse kogu Euroopas. Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fondi hiljutine uurimus toob edukate näidetena esile hariduse katkemise kombineerimist töötamist toetavate meetmetega, tööharjutuste ja tööpraktika korraldamist, karjäärinõustamist. Rohkem tähelepanu tuleks pöörata noortele, kes on töö otsimisest või õpingute jätkamise mõttest loobunud. Töötukassa poolt pakutavatest meetmetest saavad suuremat kasu need NEET-noored, kes ise on aktiivsed võimaluste otsimisel.

Mardi juhtum

Et asi ainult teooriaga ei piirduks, otsisid mõttehommikul osalenud lahendusi viiele elulisele situatsioonile. Näiteks põhikooli lõpetanud 16-aastase Mardi olukorrale. Ema kasvatab üksi Marti ja nooremat venda. Mardi sõbrad on sekeldustega seltskond, asi on jõudnud kriminaalmenetluseni. Mardil on äge loomus, kellegi nõu kuulda ei võta. Tööl ei käi, vahel teeb mõned juhuotsad. Perest ja sugulastest on ta distantseerunud, sest need õpetavad liiga palju. Kooli tagasi minna ei taha, mis tööd tahaks elus teha – ka ei tea. Lahendusena pakuti siin välja individuaalset usaldusisikut, kes aitaks Mardil leida iseennast ja tulevikuväljavaated. Igal juhul oleks hea mitteformaalne lähenemine, näpuga näitamine, et mine nüüd nõustamisele või vii dokumendid kutsekooli annaks negatiivse tulemuse. Ühel meelel oldi, et Mardi juhtumi puhul on mööda lastud varane märkamine: probleemidega tulnuks tegelema hakata juba põhikooli alguses.

Samal teemal:

• Noorte põhilised huvitegevused on sport ja kaunid kunstid
• Koolid on õppenõustamiskeskustes pakutavaga rahul

Pakkumine Koolielu portaali lugejatele: osavõtutasu 70 eurot (tavahind 78 eurot). Registreerimine aadressil koolitus@debate.ee.

Koolitus on suunatud haridustöötajatele ning tutvustab ühe päeva jooksul:

    ·         mis on argument ja väitlus koolis,
    ·         kuidas väitlust ja argumentatsiooni õpilastele huvitavaks teha ja seda õpetada.

Koolitajaks Siim Ruul, „Kõne ja väitlus“ valikaine ning ajaloo- ja ühiskonnaõpetaja Pärnus.

Lähema info leiate siit.

Lasteaiaõpetajad on eesti vanasõnu, rahvajutte ja laule, liisusalme, mõistatusi ning rahvakombestikku õppe-kasvatustöös ikka ja alati kasutanud, kirjutab Merike Mitt Õpetajate Lehes. Tarkuste hoidise raamat, mis ilmus õppeaasta alguses, on üdini praktilise abimehena nagu üks suur ideede laegas, mille kaante vahel on koos Eesti lasteaedade parimad praktikad. Metoodiline komplekt sisaldab raamatule lisaks n-ö hoidisepurki, millesse pole „hoidistatud” seekord mitte moos või köögiviljad, vaid meie esivanemate igipõlised tarkused.

Igal esmaspäeval võtavad lapsed koos õpetajaga tarkuste hoidise purgist ühe värvilise rulli, millele kirjutatud tarkuseteraga seotakse nädala jooksul kogu tegevus – jutud, laulud, mängud toas ja õues, arutelud. Pikemalt loe juba Õpetajate Lehest.

Samal teemal

• Vaata Koolielu õppematerjale vanasõnadest

Kultuurikomisjoni esimees Urmas Klaas rõhutas oma avaettekandes, et Eesti õpetajad on eakamad kui mõneski teises riigis, kuid noort järelkasvu on napilt, ülikoolides konkurents õpetajahariduse erialadele puudub, mis välistab parimate abiturientide õpetajaks võtmise, ja on ka muid hädasid, kirjutab Õpetajate Leht.

