Samanta ema on eestlanna ja räägib Samantaga eesti keeles. Isa on pärit Aafrikast ja räägib tütrega joruba keeles. Kuna nad elavad praegu Soomes, räägib Samanta lasteaias soome keelt. Ema ja isa räägivad omavahel inglise keeles. Varsti tulevad nad Eestisse elama. Kui selgub, et Samanta ei räägi nii ladusalt kui eakaaslased – millises keeles peaks logopeed temaga tegelema?

Dima on pärit vene-ukraina perest. Ta õpib eesti koolis. Et koolis toime tulla, on tal eesti keele eraõpetaja, ja et kindlustada vene keeles kirjaoskus, on tal ka vene keeles eraõpetaja. Kui suur on Dima nädalakoormus võrreldes eestikeelsete lastega? Muidugi käib ta ka trennis ja muusikakoolis.

Rocco vanemad on kõrgharitud spetsialistid, nad tulid Itaaliast Eesti firmasse tööle, kui lapsed olid koolieelikud. Algklassides arvestas õpetaja Rocco eripäraga – et ta sõnavara on vahel ebapiisav, ta otsib sõnu, takerdub, kirjatöös vajab tugisõnu, lausekonstruktsioone abiks. Aineõpetus paneb poisi raskustesse: nt loodusõpetuse mõisted ja väljendid tiirlemine, pöörlemine, pilvemassid, kujuteldav telg, gaasiline kiirgav taevakeha, …magevee osakaal võrreldes soolasega on suhteliselt väike ning seda esineb jõgedes, järvedes… - mis mõttes vesi esineb??? Selline sõnaküllus ajab teda segadusse. Logopeed õpetab talle hääliku pikkuse märkimist. Kes ja kuidas saab aidata aine õppimises?

On need näited teile tuttavlikud? Veel mitte? Siis varsti küll. Rahvaste segunemisele ja töörändele kätt ette ei pane.

Kutsun teid Eesti Lugemisühingu konverentsile „Igal linnul oma laul: kirjaoskuse omandamine mitmekeelses hariduses“.

Mida teha, et meie lasteaed, kool ja üldsus oleksid toetavamad laste ja noorte suhtes, kes peavad toime tulema mitte-emakeelses hariduses?

Konverents toimub 15. juunil 2018 Randvere koolis. Täpsem teave ja registreerimine:

http://www.lugemisyhing.ee/index.php?page=&action=article&article_id=223

Algatuse eesmärk on tänada ja tunnustada ühiskonnale ülimalt oluliste ametite esindajaid ning väärtustada perele pühendatud aega.

Tänutähes osaleb rohkem kui 20 eriilmelist muuseumi ja külastuskeskust Tallinnas, Haapsalus, Tartus, Lääne-Virumaal ja Valgamaal: Energia avastuskeskus, Eesti loodusmuuseum, Eesti tuletõrjemuuseum, Eesti teatri- ja muusikamuuseum, Toompea loss, Haapsalu raekoda, Haapsalu piiskopilinnuse toomkirik, Raudtee- ja sidemuuseum, Iloni imedemaa, Ants Laikmaa muuseum, RMK Sagadi metsamuuseum, Eesti politseimuuseum, TÜ loodusmuuseum, TÜ botaanikaaed, Tartu linnamuuseum, Tartu laulupeomuuseum, KGB kongide muuseum, 19. sajandi linnakodaniku muuseum, Oskar Lutsu majamuuseum, Valga muuseum, Sangaste loss

Prii sissepääsu lunastamiseks tuleb Tänutähes osaleva muuseumi-külastuskeskuse kassas esitada kehtiv ITIC kaart või töötõend. Priipääse kehtib kuni kahele täiskasvanule ja nende lastele. Priipääset saab igasse muuseumi-keskusse kasutada korra ajavahemikul 1. juunist kuni 31. augustini 2018. Muuseumide-keskuste poekaup ja lisategevused on tavapärase hinnaga.

