Koolielu: Uudised

Ettevõtlusõpe - ilma enam ei saa ehk kadunud sokkide lugu

Madli Leikop — Fri, 15 Mar 2019 11:57:20 +0200

SA Innove üldhariduse ettevõtlusõppe koordinaator Erika Veide kirjutab, et kui meil ka õnnestub elus teatud valdkondi vältida, siis majandusest ja ettevõtlusest meil pääsu ei ole. See on keskkond, kuhu iga laps ja noor varem või hiljem mingis rollis satub.

Elame hetkel kõige kiiremini muutuval ajal inimkonna ajaloos. Oli aegu, kui info liikus sama kiiresti kui lendas kirjatuvi või liikus postitõld. Praegu on info liikumise kiirus jõudmas järele mõttekiirusele. Info väga kiire jagamine ja kättesaadavus on osa tänapäeva elust.

Meie lapsed on seega sündinud põnevasse aega. Aega, mis on meile küll uudne, kuid ometi tahame me teha kõik selleks, et järgmine põlvkond selles ajas oma parima suudaks luua. Mis on need tänapäeva oskused, milleta me oma lapsi iseseisvasse ellu saata ei taha, ei tohi? Sellest võib tulla päris pikk nimekiri.

Mõtleme hetkeks näiteks konkurentsile. Vikipeedia andmeil on konkurents subjektide püüdlemine eesmärgi (ühise ressursi) poole olukorras, kus ühe suhteline edu tähendab teise ebaedu. Kas peame lapsi õpetama hakkama saama nii ühel kui ka teisel pool? Või kujunevad need oskused kogetu põhjal?

Ettevõtlusalaste teadmiste ja oskuste kujundamine ehk ettevõtlusõpe on üks neist tähtsatest tänapäevastest oskustest, mis tulevad kasuks igal elualal. Kui mõnikümmend aastat tagasi ei osatud koolis selliste oskuste arendamisele veel mõeldagi, siis täna peame suutma need oskused lastele elus edukalt toime tulemiseks kaasa anda.

Mida on võimalik läbi ettevõtlusõppe pakkuda?

Eesti koolides on ettevõtlusõppe aluseks haridus- ja ettevõtlusekspertidest koosneva töörühma loodud ettevõtluspädevuse mudel, mida järgides on võimalik arendada ettevõtlikkust süsteemselt.

Enesejuhtimine.Mida rohkem on inimese elus erinevaid rolle enese suhestamiseks teiste inimestega, seda edukam ja tervem ta on. Enesejuhtimise oskus ja selle pidev arendamine aitab inimesel saada rohkem ja mõjusamalt iseendaks, leida kooskõla oma rollides ning tõsta oma enesehinnangut. Ettevõtlusõpe keskendub erinevate tegevuste ja ülesannete kaudu peaasjalikult neljale aspektile: metatunnetus, emotsioonidega toimetulek, autonoomne motivatsioon ja arenguuskumus. Me sünnime oma perekonna mustritesse ja loome oma tuleviku tarvis uusi mustreid. Kaheldakse sellise inimese arukuses, kes pidevalt tehes samu tegevusi ja ka astudes samale rehale, loodab saada erinevaid tulemusi. Ometi aeg-ajalt leiame end samas olukorras ja samuti meie kasvavad noored. Inimene vajab oma mustrite keskel elades oskust ära tunda, kas need tegevused viivad mind soovitud eesmärgini. Et ka lapsed mõistaksid, et enesedistsipliin ei muud, kui üks valik. Valik selle vahel, mida ma tahan praegu ning mida ma tahan üle kõige - kui ma tahan üle kõige saada paremasse vormi, siis ahvatlev kook praegu peaks jääma söömata.

