Uue põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muudatuse eelnõu täpsustab koolijuhtide vastutusala, nii toob see õppe- ja kasvatustöö kõrval vastutusalana välja ka kooli üldise arengu ja olukorra eestseismise, vahendas ERR Uudised.

Üldise arengu ja kooli õhkkonna kujundamise juures on suur osa õpetajatel, kelle sõna peaks olema senisest suurema kaaluga, leidis Timakov.

"See on see, millele me tahame rõhku panna, et õpetajad saaksid osaleda õpiprotsessi kujunemises, kooli kui organisatsiooni kujundamises, et see ei oleks ainult direktori, koolijuhi ja kohaliku omavalitsuse või ministeeriumi asi, vaid oleks õpetajate asi," lausus ta.

Personalijuhtimise professori Kulno Türgi hinnangul on oluline kaasata õpetajaid sisuliste hindamiskriteeriumide väljatöötamisse ja kasutada neid tulemusi ka nende endi töö tasustamisel.

Foto: Stockvault

Samal teemal:

• Uuring soovitab õpetaja tasustamisel rohkem tulemustest lähtuda

"Kui me hakkasime uurima, miks õpetajad nii palju palka ei saa, nagu riik on rehkendanud, siis tuli välja, et tõepoolest, osa raha õpetajateni ei jõua," rääkis Aaviksoo. "Nüüd me oleme seda meelt, et kogu õpetajate palgaraha võiks õpetajateni jõuda."

Aaviksoo kinnitas, et kui enne oli palgaraha 143 miljonit eurot, siis nüüd saab olema 160 miljonit.

Minister selgitas, et kohalike omavalitsuste koolidele maksab palka kohalik omavalitsus, riik vaid toetab palgamaksmist haridustoetuse kaudu.

Allikas: BNS

Samal teemal:

• Järgmisel aastal suureneb hooldusõppel olevate õpilaste pearaha ja õpetajate palk
• Eesti õpetajate palgad on Euroopa madalamate seas
• Haridus- ja teadusministeeriumi kulud tõusevad üle poole miljardi euro
• Õpetaja keskmine palk on järgmisel aastal vähemalt 860 eurot

Ilm on osa meie elukeskkonnast, midagi, mis meile vägagi korda läheb, kirjutab Tervise Arengu Instituudi vanemspetsialist Siivi Hansen. Erinevus ilma ja töökeskkonna vahel polegi nii suur, kui esmapilgul tundub. Üks on kindel – mõlemad mõjuvad meile, kas tahame või mitte. Kuid vastupidiselt ilma muutmise lootusetusele, on töökeskkonda võimalik kujundada nii, et koolis paitaks meid peaaegu alati päike, õhuniiskus oleks madal ning püsiks mõõdukas temperatuur...

Mida vajame
2010. aastal sai alguse Ida-Soome Ülikooli, Tervise Arengu Instituudi ja SA Tallinna Koolitervishoid ühine kolmeaastane uurimis- ja arendusprojekt „Töötajate heaolu edendamine koolis“. Tervist Edendavate Koolide võrgustik on nii Soomes kui ka Eestis  tegutsenud juba 20 aastat ning see andis hea võimaluse leida projektile partnerkoolid.

Tervist edendava kooli põhimõtteks on panustada nii õpilaste, kõigi töötajate kui ka paikkonna heaolusse. Kui tavapäraselt keskendume me kõige enam õpilastele soodsate õpitingimuste loomisele, siis seekord tuli mõelda, mida koolis töötavad täiskasvanud vajaksid. Ehk on puudu paik, kus keset päevamöllu saab kuulata tasast muusikat ja olla omaette või on vajaka sootuks tegevustest, mis inimesi liidaks? Idee oli ju hea ja tuttav – kujundada keskkonda oma vajadusele vastavaks. Nii Soomest kui  Eestist võtsid kasuliku väljakutse vastu kokku 80 kooli töötajad.

