Turvalise interneti päeva tähistavad ka 28 Euroopa Liidu liikmesriiki ja seda juba 16. korda. Turvalise interneti päeva iga-aastane tähistamine on suunatud inimeste teadlikkuse tõstmisele interneti turvalisest ja paremast kasutamisest. Igaühel on õigus kasutada tehnoloogiat, aga seda tuleb teha vastutustundlikult, lugupidavalt, kriitiliselt ja loovalt. Kampaania eesmärk on jõuda laste ja noorteni, vanemate ja hooldajateni, õpetajate, haridustöötajate ja sotsiaaltöötajateni, ettevõtjateni, otsustajate ja poliitikuteni, et julgustada kõiki osalema parema interneti loomisel. See võimaldab igal inimesel kasutada parimal moel uue tehnoloogia võimalusi sõltumata nende vanusest, etnilisest kuuluvusest, usutunnistusest või soost.

Eestis on projekti “Targalt internetis” meeskond koostanud kogumiku, millest õpetajad ja huviringide juhendajad leiavad temaatilisi teavitusmaterjale koos soovitustega selle päeva tähistamiseks. Vaata lisa: "Soovitused õpetajale turvalise interneti päeva tähistamiseks".

Kõik on oodatud ka oma üritusest teada andma veebilehel www.targaltinternetis.ee. Hariduse Infotehnoloogia SA on projekti Targalt intrenetis üks partneritest.

Üle maailma hõlmavad turvalise interneti päeva sündmused järgmist: pressikonverentsid, üritused koolides, ettevõtted panustavad internetiohutusse, avaldatakse uusi veebipõhiseid materjale online-ohutuse kohta. 

Euroopa koolivõrgustiku digitaalse kodakondsuse programmi juht, Insafe'i võrgustiku koordinaator Hans Martens: „Aasta-aastalt on turvalisema interneti päev kasvanud kogu maailmas toimuvate online-turvaürituste nurgakiviks ja kuigi seda tähistatakse ainult ühel päeval aastas, siis selle sõnumeid ja ressursse tuleks rakendada iga päev. Tuginedes eelmise aasta kampaania edule ja mitmesugustele SaferInternet4EU algatustele, julgustan kõiki kasutama selle aasta teemat läbiva mõttena iga sidusrühma jaoks, et lastel ja noortel oleks iga päev kasutada turvalisem internet."

Mida saate õpetajatena teha? Saate aidata luua paremat internetti, arendades  oma õpilaste digitaalset kirjaoskust ja kriitilise mõtlemise oskust, mis võimaldab neil paremini võrgumaailmas liikuda. Andke neile võimalus luua online-sisu, teha valikuid internetis ja mis kõige tähtsam, saate oma käitumisega luua õpilastele ja õpilastele positiivse online-käitumise näite. 

Vaadake üle ka kooli, klassi või oma isiklikud sotsiaalmeedia kontod, kuidas võiks seal kajastuda turvalise interneti päev. 

Allikas: European Schoolneti koduleht

Foto: Unsplash, rawpixel

Samal teemal:

• eConfidence uuring: haridusliku eesmärgiga arvutimängud võivad positiivselt mõjutada õpilaste käitumisharjumusi
• Toimus meemivõistlus "Nutisõltuvus"
• Internet, kas komm või pomm

Tavapäraselt kaasnevad filmiga ka õppematerjalid ning seansile eelneb lühike tutvustus eksperdi poolt. 

Filmi tutvustus:  

Sünge ja nõiduslik film Ghana prügimäest, kus käideldakse läänest toodud elektroonikajäätmeid. Tööliste endi jutustatud lood jäävad vaatajale kauaks meelde.

Igal aastal veetakse üle 250 000 tonni elektroonikajäätmeid Ghanasse, kus neid käideldakse peaaegu apokalüptilistes tingimustes. Tuhanded lapsed ja täiskasvanud lammutavad silmapiirini ulatuval prügimäel monitore, telefone ja sülearvuteid, teised aga sulatavad lõkke kohal kaablitest vaske välja. „Tere tulemast Soodomasse“ (see on ka filmis kõlava räpplaulu pealkiri) viib meid otse selle sünge sündmuskoha südamesse. Just töölised ise tutvustavad meile Soodomat, kirjeldades oma sõnade ja omapäraste liigutustega põrgulikke elutingimusi. Austria režissöörid Florian Weigensamer ja Christian Krönes on loonud filmi, mis ühest küljest kujutab peaaegu ajatut apokalüpsist, kuid teisalt õhutab meid kindlasti muutma midagi nüüd ja kohe. Ajastul, mil digitaalse tehnika areng tõotab üha mugavamat ja muretumat elu, jääb meil märkamata see, millisel hulgal lääneriigid e-jäätmeid arengumaadesse ladustavad.

