25. septembril toimunud veebivoorust võtsid osa 4-liikmelised võistkonnad neljateistkümnest Tartu linna koolist.  

Veebivoorus pidid õpilased kirjelduse ning lehtede järgi ära arvama õiged puuliigid, nimetama metsloomi, teadma puu osasid, paiga- ning rändlinde ja erinevaid lilleliike. 

Veebivooru tulemuste põhjal pääsesid katsete vooru seitsme kooli võistkonnad. Nendeks olid Tartu Katoliku Hariduskeskus, Tartu Kesklinna Kool, Tartu Luterlik Peetri Kool, Tartu Tamme Kool, Tartu Veeriku Kool, Tartu Erakool ja Descartes´i Kool.

Katsete voor toimus 2. oktoobril Tartu Kivilinna Kooli õuealal. Selles voorus pidid võistkonnad lahendama järgmisi põnevaid ülesandeid: tundma ära ning uurima pillirootaime (mõõdeti tõlviku, varre ja lehe pikkusi); selgitama toore muna abil välja, missuguses veetopsis on soolane merevesi; silpidest kokku panema lindude nimetused ning paigutama linnuliigid tabelisse vastavalt sellele, kas ta on paigalind või rändlind;  mõõtma erinevate puuliikide ümbermõõtu 1.2 m kõrguselt; kalapiltide abil välja selgitama, missugustele kalaliikidele need sabad kuuluvad ning ennustama, mitu tammetõru mahub 100 grammi sisse, kui kaks tammetõru  kaaluvad kokku 10 grammi. 

Keskustes juhendasid väikeseid loodushuvilisi Tartu Kivilinna kooli 8.b klassi õpilased.  Võistlus oli äärmiselt põnev ja tasavägine.

1.-2. kohta jäid jagama Tartu Veeriku Kool ja Tartu Luterlik Peetri Kool ning 3. koha saavutas Tartu Tamme Kool. Väga tublid olid kõik võistlusel osalenud õpilased! Tänu- ja kiidusõnad õpilasi juhendanud õpetajatele!

Suur tänu asutustele, kes toetasid võistlust „Loodus lummab“ auhindadega. Nendeks olid Tartu Linnavalitsuse haridusosakond,  Aura Keskus, Tartu infokeskus, Eesti Ornitoloogiaühing, Ahhaa Teaduskeskus, Kirjastus Koolibri ning Eduring Koolitused.

Helis Hani ja Merilin Bereznjov, „Loodus lummab“ korraldajad

Samal teemal:

• Teadlaste Öö eksperimendid Tartu Kivilinna Koolis

Teadlaste Öö festival on Eesti (ja kogu Baltikumi) suurim teadust populariseerivate sündmuste sari. 2019. aastal toimus festival juba 14. korda. Festivali peakorraldaja ja "maaletooja" on Teaduskeskus AHHAA.

Teadlaste öö toimus Ülenurme Gümnaasiumis 27. septembril. Toimusid erinevad töötoad ja katsed, oli teadlaste disko ning eksperiment-kohvik. Osales 98 õpilast 1.-4.klassini.

Töötubade eest vastutasid õpetajad, kuid vahepalade, muusika ning disko eest hoolitsesid 5. klassi õpilased.

Teadlaste ööl oli võimalik osaleda kuues erinevas töötoas - kuiv jää, värvilised pannkoogid, tajutuba, ajude ragistamine, helituba ja digituba ning üllatustuba.

Töötoas “Kuiv jää” tehti erinevaid katseid ning keedeti nõiajooki. Õunamahlale lisatud süsihappegaas pani topsi mõnusasti aurama ning mullitama. Õpilased olid väga elevil ning rahul oma uhke joogiga.

“Värviliste pannkookide” töötoas eksperimenteeriti erinevate toiduainetega. Saadi vastused küsimusele, et mis juhtub, kui lisada pannkoogitaignale punapeeti? Osalejad meisterdasid hoolega pannkooke ning isegi kõige kahtlasema värviga pannkook pisteti pintslisse.