Valik kultuurikomisjoni poolt tehtud ettepanekuid õpetajahariduse kvaliteedi tõstmiseks ning populaarsuse suurendamiseks.
•    Muuta õpetajakoolitus ülikoolides prioriteediks (nagu juba on IKT, biotehnoloogia ja materjalitehnoloogiad).
•    Maksta õpetajaks õppivatele üliõpilastele eristipendiumi.
•    Tõsta õpetajaharidusse vastuvõtu lävendit.
•    Värvata õpetajaharidusse välisõppejõude.
•    Tuua õpetaja ettevalmistusse rohkem koolipraktikat.
•    Liikuda koostööpõhise õpikäsituse suunas.
•    Võtta suund õpetaja-uurija koolitamisele.
•    Tutvustada õpetajakutset abiturientidele ja üliõpilastele.
Pikemalt loe juba Õpetajate Lehest.

Samal teemal:

• Riigikogu soovib suurendada õpetajahariduse tähtsust
• Klaas: õpetajaks õppimist tuleb riiklike stipendiumitega motiveerida

Hiljuti avaldati Chicago kooliõpetajatele mõeldud vahendite komplekt, mis sisaldab videoid, dokumente ja viiteid erinevatele lehtedele, et võimaldada õpetajatel sotisaalmeedia võrgustike kasutamist õppetöös. Komplekt sisaldab mitmeid huvitavaid materjale, mis ei ole kasulikud vaid Ameerika õpetajatele, vaid võiks huvi pakkuda ka meie koolijuhtidele ja õpetajatele. See keskendub loovatele ja efektiivsetele võimalustele kooli lähtenurgast, asetades teistest enam rõhtu Twitterile ja Facebookile.

Komplekt sisaldab:

• Sotsiaalmeedia videoid:
  • Sõnumite saatmine Twitteris
  • Sotsiaalse meedia etikett
  • Kooli Twitteri lehe toimetamine
• Twitteri ja Facebooki vahendeid
• Harjutusi koolijuhile
• Nõuandeid direktorile kooli maine loomiseks sotsiaalmeedias:
  • Sotsiaalmeedia konto loomine koolile peab olema direktori poolt kinnitatud ja lubatud.
  • Koolijuht, kes on autoriseerinud kooli sotsiaalmeedia konto, vastutab selle sisu ja toimimise eest.
  • Koolijuht, kes delegeerib kooli sotsiaalmeedia konto toimetamise mõnele töötajale, peaks selle otsuse tegema väga kaalutletult, arvestades lehel olevaid nõuandeid ja ülesandeid.

Kas teie koolil on konto mõnes sotsiaalmeedia võrgustikus? Kes seda haldab? Kas see on aktiivselt kasutatav ka õpilaste poolt?

Refereeritud: The Innovative Educator

Samal teemal: 

• Eesti koolid sotsiaalses meedias
• Sotsiaalne meedia õppetöö rikastajana
• Sotsiaalse meedia kasutusvõimalusi klassiruumis

Küsitlusele vastas kokku 11 505 lapsevanemat ja lasteaednikku. Kõige enam eelistati küsitluste põhjal üksikuid õuemänguvahendeid (33%), ronilat (24%) ja õuesõppeala (20%).

Selle nädala jooksul saavad kõik lasteaiad küsitlusest kokkuvõtted. Seejärel koguneb töörühm, et koostada riigihanke ettevalmistamiseks vajalik ülevaade. Riigihanke mänguväljakute tarnija leidmiseks valmistab ette ja viib läbi Tallinna Haridusamet. Valida sai kuue tüüplahenduse vahel: sõimeala, õuesõppe ala, spordiala, seiklusrada, ronila või üksik õuemänguvahend.

Mänguväljakud paigaldatakse juunis-augustis ning suvepuhkuselt naastes saavad lapsed uutest atraktsioonidest rõõmu tunda. Mänguväljakute rajamiseks on linnaeelarvesse planeeritud üks miljon eurot.

Allikas: BNS

Foto: Stockvault

Samal teemal:

• Tallinna järjekordne küsitlus: millist mänguväljakut lasteaeda tahate?

Eesmärgiks on seatud luua optimaalne põhikoolide ja gümnaasiumide võrk Tallinnas, et tagada kõigile noortele võimalus omandada vähemalt põhiharidus ja soovi korral üldkeskharidus, teatas Tallinna volikogu.

