Euroopa koolide virtuaalses kogukonnas eTwinning ei ole oluline, kui suur või väike, uus või vana kool eTwinninguga liitub. Kool võib asuda suurlinnas või maapiirkonnas, olla reaal- või humanitaarkallakuga, algkool või gümnaasium. eTwinningus on oluline tahe teha rahvusvahelist veebipõhist koostööd, täiendada digiteadmisi, õppida teistelt kultuuridelt, olla järjekindel seatud eesmärkide saavutamisel.

Metsküla Algkooli direktor ja õpetaja Pille Kaisel on oma õpilastega Euroopa koolide virtuaalses kogukonnas eTwinning rahvusvahelist projektitööd teinud üle kümne aasta. Ideid oli alati, koostööpartnerid leiti, projektid said valmis ning laste teadmised-oskused täienesid, aga õpetaja hing kripeldas: parimast projektist jäi ikka natuke puudu. Nii kuni möödunud sügiseni.

„Õppimise, katsetamise, proovimise aeg oli, jah, rohkem kui kümme aastat. Mõtlesin hoolega läbi, miks ikkagi ei tule lõpuks väga hea eTwinningu projekt välja. Sain aru, et on vaja inimest, kes hoiab projektil algusest lõpuni silma peal; tähtaegadest tuleb kinni pidada ja tuleb teha korralik projektiplaan,“ sõnas Pille Kaisel. „Ei jäänud muud üle, hakkasin lõpuks ise selleks inimeseks. Lihtsalt niisama, iseenesest ei toimu midagi.“

Ja tunnustus ei jäänud tulemata. Metsküla algkooli neli eTwinningu projekti pälvisid 2018. aasta sügisel Euroopa kvaliteedimärgi:

Pille Kaiseli ja Heli Esko projekt „DO-RE-MI, try to sing like me!“,
Pille Kaiseli „Scratch me, if you can!“,
Heli Esko juhitud projekt „Artful“,
Pille Kaiseli „Mirror, mirror on the wall, who is the hero of them all?“.

Euroopa kvaliteedimärk kinnitab, et õpetaja ja õpilased on teinud väga head tööd ning projekt vastab Euroopa standardile. Eestist sai tunnustuse osaliseks 21 õpetajat, kes osalesid oma õpilastega kokku 26 rahvusvahelises eTwinningu projektis.

Loe pikemalt 29. märtsi Õpetajate Lehest. 

Pille Kaiseli foto

Samal teemal:

• Anname õpilaste mõtetele hääle ja tiivad
• Märgiga “eTwinningu kool” tunnustati Eestis kaheksat õppeasutust

Võib-olla just teie koolis õpivad õpilased päikesesüsteemi tundma virtuaalreaalsuse abil või on robotid, droonid ja nutilaborid teie koolipere igapäevaelu lahutamatu osa? 

"Hariduse tehnoloogiakompass" ootab inspireerivaid lugusid! Teil ei ole vaja teha muud, kui meiega ühendust võtta - meie aitame loo ära vormistada ja lisame tehnoloogiakompassi koolilugude rubriiki. 

Oodatud on kõik, millest teistel õpetajatel ja õppeasutustel võiks abi olla. Nii põnevad edulood kui ka õppetunnid, mis aitavad teistel vigu vältida. 

Kui sinu koolis on raporti teemad juba oma koha leidnud, jaga seda palun ka teistega! HITSA peab kõiki oma lugude jagajaid meeles väikese kingitusega.

Kirjuta meile: kompass@hitsa.ee

Samal teemal:

• Raport: tehnoloogiline innovatsioon peaks koolidesse jõudma kiiremini
• Ka pastapliiats oli kunagi tehnoloogiaime

Valimisse kuuluvad 3219 õpilast: 64 kooli 9. klasside, 60 kooli 12. klasside ning 25 kutseõppeasutuse õppurid. 