Ühtlasi on huvilised oodatud osalema Tänutähe mängus, kus vähemalt 10 muuseumi-keskust külastanute vahel loositakse septembris välja meeneid ja kinkepääsmeid. Rohkem infot: www.energiakeskus.ee/tanutaht-2018

Jälgige Tänutähe tegemisi ka Facebookis, et saada rohkem teada osalevate muuseumide-keskuste ja seal toimuvate sündmuste kohta: www.facebook.com/Tanutaht.

2016. aasta suvel oli Tänutäht pühendatud Politsei- ja Piirivalveameti töötajatele ja nende peredele, 2017. aasta suvel aga Päästeameti töötajatele ning vabatahtlikele päästjatele ja nende peredele.

Allikas: Energia Avastuskeskus

Samal teemal:

• Muuseumihariduse infopäeva fookuses on kaasaegsed ja eristuvad õppimisviisid muuseumis
• Eduard Vilde muuseum ootab 14. või 18. juunil 8-12aastaseid lapsi „Maailmamuutjate päevale“

23.-27. maini toimunud võistlusel osales ligi 100 õpilast 50 riigist. Eestit esindasid Paul Johannes Kalda Tallinna 21. Koolist ja Grete-Triin Sulengo Tallinna Inglise Kolledžist.

Koolinoored kirjutasid võistlustööna võõrkeelse essee, mille teema tuli valida nelja etteantud filosoofilise mõtte seast. Kalda valis hiina filosoofi Mengzi tsitaadi, mis käsitleb inimese loomuomast kaastundlikkust ja võimalust rajada riigi valitsemine kaastundlikkusele.

Õpilased arutlesid ka keskkonnateemadel, mis olid inspireeritud toimumiskohast iidsest linnast Barist ja seal kasvavast 2200-aastasest oliivipuust. Vabal ajal tutvusid noored kohaliku looduse ja kultuuriga.

26. korda toimunud rahvusvahelise filosoofiaolümpiaadi võitsid Tšehhi, Soome ja Slovakkia õpilased.

Eestlaste osalemist koordineeris Tartu Ülikooli teaduskool ja rahastas Haridus- ja Teadusministeerium.

Lisainfo:
Leo Luks
Eesti Maaülikooli dotsent
leoluks@hot.ee
http://ipo2018.me/

Vanem põlvkond on harjunud, et  teadmiste omandamise mõõdupuuks on hinded. Seda on nimetatud ka traditsiooniliseks hindamismeetodiks: õpetaja annab õpilasele teadmise, õpilane õpib ja järgneb teadmiste kontroll.

Kujundava hindamise põhimõte on toetada õpilase arengut tihedama tagasisidestamise kaudu kogu õppeprotsessi vältel – uue teadmise omandamine on justkui jagatud väiksemateks sammudeks, mida õpilane ja õpetaja koos jälgivad ning mille tulemusena on õpilane enne lõplikku teadmiste kontrolli või hinde saamist oma tasemest rohkem teadlik.

Loe edasi ERR Novaatorist.

Allikas: ERR Novaator

Samal teemal:

• Kujundavast hindamisest eKoolis
• Kõrgharidusseaduse eelnõu toetab õppijakesksust

Põhiuuringule on eelnenud 2018 a kevadel kolmekuuline pilootuuring kokku 10 klassiga tunnikavade ja metoodika testimiseks.
Katses osalevad koolid võivad tunnikavasid kasutada ka teistes klassides ja robootikaringides.

Põhiuuring toimub 2018/2019 õppeaastal kahekümne matemaatika-robootika tunni ulatuses.
Õpetajatelt ei eeldata eelnevaid robootika ega programmeerimisalaseid teadmisi, osalejad valmistatakse ette piisava hulga praktiliste koolitustega. Koolitused toimuvad regionaalselt augustis ning webinaride ja projektipäevadena kogu uuringu kestuse ajal.

