Kevadel 2020 osalesid Digikiirendi programmis 

• Aruküla Põhikool
• Hummuli Põhikool
• Mikitamäe Kool
• Mustvee Kool
• Märjamaa Gümnaasium
• Narva-Jõesuu Kool
• Peipsi Gümnaasium
• Pikavere Mõisakool
• Riidaja Põhikool
• Saue Gümnaasium
• Sinimäe Põhikool
• Tarbja Lasteaed-Algkool
• Tsirguliina Kool
• Vajangu Põhikool
• Valgu Põhikool
• Värska Gümnaasium 

Digikiirendis on oluline, et programmis osaleb kooli kogu meeskond. Koolitused lähtuvad konkreetse kooli vajadustest, suunavad koolimeeskonda kasutama digivahendeid igapäevases õppetöös ja toetavad koolijuhti uuenduste läbiviimisel. Kooli nõustab haridustehnoloog, kes aitab näha ja kasutusele võtta kooli tehnoloogilisi võimalusi. Lõpptulemusena suureneb õpetaja enesekindlus digivahendite kasutamisel ning see on hea baas, et alustada kooli keskse digiplaani loomist.

“Sel kevadel Digikiirendi programmis osalenud koolid plaanisid tulla õppusele, kuid sattusid lahingusse,” kirjeldas Digikiirendi programmi juht Kairi Burnaševa. “On hea meel, et koolijuhid nägid seda pigem positiivsena ning kinnitasid, et nende jaoks oli see suureks toeks, et koolimeeskond just distantsõppe ajal digioskusi arendavas programmis osales.”  

Lõpuüritusel kuulati huvitavaid ettekandeid, tunnustati tublisid Digikiirendis õppinuid, koolide esindajad andsid ülevaate läbiviidud projektidest ja rääkisid edasistest plaanidest. 

Gustav Adolfi Gümnaasiumi ja HITSA haridustehnoloog Ingrid Maadvere kutsus oma ettekandes kaasa mõtlema, mida võtta sügisesse kaasa lõppenud õppeaastast ja distantsõppe kogemusest. “Te sisenesite Digikiirendi programmi ja teie jaoks saabus kohe eksamipäev. Missugused küsimused on tekkinud pärast distantsõpet? Kõigepealt – kuidas muutus õpetaja roll? Missugune on hea veebitund? Hea distantsõpe? Meil ju ei ole ees standardeid, millega võrrelda,” tõi Maadvere näiteid. 

HITSA juhatuse esimees Heli Aru-Chabilan tõi välja seitse olulisemat distantsõppe õppetundi, mis selgusid aruteludest koolijuhtidega. Need on: digivahendite (häda)vajadus lõi võimaluse õppimiseks ja muutusteks; haridustehnoloogi tugi on tähtis; õpetajate digipädevused paranesid oluliselt; õpilased said digivahendid, kuid see eeldas head koostööd kohalikul tasandil; palju erinevaid õpikeskkondi loob huvitavamaid võimalusi, aga vähem on siiski parem; ülioluline on kommunikatsioon ja süsteemne lähenemine; distantsõpe HEV-lastega eeldab paremat ettevalmistust. “Nüüd, kui õppeaasta on lõppenud, rääkige omavahel, mida ja kuidas te sügisel teha tahaksite. Ja ärge unustage HITSAt, me jätkame tegevust, saame teile abiks olla,” sõnas Heli Aru-Chabilan. 

Kiirpilk koolitusprogrammis tehtule ja vaade tulevikku

Ülevaate kõikide osalenud koolide arendusprogrammidest ning kokkuvõtted tehtust leiab siit: https://sites.google.com/view/dk2020kevad/avaleht

Aruküla Põhikooli meeskond tuli  Digikiirendi raames järeldusele, et uuel õppeaastal tuleb teha digipädevuste arendamise tegevuskava ja seda kogu õpetajaskonda kaasates ning IT-õppekava koostamise raames. Õpetajatelt kogutud arvamustest ilmnes, et uute oskuste omandamine Digikiirendis oli paljudele põnev ja digipisikuga nakatunute arv on tõusuteel. Kasvas valmisolek ja julgus rohkem digivõimalusi katsetada ja kasutusele võtta.

Hummuli Põhikool leidis, et Digikiirendi koolitus juhtus täpselt õigele hetkele - digioskusi oli kiiresti vaja täiustada ja õpitut ka kohe rakendada. Oli hea tunda, et koolitajate ja mentorite tugi ja nõuanded on igal hetkel käepärast. Koolituse poolt pakutud digilahenduste paljusus võimaldas teha kõigil oma aines sobivaid valikuid, arvestades ka laste võimekusega. Praeguseks kasutatakse hästi palju Google Drive´i keskkonda dokumentide, õppematerjalide ning küsitluste loomiseks ja GoogleMeeti suhtluseks. 

Mikitamäe Kooli kokkuvõte: Uus olukord nõudis kiiret kohanemist. Siinjuures olid suureks abiks koolipere tasakaalukus ja positiivne meel. Muutusime hetkega õppivaks organisatsiooniks. Lõime Facebooki õpetajate grupi, kus lahendasime kiirelt tekkinud argimuresid ning jagasime teadmisi ja nippe ühe või teise veebikeskkonna kasutamisel. Iganädalased infokoosolekud ja igapäevased haridustehnoloogilised nõustamised Zoomis andsid võimaluse rääkida õpetajatel oma muredest, rõõmudest, kitsaskohtadest, parimatest praktikatest ning aitasid ühtsustunnet hoida. Olukord pani õpetajad kiirendatud korras liituma erinevate e-keskkondadega ning paljud avastasid, et need pakuvad tõesti häid võimalusi. Alustasime Office 365 kasutamisega. Lõime seal suhtlusvõrgustiku, mida hakkame edaspidi rakendama peamise suhtluskanalina nii õpetajate kui õpilaste poolt ning lõimime Office 365 keskkonna erinevatesse õppeainetesse.

Saue Gümnaasium: Digikiirendi koolitustel osalemine meenutas osalejatele, kui erinevad me meeskonnas oma teadmistelt ja oskustelt oleme. Hetkekski ei tekkinud aga kahtlust meeskonna ühtsuses ja tahtmises üksteist toetada. Meeleolu hoidsid üleval nii kooliperele saadetud muusikaline tervitus, õpetajate kooli Instagrami konto üle võtmised, ühiselt loodud ja ette kantud luuletus kui õpetajate kodukontorite pildisein. Kui Digikiirendi koolitused lõppesid, siis algasid virtuaalsed õpetajatetoa kogunemised Zoomis. Igaüks andis oma panuse, kes loojana, kes kaasaelajana. Need tegevused liitsid meeskonda.

Sinimäe Põhikooli meeskond leidis, et neil oli distantsõppe alguses kaks suurt eelist – esiteks kasutasid nende õpetajad juba ennegi aktiivselt Viberi gruppe, teiseks olid nad parasjagu alustanud õppimist Digikiirendi programmis. “Meil oli algusest peale põhimõte, et me ei võta kasutusse palju uusi keskkondi, sest õpilastel on raske nendes orienteeruda. Vaikselt tuli keskkondi siiski juurde, oli õpetajaid, kes tundsid end mugavamalt Skype´i kasutades, Google Classroom ja Padlet olid samuti kasutuses. Õppeaasta lõpuks tundsime end erinevates keskkondades ja distantsõppes juba nii kindlalt, et julgesime ette võtta isegi projektinädala, mille raames tegime õpilastega GPS-kunsti,” võib lugeda Sinimäe Põhikooli kokkuvõttest.

Koolitus- ja nõustamisprogramm Digikiirendi algas augustis 2018. Pilootprojektis osales kuus kooli. 2020. aasta lõpuks on Digikiirendis hoogu juurde saanud ühtekokku 60 kooli üle Eesti.

Samal teemal: 

• HITSA Digikiirendi programmis alustas õppimist neljas grupp koolimeeskondi
• 17 kooli parandas Digikiirendi programmis oma digioskusi
• Digikiirendi mõjuks hästi igale koolile

„Koolijuht seisab oma ametis kohe silmitsi suurte väljakutsetega, mis ei jäta talle võimalust tasapisi ametisse sisse elada, vaid nõuavad kiiret reageerimist, tegutsemist ja otsustamist,“ kommenteerib Haridus- ja Teadusministeeriumi asekantsler Kristi Vinter-Nemvalts. „Alustavate koolijuhtide arenguprogramm tagab vajaliku toe nii tööks vajalike teadmiste kui tugivõrgustiku näol,“ lisab ta. 

 Tugivõrgustiku olulisust rõhutab ka Viimsi valla haridus- ja noorsootöö valdkonna abivallavanem Marju Aolaid. „Lisaks koolipidaja toetusele vajab alustav koolijuht kindlasti võrgustikku, kellega koos arutada juhtimisküsimusi, mõtiskleda haridusteemadel ning leida tuge juhiks kasvamise teekonnal.“ 

Alurenguprogrammi V lennu peatne lõpetaja Kammeri kooli direktor Kairi Kolk kinnitab, et programm on andnud palju teadmisi, julgust ja enesekindlust ning aidanud mõtestada juhi rolli. „Loeb see, mida sa õpid ja tead, järgi proovid ja edasi arendad,“ sõnab Kolk. Äärmiselt vajalik ja kasulik on tema sõnul koostöö programmist saadava tugivõrgustikuga, kellega koos avatult, innovaatiliselt ja tõenduspõhiselt oma kooli arendada ning õpilaste arengut toetada.

Ametis esmakordselt alustavatele juhtidele mõeldud programmis süvendatakse teadmisi juhirollist ja kaasaegsetest juhtimisteooriatest ning arendatakse koolijuhi tööks vajalikke kriitilisi oskusi. Õpiteekond viib erinevatesse koolidesse Eestis ja välismaal ning sellel pakuvad tuge kogenud koolijuhist mentor, coach ja professionaalsed koolitajad.

Kandideerimiseks peab direktoril olema kehtiv tööleping, ametis võib ta olla olnud kuni 12 kuud. Programm algab augustis ja kestab 2021. aasta juunini. Tegemist on arenguprogrammi VI lennuga.

Sel aastal valitakse programmi kuni 18 koolijuhti. 
Lisainfo: Haridus- ja Teadusministeeriumi veebist.
Kandideerimistähtaeg: 31. juuli 

Alustavate koolijuhtide programm on Haridus- ja Teadusministeeriumi algatus, mida viiakse ellu koos SA Innovega Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest. 

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Photo by Brooke Cagle on Unsplash

Samal teemal:

• Haridus- ja Teadusministeerium kutsub koolijuhte kandideerima arenguprogrammi neljandasse lendu

Teavituskampaania sihtrühm on noored ja karjäärivahetust kaaluvad täiskasvanud. „Abiturientidel on ukse ees gümnaasiumi lõpetamine ja nad seisavad silmitsi edasiõppimise valikutega. Õpetajaamet on täna mitmekülgsem, innovaatilisem, paindlikum ja loomingulisem kui kunagi varem ja võib julgelt väita, et kindlasti eriala, mille kasuks võiks üks noor otsustada,“ selgitas Innove peaspetsialist Kadri Ratas. 

Kampaania keskmeks on videoklipid, milles noored õpetajad jagavad oma personaalseid inspireerivaid lugusid elust enesest. “Oleme võtnud fookusesse meie õpetajate mõtted ja ametis omandatud kogemused. Õpetajad räägivad oma olulisest rollist meie ühiskonnas ja kuidas nad iga päev järjepidevalt killukeste haaval aitavad kujundada Eesti tulevikku,“ selgitas Kadri Ratas. “Ja mis seal salata, kõik kampaanias osalevad õpetajad on veendunud, et just õpetaja töö on maailma parim ja julgevad seda käsi südamel noortele soovitada.”

Koostöös ülikoolide ja haridusvaldkonna partneritega on kampaania veebilehel www.õpetaja.eu välja toodud võimalused õpetajaks õppimiseks ja õpetajakogemuse saamiseks. Kampaania raames on loodud õpetajaametit väärtustav visuaalne identiteet, mis on ühtlasi kasutamiseks mõeldud ka kõikidele haridusasutustele. 

Kampaania kestab 8. juunist  28. juunini. Sel perioodil jõuavad videoklipid ja teised kampaania formaadid inimesteni nii tele, raadio, online-meedia ja sotsiaalmeedia vahendusel.

Kampaania eestvedaja on Innove koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga. Algatust toetab Euroopa Sotsiaalfond.

Kampaania info ja materjalid leiab veebilehelt “Õpetajad loovad homse Eesti“.

Allikas: SA Innove koduleht

Samal teemal:

• Õpetaja digipädevuste hindamise mudel

Piirangute leevendused puudutavad üldhariduskoole, kutseõppeasutusi ja kõrgkoole. Samuti täienduskoolitusasutuste, huvikoolide, huvitegevuse pakkujate ning avatud noortekeskuste tegevuse korraldamist.

Piirangud ei rakendu ülikoolide ja teadusasutuste teadus- ja arendustegevuse korraldamisel.

1. juuni – 30. juuni:

Lubatud on tegevus siseruumides, kui ruumi täituvus ei ületa 50%, kuid koos ei tohi viibida üle 100 inimese.
Välitingimustes võib viia läbi tegevusi kuni 100 osalejaga.

Alates 1. juulist:

Lubatud on tegevus siseruumides, kui ruumi täituvus ei ületa 50%, kuid koos ei tohi viibida üle 500 inimese.
Välitingimustes võib viia läbi tegevusi kuni 1000 osalejaga.

Endiselt tuleb järgida 2+2 nõuet, välja arvatud juhul, kui seda ei ole tegevuse iseloomu tõttu võimalik mõistlikult tagada.

Noortelaagrite korralduses uuendusi ei ole. Noortelaagrid ja -malevad on lubatud alates 12. juunist. Nende korraldamisel tuleb lähtuda sellest, et ühe grupi suurus võib olla maksimaalselt 20 inimest ning ühes vahetuses võib osaleda kuni 300 inimest. Gruppide tegutsemine tuleb korraldada hajutatult, sealhulgas majutumine ja toitlustamine. Desinfitseerida tuleb üldkasutatavaid vahendeid ja tuulutada ruume ning tagada töötajatele ja osalejatele kätepesu ja desinfitseerimise võimalused.

Allikas: HTMi info. Foto: Koolielu arhiiv.

Esmaspäeval, 1. juunil toimub eesti keele teise keelena eksam, kuhu on end kirja pannud 1860 eksamitegijat. Riigieksamite sooritamine ei ole sel kevadel gümnaasiumi lõpetamise tingimus ja riigieksamite tegemine on vabatahtlik. Eksaminandid teevad matemaatika ja eesti keele või eesti keele teise keelena riigieksami.

Eesti keele riigieksam on kaheosaline ning sellega mõõdetakse lugemis- ja kirjutamisoskust. Eksamitöös on neli varianti, millest õpilane valib ühe. Lugemisosa ülesanded tuginevad tekstidele, mis esindavad ilukirjandust, publitsistikat ja populaarteadust. Kirjutamisosas tuleb eksaminandil luua 400-sõnaline arutlev kirjand ning see pealkirjastada. Eesti keele riigieksam algab kell 10.00 ja lõppeb 16.00. Täpsem info eksami sisu kohta avaldatakse Innove kodulehel hiljemalt kl 16.

Esmaspäeval, 1. juunil toimub eesti keele teise keelena riigieksami kirjalik osa, eksami suuline osa viiakse läbi 1.-3. juunini. Eksam mõõdab keeleoskust B2-tasemel ja koosneb viiest osaoskusest – kirjutamine, kuulamine, lugemine, keele struktuur ja rääkimine. Eksami kirjalik osa algab kell 10.00 ja lõpeb ligikaudu 14.30.

Riigieksamite periood jätkub 5. juunil toimuva matemaatika eksamiga. Inglise keele riigieksamit sel kevadel ei korraldata. Rahvusvahelise inglise keele eksami Cambridge C1 Advanced eksamisessioon on 12.-22. juunini ning saksa keele Goethe-Zertifikat B1- ja B2-taseme eksamid toimuvad 8.- 11. juunil. Prantsuse ja vene keele rahvusvahelised eksamid on planeeritud augusti algusesse. 
 
Riigieksameid teeb tänavu kokku 9861 õpilast, kellest 8352 on gümnaasiumiõpilased, 544 gümnaasiumi varem lõpetanud ning 965 kutseõppeasutuste õpilased. 

Riigieksamite tulemused on teada hiljemalt 30. juunil ning avaldatakse infosüsteemis EIS ja riigiportaalis www.eesti.ee. Õpilastele väljastatakse elektroonilised riigieksamitunnistused hiljemalt 1. juulil.

Riigieksamid korraldatakse kehtivaid tervisekaitsenõudeid ja piiranguid silmas pidades.

Lisainfo riigieksamite kohta on leitav Innove kodulehelt.

Allikas: SA Innove pressiteade. Foto: Photo by Scott Graham on Unsplash

Samal teemal:

• 2020. a riigieksamitele on registreerunud 10862 õpilast

Head eksamitegijad!

Tänavuse õppeaasta eel ütlesin, et meil tuleb digipöörane õppeaasta. Pidasin siis silmas koolide uuenevaid IT taristuid, koolidesse jõudvaid nutikaid seadmeid ja suurenevat digiõpikute valikut – kõike seda, mis aitab nüüdisajastada õppekeskkonda. Õppeaasta kujuneski digipööraseks, kuid palju jõulisemalt, kui me tookord, sügise hakul oskasime ette kujutada. Sõnas on vägi, nagu ütles Veljo Tormis. Eesti rahvatarkuste seas on selle väe kohta palju õpetlikke ja ka hoiatavaid ütlemisi. Vahetult eesti keele eksami eel on igati sobilik meenutada vanasõnu:

 Hea sõna võidab võõra väe.
 Sõna vägi on suurem kui sõjavägi.
 Rääkimine hõbe, vaikimine kuld.
 Enne mõtle, siis ütle.
 Suuga teeb suure linna, käega ei kärbse pesagi.
 Ausõnal augud sees.
 Lahke sõna aitab rohkem kui vits.
 Meest sõnast, härga sarvest.
 Suu ees sulasõber, tagaselja verivaenlane.
 Pipart sulle keele peale.

Keel on midagi enesestmõistetavat, mida kasutame päevast päeva, ilma et selle üle põhjalikumalt juurdleksime. Ometi on keelekasutusel suur jõud ja välja öeldud sõnadel mõju. Vajame kõik julgustavat ja toetavat sõna. Targa sõnaga, mis õigel ajal öeldud, võib palju head korda saata. Lohaka ja mõtlematu ütlemisega on vastupidi – võime endale hoopis probleeme tekitada. Kõik oleneb sellest, mida me oskame antud olukorras öelda ja kuidas me seda teeme. Peame teadma, milliseid sõnu kasutame ja milliseid väldime. Kord lendu lastud sõna enam tagasi võtta ei saa. 

Tulles tagasi digipöörase õppeaasta juurde – neid sõnu olen valmis ikka ja jälle kordama. Märtsi keskel üleilmse viirusepuhangu tõttu distantõppele üle minnes oli Eesti paljude riikidega võrreldes kindlamas seisus. Digivahendite, e-õppe materjalide ja e-õpikeskkondade kasutamine õppetöös polnud meie jaoks ju midagi uut. Ometi tuli ka meil distantsõppe esimestel nädalatel kiiresti ja väga palju uut õppida. Näiteks selgus, et varasemast hoopis enam läks vaja enesejuhtimise ja iseseisva töö oskust.

Head koolilõpetajad! Ma tunnustan teid, teie õpetajaid ja vanemaid tehtud töö ja nähtud vaeva eest. Tänu teie südikusele jätkus hariduselu Eestis ka eriolukorra ajal ning e-õppe võimalused ja võimekus kasvasid veelgi.

Soovin teile tänaseks eesti keele riigieksamiks rahulikku meelt, nutikaid mõttekäike ja oskuslikku sõnavalikut. Olge tublid!

Allikas: HTMi pressiteade

Testi loomise algatasid viis Tartu kooli, kuhu toimusid ühised e-sisseastumiskatsed. Hugo Treffneri Gümnaasiumi, Miina Härma Gümnaasiumi, Tartu Jaan Poska Gümnasiumi, Tartu Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasiumi ja Tartu Tamme Gümnaasiumi kandideerib kokku üle 1600 õpilase, kes Eksamite Infosüsteemis (EIS) lahendasid matemaatika ja eesti keele e-ülesandeid. 

Tartu Jaan Poska Gümnaasiumi direktori Helmer Jõgi sõnul tekkis eriolukorrast tingitud vajaduse pinnalt Tartu gümnaasiumide ja Innove vahel viljaka koostööna edumeelne lahendus gümnaasiumikatseteks. „Loodan, et selle aasta erandist saab järgnevateks aastateks norm ja pabertestid kaovad peagi ajalukku,“ tõdeb Jõgi.

Lisaks ülaltoodud viiele koolile kasutasid Tartu koolide ja Innove koostöös ning HITSA toel valminud testi veel 15 gümnaasiumi üle Eesti. Nende seas olid Tallinnas kolme kooli ühiskatsed korraldanud Jakob Westholmi Gümnaasium, Kadrioru Saksa Gümnaasium ja Tallinna Ühisgümnaasium. Lisaks kasutasid testi veel viis Tallinna gümnaasiumi. Uudsete e-sisseastumistestide sooritamisega pääseb ka Võnnu, Luunja ja Kallavere Keskkooli, Kanepi, Tamsalu ja Rapla Gümnaasiumi ning Keila Kooli. 

Allikas: SA Innove pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv

Samal teemal:

• Algas registreerumine akadeemilisele testile
• Digipädevuse tasemetöö näitas õpilaste tugevaid ja arendamist vajavaid kohti

Juuru Eduard Vilde kooli õppejuht Kaia Poom teeb tunniplaani. Ta ütleb, et 18. maist tulevad kooli ainult need õpilased, kellel on olnud raske distantsõppega hakkama saada ning kelle vanemad on selleks nõusoleku andnud. Kooli 105 õpilasest tuleb esmapäevast kooli 20. Loe pikemalt Õpetajate Lehest!

Foto: Koolielu arhiiv

Samal teemal:

• Haridusasutused võivad alustada osalist kontaktõpet alates 15. maist
• Kriisiaja e-ettevõtlusõppe soovitused - head nipid igale kooliastmele!
• Seadusemuudatus annab võimaluse korraldada riigieksameid paindlikult

Vaata joonist

Haridus- ja teadusminister Mailis Reps tõdes, et pea kuu aega tagasi valitsusele tehtud ettepaneku elluviimine on nüüd kindel. „Teadlased on andnud oma heakskiidu kontaktõppe järk-järgulisele taastamisele mai keskpaigast,“ ütles Reps. „Prognoosidele tuginedes on tekkinud ka lootus, et tänavused koolide lõpuaktused saavad teatud tingimustel toimuda värskes õhus, mitte üksnes ekraanide vahendusel. Kindlasti peab järgima kõiki tol hetkel avalikele kogunemistele kehtivaid piiranguid ja reegleid. Olulisel kohal on jätkuvalt erinevad nutikad lahendused, mis annavad võimaluse aktusest osa saada ka lõpetajate sugulastel-sõpradel-tuttavatel. Täpsemad suunised aktuste korraldamiseks saame anda siis, kui selgub, millised piirangud kehtivad juunis. Kindlasti ei ole võimalik korraldada tänavu tavapärast lõpuaktust, mis toob kokku suure rahvahulga.“

Osaline kontaktõpe lubatud väikestes rühmades

Alates 15. maist võib korraldada õpet koolide ruumides väiksemates, kuni 10-liikmelistes rühmades, lisaks õpetaja või juhendaja. Õppurite paigutamisel tuleb järgida 2+2 nõuet.

Kümne õppija piirang ei kehti eksamite, sealhulgas riigieksamite ja kutseeksamite korraldamisel. Kuna eksameid on võimalik viia läbi suuremates ruumides, näiteks aulates, võimlates, suuremates auditooriumides ja praktikabaasides, võib eksamiruumi hajutatult tuua rohkem kui kümme õppijat.

Haridusasutustel tuleb jagada õppijad rühmadesse selliselt, et oleks tagatud riskirühmades olevate õppijate, aga ka õpet korraldavate inimeste kaitse. Haridusasutuse pidajal tuleb korraldada ühiskasutatavate asjade piisav desinfitseerimine ja ruumide pidev õhutamine. On oluline, et kõik tegevustes osalejad – nii õppijad, harrastajad kui õppe läbiviijad – teevad omalt poolt kõik, et nakkuse levikut piirata.

Allikas: HTMi info. Foto: Photo by ThisisEngineering RAEng on Unsplash

Samal teemal:

• Tartu Ülikool järgib vastuvõtukava nii palju kui võimalik
• Gümnaasiumitel on sisseastumiskatsete läbiviimiseks võimalik kasutada uudset e-sisseastumistesti

Talguid saab läbi viia kontaktivabalt projektõppe vormis. Iga õpilane käib kodukohas inventeerimisretkel üksi, seejärel liidetakse õpilaste kogutud materjal ühtseks uurimistööks. Õpilaste tehtud fotodest teeb kokkuvõtte ja annab tagasisidet ekspert.

Ettevõtmise peamine eesmärk on kohaliku arhitektuuriloo parem tundmaõppimine ja väärtustamine. Lisaks saab iga õpilane tunda, et on andnud olulise panuse kohaliku kultuuripärandi talletamisesse. Kogutud pildimaterjali põhjal saame teada, millised aknatüübid on piirkonnale ja asumile kõige iseloomulikumad. Samuti on eesmärk kõige väärtuslikumaid aknaid märgata ja need dokumenteerida.

Algatusega on oodatud liituma kooliõpilased vanuses 7-19. Inventeerimistalguid võib läbi viia maikuust novembrini. Projekt Pärandivaderid aitab kaasa ajaloo tundmaõppimisele, toetab riikliku õppekava täitmist ning võimaldab ka lisategevuste kaudu õppeaineid lõimida.

Lähemat infot saab aadressil http://pärandivaderid.ee/akende-inventeerimise-talgud/.

Uudiseid pärandivaderite tegemistest üle Eesti saab jälgida meie Facebooki-lehel https://www.facebook.com/parandivaderid/.

Pärandivaderite projekti toetavad muinsuskaitseamet ja Rahvakultuuri keskus.

Lisainfo:

Elle Lepik

Algatuse „Pärandivaderid“ koordinaator

MTÜ Estlander

Tel. 522 6456

E-post: elle@estlander.org