Rahulolu tunnustamisega
Nagu ühele teadusprojektile kohane, algas tegevus olukorra kaardistamisega. Kogu koolis töötavat personali – direktorist koristajani – hõlmanud internetipõhine ja anonüümne küsitlus „Heaolu töökeskkonnas“ andis igale koolile ainult neile suunatud tagasiside selle kohta, kuidas töötajad end koolis tegelikult tunnevad. Eestis vastas 39 koolist kokku 1322 inimest, mis oli 68% töötajate koguarvust. Valdkondi, mida hinnati, oli seitse – suhetest juhi ja kolleegidega koormuse ning töötingimusteni välja. Ja tulemused olid üllatavad! Kui enamasti kuuleme ja loeme vaid probleemidest meie koolides, siis uuringu tulemused näitasid must-valgel, et projektis osalenud Eesti õpetajad ja koolipersonal on oma töö ja töötingimustega rohkem rahul kui ülemere naabrid. Eriti tõusis esile meie õpetajate rahulolu füüsilise keskkonnaga ning kiitmise-tunnustusega, mis osades koolides on väga tugev.  

Tervist edendava kooli põhimõtteks on panustada nii õpilaste, kõigi töötajate kui ka paikkonna heaolusse. Foto: Stockvault
Kui ülevaade asutuse töökorralduse ja töökeskkonna tugevatest ja parendamist vajavatest külgedest olemas, oli edasi vaja vaid aega, et kokku leppida ühised eesmärgid ja tegevused paremaks muutumise teel. Üle poolte koolide meeskonnad püstitasid psühho-sotsiaalse keskkonna parendamisega seotud eesmärgid, kaheksa kooli valis füüsilise keskkonna ja neli kooli nii füüsilise kui vaimse keskkonna parendamise.

Tegevuskavad
Enim valitud valdkondadeks oli toimetulek tööstressiga ja aja planeerimine, IT-alaste oskuste tõstmine ja mürataseme alandamine ning töötajate füüsilise tervise hoidmise ja taastamisega seonduvad tegevused. Eesmärkidena oli toodud ka ühiste traditsioonide säilitamine ja jätkamine ning enama hulga kolleegide kaasamine ühistegevustesse. Tegevuskavade koostamise soovitus oli planeerida eesmärkide saavutamiseks sammud vähemalt kaheks aastaks, sest hea meeskonnatöö ja muutuste saavutamine on sageli aeganõudvamad, kui arvatagi osakame.  Lisaks avanes koolidel võimalus oma eesmärkide toetamiseks tellida maakonda ka sobivaid koolitusi.

Eestis sai projekti hea käekäigu nimel loodud meeskond, kuhu kuulvad lisaks projektipartneritele üheksa osaleva paikkonna koolide tervisedendusega seotud spetsialistid. Nendest toimekatest inimestest moodustus 10 inimesest koosnev koordinaatorite võrgustik, kelle ülesandeks on igati koolide meeskondi toetada, olgu tegu siis info vahetamise, koolipõhiste andmete analüüsimise või tegevuskava täitmise alase nõustamisega. Projekti meeskonnale toimuvad regulaarsed supervisioonid, mille eesmärgiks on infovahetus ja paikkonna koordinaatorite toetus.  

Koordinaatorite abiga toimusid projektiga seotud infopäevad, kus tutvustati uuringu tulemusi ning jagati nõuandeid edaspidisteks tegevusteks koolides. Igal kohtumisel kutsus osalejates esile muheda diskussiooni fakt, et meesõpetajad suudavad naiskolleegidest edukamalt leida päeva jooksul võimalusi puhkamiseks ning lõpetavad tööpäeva õigeaegselt.

Töökoormus valupunktiks

Tore on tõdeda, et  kõige kõrgema hinde sai valdkond, mis kajastas suhted juhiga ja see, et tunnustus on  enamikus meie projektis osalevates koolides kujunenud reegliks. Kõige vähem on töötajad rahul oma töökoormuse ja taastumisvõimalustega.