3. klassis kasutatavad platvormid on Edison, LEGO WeDo 2.0 või LEGO EV3. 6. klassis kasutatav platvorm on LEGO EV3. Eeldatakse, et õpetajale pakub tundide läbiviimisel tuge haridustehnoloog või robootikaõpetaja.

Tänase seisuga on huvi katses osalemise vastu avaldanud 10% Eesti põhikoolidest.

Kui teil tekkis huvi uuringu kohta rohkem teada saada, palun tutvuge kutsega: http://bit.ly/2jwD1wL

Oma tegevusi ja programme tutvustavad 14 muuseumi üle Eesti: kavas on haridusmess, õpetajad saavad osaleda avatud töötubades ning tutvuda Eesti Kunstimuuseumi näitustega.

Muuseumid kaasavad oma õppeprogrammidesse ja haridustegevustesse üha rohkem interaktiivseid lahendusi. Muuseumiõppe rikastamiseks on kasutusel mängud, videod, nutilahendused, katsed, loovülesanded, erinevad käed-külge- ja meeled-külge-meetodid ning palju muud põnevat. Nendest suundadest tulenevalt on infopäeva „Mitmekülgne muuseumiharidus – eristuvad õppimisvõimalused“ fookuses uued ja kaasaegsed õppimisviisid.

Infopäeva raames tutvustavad muuseumid Kumu aatriumis toimuval haridusmessil oma 2018/2019. õppeaasta programme. Avatud töötubades esitlevad muuseumid haridustegevustes kasutusel olevaid uusi ja interaktiivseid õppemeetodeid. Üheaegselt tegutseb kuni seitse tegevuspaika ning õpetajal on võimalus jooksvalt osaleda mitmesuguste töötubade tegevustes, katsetada konkreetseid meetodeid või proovida põnevaid õppevahendeid, teadmiste omandamist toetavaid mänge ja rakendusi. 

Näiteks esitleb Tartu Ülikooli Ajaloomuuseum oma töötoas, kuidas seob muuseum ühiskonnateadused, loodus- ja täppisteadused kunstiga näitusel „Kuritöö ja karistus“. Okupatsioonide muuseum teeb õpetajatega läbi praktilised harjutused, et näidata, mismoodi käsitleda selliseid Eesti lähiajaloo keerulisi teemasid nagu Teine maailmasõda ja okupatsioonid. Tallinna Linnamuuseum tutvustab ajarännakumeetodit 1980. aastate pioneerilaagrite näitel. Täpsemad tutvustused võib peagi leida veebilehelt kumu.ekm.ee. Valitud töötoad toimuvad lisaks eesti keelele ka vene keeles.

Infopäeva lõpetavad ringkäigud Kumu kunstimuuseumi, Kadrioru kunstimuuseumi ja Mikkeli muuseumi näitustel. 

KAVA:

12.00–12.15    Registreerumine ja tervitusamps

12.00–16.00    Haridusmess 

12.30–12.45    Ürituse tutvustus

13.00–13.30    Avatud töötoad I (registreerimine kohapeal)
Toimub ka venekeelne töötuba

14.00–14.45    Lõuna (Reval Café II korrus)

14.45–15.15    Avatud töötoad II (registreerimine kohapeal)
                         Toimub ka venekeelne töötuba

16.00               Messi lõpp

16.00–17.00    Ekskursioonid Kumu kunstimuuseumis, Kadrioru kunstimuuseumis ja 
 Mikkeli muuseumis (registreerumine kohapeal)

Täpsem info programmi ja töötubade kohta Kumu kunstimuuseumi kodulehel.

Üritus on õpetajatele tasuta, kuid vajalik on eelregistreerimine. 

Registreeruda saab sellel lingil 21. augustini või kuni kohad on täitunud. 

Õpetajatel on vajadusel võimalik saada üritusel osalemist kinnitav koolitustõend.

Allikas: KUMU info. 