Tajutoas puudutati pimesi erinevaid objekte, vedelikke, limasid ning prooviti aimata, mis need olla võiksid. Õpilased olid osavõtlikud ning ideed lennukad. Katsudes leiba, pakuti, et see on muld. Riis oli seemned ning erinevaid vedelikke katsudes oli reaktsiooniks lihtsalt “väkk”.

Ajusid ragistati erinevaid ülesandeid lahendades. Töötuba pani nuputama ja mõtlema ka kõige suurema krutski. Soov mõista ning end ületada oli iga osaleja silmis.

Helid on kõikjal meie ümber, kas tahame või ei. Kas meeldib või mitte. Helitoas oli võimalik kuulata erinevaid helisid meid ümbritsevast maailmast ning arutleda, kas heli on nauditav või ärritav. Õpilastel oli võimalus ehitada endale “sääsepill”, et ka sügisel sääsepininat nautida.

Digitoas said õpilased võimaluse olla  nii stsenaristid, režissöörid kui operaatorid. Õpilased said katsetada erinevaid filmi loomise etappe.

Töötuba “Üllatus” jäi osalejatele teadmatuks kuni töötoa toimumiseni. Õpilased registreerusid nii, et nad ei teadnud mida nimetatud töötoas tehakse. Üks oluline oskus on kuulata ning panna tähele teisi, siis sellest lähtuvalt katsetasid õpilased, mis tunne on end sõnadeta väljendada.

Tarkus kogutud ja katsed tehtud, oli aeg lõbutseda ning kaaslaste seltskonda nautida. Teadlaste disko oli väga lustlik ning õpilaste teadlaste kostüümid leidlikud.

2.a klassi vanemad tõid kohviku jaoks erinevaid küpsetisi, mis kadusid letilt nagu soojad saiad. Kogu kohviku tulu annetatakse heategevuseks.

Täname kõiki õpetajaid, lapsevanemaid ja  osalejaid, kes aitasid üritust korraldada ja läbi viia.

Pille Granovski, Ülenurme Gümnaasiumi õpetaja

2020. aasta septembrikuus peame väikeste kodu-uurijate tegevuse kümnendat sünnipäeva. Et seda tähtpäeva rõõmsalt ning pidulikult üheskoos tähistada, kutsuvad Eesti Lugemisühing ja Järvamaa Muuseum kõiki 3. - 6. klassi õpilasi uurima enda või sugulaste kodukandis vähem või rohkem levinud sõnu, vahvaid ütlemisi, tähtpäevade pühitsemise kombeid, peretraditsioone ja muud, mis uurimistööde võistluse üldteemaga „Meie kandi keel ja kombed” kokku sobib

Võistluse korraldajad ootavad 3.-6. klasside õpilaste käsitsi kirjutatud individuaalseid või kollektiivseid uurimistöid 16. märtsiks 2020 Järvamaa Muuseumi aadressil Lembitu 5 Paide 72702. Võistlustööle palume lisada juhendaja telefoninumber ja meiliaadress.

Kodu-uurimistöö koostamise juhendi leiavad huvilised Eesti Lugemisühingu www.lugemisyhing.ee või Järvamaa Muuseumi www.jarvamaamuuseum.eekodulehelt. 

Küsimustega võite julgesti pöörduda aadressil lugemisyhing@gmail.com.

Allikas: korraldajate info. Foto: Koolielu arhiiv.

Samal teemal:

• Väikesed kodu-uurijad pidasid 9. tänupäeva nalja ja naeruga
• Algab üheksas väikeste kodu-uurijate tegevusaasta

Teadlaste Öö festivali peateema oli sel aastal  „101 eksperimenti“. 

Kolme päeva jooksul viidi erinevates ainetundides läbi põnevaid katseid, alustades 3D-prillide meisterdamisest ning lõpetades sidrunivulkaaniga.

Väga paljud õpilased soovisid ka ise teistele kaasõpilastele katseid tutvustada ja neid üheskoos läbi viia. See pakkus suurt avastamisrõõmu kõigile. 