Sotsiaalsete olukordade lahendamine. Selle pädevuse juures püütakse arendada õppija algatusvõimet, suhtlemisoskust ja koostööd. Keskmisel inimesel on elus umbes kümme tuhat kontakti. Pikas plaanis sõltub inimese elukvaliteet sellest, kui pädevalt ja hästi ta nendes suhetes ja kontaktides toime on tulnud. Me kõik naudime last, kes täitsa ise ja omaalgatuslikult koristab ära toa, valmistab perele esimese õhtusöögi, liitub mõne põneva programmiga, töötab vabatahtlikuna või on muul moel tubli. Saame aru, et üles on kasvanud üks tore ja ettevõtlik inimene.

Mõni laps vajab sellel teel rohkem innustamist.Teine leiab igal nurgal kire, mis aitab teda edasi. Me oleme erinevad, kuid oleme kõik nõus, et on ülimalt raske elada, töötada ja suhelda inimesega, kellel puudub igasugune initsiatiiv. Need kogemused on rusuvad ja ka sellise inimesega kokku puutujate arengut pärssivad. Tänapäevased teadmised õppimisest ja arengust toetavad arusaama, et kõik pädevused on arendatavad. Seega ei saa ettevõtlikkusest rääkida kui ainult kaasasündinud omadusest.

Väärtust loov mõtlemine ja lahenduste leidmine.See osa keskendub kõige lihtsamalt öeldes mõtlemisoskusele. Erinevate tegevuste käigus aitame arendada loovust, probleemilahendamise oskust, kavandamist ning eetilisust ja jätkusuutlikkust. Viimase alapädevuse juures on oluline õpetada vaagima ja arutlema olukordade üle, samal ajal kasutades erinevaid väärtuspõhimõtteid (isiklikke ning ärilisi, ühiskondlikke, kultuurilisi jne).

Äriideede elluviimine, mis koosneb kolmest alapädevusest: keskkonna mõistmine, ärivõimaluste avastamine ja finantskirjaoskus. Üks müstilisemaid asju on sokkide kadumine pärast pesu. Sama müstiline on paljude jaoks iga kuu lõpus küsimus, kuhu kogu raha kadus. Rahatarkuse õppimine ja kujundamine aitab pikas perspektiivis nii palju tarbetut stressi vältida ja annab hulga eeliseid. Loomulikult arendatakse ettevõtlusõppes laiemat teadmist, kuidas majandus toimib ja milline on iga inimese mõju ja roll majandussüsteemis.

Kui meil ka õnnestub elus teatud valdkondi vältida, siis majandusest ja ettevõtlusest meil pääsu ei ole. See on keskkond, kuhu iga laps ja noor varem või pisut hiljem mingis rollis satub. Hea on anda talle kaasa parimad teadmised ja võimalused õnnestumiseks. Ma ei näe enam võimalust saata lapsi isaseisvasse ellu ilma ettevõtlikkuse ning ettevõtlusalaste teadmiste ja oskusteta. Aeg, mil elame, on kahjuks liiga kiire ja armutu, et õppida vaid külma vette visatuna oma kogemustest ja vigadest.

----------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Ettevõtlusõppe materjalid on kõigile kasutamiseks

SA Innove juhtimisel on Edu ja Tegu raames välja töötatud metoodilised ettevõtlusõppe materjalid nii põhikoolidele, gümnaasiumidele kui kutsekoolidele. Haridustee alguses on rõhk pigem ettevõtlikkusega seonduvate pädevuste arendamisel, hilisemates faasides lisanduvad ettevõtluseks ja tööeluks vajalikud teadmised ning oskused.

• Ettevõtluspädevuse lõiming üldhariduse õppeainetes 1.-4. kooliastmes

• Ettevõtlusõpetuse valikaine põhikoolile (3. aste)

• Ettevõtlusõpetuse valikaine gümnaasiumile (4. aste)

• Ettevõtlusõppe baasmoodulid 2.-5. taseme kutseõppele

• Ettevõtlusõppe spetsialiseeritud moodulid 4. ja 5. taseme kutseõppele

Kõigi moodulite ja ainekavade ligipääsud ning muud abistavad materjalid (videod tundides kasutamiseks, ettevõtete ja koolide koostöö heade praktikate kogumik, koolide kogemuslood jms) on leitavad ettevõtlusõppe programmi kodulehel https://ettevõtlusõpe.ee/metoodika/.