Vastandina eelmistele aastatele, kui õpilaste nappuses tuli mõni kool sulgeda, on aastatel 2013–2021 ette näha põhikooliõpilaste arvu kasvu enam kui 40 protsendi võrra. Samal ajal jääb gümnaasiumiõpilaste arv praegusele tasemele, hakates suurenema pärast 2021.

Läinud aastani kehtis Tallinnas 2003. aastast pärinev munitsipaalkoolide võrgu korrastamise kava, mille alusel kujundati aastatel 2003–2012 gümnaasiume põhikoolideks, suleti põhikoole, lasteaed-algkoole muudeti lasteaedadeks või ühendati üheks asutuseks.

Foto: Stockvault
Tallinna  munitsipaalüldhariduskoolide võrgu korrastamise kava aastateks 2013–2021 pakub kolme varianti koolivõrgu  reformimiseks, kirjutas kolmapäeval ajaleht Postimees. Tallinna haridusameti töörühmas toimunud salajasel hääletusel polariseerusid selgelt radikaalse reformi ja eranditega radikaalse reformi vahel, enim poolthääli kogus radikaalne reformikava.

13 gümnaasiumi
Radikaalne reform näeb ette gümnaasiumite ja põhikoolide eraldamise. Luuakse enamasti 5–7 paralleelse klassikomplektiga gümnaasiumid. Selleks valitakse hulk praegusi koole, kus põhikooliosa likvideeritakse. Ülejäänud koolid muudetakse põhikoolideks.

Variandi rakendamise järel oleks Tallinnas 13 gümnaasiumi, nendest väljaspool kesklinna umbes kuus ning kesklinnas umbes seitse, ning kaks 12-klassist kooli. Ülejäänud 12-klassilised koolid korraldatakse ümber põhikoolideks.

Teise variandi ehk põhjendatud eranditega radikaalse reformi puhul säiliks suurem hulk praegusi 12-klassilisi koole, kuid reformi üldmõte jääb eelnenuga samaks. 12-klassi säilitatakse koolides, kus on rahvusvahelised õppekavad või kokkulepped nende rakendamiseks, samuti eraõigusliku omandivormiga   Tallinna  Vene Lütseumis. Stsenaariumi rakendamise järel võiks   Tallinnas  olla umbes kümme gümnaasiumi ja viis 12-klassilist kooli.

Viimase variandi puhul ei lõhuta olemasolevat koolide korraldust. Põhikoolideks korraldatakse ümber vaid majanduslikult jätkusuutmatud 12-klassilised koolid, kus õpilaste vähese arvu tõttu ei võimalda riigi antav pearaha maksta õpetajaile aktsepteeritavat töötasu. Igas linnaosas säilitatakse aga vähemalt üks 12-klassiga kool.

Kava vastuvõtmise poolt hääletas 37 ja vastu 21 Tallinna volikogu saadikut.

Samal teemal:

• Töörühm toetab Tallinna koolivõrgu radikaalset reformi
• Kõlvart: Tallinn ei ole radikaalseks koolireformiks valmis

Taotlused esitasid linnadest Tallinn, Tartu, Pärnu, Võru, Valga, Põlva ja Sillamäe ning valdadest Türi ja Jõhvi, teatas EAS BNS-ile.

EAS-i juhatuse liikme Krõõt Kilveti sõnul vaatab EAS taotlused läbi kolme kuu jooksul.

Toetuse minimaalne suurus projekti kohta on 250 000 eurot ning maksimaalne suurus kuus miljonit eurot. Omaosalus peab olema vähemalt 15 protsenti kogu projekti mahust.

Toetatavad tegevused jagunevad objektipõhiselt kaheks: hoonete rajamiseks või rekonstrueerimiseks eraldiseisvatele gümnaasiumiastmetele ning tulevaste põhikoolide ruumiprogrammi kohandamiseks.

Gümnaasiumivõrgustiku korrastamist kaasrahastab EAS Euroopa Regionaalarengu Fondist.

Allikas: BNS

Matemaatika küsitluse faili ja loodusõpetuse lingi leiate lugemisühingu kodulehelt:
http://www.lugemisyhing.ee/index.php?page=378

Parimate soovidega

Eesti Lugemisühingu õppekirjanduse osakond, Mare Müürsepp