Kolmapäeval tegid 9. klasside õpilased nii koolimaja sees kui ka õuealal eksperimentaalseid liikumisradasid. See meeldis õpilastele väga, sest koridorist läbi minnes oli tarvis hüpata või rõngast läbi pugeda. 

Sel päeval oli meil külas  Alise-Valentine Prits, kes rääkis õpilastele teemal “Miks on sool soolane ja suhkur magus?”. Saime teada, mille abil inimene üldse erinevaid maitseid tunneb ning kas kõik suhkrud on ikka magusad ja kõik soolad soolased. Selgus, et päris nii see ikka ei ole. Degusteerimise abil saime teada, et ainult keedusool on soolane ning teised soolad on pigem sellise magusama ja jahedama maitsega. 

Erinevate suhkrute degusteerimisel saime aga teada, et ka suhkrud on erinevate maitsetega. 
Selgus, et piimasuhkur ehk laktoos ei olnud üldse magus ning viinamarjasuhkur ehk glükoos oli kõige magusam. 

Neljapäeval olid meie kooli 9. klasside õpilased oodatud K. J. Petersoni Gümnaasiumisse, et tutvuda kooliga ning sealses laboris läbi viia põnevaid  katseid. Õpilased said laboris läbi viia nii bioloogiakatseid kui ka keemiakatseid. Koostöö naaberkooliga sujus suurepäraselt. 

Reedel ootasid aga kõik Tartu Kivilinna Kooli õpilased suure põnevusega teadusratast. Teadusratas on AHHAA vinge kolmerattaline ning vahvad giidid viisid läbi lahedaid ja vaatemängulisi katseid.

Teadlaste Öö festival Tartu Kivilinna Koolis pakkus põnevust ja tegutsemislusti kogu kooliperele. 

Loo autor on Tartu Kivilinna Kooli õpetaja Helis Hani.

Foto: Koolielu arhiiv

Samal teemal:

• Looduspäev Valgesoos
• Tartu Kivilinna Koolis oli Teadlaste Öö

Projektidega saab liituda terve aasta vältel ning ise otsustada, milliseid ülesandeid koos õpilastega teha. Liituda saab iga alus-, üld- ja kutsehariduse õpetaja. Oodatud on ka õpetajaid, kel puudub eTwinningu kogemus. Multiprojektid leiate eTwinning Live keskkonnast.

eTwinning on platvorm ja koostöövõrgustik Euroopa õpetajatele, sellega saavad liituda kõik Eesti alus-, üld- ja kutsehariduse õpetajad. Programm pakub uudseid ideid ja võimalust jagada õpetamiskogemusi kolleegidega Eestist ja välismaalt ning turvalist platvormi, et õpetajad koos oma õpilastega saaksid läbi viia õpiprojekte teiste koolide ja klassidega.

MIS ON MULTIPROJEKT?
eTwinningu multiprojekt on sisult ja vormilt lihtne õpiprojekt, milles võivad osaleda kõik õpetajad oma õpilastega. Projektid aitavad arendada meeskonnatöö oskust, loovust ja probleemi lahendamise oskust, lisaks leiab õpetaja ideid uuteks töövahenditeks! Multiprojektiga liitumiseks tuleb õpetajal end eTwinningu kasutajaks registreerida ja võtta ühendust projekti algatajaga.

MIKS MULTIPROJEKTIDES OSALEDA?
Multiprojektid pakuvad õpilastele põnevaid ülesandeid ning rikastavad tundi. Need aitavad avada oma klassiruum ning näha, mida teevad teised koolid ja kolleegid. Lisaks aitab see tundma õppida uusi ja tänuväärseid hariduslikke veebikeskkondi ja rakendusi õppimise ja õpetamise kaasajastamiseks.

MILLISTES PROJEKTIDES OMA KLASSIGA OSALEDA SAAN?