Erika Veide,SA Innove üldhariduse ettevõtlusõppe koordinaator

Lugu ilmus esmakordselt SA Innove blogis 27. veebruaril

Foto: Koolielu arhiiv

Koolid ja lasteaiad saavad ligi 300 000 eurot toetust tehnoloogiaseadmete ostuks

Madli Leikop — Fri, 15 Mar 2019 11:26:46 +0200

Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus avab 2019. aasta ProgeTiigri programmi seadmete taotlusvooru. Taotluste esitamise tähtaeg on 23. aprill.

Juba kuuendat korda korraldatava taotlusvooru raames saavad kõik koolid ja lasteaiad toetust tehnoloogiaseadmete, sh robootikakomplektide, 3D-printerite ja droonide ostuks. Taotluste esitamise tähtaeg on 23. aprill.

“Tehnoloogia ümbritseb meid kõikjal ja on oluline, et lastel oleks varakult võimalus arendada loogilist mõtlemist ja tehnilist taipu,” ütles HITSA programmijuht Kristi Salum. “Koolidel ja lasteaedadel on võimalik valida just neile sobivaid seadmeid, et õpetada programmeerimist, robootikat, 3D-modelleerimist jm.”

2018. aastal korraldatud ProgeTiigri seadmete taotlusvoorus said toetust 78 kooli ning 80 lasteaeda kokku 240 000 euro eest. Tänavu läheb jagamisele ühtekokku 286 000 eurot.

“Ootame, et esitatud taotlus oleks hästi läbi mõeldud. Tahame, et võimalikult suur osa õpilastest neist seadmetest kasu saaks,” lisas Kristi Salum. “Esmakordselt toetust taotlevad koolid ja lasteaiad saavad sügisel-talvel tuge ka seadmete õppetöös kasutusele võtmiseks.”

Taotluste esitamise tähtaeg on 23. aprill kell 17.

Taotlemise tingimused

Seadmete taotlusvooru rahastab Haridus- ja Teadusministeerium ning koordineerib Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus.

HITSA ProgeTiigri programmi eesmärk on tõsta õppijate tehnoloogilist kirjaoskust ja digipädevusi. Programmi tegevusi toetab Euroopa Liidu Euroopa Sotsiaalfond.

Hariduse Infotehnoloogia SA on riigi, ülikoolide ja IT-ettevõtete koostöös loodud sihtasutus, mis toetab tehnoloogiaoskuste tarka kasutamist õppetöös.

Foto: Koolielu arhiiv

Samal teemal:

Tallinna Reaalkooli gümnasistide kunstinäitus Kullo Lastegaleriis

Madli Leikop — Fri, 15 Mar 2019 10:39:42 +0200

Tallinnas Kullo Lastegaleriis on kuni 22. märtsini avatud Tallinna Reaalkooli gümnasistide kunstinäitus

Õppeaasta jooksul on õpilased katsetanud erinevate tehnikate ja teemadega, mistõttu on näitus väga mitmekülgne. Õpilased puutusid kokku nii automaatstardi, sürrealismi kui ka tänavakunstiga. Lisaks on võimalik näha, kuidas nad väljendasid enda mõtteid graafilistel lehtedel ning missugusesse fantaasiamaailma sattusid tindi ja värvidega katsetades. Boonusena on näitusel eksponeeritud ka kunstiajaloo kursuse lõputööd.

