SA Omanäolise Kooli Arenduskeskuse projekt „Kujundava hindamise mõju motivatsioonile“ teostus koostöös SA Innove ja Euroopa Sotsiaalfondiga meetme “Kooli poolelijätmise vähendamine, haridusele juurdepääsu suurendamine ning õppe kvaliteedi parandamine” alameetme “Põhikooli ja gümnaasiumi riiklikele õppekavadele vastav üldharidus” raames 2011.a. novembrist kuni 2012.a.maini.

Võiks ju arvata, et kõik teavad, et hindamine ja motivatsioon on omavahel tihedalt seotud, kuid igapäevane koolielu näitab pigem, et õpimotivatsioon (mida on hakatud ka eestipäraselt õpiõhinaks nimetama) koolis pigem hääbub kui saab väge juurde.  Käesoleva riikliku õppekava alusel on hea hääbumist takistada, sest õppekava võime lugeda ühiseks kokkuleppeks sellest, kuidas me käsitame õppimise ja kasvamise aluseid, õppimist ennast ja selle tagajärjel toimunu hindamist ja väärtustamist. Ja võib öelda, et RÕK sisaldab väga palju võimalusi õpiõhina loomiseks ja säilitamiseks.

Eesti keeles on hindamisel mitmeid tähendusvälju ja see, milline neist sobib kokku uue õppekavaga ning selles väljatoodud õpikäsitlusega, oli 80- tunnise koolituse põhiteema ja -ülesanne. Kuigi RÕK-is on kõrvuti nii kujundav (formative) kui kokkuvõttev (summative) hindamine, võib öelda, et just kujundav hindamine toetab õpilase õppimist ja õpetaja õpetamispraktika täiustumist, säilitades nii õpilase kui õpetaja motivatsiooni.

Projektikoolitustel osales 50 õpetajat enamikust Eesti maakondadest, kes omakorda moodustasid kujundava hindamise õpigruppe oma koolides.

Iga õpetaja ootab aega, kus ta kogeb, et õpilane on õpihuviline, tema motivatsioon säilib kaua aega ning õpilane on kasvades järjest enam suuteline ise vastutust võtma enda tegevuse ja arengu eest.  Nüüd, kus aeg ja võimalused selleks on käes, selgub, et õpetajal on raske lahti lasta kõikehõlmavast kohusetundest ja ainuvastutaja rollist. Koolitusel tuli palju tegelda osalejate hoiakutega ja nende alusel olevate uskumustega õppimisest ja muutumisest, inimese käitumisest ja olemisest, suhtlemise mõjust õppeprotsessi terviklikule käivitumisele.

Küsimused ja müüdid

Koolitusel said õpetajad leida palju praktilisi vastuseid küsimustele:
Mis eesmärgil õpetaja hindab ja kuidas see mõjutab õpilase ja õpetaja motivatsiooni? Mis on kokkuvõttev hindamine ja kujundav hindamine? Kas ja kuidas nad omavahel seotud on? Kas hindamine on õppimise algus- või lõpptegevus? Kuidas tunni kavandamisest algab hindamine? Millistel viisidel tehakse kokkuvõtvat hindamist? Millistel viisidel  korraldatakse kujundavat hindamist? Kes ja kuidas loob ja püstitab esmärke? Kuidas muutuda teadlikult õpetavaks inimeseks? Kuidas aidata õpilasel muutuda teadlikuks ja ennastjuhtivaks õppijaks? Milliste tegevuste saab õpetaja vastutust kujundava hindamise abil õpilasele anda ja ennast säästa? Millise autoriteedi saab endale kujundavat hindamist viljelev õpetaja? Kuidas õpetaja enda eneseaustust ja õpetajapädevust vääristab igapäevatööga õpilase õpimotivatsiooniga tegeldes.

Puutusime kokku ka juba tekkinud müütidega kujundavast hindamisest (n. et kujundav hindamine on see, kui ma kirjutan tunnistusele hinde asemel poolemeetriseid tagasisidesid; et õpitulemuste teatamine ongi kujundav hindamine; et peamine kujundava hindamise teostaja on õpetaja; et lapsevanem ei taha kujundavat hindamist ega saa sellest aru; et kujundav hindamine võtab palju lisaaega ja energiat). Kuid  mida enam kujunes osalejatel hindamise mõistele uus tähendusväli, seda selgemaks sai ka ettekujutus kujundava hindamise igapäevastest rakendusvõimalustest ja eelistest senise hindamispraktika ees.

Hoiakute muutmine

Koolitus oli üles ehitatud teo ja sõna kokkusobivuse printsiibil, ehk tegime seda, millest rääkisime ning osalejad said omal nahal kogeda kujundava hindamise võtteid, olemust ja mõju.

Osalejad said kujundavat hindamist ja motivatsiooni puudutavad materjalid ja kujundasid õpimapi oma enesearengu ja tegevuse toetuseks. Paljud käivitasid oma koolis õpigrupi kujundava hindamisega seotud teemade ja meetodite edasiarendamiseks. Samas tõdesid nad raskusi nende gruppide tegevuses, sest puuduvad oskused kolleegide uskumuste ja hoiakutega tegelemiseks. Hoiakute muutumine on aga kujundava hindamise rakendamisel tehnilistest oskustest tunduvalt olulisem. Seepärast pidasid koolitusgruppide liikmed tähtsaks, et kõik õpetajad saaksid mõtestada ja luua tähendusvälju riiklikus õppekavas leiduvatele mõistele: õppimine, aineülesed eesmärgid, pädevus, hindamine, kokkuvõttev hindamine, kujundav hindamine, õpilase kaasamine, eluhõlmavus ja elukestvus, õpetaja kui võtmeisik jpm.

Projekti kohta saab lisainformatsiooni meie kodulehelt http://www.ami.ee ning paneme sinna ka jooksvalt üles materjale õpetajatele inspiratsiooniks.

Kohtumiseni järgmistel koolitustel!

SA Omanäolise Kooli Arenduskeskus

Avatud Meele Instituut