Filmi treiler:

https://www.kinosoprus.ee/et/movie/klassiga-kinno-tere-tulemast-soodomasse 

Antud dokumentaalfilm sobib eelkõige põhikooli lõpuklassidele ning gümnaasiumiastme õpilastele. Kooligruppide registreerimine toimub meili teel - kool@kinosoprus.ee . Pilet õpilastele 3 eurot, gruppi saatvatele õpetajatele on kinokülastus tasuta. 

Lisaks oodatakse gümnaasiumiõpilasi vaatama suureks kasvamise rulafilmi "Skate Kitchen". Film jõuab ekraanile koostöös Simple Sessioni festivaliga ning filmi juurde oleme valmistanud ka õppematerjalid, mis aitavad filmi analüüsida. Lisainfo ja registreerimine kadri@kinosoprus.ee .

Allikas: kino Sõprus info

Tulemused praegu üleval kolme vahendi kohta: Globisens Labdisc: Biokeemia; Bare Conductive elektrit juhtiv värv; Matatalab. Tutvu videotega, arvamustega, kasutusjuhistega jpm siin! 

Foto: Koolielu arhiiv

Uute ainekavade väljatöötamisel soovisid kaasa lüüa kümme Eesti kooli. Sealsed õpetajad ja õpilased saavad võimaluse kasutada esimestena uusi valikkursusi, milleks on programmeerimine, tarkvaraarendus, kasutajakeskne disain ja prototüüpimine, digiteenused, tarkvara analüüs ja testimine. Õpilastel on pärast kursuste läbimist võimalik omandatud teadmisi ja oskusi meeskonnatööna rakendada.

Projektis osalevate õpetajate ja õpilaste kogemus on ainekava loojatele väga väärtuslik - saadud hinnangute põhjal täiendatakse õppematerjale ja sügisel saab IKT süvaõppega alustada juba terve rida uusi koole. 

Gümnaasiumi informaatika uute valikkursuste loomises osalevad piloteerijatena Saaremaa Ühisgümnaasium, Rocca al Mare Kool, Iisaku Gümnaasium, Tallinna Järveotsa Gümnaasium, Jõhvi Gümnaasium, Pärnu Koidula Gümnaasium, Pärnu Ühisgümnaasium, Tartu Tamme Gümnaasium, Tartu Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasium, Tallinna Ehituskool.

Samal teemal:

• Tulekul on informaatika õpetamise konverents
• HITSA alustab koostöös kõrgkoolide ja ettevõtjatega uut haridusuuendajate arenguprogrammi

Autor: Mart Kimmel, Pärnu Rääma Põhikool
 

Mis on reeglid?
1. Osalema ootame: 4.-12. klasside õpilasi.
2. Meem on eestikeelne.
3. Võistlusele esitab tööd õpetaja. 
4. Meemi juures on kooli nimi, õpilase nimi või alias ja klass/vanus ning juhendaja nimi ja e-mail. 
5. Võistluse toimumisaeg 1. - 14.veebruar 2019. 

Kuhu meemid üles laadida?
Meemid lae üles Padleti seinale, millele pääsed ligi SIIT.
Kontakt: birgy.lorenz@ttu.ee

Mida tehakse meemidega?
Võistlustöid kasutatakse meeme puudutava teadustöö tegemisel, huvitavaid meeme kindlasti hakkab kasutama terve maailm! Kõikide osalejate vahel loositakse välja toetajate auhinnad veebruari lõpus. 

Kuidas mõte alguse sai?
Pärnu Rääma Põhikool korraldas novembris meemivõistluse teemal “Nutisõltuvus”. 
Võistluse eesmärk oli meemide maailma kaudu kajastada nutisõltuvuse mõju inimkonnale. Meem on enamasti humoorikas pilt, millega kajastatakse lõbusas võtmes mõnda olukorda ühiskonnas.

Kus meeme teha?
1. Keskkonnas Makeameme.org
2. Keskkonnas Imgflip

Autor: Marta Schönberg, Pärnu Rääma Põhikool

Autor: Keriti Jugala, Pärnu Rääma Põhikool 

Teksti autor: Mart Kimmel, Pärnu Rääma Põhikooli haridustehnoloog

Samal teemal:

• Toimus meemivõistlus "Nutisõltuvus"
• eTwinningu suvekoolis tehti meeme

Ümarlaual arutlevad Rein Veidemann Tammsaare ja Vilde Sõprade Seltsist, Anu Kell Eesti Emakeeleõpetajate Seltsist, Ivika Hein Miina Härma Gümnaasiumist, Anneli Kõvamees Tallinna Ülikoolist, Jaanus Kõuts Lääne Maakonna Keskraamatukogust ning Mihkel Rebane Haridus- ja Teadusministeeriumist. Ümarlauda modereerib Maarja Vaino Tallinna Kirjanduskeskusest. Vestluse juhatab väikese sõnavõtuga sisse kirjandusloolane, ajakirja Looming peatoimetaja asetäitja Toomas Haug.