Projekti vahehindamine esimese aasta järel tõi välja, et 87% meeskondadest hindas, et nende tegevuskava toetab eesmärkide saavutamist. Selgus ka, et ligi pooled osalejatest ootaksid erinevat tuge, sealhulgas erinevat informatsiooni, koolitusi, kohtumisi teiste koolidega, ideid ja ka rahalist toetust.

„Töötajate heaolu edendamine koolis“ jätkub sellel kooliaastal ning võimalused igas koolis üheskoos soovitud muutuste saavutamiseks ei kao ka projekti lõppedes. Olulisim on kogemus, mis kinnitab, et kaardistatud vajadused,  huvigrupi olemasolu, juhtkonna toetus ning  töötajaskonna kaasatus on tulemuslikkuse võtmeks.

Sel sügisel toimub veel üks küsitlus selleks, et võrrelda peale eesmärkide nimel panustamist inimeste rahulolu oma töökeskkonnaga projekti alguses mõõdetuga. Ka seekord saavad koolid individuaalse tagasiside, mis annab võimaluse koolipersonali huve arvestava tervisedenduse jätkamiseks. Kogu koostööprojekti tulemuste ja kokkuvõtete avalikustamine toimub hea tava kohaselt peale aktiivsete tegevuste lõppemist, seega 2014. aastal.

Kõigile jätkuvat usku maailma paremaks elamise kohaks muutmisel ning jõudu tervisedenduse kui selleks ühe käepärase viisi oskuslikuks kasutamiseks! Eesti kool peab saama kohaks, kus ei saavutata mitte ainult maailmatasemel õpitulemusi, vaid kus sellele lisaks tuntakse ennast koduselt ja hästi.

Autor Siivi Hansen projekti tulemusi tutvustamas. Foto: TAI

Loe lisaks:

• Esitletakse Soome-Eesti ühisprojekti "Aktiivne ja turvaline koolipäev" tulemusi
• Õpetaja maised unistused
• Unistuste koolipäev õpilaste nägemuses

Linnuõppe projekt eristus teistest, sest see on suuremahuline ja avaldab ulatuslikku positiivset mõju keskkonnale, teatas keskkonnaministeerium. Selles saadud teadmised toetavad õpetajaid lastele loodushariduse andmisel ja tuhanded lapsed saavad lindudest rohkem teada. Linnuõpet viidi läbi 27 paigas üle Eesti, kus osales kokku 289 õpetajat. Lisaks valmis ka jooniste, fotode, helifailide ja kirjeldustega õppematerjal 45 linnuliigi tundmaõppimiseks. Vaata lähemalt ka siit.

Aasta Keskkonnateokeste tiitlil ning tuhande euro suuruse rahalise preemia pälvis JCI GO Koja vabaõhuetendus "Naksitrallide metsakool", mis on lavastatud Eno Raua lasteraamatu "Naksitrallid" ainetel. Naksitrallid rääkisid etenduses keskkonnavaldkonna olulistel teemadel ning nukkude ja dekoratsioonide tegemisel kasutati ainult jäätmeid või taaskasutusele võetud materjale. Lavastus etendus 67 korral üle Eesti ning sellest sai osa kokku 32 000 vaatajat. Lisaks said lapsed õpetliku prügisorteerimise kaardimängu "Superjänese prügimäng".

Aasta keskkonnasõbraliku ettevõtte tiitel anti välja kahes kategoorias. Keskkonnasõbraliku toote või teenuse kategooria võitjaks kuulutati Rexest Grupp OÜ, kes esitatakse ka Euroopa keskkonnaauhinna konkursi kandidaadiks. Ettevõte toodab plastjäätmetest, sealhulgas kodumajapidamistes tekkivatest plastikpakenditest ehitusmaterjale, mis on omakorda täielikult taaskasutatavad.

Keskkonnasõbraliku protsessi kategoorias sai võidu Aravete Biogaas OÜ. Aravete biogaasijaam toodab peamiselt veise tahe- ja vedelsõnnikust biogaasi, mida kasutatakse elektri- ja soojusenergia tootmiseks. Elektrienergia suunatakse jaotusvõrku ning alates tänavu septembrist saavad Aravete aleviku elanikud soojust sellest biogaasijaamast.

