Uuringust ilmneb, et viimase viie aastaga on suurenenud õpetajate hulk, kes tunnevad, et nende amet on ühiskonnas väärtustatud. Kui 2013. a leidis ainult 13,7% õpetajatest, et nende amet on ühiskonnas väärtustatud, siis viie aastaga on see näitaja tõusnud 26,4%-ni, mis on suurem ka OECD riikide keskmisest: 25,8%. Sealjuures on viimase viie aasta jooksul ametisse asunud õpetajate seas see näitaja koguni – 39%.

„Uuring teeb nähtavaks Eesti 7.-9. klasside õpetajate ning koolijuhtide hääle ja võimaldab teada saada, mida arvavad meie haridussüsteemist need, kes iga päev selle keskmes toimetavad,“ kommenteeris Haridus- ja Teadusministeeriumi kantsler Mart Laidmets. „Eriti olulised on TALISe tulemused praegu, kus koostamisel on uus haridusstrateegia aastani 2035. Saame olulist tagasisidet praegusele strateegiale ning teavet uute suundade kujundamisse.“

Eesti õpetajaskond paistab TALISes osalenud riikide võrdluses välja oma hea ettevalmistuse, pikaajalise töökogemuse ning järjepideva professionaalse arendamise poolest. Samas on märgata ka muutusi viimasel viiel aastal ametisse asunud õpetajate karjääritees. Enam kui pooled neist pole pidanud õpetajaametit esimeseks karjäärivalikuks, kuid on soovinud arendada noori, aidata kaasa sotsiaalse ebavõrdsuse vähendamisele ning panustada ühiskonna arengusse.

Õpetajad vajavad tuge ja täienduskoolitust

Ühtlasi toob uuring välja vajaduse toetada enam alustavaid õpetajaid, et nad kooli tööle püsima jääksid. Toetust vajavad oma karjääri jooksul ka kogenud õpetajad, sest kiiresti muutuv ühiskond ja vajadused seavad neile üha uusi väljakutseid. Näiteks IKT valdkonnas, mis on olnud üle pooltel õpetajatel tasemekoolituse osa ja kolmveerandil osa ka hiljutisest täiendusõppest, tunneb ainult kolmandik end hästi ettevalmistatuna.

Õpetajate ja koolijuhtide hinnangul valitsevad meie koolides õpilaste ja õpetajate vahel head suhted. Üha rohkem õpetajaid sisendab õpilastesse usku, et nad suudavad koolis hästi toime tulla ning aitavad neil väärtustada õppimist. Senisest enam tullakse toime käitumisprobleemide ohjamisega ning õpetajate enesetõhusus on võrreldes 2013. aastaga suurenenud.

Eesti koolijuhid on saanud hea ettevalmistuse, kuid ühiskonna ootustele vastava kooli arendamine nõuab neilt pidevat enesetäiendamist ning uusi teadmisi ja oskusi. Ka koolijuhid ise näevad kõige rohkem täiendusõppe vajadust just õpetajate professionaalse arengu toetamisel, töö tagasisidestamisel ning koostöise koolikultuuri kujundamisel.

Olulist tähelepanu vajab nii õpetajate kui ka koolijuhtide järelkasvu küsimus. Keskmine Eesti 7.–9. klassi õpetaja on 49 aastat vana (OECD riikide ja uuringus osalenud piirkondade keskmine on 44 aastat). Sealjuures on 54% Eesti õpetajatest vanemad kui 50 aastat (OECD keskmine 34%). Eesti koolijuhid on keskmiselt 53 aastat vanad, mis ei erine kuigi palju kõigi uuringus osalenud riikide ja majanduspiirkondade keskmisest (52 aastat).

Taustainfo

TALIS (The Teaching and Learning International Survey) on OECD rahvusvaheline õpetamise ja õppimise uuring, millega kogutakse andmeid õpetajate, õpetamise, õppekeskkonna ning õpetajate töötingimuste kohta erinevates riikides üle maailma. Eestist vastas uuringuküsimustele 3083 7. – 9. klassi õpetajat ja 201 koolijuhti. 

Uuringu olulisust rahvusvahelises võrdluses näitab ka järjest suurenev osalevate riikide arv. Esimene TALIS viidi läbi 2008. aastal ning kaasatud oli 24 riiki, viis aastat hiljem kasvas riikide arv 34-ni. Kolmandast uuringust võttis osa 48 riiki või majanduspiirkonda. Eesti on osalenud kõigil kolmel korral. 