"Ümarlaua on ajendanud mure selle pärast, et eesti laste teadmised eesti kirjandusest on aina kehvemad," lausus ümarlaua üks korraldajaid, Tammsaare ja Vilde Sõprade Seltsi juhatuse esimees Rein Veidemann. "Eesti kirjandus on rahvusliku identiteedi üks alustalasid. Järjepidevus katkeb, kui meil ei ole millestki ühisest rääkida isekeskis ega midagi ühist edasi anda, et oleks põlvkondade vahel loomulik side."

Ka emakeeleõpetajad on aastaid tähelepanu juhtinud sellele, et eesti keele ja kirjanduse korralikuks õpetamiseks on liiga vähe tunde. "Õpetajad ei jõua eesti kirjanduse ajalugu läbi võtta, pealegi on Eesti koolides kehtiv ainekava gümnaasiumis üles ehitatud kursusepõhiselt ning eraldi kursust "Eesti kirjandus" ainekavas ei olegi," sõnas Emakeeleõpetajate Seltsi juhatuse liige Anu Kell.

 Murelikud on ka raamatukogutöötajad, kes näevad, kuidas raamatud õpilasest kaugemale viiakse. "Kooliraamatukogude kaotamine või keldrinurka taandamine vähendab lugemist. Head raamatud peavad olema õpilase käeulatuses," märkis Jaanus Kõuts Lääne Maakonna Keskraamatukogu lasteosakonna juhataja.

Ümarlaua idee ühe algataja Maarja Vaino sõnul on olukord eesti kirjanduse õpetamisega kehv, sellega ei ole rahul paljud õpetajad ega ka lapsevanemad. "Näib justkui iseenesestmõistetav, et eesti keel ja eesti kirjandus on eesti koolis üks tähtsamaid aineid. Tegelikkuses aga näeme nende ainete vähest väärtustamist ja kahanemist õppekavas. Ümarlauaga tahame teema laiema avalikkuse ette tuua, et saavutada muudatust."

Ümarlauda korraldavad Eesti Rahvusraamatukogu, Eesti Emakeeleõpetajate Selts, Tallinna Kirjanduskeskus ning Tammsaare ja Vilde Sõprade Selts.

Üritus toimub Rahvusraamtukogu Milleri salongis kolmapäeval, 30. jaanuaril kell 15.00. Olete oodatud kuulama ja kaasa rääkima! Ümalaud on tasuta, osalemiseks palume registreeruda: goo.gl/uqpptf.

Allikas: Rahvusraamatukogu pressiteade

Lisaks veel Inga Kõue Startup Estoniast ja Laura Kalda Heateo Sihtasutuse haridusfondist. Jutud venisid plaanitust pikemaks: Eesti haridus on kõigile südamelähedane teema ja tahtmine midagi selle heaks ära teha on suur. 

Noppeid esinemistest: 

Tulevikus on iga ala tehnoloogia-ala. Ja igaüks meist saab midagi suurt ära teha! (Martin Villig, Taxify) 

Edukas saab olla vaid see ettevõte, kus töötajad on õnnelikud. (Jaan Pillesaar, Helmes)

Maailma haridusest on digitaliseeritud vaid 2% - see tähendab, et see ala on veel täiesti optimeerimata ning tööd seisab ees palju. (Märt Aro, DreamApply)

Eestis on haridusala startupiga alustada väga hea. Eesti haridus ja Eesti tehnoloogia on maailmas väga kõrges hinnas. (Kadri Tuisk, ClanBeat)

HITSA arenguprogramm EHE (Eesti haridusinnovatsiooni edendajad) on mõeldud õpetajatele ja õppejõududele ning pakub neile tipptegijate koolitusi ja toetust oma innovatiivsete ideede elluviimisel.  

Fotod: HITSA

Samal teemal:

• HITSA alustas haridusuuenduse piloteerimisprogrammi tulemuste avalikustamist

41. "Õpime Koos" saates räägitakse rahvusvaheliselt tunnustatud IB-õppest, mille alusel saab õppida seitsmes Tallinna ja Tartu koolis. Saatekülaline Irja Toots, Miina Härma Gümnaasiumi vilistlane ja endine rahvusvahelise õppe õppejuht, toob välja erinevused IB-õppe ja riikliku õppekava vahel.

Kuula saadet SoundCloudis https://goo.gl/UcVQPJ või YouTube'is https://goo.gl/mY51co.

Mis on "Õpime koos" ja kes seda teevad, loe lähemalt Koolielu artiklist "Õpime koos ja muudame mõtteviisi". 