Kunstiteoste autorid: Elize Ambulte, Karl Gregor Baumann, Anette Joandi, Katri Liis Kaasik, Kaspar Kalle, Liisa Lotta Klaassen, Helin Kuldkepp, Ethel Kuusemäe, Susanna Mett, Aurora Mikk, Kristofer Mäeots, Eliizabeth Mändul, Birgit Salite, Reeli Siimar, Rebecca Tamm, Luisa Greta Vilo
Juhendaja: Maarja Kell
Graafika töötuba: Triinu Jürves
Tänavakunsti töötuba: von Bomb
Plakati autor: Kaspar Kalle

https://www.facebook.com/events/301424660549224/

Allikas: Kullo Lastegalerii info

Tallinna Mustamäe Humanitaargümnaasiumi õpilased osalesid Erasmus+ projektikohtumisel Küprosel

Madli Leikop — Tue, 12 Mar 2019 15:34:31 +0200

18.- 22.02. toimus LTTA (Learning, Teatching and Training Activities) 4. etapp Stavros Gymnasium´s Küprosel koos partnerkoolidega Portugalist, Poolast, Hollandist ja Kreekast. Kohtumisest võttis osa Sofia Odegova 9.a klassist ning kaks õpetajat – Merle Pähn ja Irina Belokurova.

Kohtumise eesmärk oli süvendada õpilaste teadmisi pagulastega seotud probleemide kohta Küprosel ja kogu maailmas, panna neid kriitiliselt mõtlema, analüüsima ja järeldusi tegema, muutma nende stereotüüpe, arendada õpilastevahelist koostööd koos keeleõppega.

Eesmärgi saavutamiseks valmistas iga riik kodutööna ette muinasjutu koos illustratsioonidega pagulaslaste poolt kirjutatud jutustuste põhjal „Monologues across the Agean Sea. The journey and dreams of unaccompanied refugee children”, mida kohtumisel tutvustati teistele. Lisaks muinasjutule tegid meie kooli õpilased ka pagulasteemalise animafilmi (https://youtu.be/5nCTOKlRPmE). Toimus kunsti töötuba, kus joonistati paaristööna lõuendile pagulasteemalisi pilte kollaaži jaoks. Õpilastele esines ametnik, kes rääkis pagulasprobleemidest Küprosel ja kogu maailmas. Kohtumise käigus said õpilased avaldada oma arvamust ning esitada küsimusi ja anda tagasisidet.

Paralleelselt õpilaste töötubadega toimus õpetajatel töine arutelu projektitegevusega seotud teemadel. Projektijuhid Kreekast tutvustasid ülesannet viimaseks kohtumiseks Kreekas (näidend) ning täpsustati jooksvaid küsimusi.

Vastuvõttev riik oli kohtumise põhjalikult ette valmistanud. Töine osa oli põimitud huvitava kultuuriprogrammiga – Larnaka, Limassoli ja Kakopetria ajalooliste vaatamisväärsustega tutvumine ning linnaekskursioon Nikosia vanalinnas.

Projektikohtumise viimasel päeval tutvustasid kohaliku kooli õpilased rahvuslikke sportmänge, milles said osaleda nii külalisõpilased kui ka õpetajad.

Kohtumine oli töine ja huvitav.

Projekti rahastab Euroopa Liidu programm Erasmus+.

Artikli autor on Merle Pähn Tallinna Mustamäe Humanitaargümnaasiumist

Samal teemal:

Õpime taas koos!

Madli Leikop — Tue, 12 Mar 2019 14:15:16 +0200

Uus saade taskuhäälingult "Õpime koos": 1994. aastal kristlastest lapsevanemate algatusel loodud koduõppest on tänaseks välja kasvanud Tammelinnas tegutsev Tartu Kristlik Põhikool.

Kooli iseloomustavad lapsesõbralik õpikeskkond ja kristlik ellusuhtumine. Vestleme direktor Tom Uiga ning arendus- ja õppejuht Julia Uigaga kooli eripärast ja nende esimesest juhtimisaastast.

Tartu Kristlik Põhikool http://www.tkp.ee/

"Õpime koos"

Instagram https://www.instagram.com/opimekoos

Facebook https://www.facebook.com/opimekoos

SoundCloud goo.gl/8M5rba

YouTube https://www.youtube.com/watch?v=9gvvFxCZ14A

Podcastid https://podcastid.ee/taskuhaalingud/haridus/opime-koos/

Saatejuhid ja "Õpime koos" idee autorid on klassiõpetajad Karin Tõevere ja Signe Varendi. "Õpime koos" on haridusteemaline taskuhääling, kus hariduselu praktikud ja visionäärid jagavad kuulajatele oma teadmisi, kogemusi ja ideid eesmärgiga pakkuda lihtsat ja mugavat võimalust õppimiseks ja inspireerumiseks.