Alus- ja algharidusele suunatud multiprojekt 2019/20 - Tvinnime sõpradeks
Koordinaatorid: Leila Lehtmets, Terje Mägi, Ene Kruzman

Humanitaarainetele suunatud multiprojekt 2019/20 - Tvinnime keeletunnid põnevamaks!
Koordinaatorid: Margit Laidvee, Ere Tumm

Tehnoloogiateemaline multiprojekt 2019/20 - Tehn-twin projektiportsud koolitundidesse!
Koordinaatorid: Aimi Jõesalu, Petri Asperk

Keeleõppele suunatud multiprojekt 2019/20 - mina-sina-meie/я-ты-мы
Koordinaatorid: Signe Reidla, Ingrid Maadvere

Vaata lähemalt, kuidas registreeruda eTwinningu kasutajaks ning kuidas multiprojektide koordinaatoritega ühendust saada. 

Foto:  Photo by Robert Collins on Unsplash

Samal teemal:

• Tule eTwinningusse!
• eTwinningu suvekooli keskmes olid tehnoloogiatrendid

Joonistusvõistlusele saab iga huviline esitada kuni kaks A4 formaadis tööd, mis tuleb saata hiljemalt 31. oktoobriks Eesti Ornitoloogiaühingule aadressil Veski 4, 51005 Tartu linn, Tartu maakond. Täpsemad tingimused leiab aasta linnu veebilehelt www.eoy.ee/oosorr.

Tänavuse aasta lind öösorr on tuntud oma hea maskeerumisvõime poolest, mistõttu on vähesed teda päevavalguses näinud. Vanarahvas on teda välimusest tulenevalt nimetanud nii kakk-kulliks, kassikulliks, kirjuks öökulliks kui nahklapiks ja öölabakaks. Kel pole olnud õnne öösorri oma silmaga näha, saab joonistamiseks inspiratsiooni koguda öösorri pesakaamera salvestistest.

Saabunud pilte hindab žürii neljas vanuserühmas: kuni 7-aastased, 8–12-aastased, 13–17-aastased, 18-aastased ja vanemad. Tulemused ja parimatest töödest koosnev veebinäitus avaldatakse detsembris aasta linnu lehel www.eoy.ee/oosorr.

Tublimatele joonistajatele on auhinnad välja pannud Viru folk, Eesti Loodusmuuseum, Iloni Imedemaa, MTÜ Loodusajakiri ja teised. Joonistusvõistluse parimate tööde autorite autasustamine on 10. detsembril suurel linnuõhtul Eesti Rahvusraamatukogus.

Aasta linnu joonistusvõistlust korraldab Eesti Ornitoloogiaühing. Kaasa aitavad Viru folk, Eesti Loodusmuuseum, Iloni Imedemaa, MTÜ Loodusajakiri ja Tartu Ülikooli loodusmuuseum. Aasta linnu tegevusi toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Lisainfo:
Triin Leetmaa
Aasta linnu projekti meeskonna liige
Tel 526 3676
leetmaa.t@gmail.com
www.eoy.ee/oosorr

Osalemiseks tuleb oktoobri esimesel nädalavahetusel vaadelda linde oma koduaias, pikemal retkel või avalikul lindude vaatlemise üritusel. Märgi üles nähtud ja kuuldud liigid, iga liigi puhul isendite arv, vaatluse tegemise aeg, täpne vaatluskoht ja vaatlejad. Andmed palume sisestada esimesel võimalusel andmehalduse keskkonda PlutoF või rakenduse Legulus kaudu, kust need jõuavad ka portaali eElurikkus.

Huvilised saavad osaleda avalikel lindude vaatlemise üritustel Põõsaspea neemel ja Pärnus. Laupäeval, 5. oktoobril saab terve päeva jooksul jälgida lindude rännet Põõsaspea neemel Läänemaal. Oodata on kauride, laglede ja partide hoogsat rännet. Juhendab ornitoloog Margus Ellermaa. Pühapäeval, 6. oktoobril kella 9.00–10.30 saab linde vaadelda Pärnu linnas Mai tornis ornitoloogi Eedi Lelovi juhendamisel. Osalemine on tasuta. Palume riietuda vastavalt ilmale, soovitame kaasa võtta binokli, märkmiku ja pliiatsi, sooja joogi.