Oodi vormiks võib olla kõne, räpp, luuletus või luulekava, laul, reklaam, filmiklipp, Eesti tunnuslause, disainitud ese vm. Žanripiirangud puuduvad, peaasi, et tegu on noorte omaloominguga.

UNESCO on 2019. aasta kuulutanud põliskeelte aastaks, Eestis on 2019. aasta kuulutatud eesti keele aastaks. „Sellest tuleneb ka üleskutse noortele mõelda eesti keele väiksusele ja suurusele, erilisusele maailma keelte seas, eesti keele rollile aina ingliskeelsemaks muutuvas maailmas, väärtustada oma keelt, hoida oma juuri,“ märkis Haridus- ja Teadusministeeriumi keeleosakonna peaekspert Riina Koolmeister. 

Konkurss toimub kahes voorus.

14. märtsiks tuleb esitada kuni 10-minutiline video omaloomingulisest tööst ning jagada video linki Google Drive´is aadressil ood@poltsamaa.edu.ee. Videole tuleb lisada kirjalikult vormistatud tekst, mis sisaldab töö pealkirja, selgitust, lugu või põhjendust, miks ja kuidas selle tööga eesti keelt ülistatakse. Kindlasti tuleb lisada autori(te) nimi/nimed, vanus, kool, juhendaja(d). Saadetud tööde hulgast valib žürii 18. aprilliks lõppvooru pääsejad.

Žürii otsusel edasi pääsenutega võetakse ühendust hiljemalt 22. aprillil. Lõppvooru valitud tööde autorid saavad võimaluse esitleda oma loomingut žüriile ja publikule 9. mail Põltsamaa Ühisgümnaasiumis.

Parimaid töid autasustatakse, auhinnafond on 2000 eurot. Parimatest töödest valmib ka kogumik „Ood eesti keelele“.

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv

Olukorras, kus globaalsete probleemide ulatus on rängem kui kunagi varem ja nende mõju näeme juba lähiaastatel, on haridus üks olulisemaid teemasid, mis aitab taasluua kestlikku maailma.

Arengukoostöö Ümarlaua maailmahariduse ekspert Agne Kuimeti sõnul vajavad nii Eesti kui maailm elu edendamiseks võimalikult hästi haritud elanikke. “Haritus ei tähenda vaid koolis käidud aastaid, vaid kodaniku- ja maailmaharidust mudilase-east vanaduspõlveni.” 

Sageli kasutatakse kodaniku- ja maailmaharidust sünonüümidena, ometi on nende sisu väga erinev. Kodanikuharidus toetab oskuste, teadmiste ja väärtushinnangute kaudu vastutustundlikku ühiskonnaelus osalemist. See inimene oskab oma elu juhtida, ühiskonnaelu mõjutada ja otsustes kaasa rääkida - ta toimib demokraatliku ühiskonna liikmena. 

Agne Kuimeti sõnul on aga maailmahariduse eesmärk mõtestada maailma kui tervikut ning mõista enda rolli laiemas pildis. “Kuidas olen mina või on minu riik osaline “liblikaefektis”?  Kuidas ülemaailmsed probleemid mõjutavad üksikisiku, kogukonna ja ühiskonna igapäevaelu? Kui inimesel on arusaamine maailmast kui tervikust, oskab ta teadlikult ja kestlikult tegutseda.”

Maailmaharidus on peamine tööriist nii globaalsete kui kohalike väljakutsete mõistmiseks ja lahendamiseks, mis annab inimestele teadmised ja oskused enda valikute kaudu maailma paremaks luua. 

See, kuidas me Eestis käitume, mida tarbime, kuidas õpetame oma lapsi, jätab esmapilgul märkamatu, kuid tegelikkuses suure jälje nii meie kui teiste riikide inimeste heaolule ja looduskeskkonnale.

Lisainfo kodanikuhariduse kohta Hea Kodaniku infoportaalis: https://heakodanik.ee/kodanikuharidus/  

Uuring maailmahariduse kohta MTÜ Mondo Maailmakooli kodulehel: http://bit.ly/2sGAfJZ 

MTÜ Arengukoostöö Ümarlaud töötab kolme eesmärgi nimel: puhas keskkond, mille saame enda lastele pärandada; õiglane ühiskond, kus hinnatakse inimest ja majandus, millest võidavad kõik. Esindame 33 Eesti vabaühendust, kes tegutsevad nende eesmärkide nimel kogu maailmas.

Allikas: Arengukoostöö Ümarlaua pressiteade. Foto: Unsplash, Ben White

Samal teemal:

• Valgas lõppes maailmahariduskuu, mis seekord lõhnas puidu järele
• Maailmakooli õppematerjalid aitavad selgitada vastutustundliku tarbimise põhimõtteid