Samal teemal:

• Eduard Vilde muuseum ootab 14. või 18. juunil 8-12aastaseid lapsi „Maailmamuutjate päevale“
• Tartu Ülikooli muuseum tähistab suurejooneliselt 215. sünnipäeva

Eesmärk oli kaasata eesti ja vene õppekeelega koolide õpilasi oma teadmisi ja oskusi proovile panema infootsingus. 

Kokku osales nutiviktoriinil üle 2050 võistkonna, mille üle on korraldajal suur rõõm!

Õnnelikud võitjad (esialgsetel andmetel) on toodud vanusegruppide kaupa allpool.

1. - 3. KLASS
1. kohta jagasid: Fryday Sundae (Muraste Kool) ja Lõbusad nutid (Valga Priimetsa Kool)
2. koht: Head sõbrad (Kavastu Algkool-Lasteaed) ja Kuldkalakesed (Narva Kreenholmi Gümnaasium)
3. koht: K*** G*** (Tartu Kivilinna Kool) ja Ehte 2B (Ehte Humanitaargümnaasium)

4. - 6. KLASS
1. kohta jagasid: volkuz (Sillamäe Eesti Põhikool) ja Nutikad (Kohtla-Järve Järve Gümnaasium)
2. kohta jagasid: Pelemeeni Poisid (Pelgulinna Gümnaasium) ja õpilane (Tapa Vene Põhikool) 
3. kohta jagasid: D2nnu (Tallinna Laagna Gümnaasium) ja S*** V*** (Haabersti Vene Gümnaasium)

7. - 9. KLASS
1. kohta jagasid: HTG (Põlva Kool) ja Gummy (Tallinna Humanitaargümnaasium)
2. kohta jagasid: Bloomix (Miina Härma Gümnaasium) ja Teadlased (Lasnamäe Vene Gümnaasium) 
3. kohta jagasid: 2 kommi (Antsla Gümnaasium) ja Tamm (Kohtla-Järve Tammiku Põhikool) 

10. - 12. KLASS
1. kohta jagasid: Nunnud (August Kitzbergi nimeline Gümnaasium) ja Команда мимму (Tallinna Lilleküla Gümnaasium)
2. kohta jagasid: OBA (Tallinna Kristiine Gümnaasium) ja TKVG (Tallinna Kesklinna Vene Gümnaasium)
3. kohta jagasid: Kudi (Võru Gümnaasium) ja K*** P*** (Haabersti Vene Gümnaasium) 

Koolidega võtab ühendust (ja koolipõhiseid tulemusi jagab) Rääma Põhikooli haridustehnoloog Mart Kimmel: mart@raama.ee. 

Õigesti vastanud koolivõistkondade vahel loositi välja auhindu, millega sel aastal on nutiviktoriini abistanud HITSA, Haridus- ja Teadusministeerium, Päästeamet. Lisaks nendele ka Playtech, Tieto, COOP, Insplay, Tactic ja Swedbank.

Nutikaid tegusid kevadisel ja suvisel perioodil!
Rääma Nutiajud

Foto: Unsplash, Tim Gouw

Samal teemal:

• Nutiviktoriin “Nutt tuleb peale” jõuab nutikevadesse
• Kuidas ettevõtlikud koolid kohtusid taas Pärnu Rääma Põhikoolis

2018. aastal tähistame Euroopa kultuuripärandi aastat. Ka Euroopa koolide virtuaalses kogukonnas eTwinningus osutavad õpetajad ja õpilased sel aastal rohkem tähelepanu nii oma maa kui ka Euroopa ühisele kultuuripärandile. 