Rahvusvahelised linnuvaatluspäevad EuroBirdwatch toimuvad sel aastal 26. korda ning kaasa löövad inimesed enam kui 40 riigis. Vaatluspäevade eesmärk on pöörata tähelepanu lindudele ja nende vajadustele rände ajal.

EuroBirdwatchi peakorraldaja on BirdLife International, Eestis koordineerib tegevust Eesti Ornitoloogiaühing.

Lisainfo:
Eesti Ornitoloogiaühing
eoy@eoy.ee
www.eoy.ee
www.eurobirdwatch.eu

Suvisel juubelilaulupeol laulsid tuhanded lauljad laulukaare all Doris Kareva sõnade ja Tõnis Kõrvitsa muusikaga „Emakeelelaulu“. See laul puudutas ja pani mõtlema. Eesti Lastekirjanduse Keskus ootab noori oma mõtteid meie emakeelest esseekonkursil kirja panema.

Tallinna Lastekaitse Ühingul on 1992. aastast head sõprussidemed Rootsis asuva Björn Oker-Blom Fondiga (B.O.B). Esseekonkurss toimub fondi asutaja abikaasa, suure kirjandushuvilise ja Eesti laste toetaja Inga Oker-Blomi mälestuseks. Esseekonkursi võitjad kuulutatakse välja kahes vanuseastmes: põhikool (8.–9. klass) ja gümnaasium. Fond toetab võitjaid nelja 200 euro suuruse stipendiumiga. Aktiivselt osalevate klasside vahel läheb loosimisele ühiskülastus õiguskantsleri juurde.

Konkursil osalemiseks tuleb saata essee hiljemalt 4. novembriks 2019 eesti keeles aadressile elk@elk.ee. Essee pikkus on kuni 3 lehekülge (5400 tähemärki). Konkursile esitatud tööle tuleb märkida õpilase nimi, kool ja klass ning e-posti aadress.

Esseid hindab žürii koosseisus:

Ene Tomberg, Tallinna Lastekaitse Ühing

Jaanus Vaiksoo, kirjanik

Triin Soone, Eesti Lastekirjanduse Keskus

Anneli Kengsepp, Eesti Lastekirjanduse Keskus

Võitjatega võetakse ühendust individuaalselt ja neile saadetakse kutse tunnustamisüritusele, mis toimub 20. novembril 2019 kell 12 Eesti Lastekirjanduse Keskuses (Pikk 73, Tallinn).

Allikas: Eesti Lastekirjanduse Keskuse pressiteade

Samal teemal:

• Õpilaste teaduskiri ootab uusi uurimistöid igast kooliastmest
• Haridusedendajad kutsuvad otsima sõnale STEAM eestikeelset vastet

Koolitusi sarjast „Digiajastu haridusjuht“ on HITSA juba mõnda aega pakkunud. Kolm moodulit – muutuste juhtimine koolis, (digi)taristu arendamine ja õpetajate digipädevused – on ilmselt tuttavad nii mõnelegi koolijuhile ja -meeskonnale.

„Leidsime, et tähelepanuta on jäänud see, kuidas kooli juhtkond ja õpetajad saavad toetada õpilaste digipädevuse arengut,“ sõnas HITSA innovatsioonikeskuse projektijuht Piret Lehiste neljanda mooduli sünni kohta. 

9. oktoobril algavale koolitusele oodatakse 3-liikmelisi koolimeeskondi. Koolitajad on Piret Lehiste ja Gustav Adolfi Gümnaasiumi haridustehnoloog Ingrid Maadvere. Koolitusel koostab iga meeskond oma kooli digiainekava ning korraldab ühe digipädevusi arendava õpilasürituse oma koolis. 