Auhinnad ja tänukirjad tänavustele keskkonnavaldkonna parimatele andis üle keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus.

Allikas: BNS

2014. aastal ootab Eesti üldhariduskoole ees muudatus: senine riigieksamisüsteem kaob, gümnaasiumilõpetajad peavad arvestama teistsuguste lõpetamistingimustega. Koolieksam küll jääb, kuid muutub nii sisult kui vormilt. Ette tuleb valmistada komplekseksam, mis peab koosnema kolmest osast: sotsiaalainete plokk, loodusainete plokk ja kooli õppesuunda kajastav plokk. Eksami vormi, pikkuse, eksamiülesanded ja hindamiskriteeriumid töötab välja iga kool ise.

Et koole uue ülesande eel toetada, valis SA Innove ESFi programm „Üldhariduse pedagoogide kvalifikatsiooni tõstmine 2008-2014“  2011. a juunis konkursi korras välja 20 pilootkooli, kes osalesid koolitustel ning keda juhendati eksami eristuskirja (kirjelduse) ja näidiseksamitöö väljatöötamisel.

Kas valida lihtsam tee või pingutada?

Kilingi-Nõmme gümnaasiumi õppealajuhataja Mari Karon, Tallinna Kadrioru saksa gümnaasiumi õppealajuhataja Sirje Kaljula ja Tallinna Õismäe vene lütseumi direktor Rita Juhanson osalesid möödunud nädalal koolitustsükli „Koolieksami eksamiülesannete koostamine ja hindamine” lõpuseminaril Tallinnas ja jagasid kuulajatega oma kooli kogemusi komplekseksami ettevalmistamisest.

Kas valida lihtsam tee, esimene eksam lihtsalt ära teha ja siis oodata-vaadata, kuidas asjad arenevad, või võtta kohe ette kui üks tõsine ning põhjalik koolieksam? Kas kasutada riigieksamite kogemust ja kogunenud ülesandeid, neid lihtsalt kohendades, või luua täiesti uued eksamitööd? Ja milleks on vaja eksami eristuskirja, kas see pole mitte liigne pingutus?

Eks neid ja teisigi küsimusi jõudsid 20 kooli meeskonnad  aasta jooksul mitmeid kordi mõelda, koolitused aitasid pilti selgemaks muuta ja paremaid otsuseid teha.

Kadrioru saksa gümnaasiumi õppealajuhataja Sirje Kaljula sõnas, et nende koolis ei olnud mingit kahtlust, kas koolitusprojektis osaleda. „Asi on uus ja tuleb võimalikult vara peale hakata. Nüüd oleme kogemuse võrra rikkamad ja teame, mis ootab ees teisi koole.“ Kadrioru gümnaasium pidas eksami ettevalmistamisel  kõige olulisemaks seadusesätet, et eksam lähtub kooli õppesuunast ja loodus- ja sotsiaalainete valdkonnast. Sellest sai kõige alus. „Meeskonnas on 20 õpetajat, arvestada tuleb 38 kursusega,“ ütles Sirje Kaljula. „Kui tuli teha eksami eristuskiri, siis see oli üllatus missugune. Praegu võin täie kindlusega öelda, et eristuskiri on ikka üks väga tähtis kiri. See paneb meeskonna sügavuti mõtlema, mida komplekseksam endast kujutab. Õpetajad algul – vähemalt meie koolis oli see nii – mõtlevad ju, et see on  järjekordne kontrolltöö või arvestus, mis tuleb ära teha. Meie koolieksam ei ole täna veel valmis, ehkki oleme aastajagu tööd teinud. Võin öelda, et eksam vaadatakse uuesti üle.“