„Koolinoorte rahvusvahelise projektina on iga eTwinningu projekt seotud kultuuripärandiga,” kinnitab eTwinningu ekspert, Tallinna Lilleküla Gümnaasiumi haridustehnoloog Meeri Sild, kellel on ka rahvusvaheline eTwinningu projektide hindamise kogemus. „Osalejad tutvuvad projektipartneri riigi, kodupaiga, koolikultuuriga. Paljud projektid on suunatud kultuuripärandi jagamiseks, näiteks õpilased õpetavad partneritele oma rahvamänge või -tantse, loetakse muinasjutte, jagatakse rahvusköögi retsepte ja palju muud säärast. Ilma kultuuridimensioonita ei olegi ükski projekt mõeldav.”

„Looming on ju kultuur, sealhulgas virtuaalne looming, sestap täiendavad eTwinningu projektid vägagi kultuuripärandit,” leiab Põlva Gümnaasiumi saksa keele õpetaja Aimi Jõesalu, kellel on eTwinnigu projektidega suur kogemus. Aimi Jõesalu koos Ere Trummiga Võru Kreutzwaldi Koolist viisidki veebiseminari läbi. Nad jagasid muljeid 19.-21. aprillini Kreekas toimunud rahvusvahelisest seminarist, kus käsitleti just kultuuripärandit eTwinningus. Veebiseminari salvestus. 

Ere Trumm tegi kõigepealt teoreetilise sissejuhatuse teemasse. Euroopa kultuuripärandi aasta eesmärk on innustada inimesi avastama ja uurima Euroopa kultuuripärandit ning tugevdada ühisesse Euroopa ruumi kuulumise tunnet. Oluline on kultuuripärandi väärtus ühiskonna ja majanduse jaoks, kultuuripärand Euroopa kultuuridiplomaatia seisukohast ja kultuuripärandi säilitamine tulevastele põlvedele. „Kui tahame tulevastele põlvedele pärandada kultuuripärandit, siis tuleb õpilasi juba täna ette valmistada selle hoidmiseks ja mõistmiseks. Parim viis seda teha on koolihariduse kaudu ja eTwinningu projektide kaudu,“ tõi Ere Trumm esile Kreeka seminarilt enim meelde jäänud mõtte. 

Paljude noorte jaoks mõned sündmused ajaloos või mõned ajaloolised paigad ei tähenda enam mitte midagi. Noortele tuleks need minevikusündmused ja paigad põnevaks teha, et nad mõistaksid nende tähtsust. Turism on siinkohal abiks, üks võimalus kultuuripärandit ise tundma õppida ongi tutvustada seda külalistele. Kuidas on seotud kultuuripärand ja innovatsioon? Teadus ja kultuuripärand käivad käsikäes, kuna tehnoloogiat saab kasutada kultuuripärandi säilitamisel. 

Kultuuripärand ümbritseb meid kõikjal. Selleks ei ole ainult arhitektuur, maalid või skulptuurid (käegakatsutav kultuuripärand), vaid ka käsitööoskused, toit, jutud, laulud, pillid, uskumused, tavad, sotsiaalsed tõekspidamised, käitumisnormid (mittemateriaalne kultuuripärand). Tänu tehnoloogiale ja internetile on juurdepääs eri riikide kultuuripärandile parem kui kunagi varem. 

Ere Trumm tõi näite veebikeskkonnast www.europeana.eu, mis on Euroopa digitaalse kultuuripärandi platvorm. Seal on üle 50 miljoni dokumendi raamatukogudest, muuseumitest, arhiividest ja galeriidest üle Euroopa ning neid leiab nii pildis, videos, tekstilisena, audiofailidena kui 3D-s. Ta soovitas seda õpetajatel lähemalt uurida ja kasutada selle võimalusi oma eTwinningu projektis. 

Kuidas integreerida kultuuripärandiga seotud tegevusi eTwinningu projektidesse? Või ainetundidesse laiemalt? Hea võimalus säilitada suulist kultuuripärandit on intervjueerida oma vanemaid või vanavanemaid. Või luua ise muinasjutte või lavastada tuntud muinasjutte, tuua projekti sisse rahvakalendri tähtpäevad, luua ajatelg või kaart oma kodukoha kultuuriväärtuste kohta vms. Ere Trumm tõi teisigi näiteid seminaril toimunud rühmatöödest, mis sobivad rakendada ka eTwinningusse, ja rääkis ka virtuaalreaalsuse võimalustest. 