Üldhariduskoolid on oodatud kandideerima tiitlile „Aasta kool“

Madli Leikop — Tue, 12 Mar 2019 13:48:24 +0200

Innove ning Haridus- ja Teadusministeerium koostöös ERRiga ootavad kõiki Eesti koole osalema konkursil „Aasta kool 2019“. Osalemiseks on vaja ette valmistada kuni kaheminutiline video, saata illustreerivaid pilte ja kirjutada lühike kaaskiri.

„Konkurss annab võimaluse tuua esile Eesti koolide huvitavaid omadusi – teistmoodi õpikeskkonda, põnevaid õpetajaid, aktiivseid õpilasi, meeldivat suhtluskeskkonda ja muud, mida koolipere oluliseks peab,“ ütles SA Innove õpetajaameti mainekujunduse peaspetsilist Silvia Uus ning lisas: „Konkursi kõige olulisem märksõna on meeskonnatöö. Projekt annab võimaluse kaasata kogu koolipere ja tegutseda meeskonnana ühise eesmärgi nimel.“

Eelmise aasta võitjakooli, Tallinna 32. Keskkooli endine õpilane Johan Pastarus ütles „Terevisioonis“, et konkursil osalemine on eelkõige lõbu, aga kindlasti ka tohutu töö. „Minule jääb eredalt meelde, kuidas meie direktor Merigan karika üles tõstis – see kõik on ju tema töö vili. Tema saab ennast nimetada aasta kooli direktoriks. See tähendab ka meile palju - on uhke tunne, kui saad öelda, et käisid aasta koolis,“ lisas Pastarus.

Innove peaspetsilist Silvia Uus julgustab kõiki koole enda kandidatuuri esitama: „Nagu eelmisel aastal nägime, saab ülesandele läheneda väga mitme nurga alt ja määravaks võib osutuda just teistest erinemine ja loominguline lähenemine.“

Koolide tutvustusi ootab Innove kuni 18. aprillini e-posti aadressil aastakool@innove.ee.

„Aasta kool 2019“ selgub žürii ja rahvahääletuse punktide tulemusena. 31. mail läheb ETV saade „Terevisioon“ eetrisse võitjakoolist.

Lisainformatsiooni konkursi kohta leiab Innove kodulehelt.

„Aasta kool 2019“ on Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt välja kuulutatud aasta õpetaja konkursi üks kategooriatest. Konkursi eesmärk on esile tõsta haridustöötajaid ja hariduse toetajaid. Hariduspreemiad ja haridustöötaja elutööpreemia antakse üle sügisesel aasta õpetaja galal.

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv

Samal teemal:

Väikeste kodu-uurijate konkursile laekus 70 tööd

Madli Leikop — Mon, 11 Mar 2019 13:19:17 +0200

Eesti Lugemisühingu projektijuhid Eve Krais, Heli Prii ja Tiina Kivimäe annavad teada, et üheksandale 3.- 6. klasside õpilaste kodu-uurimistööde võistlusele „Naer on terviseks” saabus 70 tööd.

Korraldajad tänavad kõiki juhendajad ning väikeseid kodu-uurijaid üle Eesti.

Millises paigas see kõige suurema huumorimeelega rahvas elab, selgub septembrikuus Paides toimuval tänupäeval. Võistlust aitavad korraldada Eesti Lugemisühing ja Järvamaa Muuseum.

Allikas: korraldajate info. Foto: Koolielu arhiiv

Samal teemal:

Ettevõtete ja koolide koostöö heade praktikate kogumik annab inspiratsiooni õpetamiseks

Madli Leikop — Mon, 11 Mar 2019 11:43:28 +0200

Valminud on ettevõtete ja koolide koostöö heade praktikate kogumik, kus on näiteid koolide ja ettevõtete koostöövormidest kõikidelt haridustasemetelt. Mõeldud on nii üldharidus-, kutse- kui kõrgkoolidele.