Miks sai valik just selline? Koolitusel tuginetakse eelkõige õppija digipädevuse mudelile, mis peaks aitama koole digipädevusi aineõppesse lõimida. Piret Lehiste ise töötas varem Järveküla Koolis haridustehnoloogina. Uue koolina tuli Haridus- ja Teadusministeeriumile esitada ainekavad ülevaatamiseks, et saada tähtajatut koolitusluba. „Digipädevused pidime lõimima ainekavadesse, seda meilt oodati. Mõtlesime koos välja, kuidas samm-sammult selles suunas liikuda. Kõigepealt kaardistasime, mis on juba tehtud erinevates ainetundides ning kooliastmetes. Seejärel võtsime ette HITSA digipädevuse mudeli ja vaatasime, kas kõik mudelis toodu on kaetud. Järveküla koolis on ainult 7. klassis üks informaatikatund, ülejäänud digipädevused tuleb omandada ainetundides,“ tutvustas Lehiste oma praktilist kogemust. 

Gustav Adolfi Gümnaasiumis on samuti digipädevused lõimitud aineõppesse, seal pole eraldi informaatikatundi üheski kooliastmes ette nähtud. Nii et praktiline kogemus ka teiselt koolitajalt. Samuti tutvustatkse koolitusel sellise kooli kogemust, kus rõhk on rohkem informaatikatundidel ja ainetundides omandatakse digipädevusi juhuslikumalt. 

Piret Lehiste selgitas, et praegu kirjutavad nad koolituse tarvis lahti õpilaste digipädevuse hindamiskriteeriume. „Näiteks mida see tähendab, et õpilane on omandanud teabehaldamise oskuse esimese kooliastme lõpuks. Mida laps siis oskab? Sellised abimaterjalid anname koolimeeskondadele ette ja nemad peavad kursuse jooksul algust tegema digiainekavaga: kuidas digipädevused on aineõpetuse lisa. Muidugi mitte kõikides ainetes, alustuseks piisab kolmest. Ja lisaks genereerivad ideid õpilasürituse tarvis.“ 

Koolituse lõpus teevad kõik meeskonnad posterettekanded. "Siin koolitusel lükkame tegevustele hoo sisse, digipädevuste lõimimine ainekavadesse on pidev protsess,“ sõnas Piret Lehiste. 

Pilootkoolitusele pääseb maksimaalselt kuus-seitse kooli. Aga järgmisel aastal on koolitust „Õppijate digipädevuse arendamine“ rohkem kordi plaanis, kasulik on end järjekorda panna. 9. oktoobril algavale koolitusele saab praegu veel registreeruda siin: https://koolitus.edu.ee/training/3089.

Foto: Photo by Mometrix Test Prep on Unsplash

Samal teemal:

• Eesti koolide IT-õpe viiakse uuele tasemele
• HITSA veebiseminar "Tehnoloogiakompass: kuidas suurandmeid ja andmeanalüütikat õppetöösse rakendada"
• eTwinningu koolitused sügisel

Tasemetöö valimis olid 9. ja 12. klassi üldhariduskoolide õpilased ning kutsekoolide 3. kursuse õppurid. Lisaks valimis olevatele õpilastele said tasemetööd teha ka vabatahtlikud sooritajad. Vabatahtlikus testimises osalesid 8.–12. klassi õpilased, keda kool testile registreeris. Valimi põhjal sooritas testi 906 õpilast 9. klassist, 1106 õpilast 12. klassist ja 281 kutsekooli õpilast. Vabatahtlikus testimises osales 3898 õpilast.

Digipädevuse 2019. aasta tasemetöö töötasid välja SA Innove uuringute ja arenduskeskuse e-hindamise spetsialistid koostöös koolitöötajate ja erialaekspertidega, test toimus 1. aprillist 3. maini Eksamite Infosüsteemis (EIS).

Tasemetööna kasutatud test koostati HITSA õppijate digipädevuse mudeli alusel. Mudelis on oskused ja teadmised kirjeldatud viies alapädevuses: teabe haldamine, suhtlemine, sisuloome, turvalisus ja probleemi lahendus. Kokku oli testis 59 ülesannet, mis jagunesid teadmisi hindavateks ülesanneteks ning hoiakute ja käitumisküsimusteks.

Loe tasemetöö tulemustest lähemalt Innove kodulehelt. 

Foto: Koolielu arhiiv

Samal teemal:

• Digiarengust kutsehariduses kolme kooli näitel
• Narva XVII pedagoogilisel konverentsil on põhiteemaks õpetajate digipädevused