Veebikeskkonnad, mis sobivad kultuuripärandi teema käsitlemiseks: flippity.net, http://gifmaker.org/, http://goqr.me, thinglink.com. Aimi Jõesalu lisas sinna veel palju häid näiteid omalt poolt, lisaks suures valikus veebilehti, kust saab infot kultuuripärandi aasta kohta. Neid vaata veebiseminari salvestuses alates 22. minutist. 

Koos projektipartneritega Kreekast Patra gümnaasiumist (Protypo Peiramatiko Gymnasio Panepistimiou Patron) teevad Aimi Jõesalu õpialsed praegu  eTwinningu projekti, kus lisaks mõlema maa kultuuripärandi avastamisele, nautimisele ja kajastamisele uuritakse ning kajastatakse saksakeelsete maade ‒ Saksamaa, Austria ja Šveitsi ‒kultuuripärandit: just seda osa, mis on loodud virtuaal- või liitreaalsust kasutades. „Seda rõhutati ka Kreekas seminaril, et kultuuripärand mitte üksnes vaatamise ja nautimise jaoks, vaid süvitisi minemiseks, teadmiste avardamiseks,“ sõnas Aimi Jõesalu. 

"Projekt aitas parandada saksa keele oskust, õpetas tegema projekti- ja meeskonnatööd, saadi osa Euroopa virtuaalsest kultuuripärandist ja tänu eTwinningule suurenes õpilaste õpimotivatsioon,” selgitas Aimi Jõesalu. „Projekt on nüüdseks lõppenud ja eelkõige uurisime, kaardistasime, nautisime, edastasime saksakeelsete maade, aga ka oma kodumaade virtuaalreaalset kultuuripärandit (https://padlet.com/aimi58/Kulturerbereise2018).  Saksakeelsete maade kultuuripärandi kajastasime ThingLinkiga, millest omakorda kujundasime Issuu-keskkonnas väikese e-raamatukese, mis on saksakeelsete maade kultuuripärandi tutvustamisel huvitavaks abivahendiks (https://issuu.com/aimi/docs/kulturerbe_in_deutschsprachigen_l_n).
Kogu projekti vältel uuris üks rahvusvaheline grupp ja lisaks õpetajad õpetajad suure huviga virtuaalreaalsuse (VR) ja liitreaalsuse (AR) äppe ja veebilehti, kogu huvitava ja leitu kajastasime Padletis (https://padlet.com/aimi58/VRAR). 

Tegelikult on see huviliste suurepärane varalaegas. Projekti vältel toimus kokku kolm reaalajas  kohtumist Skype´i vahendusel, kus tutvustasime tehtut. Projekti käigu ja tehtuga saab tutvuda projekti TwinSpace blogis https://twinspace.etwinning.net/58785/home
ja kiire ülevaate saab Biteable-ga loodud videos https://biteable.com/watch/virtuelle-kulturerbereise-in-europa-1873627.

Projekt oli tõeline väljakutse, aga väga põnev nii õpilastele kui ka õpetajatele ja endi arvates saime ka kenasti hakkama."

Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Schoolovision 10!
• Selgunud on esimesed eTwinningu Koolid
• Liitu projektiga „100 rahvamängu Eesti lastele“!

 Teadus ei ole ega hakkagi kunagi olema lõpetatud raamat. Iga tähtis edu toob endaga kaasa uusi küsimusi. (Albert Einstein)

Paikuse Põhikool esitas 2016. aasta novembris SA Archimedes tegevuse „Teaduse populariseerimine” alategevuse „Teeme+” taotlusvoorus taotluse projekti „LTT-valdkonna huviringide käivitamine Paikuse Põhikoolis 01.05.2017-31.08.2020“ rahastamiseks.