Koostöös sünnivad tulevikutegijad ehk ettevõtjate kaasamisega on nii õppimine kui õpetamine huvitav, eluline ja praktiline. Kindlasti tasub üldhariduskoolidel uurida ka kõrgkoolide ja kutsekoolide tegemisi ning vastupidi, sest kõiki ideid saab vastavalt vajadusele kohandada, täiendada, lõimida, enda ideedega siduda.

Ettevõtlusõppe programmi Edu ja Tegu ning Eesti Kaubandus-Tööstuskoja koostatud kogumikku saab lugeda siit: https://issuu.com/liinapissarev/docs/ettev_tete_ja_koolide_koost___heade

Allalaadimiseks on kogumik olemas ettevõtlusõppe programmi kodulehel: https://ettevõtlusõpe.ee/ettevotete-ja-koolide-koostoo-hea…/

Kogumikule on oodata järge, sest häid näiteid on palju ja kindlasti tekib juurde.

Rakvere Põhikooli ja kaupluse Sõbralt Sõbrale koostööprojekti raames lõimiti mitut õppeainet

Ettevõtete ja koolide koostöö soodustamiseks toimuvad kaks korda aastas seminarid, mille kohta saab infot ettevõtlusõppe programmi koolituskalendrist (www.ettevõtlusõpe.ee/koolitused) ning ettevõtlusõppe programmi Facebookist (https://www.facebook.com/ettevotlusope/). Esimene toimub juba kevadel ning annab koolidele ja ettevõtjatele võimaluse kontakte vahetada ning üheskoos koostööideid genereerida.

Allikasja foto: programm Edu ja Tegu

Samal teemal:

Koolidesse tehno-restart!

Madli Leikop — Thu, 07 Mar 2019 13:33:24 +0200

Heli Aru-Chabilan vastas Äripäeva küsimusele, miks tehnoloogiauuendused Eesti koolidesse kiiremini ei jõua. "Ma arvan, et Eesti õpetaja tehnoloogia kasutusoskuse teel on kõige suurem takistus mõtteviis. Liiga palju kardetakse eksida," sõnas Aru-Chabilan.

Eesti kool on autonoomne ja paraku tuleb tunnistada, et väga head pilti õpetajate digipädevuste olukorrast meil pole. HITSA-s alustas eelmisel aastal Kristi Vinter-Nemvaltsi juhtimisel töörühm, mille fookuses ongi just õpetajate digipädevusmudel ja rakenduskava, kuidas taset tõsta.

Suurt tungi õpetajaametisse Eestis pole, mistõttu tulebki mõelda rohkem alt-üles poliitikalahenduste peale. Kooli arengu eest vastutab ikkagi kooli juht ja pidaja ning neil tuleb nõuda ja teisalt ka toetada. Usun, et parimate praktikate jagamine, õnnestumiste JA ebaõnnestumiste väljatoomine on see, mis inspireerib. Aga koolis peavad ikkagi olema kokkulepped, kuidas laste digipädevus saavutatakse: kui palju nõutakse õpetajatelt endilt ja kui suures osas lahendatakse see muul viisil. Näiteks GAG-is on õpetajate toeks olemas nii juhendid kui ka it-õpilased st kõike ei peagi õpetaja ise oskama. Ma arvan, et Eesti õpetaja tehnoloogia kasutusoskuse teel on kõige suurem takistus mõtteviis. Liiga palju kardetakse eksida. Aga uurimise ja avastamiseta ja sellega kaasas käivate vigadeta siin ei saa.

Aga tõsi on ka see, et ka HITSA-s peame leidma rohkem häid lugusid, mida jagada. Tooma esile, miks ilma tehnoloogiata enam ei saa. Näiteks soovitan kõigil õpetajatel tutvuda meie uue tehnoloogiakompassiga, kust leiab palju näiteid tehnoloogiast just kooli kontekstis.