TALISe uuringud on andnud väärtuslikku teavet poliitikakujundamisse (sh Eesti elukestva õppe strateegia 2020 koostamisse, esma- ja täiendusõppesüsteemi kujundamisse ning prioriteetide seadmisse jne), võimaldanud analüüsida trende ning võrrelda Eestit teiste riikidega. Mitmeid TALISe uuringu näitajaid kasutatakse siseriiklike indikaatoritena. 

Põhiuuringu rahvusvahelised ja riiklikud tulemused avaldatakse kahes osas. Rahvusvahelise raporti teine osa avaldatakse 2020. aasta märtsis. Riikliku raporti esimene väljaanne avaldatakse sügiseks ning sellele järgnevad ka õpetajatele suunatud piirkondlikud seminarid. Riikliku raporti teine osa ilmub 2020. aasta aprillis.

Tulemused (inglise keeles)  

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Unsplash, jeshoots.com

Samal teemal:

• OECD raport tunnustab Eestit edusammude eest haridusvaldkonnas
• Koolides algab rahvusvaheline õpetamise ja õppimise uuring TALIS 2018
   

Tunnistuse CertiLingua võrgustikku kuulumisest andis täna Kadrioru Saksa Gümnaasiumile üle Haridus- ja Teadusministeeriumi keeleosakonna peaekspert Pille Põiklik.

Põiklik selgitas, et CertiLingua on Saksamaalt alguse saanud rahvusvaheline programm, mille eesmärk on tunnustada õpilasi, kes on keskhariduse omandamise ajal osalenud lõimitud aine- ja keeleõppes, saavutanud kahes võõrkeeles vähemalt B2-keeleoskustaseme ning kaasa löönud rahvusvahelises projektis. „Teistesse Euroopa riikidesse tööle või õppima minnes on CertiLingua tunnistus tõendiks õpilase kõrge keelelise taseme ja kultuuriteadlikkuse kohta. Paljude õppeasutuste ja tööandjate jaoks on see tunnistus piisav info kandidaadi heast keeleoskusest ning annab eelise teiste kandidaatide ees,“ ütles Põiklik.

Programmis osalemine toetab ka kooli mitmekeelsuse ja kultuuridevahelise suhtluse arendamisel õppekavas. „See on väljakutse nii koolile kui ka õpilastele, seadmaks keeleõppes kõrgeid sihte ning arendamaks suhtlusoskust teiste kultuuride ja keelte parema mõistmise kontekstis,“ lisas Põiklik.

 Eesti on CertiLingua võrgustiku liige 2014. aastast.

Seni oli Eestis kolm CertiLingua kooli: Viljandi Gümnaasium, Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasium ja Tartu Annelinna Gümnaasium.

Allikas: HTMi pressiteade

Suveakadeemia esimese- päeval jagavad oma kogemusi viimasel ajal silmapaistnud keskkonnaaktivistid ja ekspertühenduste esindajad. Osalejad saavad teada, kuidas iga inimene saab end keskkonnakaitse teemadel kuuldavaks teha ning kaasa rääkida otsuste tegemisel. Arutleme, kas keskkonnahariduses oleks vaja rohkem mässajaid ja kuidas seda teha nii, et sellest kasu oleks.

Teisel päeval on kavas vabas vormis kogemuste jagamise õpitoad. Igaüks, kes soovib teistega jagada oma teadmisi, oskusi, muljeid ja kogemusi, saab registreerimisel teada anda soovist õpituba läbi viia. Ootame 45–90 minuti pikkuseid praktilisi õpitubasid, mänge, loodusretki, vaatlusi, katseid, lugude jutustamisi, väitlusi ja muus formaadis tegevusi. Eriti teretulnud on keskkonnaaktivismiga seotud tegevused.

Pärast ametlikku programmi saavad osalejad külastada Väätsal asuvat jalgrattamuuseumi, Paides toimuvat Arvamusfestivali või korraldada ise vaba aja tegevusi. Soovijatele pakume majutust Väätsa koolis ka teiseks ööks.

Keskkonnahariduse suveakadeemia on 9.–10. augustil Väätsa mõisas ja põhikoolis Järvamaal. Vaata kava. Registreeruda saab 5. augustini veebivormi kaudu: https://forms.gle/QjWnmJqsQgqTrssh7.

Osalustasu 20 eurot sisaldab programmi, põrandamajutust koolimajas ja toitlustamist. Lisatasu (20 eurot) eest saab broneerida majutuskoha külalistemajas Vana Tall. Osalustasu maksmine kinnitab lõplikult ka registreerumise.

Keskkonnahariduse suveakadeemiasse on oodatud keskkonnahariduse spetsialistid, õpetajad, koolijuhid, huvijuhid, noorsootöötajad, keskkonnaorganisatsioonide töötajad ja liikmed, tudengid ja teised huvilised.

Toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Lisainfo:
Eva-Liisa Orula
Eesti Keskkonnahariduse Ühingu projektijuht
Tel 5342 2139
ekhyhing@gmail.com
www.facebook.com/eestikeskkonnahariduseyhing/
www.keskkonnaharidus.ee/

Foto: Unsplash, Danielle Macinnes

26-l ProgeTiigri saadikul on seljataga esimesed aktiivsed töönädalad. Alustuseks kaardistasid nõustajad oma maakonna koolide ja lasteaedade võimalused ja vajadused, et oleks kergem neile süvendatud IT-õppe juurutamisel tuge pakkuda. Toimunud on mitmed info- ja koolituspäevad ning esimesed soovijad on saanud nõustajatelt ka individuaalset abi.

Üritustel tunneb ProgeTiigri saadikud ära tiigrisärgi järgi. Pildil ProgeTiigri programmijuht Kristi Salum (paremal) ja assistent Kristine Asu. 

Koolid ja lasteaiad leiavad neile lähima ProgeTiigri saadiku kontaktid HITSA kodulehelt. 
Kõik on oodatud julgelt ühendust võtma!

Maakondlikud nõustajad aitavad IT-õpet oma kodukandi lastele ja noortele kättesaadavamaks teha, äratada neis tehnoloogiahuvi ning toetavad ja innustavad kohalikke õpetajaid ja koolijuhte. Saadikutelt saab abi IT-õppega alustamisel, infopäevade ja ürituste korraldamisel, sobivate täienduskoolituste valimisel jmt.

ProgeTiigri saadik teeb tihedat koostööd kohaliku omavalitsusega, tunneb hästi oma maakonna eluolu ja oskab toetada koole ja lasteaedu just seal, kus nad seda vajavad. Õpetajatel ja juhendajatel omakorda on kindlasti kergem nõu küsida nõustajalt, kes töötab nende kodukandis. 

ProgeTiigri saadikud abistavad järgmistes tegevustes:

• IT tegevuskavade koostamisel koolides ja lasteaedades
• IT tegevuste juurutamisel ja nendega alustamisel 
• Seadmete taotlusvoorus osalemisel
• Sobivate täiendõppe võimaluste leidmisel
• Aktiivse võrgustiku loomisel ja tegutsemisel
• Seminaride ja infopäevade läbiviimisel
• Õpilasüritustel ja -võistlustel osalemisel ja korraldamisel

 ProgeTiigri programmi piirkondlikud nõustajad

ProgeTiigri programmi koordineerib Hariduse Infotehnoloogia SA ja nõustamisteenuse pakkumist toetab Euroopa Liidu Sotsiaalfond. 

Samal teemal:

• LEGO uus robootikakomplekt aitab õppida loodus- ja täppisaineid
• Koolid ja lasteaiad saavad ProgeTiigri programmi kaudu tehnoloogiaõppeks ligi 300 000 eurot

Seminaril osalesid: Eesti, Soome, Läti, Belgia, Austria, Ukraina, Tšehhi, Slovakkia ja Bulgaaria õpetajad. Eestit esindasid Ly Torn Rapla Vesiroosi Koolist, Kädi Krillo Tartu Hansa Koolist ja Deniss Tšertov Gustav Adolfi Gümnaasiumist.

Lõbus tutvumine kolleegidega

Saabusime imelisse Valmierasse 5. juuni õhtul kella viie paiku. Esimeseks ülesandeks oli koostada niiöelda oma visiitkaart ehk A4 paberile tuli kirjutada enda kohta oluline teave (nimi, riik, oskused, mis aine õpetaja jne), et üksteisega tutvuda. Seejärel tuli valida pilt, mis sind kõige rohkem iseloomustab ning teistele seminaril osalejatele endast valitud pildi ja visiitkaardi kaudu ülevaade anda ühe minuti jooksul. Teine ülesanne oli leida endale vähemalt viis vestluskaaslast, kellega oleks võimalik ühist projekti luua. Viie projektiidee hulgast tuli teha valik kõige enam kõnetava projekti kasuks.

Suur seiklus pargis

Teine päev algas suure seiklusega. Pärast hommikusööki saime juhtnöörid ja hakkasime liikuma Tunnete parki (https://www.sajutuparks.lv/et/), mille rada tuli läbida ilma jalanõudeta, et stimuleerida erinevaid tunnetuspunkte jalatalla all. Seiklusrajal oli põnev avastada seikluslikke elemente, metsloomade käpajälgedega varustatud laudteid ja loomulikult köitis pilku kaunis vaade jõele.

Selle loovülesande ajal pidid rahvusvahelised meeskonnad omavahel suhtlema, väljakutseid vastu võtma (nt kahekilomeetrilise marsruudi läbi tegema, määratud kohtades selfie tegema, oma nõrkuseid/tugevusi meeskonnaliikmetele avaldama, midagi ainulaadset tegema jne) ja paljudele küsimustele vastama (nt milliseid õpioskusi vajavad õpilased eduka koolielu ja elu jaoks, mida on vaja arvestada rahvusvahelise projekti elluviimisel, milliseid õppekava osasid peame uues rahvusvahelises projektis kasutama jne).

Muuseumist muuseumisse

Peale lõunasööki läksime Valmiera muuseumitesse (https://valmierasmuzejs.lv/). Kõigepealt tutvustati ja näidati meile muuseumi üridaeda, kus kasvatati erinevaid ravimtaimi ja soovijad said juua maitsvat ravimtaimede teed.

Seejärel jagati grupp soovide alusel kaheks. Kes soovis, sai minna kunstimuuseumi. Kunsti töötoas tehti T-särgi trükki. Kõik osalejaid said teha väikese katsetuse riidetükile õlipastellide ja riidevärvidega ning arutleti ühiselt, millistes ainetundides sellist tehnikat kasutada saaks.

Teine grupp sai minna keskajaga tutvuma, külastati muuseumi keldrikorrusel asuvat näitust. Teise töötoa tegevuseks oli dramatiseering ja simulatsioonimäng keskajas hobuse ja mõõgaga. Soovijad riietati ajastukohaselt ja nad said istuda puust hobusele ning proovida mõõgaga pooleks lüüa tema poole visatud õuna.

Peale muuseumite külastust toimus aardejaht Actionboundi rakendusega (https://en.actionbound.com). Meil oli vaja üles otsida etteantud punktid ja lahendada erinevad ülesanded. Ülesannetesse oli integreeritud erinevate ainetundide materjalid (kunst, matemaatika, loodus jne). Aega oli meil selleks 1 tund ja 20 minutit. Kokkulepitud ajal kohtusime kõikide meeskondadega loengusaalis ja anti tagasisidet tehtud mängule.

Tegime muusikat

Peale aardejahti saime veidi puhata ning siis toimus pidulik õhtusöök Valmiera teatrimaja kohvikus. See päädis seminaril osalenud rahvusvahelise orkestri kohapeal sündinud repertuaari esmaesitusega. Nimelt pärast õhtusööki toimus muusika töötuba, kus bänd jagas meile erinevaid instrumente (marakad, trummid jne) ning kõik õpetajad pidid oma instrumendiga teatud rütmi kaasa tegema. Kui rütm selgeks sai, siis oli võimalus omavahel pille vahetada.

Kolmanda päeva hommik algas rollimänguga bussis, pidime oma pinginaabrile tegema kokkuvõtte eelmisest päevast. Sõitsime bussiga URDA loodus- ja tehnoloogiaparki (http://www.urda.lv/lv). Seal jagati meie suur seltskond pooleks ning üks grupp läks hambapastat tegema ning teine grupp tegi kohaliku bussiga prügi- töötlemise aladel ekskursiooni. Giid selgitas prügi ümbertöötlemise protsessi.

Seejärel vahetati gruppide tegevused. Järgmine tegevus toimus metsas matkarajal, et tutvustada puudest valmistatud esemeid, kujusid, tegevuspaiku ja rajal tehtavaid õppemänge. Mets mõjus väga rahustavalt.

Plaanid eTwinningu projekti jaoks

Matkarajalt tulles sõitsime hotelli tagasi ning jätkasime esimesel õhtul kokkulepitud rahvusvahelise projekti kirjutamist. Igas projektis oli kaasatud vähemalt kolm riiki ja need viiakse läbi järgmise õppeaasta jooksul. Kui projekt oli põhjalikult ette valmistatud, siis tuli teistele gruppidele tutvustada projekti tegevusi ja eesmärke. Grupid kutsuti oma töid esitlema vikerkaarevärvide järjekorras. Kuulajad  andsid igale projektile tagasisidet. Seejärel analüüsiti oma grupile antud tagasisidet ja lepiti kokku, kuidas edaspidi ühendust hoida, et projekt edukalt ellu viia. Kõik grupid registreerisid oma projekti eTwinningu keskkonnas.  

Mängude päev

Viimasel päeval korraldati soovijatele välitingimustes keskajahõnguline põgenemistoa sarnane seiklusmäng punktide peale. Osalejad jagati kahte võistkonda ja läbi mängude tutvustati Valmiera vanalinna ajalugu.

Esimeses mängus moodustasid meeskonnad kätest kinni hoides ringi ümber puu. Kokkusõlmitud nöörist oli tarvis läbi pugeda nii, et käest lahti ei lase. Teises mängus olid laotud viis eri suuruses puidust plaati üksteise peale ja see oli tarvis ümber virnastada kahe aluse abil. Mängu mõte oli selles, et korraga tohtis ümber tõsta vaid ühte plaati ja suuremat plaati ei tohtinud väiksema peale asetada. Kolmas mäng oli meeskonnas liikumine üle nööridest piiride ehk “jõe ületamine” etteantud kriteeriumite järgi. Neljas mäng oli vibulaskmine vastu tähist või etteantud ala piiridesse jne. 

Seminar oli hästi organiseeritud ja kõik tegevused olid väga täpselt läbi mõeldud. Saime rohkelt uusi ideid, mis inspireerivad ja motiveerivad Valmieras tehtud projekte ellu viima. Täname HITSAt selle vahva kogemuse võimaldamise eest. Jääme huviga ootama uut kooliaastat!

Tekst: Ly Torn, Kädi Krillo, Deniss Tšertov​

Märtsis toimus võistussarja eelvoor, kus osales 149 noort kübertalenti, kellest 53 olid kutsutud osalema tänasele lõppvõistlusele.

Kübertalentide võistluse parimad osalevad rahvusvahelisel võistlusel 

Küberkonverentsi korraldaja ja Küberolümpia projektijuhi Birgy Lorenzi sõnul on sel aastal lisandunud palju küberkaitsehuvilisi noori. “Tõusnud on osalejate arv just nooremates vanusegruppides ja vene keelt emakeelena kõnelevate noorte seas. Eelvooru oli registreerunud rekordilised 24 küberkaitsest huvitatud tüdrukut,” ütles Lorenz. 

Konverentsi ajal toimus Kübernaaskli lõppvõistlus, milles osalenud noored püüdsid hakkama saada Lumemaal asuva tehisreaalsusega. Teadlased Lumemaa Tehnikaülikoolist leidsid Jää Kuubiku Unistuste Tehase IT-teenustest kriitilised haavatavused. Võistlejate eesmärk oli süsteemist neid haavatavusi leida. 

Võistluse parimateks krooniti: I koht Jan Hendrik Jõgi (Tallinna Reaalkool), II koht Rao Zvorovski (Tartu Ülikool), III koht Martin Širokov (Tartu Ülikool). Vanusegrupi 14-19 parimad: I koht Jan Hendrik Jõgi (Tallinna Reaalkool), II koht Martin Saar (SRLabs), III koht Kristjan Variksoo (TalTech/Eesti Kaitsevägi). Vanusegrupi 20-25 parimad: I koht Rao Zvorovski (Tartu Ülikool), II koht Martin Širokov (Tartu Ülikool), III koht Tauri Toel (Riigikogu Kantselei).  

“Huvitav see, et esikuuik jaotus vanusegruppide lõikes täpselt pooleks ning üldvõidu sai just noorema kategooria võistleja. Ei ole alati nii, et vanemad võistlejad teevad noorematele tuule alla. Võistlus oli tasavägine, esikolmiku kohti lahutasid mõned üksikud punktid mitmesajast. Võistlus toimus lippude püüdmise formaadis, kus noored pidid toime tulema arvutivõrkude, veebirakenduste ja küberkriminalistikaga. Oli vaja osata nii süsteemi rünnata turvatestija rollis kui ka analüüsida erinevaid andmeid küberkriminalistika vallas. Võistluse võitmisel oli määravaks ülesannete lahendamise kiirus. Aega oli 4 tundi, sellist jõupingutust võiks võrrelda maratoni jooksmisega,” kommenteeris võistluse kohtunik Sten Mäses (TalTech).

28 Eesti parimat 14-25aastast võistlejat kutsutakse Küberlaagri sarja, mille esimene osa toimub juba 26.-29. juunini CTF Pärnu juhendamisel Pärnu Kutsehariduskeskuses. Parimad pääsevad oktoobris Rumeenias toimuvale rahvusvahelisele võistlusele "European Cyber Security Challenge", sõitu toetab Eesti Interneti Sihtasutus. Lisaks valitakse meeskonnad Ameerika Ühendriikide korraldatud veebis toimuvatele võistlustele "Cyber Patriot" ja “Magic CTF”. 

Kübervõistlust, talentide programmi ja rahvusvahelistel võistlustel osalemist toetavad Eesti Interneti Sihtasutus ja Kaitseministeerium. Võistluste programmi viis läbi TalTechi tarkvarateaduste instituut koostöös Eesti kaitseväe küberharjutusväljakuga. Swedbank annab võistluse raames välja andekale noorele praktikakoha. Võistlust toetavad PhotoPoint ning Speedlink. Lisainfo www.kybernaaskel.ee.

Korraldajate fotod ja info

Samal teemal:

• Küberturvalisuse konverents keskendub tehisreaalsuse võimalustele ja ohtudele

Eesti, Saksamaa, Leedu ja Itaalia gümnasiste võõrustasid Koninis asuva I Liceum Ogólnokształcące im. Tadeusza Kościuszki õpilased ja õpetajad. Seal veedetud nädala jooksul tutvuti Poola kultuuri, teiste projektis osalevate koolide õpilaste ning erinevate õppemeetoditega.

Varssavis külastati Euroopa Komisjoni esindust ja arutleti Euroopa Liidus hetkel aktuaalsete probleemide üle. Koninis viis Maailmapanga esindaja läbi töötoa, kus õpilased õppisid läbirääkimiste pidamise kunsti  ja tutvusid erinevate strateegiatega.

Samas täideti ka olulisi ülesandeid, mis aitasid projekti arendada: õpilaste püstitatud küsimustele leitud ekspertide vastuseid analüüsiti ja võrreldi rahvusvahelistes gruppides. Järgmine projektikohtumine toimub Tallinna 21. Koolis 15.09.2019 – 20.09.2019, siis on plaanis õppida videote tegemist  ja alustada neist õppematerjalide koostamist.

Põgusad, kuid ülevaatlikud projektikohtumiste tutvustused on leitavad siit: https://twinspace.etwinning.net/69942

76% 11. lennu lõpetajatest jätkab õpetaja ametis ka pärast Noored Kooli programmi lõpetamist. 

Programmi värsked vilistlased jätkavad sügisel tööd üheteistkümnes koolis, mis paiknevad üle Eesti – Tallinnast Parksepani Võrumaal ning Pärnu-Jaagupist Sinimäeni Ida-Virumaal. Nende seas on eesti keele ja kirjanduse, eesti keele teise keelena, inglise keele, loodusainete, matemaatika, ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetajaid.

“Eriti hea meel on meil selle üle, et suurem osa lõpetajatest jääb tööle samasse kooli, kus nad ka programmi ajal töötasid, mis viitab heale koostööle koolijuhtidega,” märkis Noored Kooli tegevjuht Kristi Klaasmägi.

Noored Kooli arenguprogrammis jätkab pärast 11. lennu lõpetamist 55 inimest. Nende seast 24 osalejat lõpetavad programmi esimest aastat ja 31 alustasid maikuus ettevalmistavaid koolitusi koolis töötamiseks.

Lisainfo Noored Kooli 11. lennu osalejate kohta: http://www.nooredkooli.ee/11-lend.

Taskuhäälingud “Õpime koos” Noored Kooli lõpetajatega: https://soundcloud.com/opimekoos/sets/noored-kooli-11-lend

Taust:

Noored Kooli on vabaühendus, mis loob kasvukeskkonda haridusvaldkonna eestvedajate kujunemiseks, et iga laps Eestis saaks väga hea hariduse. Selleks valitakse programmi võimekaid eestvedajaid erinevatelt elualadelt, kes ei ole õpetajaks õppinud, kuid soovivad anda oma panuse Eesti haridusse ja töötada vähemalt kaks aastat koolis õpetajana. Programm pakub neile koostöös Tallinna Ülikooliga mitmekülgset õpetamis- ja juhtimiskoolitust ning tugisüsteemi. Pärast kaht aastat saavad programmis osalejad otsustada, kas soovivad jätkata tööd õpetajana või suunduda haridusvaldkonna teistele tasanditele. Noored Kooli on aastate jooksul toonud haridusse üle 200 inimest, kellest enamus töötab siiani haridusvaldkonnas.

Allikas: programmi pressiteade

Samal teemal:

• 16 alustavat koolijuhti said võimaluse osaleda aastases arenguprogrammis
• Õppereis Hollandisse: haridussüsteemi määrab hariduse vabadus

Reedel, 7. juunil tunnustati rahvusvahelises koostöös aktiivseid õpetajaid ning kuulutati välja tänavused parimad eTwinningu projektid. Esikoht läks Kuressaare Vanalinna Kooli õpetajale Ülle Kreosele projekti „The plants around us“ („Taimed meie ümber“) eest. Ülle Kreos õpetab Kuressaare Vanalinna Koolis bioloogiat ja geograafiat. 

Ülle Kreose sõnul tuli esikoht talle üllatusena, aga on väga tore, et õpilaste suur töö sai tunnustuse. „See oli mul päris esimene katsetus rahvusvahelise projektiga. Mind kogemata leiti eTwinningu lehelt üles ja ma ei saanud algul arugi, milleks mulle ettepanek tehti. Jupikaupa hakkasin projekti tegema, lõpptulemus, mida pidime saavutama, oli arusaadav,“ sõnas Ülle Kreos.

Esikohta projektivõistlusel peab ta ühtpidi algaja õnneks, aga teisalt projektipartnerite hea koostöö tulemuseks: „Kuus õpetajat tegid tihedat koostööd, vahetasime üle 400 kirja. Osalesid Portugal, Hispaaniast mitu kooli, Türgist kaks kooli, Albaania ja meie koolist siis kaks seitsmendat klassi 42 õpilasega. Ilma oma tublide õpilasteta ei oleks mina ka midagi teha saanud.“

Kokku osales projektis 320 õpilast viie riigi üheksast koolist, kes moodustasid 6- kuni 8liikmelised rahvusvahelised meeskonnad. Õpilased kirjeldasid taimi, mida kasutatakse meditsiinis ravim- või kokanduses maitsetaimena. Projekti suhtluskeel oli inglise keel, aga taimenimed esitati ka ladina keeles. "Inglise keelega saime hästi hakkama, ladina keelega oli probleeme. Iga riigi lapsed tõlkisid ka oma emakeelde taimede nimed, siis juhtus apsakaid ka, näiteks jaanileivapuu sai hispaanlaste poolt tõlgitud rändrohutirtsuks. Muidugi said kõik vead parandatud. Projekti tegevustes otseselt taimede välivaatlusi ei olnud, aga meil oli lisategevusena projektõppepäev, kus õpilased õppisid taimi ka looduses tundma,“ selgitas Ülle Kreos. 

Projekti käigus kasutati veebikeskkondi Google Maps, Padlet, Doodle, Joomag, Surveymonkey, Movie Maker. Õpilased kasutasid oma mobiiltelefone videoklippide tegemiseks, samuti lemmiklogode poolt hääletamiseks.

Ülle Kreose sõnul tuli töös väga hästi välja, kui erineva kultuuritaustaga on Eesti noored ja Vahemere maade noored: „Lehekülgede kujundused olid meil lihtsad, ilma kirju taustata, asjalikud, neil aga vastupidi – värvikirev taust, palju pilte, uhke väljanägemine. Lapsed said aru, et ongi erinevad kultuurid ja maailm ongi mitmekesine.“  

Kokku valmis eTwinningu projektis „Taimed meie ümber“ kolm e-raamatut rohkem kui 100 taime kirjeldusega. „Kõige toredam oli projekti juures see, et sain õpetajana innustust ning lapsed tahavad juba uusi eTwinningu projekte teha,“ sõnas Kreos.

Žürii tõstis võiduprojekti juures esile, et väga hästi oli kasutatud eTwinningu portaali võimalusi, anti projektile väga põhjalik tagasiside ning tehti kokkuvõtev video. 

Ülle Kreos (vasakul) ja Signe Reidla eTwinningu tunnustusüritusel 7. juunil

II ja III koht

Teise koha saavutas projekt „Math is fun“ („Matemaatika on lõbus“), mille juhendajaks on õpetaja Signe Reidla Peetri lasteaed-põhikoolist. Projekti eesmärk oli teha geomeetrilistest kujunditest pilte ning arvutada kujundite pindalad. Projekti eesmärk oli suurendada õpilaste huvi matemaatika vastu. Žürii tõi esile, et noored tegid tööd rahvusvahelistes meeskondades, mis kindlasti arendas noorte suhtlemisoskust.

Kolmanda koha pälvis Tartu Mart Reiniku Kooli õpetaja Meili Läänemetsa juhendamisel läbi viidud projekt „Welcome to the handicrafts fair“ (Tere tulemast käsitöölaadale“). Žürii tõi esile, et projektis oli palju koostöös tegevusi ning projekt oli mõnusalt lastepärane. Õpilased valmistasid erinevaid käsitööesemeid ja tutvustasid käsitööd tehes oma rahvakultuuri teiste maade noortele. Projektis osalesid Horvaatia, Läti, Saksamaa ja Eesti noored. 

Esile tõsteti veel järgmiseid eTwinningu projekte:

- Parim kolleege kaasav projekt „Let´scelebrate Earth Day together“ (juhendaja õpetaja Olga Lutška Narva kesklinna gümnaasiumist).
- Parim kultuuride mitmekesisuse projekt „Scot-Est Values“ (juhendaja õpetaja Ere Tumm Võru Kreutzwaldi koolist).
- Parim lasteaia roboprojekt „ICT KDG Treasury“ (juhendaja õpetaja Leila Lehtmets Kose-Uuemõisa lasteaiast).
- Parima sisuloomega projekt „The story of the bread“ (juhendaja õpetaja Ene Kruzman Kohtla-Järve lasteaiast Tareke).
- Parim programmi Erasmus+ ja eTwinningu koostööprojekt „Education au Patrimoine via les parcours sante“ (juhendajad õpetajad Kaia Metsaalt, Kadri Kõrre ja Liis Raal-Virks Pärnu Ühisgümnaasiumist).
- Parim keeleprojekt „So the story goes“ (juhendaja õpetaja Marju Purge Võru Kreutzwaldi koolist).
 
Projekte hindasid kogenud õpetajad ja eTwinningu eksperdid Meeri Sild, Mari Tõnisson, Ingrid Maadvere, Varje Tipp, Laine Aluoja. Hinnati projektide pedagoogilist uuenduslikkust, projektitöö lõimimine õppekavaga, suhtlemist ja infovahetust partnerkooliga, koostööd partnerkoolide vahel, aga ka tehnoloogia kasutamist ning projekti tulemusi ja mõju.

Loe lähemalt eTwinningust ja sellest, kuidas koostöövõrgustikuga liituda: http://www.etwinning.net/et/pub/index.htm. 

Samal teemal:

• Selgunud on parimad Eesti eTwinningu projektid 2019
• eTwinningu koolid üle Euroopa said taas kokku

Richard Luhtaru edu aluseks oli maksimumilähedane tulemus teoorias, sh täispunktidele lahendatud raskeim teooriaülesanne.

Hõbemedalid said Hannes Kuslap (Hugo Treffneri Gümnaasium), Kaarel Kivisalu (Tallinna Reaalkool) ja Konstatin Dukatš (Narva Keeltelütseum) ning aukirja pälvis Urmas Luhaäär (Nõo Reaalgümnaasium).

Richard Luhtaru sai ka eriauhinna kõige selgemalt kirja pandud teoorialahenduse eest. Selle aasta olümpiaadi üldvõidu sai Jonaš Dujava Slovakkiast, kes edestas eelmise aasta üldvõitjat Richard Luhtarut napi 1,5 punktiga. Kokku osales olümpiaadil 169 õpilast 35 riigist.

EuPhO ülesanded on sarnased reaalsele uurimistööle, kus võrdlemisi lühikesed ülesannete kirjeldused jätavad hulgaliselt ruumi loomingulisteks lahendusteks.

“EuPhO eristub rahvusvahelisest füüsikaolümpiaadist (IPhO - kus Eesti  osaleb aastast 1992) palju lühemate ning suuremat loomingulisust nõudvate ülesannete poolest. Kui IPhO ülesanded sarnanevad ülikooli kontrolltööle, siis EuPhO ülesanded on pigem miniatuursed uurimisprojektid,” ütles Tallinna Tehnikaülikooli füüsikaprofessor ja Euroopa füüsikaolümpiaadi president Jaan Kalda.

Eesti võistkonna lähetas sel aastal olümpiaadile Tallinna Tehnikaülikool (TalTech). Õpilastega käisid kaasas Oleg Košik TÜ tehnoloogiainstituudist ning Päivo Simson ja Silver Kurrik TalTechi olümpiaadikoolist. Teaduskooli korraldatud treeningkogunemistel juhendasid võistkonda Oleg Košik, Jaan Toots, Kaarel Hänni, Taavet Kalda ja Kristjan Kongas.

Järgmine Euroopa füüsikaolümpiaad toimub 2020. a juunis Rumeenias.

Vasakult: Jaan Kalda, Hannes Kuslap, Richard Luhtaru, Kaarel Kivisalu, Oleg Košik. Foto: Eero Uustalu

Allikas: Tallinna Tehnikaülikooli pressiteade

Samal teemal:

• Koolimatemaatika olümpiaadi parimad saavad Tallinna Tehnikaülikooli konkursiväliselt
• Eesti õpilased paistsid silma rahvusvahelisel bioloogiaolümpiaadil