Tallinna Õismäe vene lütseumi direktor Rita Juhanson ja Kilingi-Nõmme gümnaasiumi õppealajuhataja Mari Karon pidasid samuti oluliseks eristuskirja ja meeskonnatööd. „Kõige olulisem on koostööoskus. Ja et maja püsti seisaks, on oluline vundament ehk eristuskiri,“ lausus Rita Juhanson. Eksamimeeskonda soovitas ta valida positiivse suhtumisega, julged inimesed, kellel on soov ja tahtmine midagi korda saata. „Meie koolis on paljudel õpetajatel riigieksamite ettevalmistamise kogemus, see aitab.“

Ohukohad

Samas nähti liigses riigieksamitesse klammerdumises ohukohta. Teisena märgiti, et kui näiteks hindamisjuhend on liiga teaduslik või detailiderohke, siis hindaja tähelepanu liigub töö sisult hindamisjuhendist kinnipidamisele. Sellisele järeldusele jõuti Kose gümnaasiumis pärast katseeksamit. Probleemiks võib saada ka õpilaste , eriti võimekate õpilaste motivatsioon  koolieksamit tõsiselt võtta. Ilmselt kõrgkoolid koolieksami tulemusi sisseastumisel arvestama ei hakka, seega piisab lihtsalt komplekseksami sooritamisest, tõsised pingutused suunatakse mujale.

Vene õppekeelega koolidel on veel üks mure veel – kui pooled ained on koolis eesti keeles ja pooled vene keeles, siis mis keeles toimub koolieksam? „Oleme arvamusel, et õpilane valib keele, peame aktsepteerima lapse soovi. Samuti tuleb tähelepanu pöörata eri keeltes õpetavate õpetajate koostööle,“ lausus seminaril osalejatele Rita Juhanson. 

Kuidas jagada infot?

Millal, kuidas, kui palju jagada koolieksami infot õpilastele? Kilingi-Nõmme gümnaasiumi õppealajuhataja Mari Karoni arvates tuleks vältida äärmuseid: et 10. klassi alguses korraks räägitakse eksamist ja järgmine kord räägitakse juba eksamil või et õpetaja alustab iga tundi lausega „Aga teil tuleb koolieksam“.  Mõistlik informeerimine jääb selle kahe vahele. „Näiteks võiks iga kursuse lõpus anda õpilastele valiku kordamisküsimusi, mis ongi juba ettevalmistus koolieksamiks,“ ütles Mari Karon.

Koolimeeskondade koostatud eristuskirjade ja näidistöödega saab huviline tutvuda koolieksami veebikeskkonnas http://www.eksam.edu.ee/ . Kõik need eksamid on omanäolised, sest koostamisel on koolid lähtunud  oma huvidest ja vajadustest. 2013. a jaanuaris valmivad juhendmaterjalid, mis toetavad koole komplekseksami ülesannete ettevalmistamisel, eksamitöö koostamisel  ning eksami läbiviimisel. Juhendmaterjale tutvustakse koolidele infopäevadel. Siis kasutatakse kindlasti ka koolitustsüklis osalenud koolimeeskondade abi ja kogemust.

Samal teemal:

• Lõpueksamitest Saksimaa (Sachsen) näitel
• Põltsamaa ühisgümnaasiumis algasid eksamid juba sügisel

Foto: Koolielu arhiiv

Kava kohaselt peaksid hinded kaduma kehalises kasvatuses, kunstiõpetuses, tööõpetuses ning käsitöös ja kodunduses. Esialgu kaasati nimekirja ka muusikaõpetus, ent välistati see pärast uue õppekavaga tutvumist. Liidu seisukoht põhineb loovainete hindamise töörühma analüüsidel, mis sündisid pärast arutelu õppeainete ekspertidega.

Probleem viiepallisüsteemiga seisneb liidu väitel selles, et loovainetes on soorituse headust väga raske objektiivselt määrata. "See tekitab mõnedes vähem tublimates noortes alaväärsuskomplekse, trotsi ja võõrandumist, mis viib järjest viletsamate hinneteni ja lõpuks ei õpi õpilane mitte ainult alla oma võimete, vaid ka kehtestatud normide," seisab taotluses.