Ekspertide hinnangul pole 65% neist töökohtadest, kus tänased noored tööle hakkavad, veel olemaski. Tehnoloogia mängib elus suurt osa ja parem on lapsed selleks ette valmistada! Raport aitab loodetavasti kaasa sellele, et tehnoloogiline innovatsioon kiiremini koolidesse jõuaks. Praegune õppekavade arendamise protsess on selleks liiga pikk – uuenduste õppetöösse jõudmine võib võtta aega kuni 10 aastat.

Lugu ilmus esmakordselt Äripäevas 27. veebruaril

Foto: Koolielu arhiiv

Samal teemal:

Üleilma eesti keele õpetajad kohtuvad Helsingis

Madli Leikop — Thu, 07 Mar 2019 11:11:24 +0200

Neljapäevast, 6. märtsist kuni pühapäevani toimub Helsingis üleilmne eesti keele õpetajate kohtumine. Kokku tuleb ligikaudu sada õpetajat üheksast välisriigist, et kogemusi vahetades ja teadmisi täiendades tähistada lähenevat emakeelepäeva.

Haridus- ja Teadusministeeriumi keeleosakonna nõunik Andero Adamson märkis, et õpetajatel, koolidel ja seltsidel on väga tähtis roll eesti keele oskuse vajaduse teadvustamisel ja võimaluste tutvustamisel võõrsil elavatele Eesti päritolu peredele. „Selline kohtumine on hea võimalus õpetajatel omavahel kogemusi vahetada ja kohapealsete eesti keele õppe võimalustega tutvuda,“ ütles Adamson. „Eesti keele oskus on üks peamisi eeldusi Eestisse tagasipöördumisel, õpingute jätkamisel Eesti haridussüsteemis ning üldse Eestis tegutsemisel.“

Üleilmsele eesti keele õpetajate kohtumisele tulevad nii kogenud pedagoogid kui ka agarad lapsevanemad, kes on loonud lasteringe ja mängukoole, et säilitada oma lastel eesti keele oskus välismaal elades.

Kohtumise raames külastatakse lasteaia- ja koolitunde Helsingis, Vantaas ja Espoos. Ettekannetega esinevad Eesti Keele Instituudi vanemkeelekorraldaja Maire Raadik, Helsingi Ülikooli eesti keele lektor Helen Plado ja professor Martin Ehala ning Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi vanemteadur Marju Kõivupuu. Mõtteid, kuidas noortes keelehuvi tekitada, annavad Keeleinspektsiooni peadirektor ja lastekirjanik Ilmar Tomusk ning Säutsupääsuke ja kalamburist Keiti Vilms. Samuti autasustatakse välismaal elavate eestikeelsete laste kirjutamisvõistluse „Minu maailm“ parimaid. Õpetajate kohtumise lõpetab ideepäev Eesti Majas, kus toimub arutelu, kuidas motiveerida võõrsil elavaid peresid eesti keele ja kultuuriga tegelema.

Emakeelepäeva kohtumiste tava sai väliseesti õpetajate hulgas alguse kümme aastat tagasi. Kokku on saadud Saksamaal, Luksemburgis, Belgias, Rootsis ja Hollandis. Mullu, Eesti Vabariigi juubeliaastal tähistasid õpetajad emakeelepäeva Eestis.

Praegu õpib välismaal eesti keelt ligikaudu neli tuhat last. Eesti keelt õpetatakse 80 õpetuskohas: üldhariduskoolides, pühapäevakoolides, seltsides ja lasteaedades.

Eestist lähetatud õpetajad töötavad Luksemburgis, Brüsselis, Riias, Petseris ja Ülem-Suetukis. Eesti keele õpet välismaal toetab Haridus- ja Teadusministeerium rahvuskaaslaste programmi raames, haridustegevusi aitab ellu viia Eesti Instituut.

Taustainfo eestlastest ja eesti keele õppest välismaal: https://www.hm.ee/et/tegevused/eestlased-valismaal

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Unsplash, Lonely Planet

Samal teemal: