Õppereis Hollandisse: haridussüsteemi määrab hariduse vabadus


Avaldaja:Madli Leikop09. November 2018

Kiili Gümnaasiumi 1.-3. klasside õppejuht Elve Kukk jagab oma loos muljeid osalemisest SA Innove õppejuhtide arenguprogrammis ja õppereisist Hollandisse, kus tutvuti Amsterdami koolide praktikatega, koguti mõtteid oma kooli juhtimis- ja õppeprotsessi arendamiseks.

Õppejuhtide arenguprogramm on mõeldud üldhariduskoolide või kutseõppeasutuste õppealajuhatajatele, õppejuhtidele või teistele juhtivtöötajatele, kes tegelevad organisatsiooni arengu juhtimise, õppekava arenduse, õpikeskkonna kujundamise, personalijuhtimisega. Arenguprogrammi algatas Haridus- ja Teadusministeerium, programmi viib läbi Innove. 

Õppejuhtide arenguprogrammi eesmärk

Arenguprogramm kestab kokku viis kuud, augustist detsembrini 2018. Eesmärk on arendada õppejuhtide juhtimiskompetentse ja kujundada neis hoiakuid, mis arvestavad nüüdisaegset õpikäsitust ning 21. sajandi väljakutseid haridusele. Õppejuhid saavad juurde vajalikke oskusi õppimise ja õpetamise protsesside juhtimiseks, analüüsimiseks ja teadlikuks reflekteerimiseks, näevad laiemat pilti hariduse suundumustest ning oma rollist õppe sisuliste eestvedajate ja võimaluste loojatena.

Uusi teadmisi õppereisilt

Uusi teadmisi saadakse loengutest, iseseisvast tööst, koolide külastustest ja nüüd siis ka õppereisist Hollandisse. 16.-20. oktoobrini vaatasid arenguprogrammis osalejad oma silmaga, mis Hollandi koolides toimub ja kuidas seda kõike kodus kasutada saaks. 

Külastati järgmisi koole: Regio College Zaandamis, The Metis Montessori Lyceum (MML / Metis), Alles-in-one-school  De Dapper. Külaskäikudel jälgiti õppimist eestvedavat juhtimist, õppija arengu monitoorimist ja õppe diferentseerimist, õpetajate koostööd ja ainete lõimingut, projektõpet.

Õnnelikud Hollandi lapsed

Holland on huvitav riik – sealsed lapsed on kõrgetel kohtadel PISA testi tulemustes ja samal ajal on nad ka ühed õnnelikumad maailmas. Lausa 82,3% Hollandi õpilastest tunneb end koolis õnnelikuna. Võrdluseks: OECD keskmine on veidi alla 80%, Eestis on see näitaja 66,6%, mis on üks madalamaid näitajaid.

Hollandi haridussüsteemi korraldamise ja arendamise eest vastutab sealne haridus-, kultuuri- ja teadusministeerium.

Hollandi laps on koolikohustuslik neljandast seitsmeteistkümnenda eluaastani. Lasteaeda Hollandi haridussüsteemis ei ole. Esialgu käivad lapsed kaheksa aastat algkoolis, siis selgitatakse testide abil välja lapse vaimne võimekus ja tal on valida nelja keskkoolitüübi vahel, mille nimetusi inglise keelest eesti keelde ümber panna on raske. Pärast valitud koolitüübi lõpetamist (õpingud kestavad neli, viis või kuus aastat) jätkavad õpilased õpinguid või lähevad tööle. Koolitüüpe saab õppimisaja vältel vahetada, kui selgub, et valitud koolitüüp mingil põhjusel ei sobi. 

IMG-4218.JPG

Vabadus ja veelkord vabadus

Hollandi haridussüsteemi määrab hariduse vabadus, mis on garanteeritud konstitutsiooni 23. paragrahviga. Haridusvabadus seisab kolmel sambal: koolide asutamisvabadus, õpetamise korralduse vabadus ning tõekspidamiste vabadus ehk vabadus otsustada õpetamise põhimõtete üle. Seetõttu on Hollandis nii riigi- kui ka erakoolid, mida rahastatakse võrdsetel alustel.

Hollandi haridusspetsialistid on hinnanud, et näiteks matemaatikas ja loodusteadustes on Holland saavutanud kõrgeid tulemusi tänu pidevale praktiseerimisele. Koolides kasutatakse ka online-kodutöid, mida saab teha nii kaua, kuni suur osa vastustest on õiged. Kogu õppeprotsessi püütakse muuta võimalikult praktiliseks ja eluliseks.

Suurem staaž, suurem palk

Hollandis on õpetajaamet väärtustatud. Hollandi õpetajad saavad OECD riikide keskmisest kõrgemat palka. Palgasüsteem arvestab näiteks õpilaste tagasisidet, täiendkoolitustel käimist, erivajadustega õpilastega tegelemist. Koolil on võrdlemisi suur vabadus määrata õpetaja palka. Kõige kõrgemat palka saavad pikaaegse kogemusega pedagoogid.

Hollandi koolisüsteem pakub igale lapsele just talle võimetekohast õppeprogrammi, mis tagab eduelamuse edasijõudmisest ning adekvaatse enesehinnangu. Hollandi koolides on tagatud piisavas mahus tugisüsteemid. Holland rakendab riiklikku koolide kvaliteedi tagamise süsteemi. Kui mõne kooli näitajad langevad, siis tulevad riigi poolt nõustajad, kes annavad nõu, kuidas kooli kvaliteeti tõsta.

Kooli jalgrattaga

Hollandi lapsed liiguvad. 84% õpilastest, kelle kool asub lähemal kui viis kilomeetrit, kasutavad kooliminekuks jalgratast. Keskkoolis käivatest õpilastest sõidab kooli jalgrattaga 75%. Kaks kolmandikku  alla 12-aastastest õpilastest läheb kooli jalgsi või jalgrattaga.

Kõige selle juures näitavad võrdlevad uuringud, et koolipäevad on Hollandi õpilastel keskmisest pikemad, algavad tavaliselt 8.30 ja lõppevad kell kolm pärastlõunal. Suvevaheaeg on Hollandis vaid seitse nädalat (Eestis 11,5) ning kooliaasta on 190 päeva pikk. Ja ikka on nad õnnelikud.

IMG-4235.JPG

Koolide kõrge juhtimiskvaliteet

Amsterdami koolide eripära ja tugevus on eelkõige kõrge juhtimiskvaliteet. Väga palju rakendatakse  alternatiivpedagoogikat ja esineb ka puhtal kujul digikoole (puuduvad paberkandjal õpikud, vihikud jms), samuti loetakse sealseid kutsekoole väga tugevateks ning lõpetanuid hinnatakse tööturul kõrgelt.

Õppereis oli väga huvitav ja teadmisi avardav. Suur tänu korraldajatele Kätlin Vanarile ja Ann Leppimannile Tallina Ülikoolist ning Innove esindajale Keiu Tammele.

Õppejuhtide arenguprogrammi algatas Haridus- ja Teadusministeerium, programmi viib läbi Innove ja seda rahastatakse „Pädevad ja motiveeritud õpetajad ning haridusasutuste juhid“ tegevuste vahenditest.  Arenguprogrammi kulud kaetakse Eesti riigi ja Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest.

Tekst: Elve Kukk. Fotod: Rita Lutsar