EÕEL-i avaliku poliitika juht Andre Sõstar selgitas Postimehele, et hinde abil kontrollivad õpetajad küll õppekavas ette nähtud teadmiste omandamist, kuid jätavad õpilase arengule keskendumata. Kui tagasisideks on vaid number, ei teki õpilasel motivatsiooni ega alust, mille põhjal end järgmise ülesande puhul ületada. Lisaks on loovainetes suur roll kaasasündinud isikuomadustel.

Kas kehalises kasvatuses tuleks viiepallisüsteemis hindamine kaotada? Foto: Stockvault

Lahendus on kasutusele võtta hindamisskaala, kus "arvestatud" tähistab seda, et õpilane on sooritanud kõik vajalikud ülesanded vastavalt võimetele ning ideaaljuhul parandanud eelnevaid tulemusi. Hindega "mittearvestatud" hinnataks aga passiivsust ning tahtlikku ülesannete mittesooritamist, kirjutab Postimees.

Sellega väheneks loovainetes läbikukkujate arv. Tulevikus on EÕEL-il plaanis kaaluda arvestuse kasutamise põhjendatust ka kirjanduse ning draama- ja meediaõpetuse puhul.

Eesti Muusikaõpetajate Liidu juht Janne Fridolin plaani ei poolda. "Suuline tagasiside on märksa adekvaatsem ja lihtsamini analüüsitav, kui meil on aluseks numbriline skaala," ütles ta ning lisas muusikaõpetuse näitel, et tegelikult arvestavad õpetajad oskusainetes ka praegu õpilaste eelduste erinevusega.

Haridusministeeriumi pressiesindaja Asso Ladva sõnul on nad valmis hindamise teemal kaasa rääkima, kuid kiireid muutusi selles vallas ei tule.

Allikas: BNS

Samal teemal: 

• Kujundav hindamine kui võimalus
• Projektist "Kujundav hindamine motivatsiooni mõjutajana“
• Töötoad andsid võimaluse kolleegidelt küsida
  
  

Ametiühingud märkisid, et järgmise aasta linnaeelarve eelnõu järgi on palgatõus ette nähtud vaid 57 erirühma pedagoogile, kokku on Tartu lasteaedades aga 1138 töötajat vahendab ERR Uudised.

Hetkel saab lasteaias töötav kõrgharidusega õpetaja palgapäeval kätte 497 eurot, ülejäänud töötajad oluliselt vähem, kinnitasid nad.

Abilinnapea Tiia Teppan kommenteeris ERR-i uudisteportaalile, et majanduslanguse tõttu vähendati nii linnavalitsuse töötajate kui kultuuritöötajate palku, kuid lasteaiaõpetajate palkasid ei kärbitud.

"Kindlasti vaadatakse järgmise sammuna - 2014. aasta eelarvet koostades - üle lasteaedade  töötajate palgad, kus kõrvuti pedagoogidega töötavad väga väikest palka teenivad õpetaja abid," lubas Teppan.

Foto: Koolielu arhiiv

Samas kinnitati ka Eesti täisliikmelisus rahvusvahelises võrgustikus, märgib lastekaitse liit oma pressiteates.

MTÜ Lastekaitse Liit hallatav veebipõhine vihjeliin võimaldab teatada ebaseadusliku ja lastele ebasobiva sisuga veebilehtedest. Eelkõige on vihjeliin mõeldud laste seksuaalset ärakasutamist esitavatest internetilehekülgedest teavitamiseks.

Projektijuhi Malle Hallimäe sõnul on alates vihjeliini avamisest 2011.aasta jaanuarist kuni käesoleva ajani vihjeliinile saabunud 1685 teadet, millest 199 on sisaldanud viidet veebikeskkonnale, mis esitas laste seksuaalset ärakasutamist kujutavat materjali. Ebaseadusliku sisuga materjalide käitlemisel teeb vihjeliin koostööd politsei- ja piirivalveametiga. Rohkem infot vihjeliini tegevuse eesmärgi ja statistikat käideldud teadete kohta leiab veebilehelt www.vihjeliin.ee .

Eri maade vihjeliine ühendav INHOPE www.inhope.org asutati 1999. aastal, ning hetkel on assotsiatsioonis 43 vihjeliini 37 riigist üle maailma. Ühenduse eesmärk on toetada ja edendada eri riikide vihjeliinide koostööd tõkestamaks laste seksuaalset ärakasutamist esitava materjali levikut internetis.

Eesti vihjeliini tegevus on osa projektist „Targalt internetis“ (www.targaltinternetis.ee), mida viivad ellu MTÜ Lastekaitse Liit, Tiigrihüppe Sihtasutus, Lasteabitelefon 116 111 ning politsei- ja piirivalveamet. Projekti finantseerib 75% ulatuses Euroopa Komisjoni programm Safer Internet.

Samal teemal:

• Ühegi murega ei pea üksi olema - lasteabi nõuandetelefon aitab

Hea kooli mõiste sisaldab endas mitmeid tasandeid (nt head suhted, efektiivne koostöö, õppijasõbralik koolikeskkond), mida konverentsil käsitletakse, märgib Tartu Ülikool oma pressiteates. Konverentsi tulemused on sisendiks hea kooli (põhikooli, gümnaasiumi, kutsekooli) kvaliteedimärgi väljatöötamisele, mille omistamise kaudu on võimalik väärtustada ja teha lapsevanemate ning kogukonna jaoks nähtavamaks töö, mida kool või lasteaed õpilaste arengu toetamisel teeb.

Konverentsi kava sisaldab ka laiemale publikule huvi pakkuvaid sündmusi:
-          4. detsembril kell 10.30–11.15 esineb Godi Keller ettekandega „Mis iseloomustab kooli, mis annab õpilastele hea aluse õnnelikuks eluks?“ Godi Keller on Norra lapsevanemate akadeemia liige ja pedagoogikalektor Rudolf Steineri ülikooli kolledžis Oslos; tema raamat „Südamega koolis“ on avaldatud ka eesti keeles.
-          4. detsembril 11.15–11.50 tunnustab TÜ eetikakeskus haridusasutusi, kus on väärtustega tegelemine sügavuti käsile võetud. Antakse üle tiitlid „Väärtuskasvatuse kool 2012“ ja „Väärtuskasvatuse lasteaed 2012“.
-          4. detsembril kell 16.30–18.00 toimub paneeldiskussioon „Hea kooli kriteeriumid”, kus eri osapooled sõnastavad, millised on ootused heale põhikoolile, gümnaasiumile ja kutsekoolile.

Konverentsil võtavad sõna Jaak Aaviksoo, Eve Eisenschmidt, Halliki Harro-Loit, Godi Keller (Norra), Loone Ots, Margus Pedaste, Lemme Randma, Margit Sutrop jpt.

Konverentsi korraldab Tartu ülikooli eetikakeskus koostöös haridus- ja teadusministeeriumi ja Kuningliku Norra saatkonnaga. Konverents toimub riikliku programmi „Eesti ühiskonna väärtusarendus 2009–2013" raames.

Konverentsi kava leiate aadressilt: http://www.eetika.ee/konverents2012.

Foto: Merje Pors

Koondnimetuse „Õpetaja roll osalevas juhtimises“ all jätkab liit koos partneritega tegevustesarja järgmisel aastal üle kogu Eesti.
 
Sel nädalal toimuval kahel seminaril annavad plaanitavatest suunamuutustest õpetajatöö käsitlemisel ning muudatuste põhjustest ülevaate haridusminister Jaak Aaviksoo, Tartu Ülikooli professor Kulno Türk, koolijuhid Toomas Kruusimägi ja Margus Veri, Noored Kooli õpetaja Mihkel Kõrbe ja Eesti Õpetajate Liidu juhatuse esimees Margit Timakov.
 
Esimene seminar Tartus toimub täna Tartus haridus- ja teadusministeeriumis algusega kell 13.00. Järgmine seminar toimub reedel, 30. novembril Tallinnas Õpetajate Majas (Raekoja plats 14), algusega samuti kell 13.00.