Innove e-hindamise peaspetsialist Katariina Vainonen rõhutab, et digipädevuse tasemetöö ei ole riiklik hindeline kontrolltöö, vaid on loodud õpilaste digipädevuse väljaselgitamiseks. „Tasemetööga ei hinnata üksiku õpetaja tööd, vaid kooli kui terviku, sh kõigi õpetajate ja lapse ühispingutuse tulemust. Pärast testi sooritamist saab iga õpilane enda kohta sõnalise tagasiside ning kool saab tagasiside selle kohta, kuidas tema õpilastel testis läks,“ selgitab Vainonen.

Digipädevus on üks kaheksast üldpädevusest, mis on ka riiklikes õppekavades kõikide ainekavade osaks. Eesti laste digipädevuse taseme ja digiseadmete kasutamise valmisoleku mõõtmiseks on Tartu ja Tallinna ülikooli teadlased välja töötanud digipädevustesti, mis põhineb HITSA loodud õpilaste digipädevusmudelil. Eelmisel aastal katsetati esmakordselt digipädevustesti ning selle tulemused näitasid, et testiversioon osutus õpilastele liiga lihtsaks. Seejärel jätkas Innove digipädevuse tasemetöö arendamist ning käesoleval aastal teevadki õpilased juba uuendatud tasemetöö. Test on koostatud sama mudeli põhjal.

Testis on 45 ülesannet, mis kontrollivad õpilaste oskust infot otsida, digimaailmas tekkivate probleemide lahendamisoskust ning lihtsamatest programmeerimiskeeltest arusaamise oskusi. Lisaks mõõdetakse teadmisi Eestis pakutavate e-teenuste kohta, digimaailmas turvalise käitumise ning digitaalse sisu loomise kohta. Täiendavalt on testis 13 hoiaku- ja käitumisküsimust, mis peegeldavad Eesti laste digitehnoloogia kasutamise harjumusi. 

Tasemetöö tulemused ilmuvad Eksamite Infosüsteemi (EIS) valimis olevatele õpilastele hiljemalt 12. aprillil. Samuti näeb EISist kooli esindaja oma kooli õpilaste tulemusi. Õppeaasta lõpuks koostab Innove koondraporti kõikide valimis olevate õpilaste tulemuste kohta. 

Lisainfo Innove kodulehelt.

Allikas: SA Innove pressiteade. Foto: Unsplash, Christopher Gower

Samal teemal:

• Digipädevuse kujundamisvõimalusi kehalises kasvatuses
• Digipädevuse õpilood kunstis

Rahvusvaheline projektitöö eTwinning on hea vahend õpetajatele ja õpilastele, et nendel teemadel kaasa rääkida või süvitsi mõtiskleda. 18. märtsil algas ka eTwinningu kevadkampaania, mis keskendub demokraatliku osalemise teemale. Tähtis on arendada õpilastes kriitilise mõtlemise oskust, sallivust ja tolerantsust, meeskonnatöö oskuseid. Noored peavad teadma, kuidas ühiskond toimib nii kohalikul kui riigi tasandil. 

Kuressaare Gümnaasiumi ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja Madli-Maria Naulaineni juhtimisel toimus 28. märtsil eTwinningu seminar „ Kuidas koolis demokraatiast rääkida?“. Madli-Maria jagas oma praktilisi kogemusi, eTwinningu projekte on ta aastaid teinud, ehkki viimasel ajal vähem.  „Tahan anda mõned ideed, millest teil õpetajatena oleks võimalik projekte alustada,“ sõnas ta kuulajatele. 

Kui üks mees seisab klassi ees ja osutab tahvlile, kuhu on kirjutatud sõna „demokraatia“, siis see on kõike muud kui demokraatia või selle õpetamine. Demokraatia algab klassiruumist, kus õpilased saavad kaasa mõelda ja rääkida ning õpetajad saavad anda laste häälele mõjujõu. Demokraatia on läbiva teemana õppekavas, miks siis veel eTwinningus? „Sedalaadi koostöö ka nooremate õpilaste vahel annab hästi palju avaramat vaadet, kasvatab kriitilist mõtlemist, sallivust, võimaldab näha teemasid teisest vaatenurgast. eTwinningu projektide kõige suurem väärtus on riikideülene koostöö,“ sõnas Madli-Maria Naulainen. Kui eTwinningu keskkonda lisandus võimalus teha Eesti koolide vahelisi eTwinningu projekte,  siis siin on demokraatia eriti tänuväärne teema. Teha koostööd näiteks Saaremaa ja Ida-Virumaa koolide vahel, et noored näeksid, kas ja kui erinevates keskkondades nad elavad ja kuidas see mõjutab arusaamist demokraatiast. 
„Demokraatia teemana ainetunnis või projektitöös, igal juhul on õpilane aktiivne pool ja õpetaja on suunav jõud, kes tagab hea õppekeskkonna ja motiveerib õpilasi. Õpilastele võiks jääda nende teemade puhul initsiatiiv. Nad on lahenduste otsijad,“ rõhutas Madli-Maria Naulainen. 

Veebiseminaril osalenud said kindlasti ideid, mida eTwinningus rakendada, sest praktilisi näiteid tõi Madli-Maria palju. Siinkohal on ära toodud mõned teemad.

Koolidemokraatia. Koolid on demokraatlikud organisatsioonid, kus on sõnaõigus nii juhtkonnal, õpetajatel kui õpilastel. Kuidas õpilased ise teeksid koolikeskkonda paremaks? Mis roll on õpilasesindusel? Kuidas erinevates koolides toimib õpilasesindus, kui suur on nende sõnaõigus?

Demokraatia klassiruumis. Kuidas see toimib erinevates riikides? Kuidas luuakse reeglid, mille järgi klassiruumis toimetatakse, palju neid reegleid on? Kas on klassis kindlad ametid, kuidas valitakse? Ainekeskne õpetuse puhul on erinevad õpetajad, igal omad reeglid. Kuidas nendega kohanetakse? 

Valimised riigiti. Võrdluspõhine projekt. „Kui põhjalikult teemasse süüvida, oleneb sellest, kui pikk projekt teha. Olen kogenud, et parem, kui projekt on lühike ja lööv, siis õpilased ei tüdine ära,“ sõnas Madli-Maria oma kogemusest. 

Ühiskondade võrdlus. Mis on noorte arvates murekohad selles ühiskonnas, kus nemad elavad? Millest rohkem räägitakse, mõeldakse? „Olen teinud fotovaatluse projekte ühiskonnaõpetuses. Õpilased saavad ülesande pildis jäädvustada ühiskonna murekohad või see, mis on hästi. Mis on meie ümber, mis meid kõnetab,“ ütles Madli-Maria. 

Mis võiks õpilastele tõeliselt põnev olla? Põnev oleks virtuaalne valimiskampaania, kus õpilased saavadki ülesande luua valimiskampaania koos kõige sellega, mis valimiskampaaniatega tegelikult kaasas käib. Nad peavad põhjendama, miks on nende erakond loodud, miks nad osalevad valimistel, mida tahavad muuta, miks nemad peaksid võitma, mis valimislubadusi annavad jne. 

Või siis teha oma riigi valmiskampaaniate edetabel. Näiteks välja valida viis mõjuvamat reklaami. Reklaam annab häid analüüsivõimalusi, arendab kriitilist mõtlemist. 

Arutleda võib teemal, mis viib noored valima? See sobib just vanematele õpilastele. Mida võiksid teha need, kes ei ole valimisealised, kuidas nemad saavad ühiskonda mõjutada? Väitlusturniire võib ka veebipõhiselt pidada. 

Madli-Maria Naulainen lõpetas veebiseminari kunagi kuuldud mõtisklusega: kas uskuma jäädakse seda, kes kõige kõvemini räägib, või seda, kes ütleb välja kõige targema mõtte? „See on hea lähtekoht, et hakata demokraatiast rääkima ja siit tuleb välja õpetaja roll: suunata üksteist kuulama. Anname õpilaste mõttele hääle ja tiivad.“

Foto: Koolielu arhiiv

Samal teemal:

• Märgiga “eTwinningu kool” tunnustati Eestis kaheksat õppeasutust
• Kuidas vanast paberist uued asjad tehakse?
• eTwinningu projekti sobivad ka muinasjutud, robotid ja matkamine

22.-28. aprillini kestva aktsiooniga STEM Discovery Week 2019 tõstetakse esile õppimis- ja karjäärivõimalusi LTT-valdkonnas (loodus- ja täppisteadused ning tehnika). Inglise keeles kõlab see STEM - science, technology, engineering, mathematics.  Nädalat korraldatakse European Schoolneti ja Scientinxi eestvedamisel. Projekt Scientinx edendab üle-euroopalist  koostööd loodusteaduste, tehnoloogia-, inseneeria- ja matemaatikaõpetajate, kasvatusteadlaste, poliitikakujundajate ja teiste STEM-haridusega seotud professionaalide vahel. European Schoolnet on võrgustik, mis ühendab 34 Euroopa riigi haridusministeeriume. Võrgustiku eesmärk on edendada haridust Euroopa koolide, õpetajate ja õpilaste seas.

STEM Discovery Week 2019 juhtmõte on „Uuenduslike STEM-võimaluste kasutamise parimad tavad” (Best practices in using innovative STEM resources). Kampaania eesmärk on tutvustada, kuidas loodus- ja reaalainete uusi õppematerjale koolitöös kasutatakse. 

Kas teie kool on huvitatud kampaanianädalal osalemisest? Kui jah, siis korraldage oma koolis vastavaid üritusi ja jagage teavet LTT-valdkonna õppimis- ja karjäärivõimaluste ning oma kooli kogemuse kohta LTT-ainete õpetamisel; julgustage teisi oma piirkonna koole, ettevõtteid, entusiaste ja huvitatuid kampaaniaga liituma; tehke oma tegemised nähtavaks ja jagage infot kooli kodulehe, Facebooki või muu veebikanali kaudu. 

Lisateavet registreerimise kohta leiab siit: http://www.scientix.eu/documents/10137/694877/SDW18_Call_For_Action_Projects.pdf/414e8e52-bc6a-4039-80e3-4f7df48658f8 

Võite ka üritused ja sündmused kaardile kanda või osaleda STEM Discovery Week võistlustel. Vaata täpsemalt: http://www.eun.org/news/stem-discovery-week-2019.

Allikas: European Schoolneti koduleht. Foto: Unsplash, Nicolas Thomas

Samal teemal:

• Põgenemistoad, teater ja draama – konverents tutvustab uusi võimalusi loodusteaduste ja tehnoloogia õpetamiseks
• Suvekool keskendus inseneeriale ja teaduse populariseerimisele

2012. aasta pidi andma uue hoo Eesti reaalainetele ehk tugeva kasvulava kõigile, kes viivad edasi teaduse-tehnika pöörast arengut. Toona gümnaasiumisse astunud noored olid esimesed, keda ootas kohustuslik matemaatika riigieksam. Ja eksamiks hakkasid neid vormima gümnaasiumiastme kõige mahukamad ainekavad.

Loe lähemalt ERRi uudisteportaalist. Artikli autor on Madis Hindre. 

Samal teemal:

• Programm „Kogenud kooli“ toob koolidesse juurde matemaatikaõpetajaid
• 2019. a riigieksamitele on registreerunud 10179 õpilast
• TalTech panustab kooliõpilaste matemaatikateadmiste taseme tõstmisse

Oma arvamust oli võimalik avaldada 4., 8. ja 11. klassi õpilastel. Kõikidest 4. klassis õpilastest vastas küsitlusele 80 %, 8. klasside õpilaste seas oli osalejaid 76%, 11. klassi õpilastest vastas 70% ning kõige tagasihoidlikum oli osavõtt täiskasvanute gümnaasiumite õppurite seas – 19,8%.

Üleriigiline koolide rahuloluküsitlus toimus kolmandat korda. Küsitlused olid elektroonsed, igale koolile edastati individuaalne veebilink. Eelmisel aastal said lisaks õpilastele tagasisidet anda ka lapsevanemad ning õpetajaid, kuid sel aastal osalevad vaid õpilased. Õpilaste rahulolu-uuring toimub igal aastal, õpetajaid ja lapsevanemaid küsitletakse üle kolme aasta.

Innove edastab õppeaasta lõpuks koolidele ja koolipidajatele kooli(de) kohta tagasiside raportid. Peamised tulemused avaldatakse ka haridusandmete veebiportaalis www.haridussilm.ee

Lisainfot küsitluste kohta leiab: www.hm.ee/et/rahulolu

Allikas: SA Innove koduleht 

Matamängude päeva eesmärk on tuua kokku õpilased üle Eesti ja Euroopa ning anda neile võimalus oma arvutamisoskused proovile panna eakaaslastega võisteldes. 

Pärnu Rääma Põhikooli 3.c klassi õpilased, keda juhendas õpetaja Signe Heindla, saavutasid Euroopas 3. klasside arvestuses auväärse 1. koha. 

“Lapsed olid tublid," sõnas õpetaja Signe Heindla, kes oli oma õpilaste saavutuse üle väga õnnelik. Siinkohal tasub mainimist, et 30. jaanuaril toimunud Eesti matamängude päeval saavutas õpetaja Signe Heindla koos oma õpilastega 3.c klassist vabariigis 3. klasside arvestuses 2. koha. 

Matamängude päeva korraldab idufirma 99math, kes loodab populariseerida matemaatikat ja muuta selle haaravamaks laiemale publikule. 

Teksti ja meemi autor: Mart Kimmel, Pärnu Rääma Põhikooli haridustehnoloog 

„Elu(s) eeskuju“ on 7.–12. klassi õpilastele suunatud projekt, kus tuntud tegijad tutvustavad noortele oma ametit ja olulisi raamatuid nende elus.

Pakume noortele positiivseid eeskujusid, võimalust kaasa rääkida ja arutleda edasiõppimise ja karjäärivalikutega seotud teemadel, nõuandeid elukutse ja töökoha valimisel.

Kolmapäeval, 8. mail kell 12.00 kohtub Tallinna Keskraamatukogus (Estonia pst 8) noortega TLÜ teadur ja bändi Herald kitarrist Egert Vandel.

Ta räägib teemal „Järved – veepeegel minevikku“. Juttu tuleb paleouuringutest ja sellest, kuidas käib mineviku (keskkonna)muutuste uurimine läbi loodusesse salvestunud informatsiooni?

Sarja läbiviimist toetab Hasartmängumaksu Nõukogu.

Osavõtt on tasuta.

Lisainfo ja registreerimine: noorte@tln.lib.ee ja 683 0914.

18. aprillil toimub töötuba "Chromebook ja Windows - mida ja miks koolile valida?"

Koolitusel saab ülevaate, millisetel juhtudel on mõistlik valida koolile Windows operatsioonisüsteemiga arvuti ja millisel Chromebook. Koolitusel osalejad saavad tutvuda ja lahendada lihtsamaid ülesandeid Chromebookide tsentraalseks haldamiseks. Täpsem info ja registreerimine siin!

24. aprillil toimub töötuba "Tuleviku klassiruumi loomine". 

Koolituse sisu on tuleviku klassiruumi kontseptsiooni tutvustus ja erinevate õpitsoonide rakendamine klassiruumis, mis toetavad nüüdisaegset õpikäsitust.

29. aprillil toimub töötuba "Virtuaalreaalsus koolis".

Töötuba annab võimaluse osalejatel proovida erinevaid õppetöö rikastamise võimalusi virtuaal- ja liitreaalsuse kasutamise abil, et saada ülevaade, milliseid vahendeid ning sisu on võimalik koolis kasutada.

15. mail toimub töötuba "Teaduslaborid - käed külge!"

Töötuba võimaldab proovida õppetöö rikastamise võimalusi Globisens teaduslaborite abil, et saada ülevaade vahendite kasutamisest loodusainete valdkonna tundides ja luua õpilasele lisavõimalusi uurimuslikuks õppeks. Täpsem info ja registreerimine siin!

Foto: Unsplash, STEMshare NSW 

Samal teemal:

• Koolid ja lasteaiad saavad ligi 300 000 eurot toetust tehnoloogiaseadmete ostuks
• Koolidesse tehno-restart!