Projekt sai positiivse vastuse ning nii saime avada sellest õppeaastast koolis 8 loodus- ja täppisteaduste (LTT) huviringi: Heureka, Avastusõpe, Inimene, Robootika, Esimesed katsetused keemias, Sissejuhatus füüsikasse, Tee oma esimesed äpid ja Esimesed avastused geograafias. Paikuse kooli 530 õpilasest osaleb nendes huviringides 140. Ise peame saavutatud tulemust väga heaks, sest osaleb ju ringitöös tervelt väikese põhikooli jagu õpilasi. Kuna koolis on aastaid pakutud õpilastele võimalust õppida süvendatult inglise keelt, siis huviringides osalemise võimalus oli seekord nendel õpilastel, kes erikeelerühmades ei õpi.

Huviringide õppeaasta lõpetasime 23. mail toimunud konverentsiga, kus õpilased esinesid ettekannetega selle kohta, mida nad olid terve õppeaasta jooksul ringitöös õppinud, mida põnevat teinud. Ettekanded olid vormistatud põnevate esitlustena, millest õhkus omajagu tähtsustki saavutatu ja avastatu üle.

Kui kuulamise ja vaatamise osa läbi sai, jätkus üritus teaduspesadega. Kõik õpilased jagati meeskondadesse, kes liikusid koos tegevuspesades. Huviringide juhendajad olid ette valmistanud praktilised ülesanded, mis õpetasid õpilastele meeskonnatööd, panid nuputama, pakkusid põnevust ja arendasid loovust. Nii pandi liikuma roboteid, ehitati konstruktorite abil Archimedese kehasid, tehti keemiakatseid reaktsiooni tunnuste kohta, uuriti värvisegude eraldamist, tehti illusiooni vee ja peeglitega, mängiti geograafia-alast nutimängu, kus korraga toimetati nutiseadmete ja atlastega. Samuti tutvuti mikroskoobi ehitusega, valmistati ise preparaati hambakatust ja uuriti seda. Lisaks said õpilased vaadata valmispreparaate nahast, silma võrkkestast, kõõlusest, spermisest, munarakkudest ja närvisüsteemist. Oli võimalus olla ka ürituse reporter ning teha nutiseadme rakenduse abil klippe ning laadida üles nad vastavasse keskkonda.

Vaata Õpilaste video üritusest

Suurt elevust tekitas ürituse lõpuosa, kui  arvuti abil loositi välja need õnnelikud, kes said Lego või nutiseadme akupanga omanikeks.

Päeva lõpus olid kõik rahul – oli ju üritus suurepärane näide meeskonnatööst, kaasavast haridusest ja uuenevast õpikäsitlusest.

Järgmisel õppeaastal projekt jätkub ning ees ootamas on uued üritused, katsetused ja tõdemused. Kui tänasel päeval avastavad põhikoolilapsed alles juba avastatud asju, siis pole teaduse vastu huvi tekkides võimatu, et tulevikus avastatakse ka juba midagi päris uut.

Paikuse Põhikooli arendusjuht Anne Kalmus

Gümnaasiumisse astumise katsed toimuvad märtsis ja ka osa kutsekoole võtab põhikoolilõpetajaid vastu juba kevadel. Olulisteks valikukriteeriumideks on sealjuures vestlused ja noore inimese valikule vastavad testid. Põhikooli lõpueksameid aga tehakse juunis, kusjuures ligi kolmandik Eesti õpilastest ei soorita erinevatel põhjustel standardeksameid ja nii ei anna eksamite tulemused enam riigile ka ühest tagasisidet õppe taseme kohta.

Loe artiklit täismahus siit! 

Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Eksamite infosüsteemi EIS lisanduvad kvaliteetsed e-ülesannete kogud
• Minister Mailis Reps andis ülevaate algava õppeaasta tegevustest ja eesmärkidest