Kultuurikomisjoni esimehe Urmas Klaasi sõnul pole praegu valitsuse määruses ülikoolidele tegevustoetuste määramiseks õpetajaharidust nimetatud prioriteetse valdkonnana.

„Oleme korduvalt tõdenud, et meil on palju erinevaid hariduspoliitika arengudokumente. Kui aga otsida selget vastust, millised on põhimõtted, millest haridusvaldkonnas osalejad peaksid lähtuma, võime jääda hätta,“ nentis Klaas neljapäeval riigikogus toimunud olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelul, mille teemaks oli õpetajahariduse hetkeseis, probleemid ja ootused.

Klaasi sõnul peab kultuurikomisjon oluliseks, et haridus- ja teadusministeerium töötaks välja ühtsed hariduspoliitika põhialused, kus õpetajahariduse küsimuses arvestatakse eri haridustasemete õpetajatele seatud ülesandeid ja nendest tulenevaid haridusvajadusi. Hariduspoliitika põhialused tuleb kindlasti läbi arutada riigikogu täiskogus ning siin ka vastu võtta, märkis Klaas.

Kultuurikomisjoni esimehe arvates tuleb tasakaalustada ja seostada tihedamini õpetajahariduse kavades erialasele akadeemilisele pädevusele suunatud aineõpe ja üldpedagoogiline ettevalmistus ning bakalaureuse- ja magistriõpe. „Väga heade aineteadmistega õpetaja peaks olema paremini suuteline oma aine vastu koolis huvi äratama, õpilasi kaasa tõmbama, samuti oskama tegeleda hariduslike erivajadustega õpilastega, milleks muu hulgas on ka andekate õpilastega tegelemine,“ märkis Klaas.

Foto: Stockvault

Tartu Ülikooli rektor Volli Kalm leidis, et oluline on koondada ülikooli sees õpetajakoolituse sisu, korraldus, vastutus ja kohustused. Praegu on see hajali laiali üle teaduskondade. „Meie eesmärk on koondada kogu vastutus ja koordinatsioon ühte kohta, selleks on haridusteaduste instituut,“ selgitas Kalm.

Praktika osakaalu suurendamine
Tema sõnul on eesmärk suurendada õppekavades praktika osa ja ka praktika juhendamise tasu. Õppekavad reformitakse ümber nii, et arvestatakse tööandjate, õpetajate ja üliõpilaste tagasisidet. Üliõpilaste tagasiside küsimiseks on olemas selge ja automatiseeritud IT süsteem, rohkem tööd on vaja teha tööandjate ja lõpetajatega, ütles Kalm.

Tallinna ülikooli rektori Tiit Landi sõnul on Tallinna ülikooli arengukava üks peamisi sihte tugevdada õpetajate ettevalmistust. „Selleks rakendame õpetajakoolituses lisaks kasvatusteadustikule kompetentsile ka ülikooli potentsiaali psühholoogias, informaatikas, sotsiaal- ja terviseteadustes,“ selgitas Land.

Haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo märkis, et enne kui asuda otsima võluvõtmekest õpetajakoolitusest, tasuks ikkagi jätkuvalt pühendada tähelepanu hariduskorralduse ja koolikorralduse kaasajastamisele ja selle sees toimivate motivatsioonimehhanismide mõistmisele ning ümberkujundamisele. „Oleme püüdnud seda teha haridusministeeriumi initsiatiivil ja mõndagi sellest ka põhikooli- ja gümnaasiumiseadusesse sisse kirjutada. Koolijuhi rolli tõstmine, tervikliku kooli kujundamise eest vastutuse panemine koolijuhile ja õpetajaameti muutmine kitsalt tunni andmiselt põhinevast motivatsioonisüsteemist tervikliku ametivastutuse süsteemi väljaarendamisele,“ ütles minister.

Riigikogu arutas neljapäeval kultuurikomisjoni ettepanekul olulise tähtsusega riiklikku küsimust „Õpetajahariduse hetkeseis, probleemid ja ootused“. Ettekannetega esinesid kultuurikomisjoni esimees Urmas Klaas, Tartu Ülikooli rektor Volli Kalm, Tallinna Ülikooli rektor Tiit Land ning haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo.

Läbirääkimistel võtsid sõna Aadu Must, Paul-Eerik Rummo, Liisa-Ly Pakosta ja Helmen Kütt.

Samal teemal:

• Tartu Ülikooli õpetajakoolitus otsib selgemat rada
• Klaas: õpetajakoolitus peab sisaldama rohkem praktikat