Lühikursuse lõpetajal on valminud enda Google Classroomi toimiv kursus, mis sisaldab esmaseid ülesandeid ning on valmis õppetööks.

Veebiseminar “Google Classroom distantsõppe vahendina” on nüüd järelvaadatav.

Photo by Headway on Unsplash

Samal teemal:

• Veebiseminarid on järelvaadatavad

Kõik finaali jõudnud saavad lisaks tunnustusplaadi “Tehnoloogiatäht 2020”.

KONKURSILE ON OODATUD ÜLDHARIDUSKOOLID

Kõik finaali pääsenud koolid saavad tunnustusmärgi “Tehnoloogiatäht 2020”, millele lisanduvad auhinnad viiele parimale.

“Konkursiga tahame üles leida Eesti koolide parimad praktikad, esile tõsta ja tunnustada koolimeeskondi, kes teevad IT-ainete õpetamisel suurepärast tööd,” ütles HITSA juhatuse esimees Heli Aru-Chabilan. “Loodan väga, et need näited inspireerivad ka paljusid teisi koole üle Eesti!”

Konkursi projektijuht, HITSA analüütik Margit Grauen ütles, et konkursi keskmes on õpilaste oskused. “On väga oluline, et Eesti koolilõpetajad saaksid koolist võimalikult mitmekesised ja head tehnoloogiateadmised ning oskaks lisaks kasutamisele ka ise uusi tooteid ja teenuseid luua.”

KUIDAS OSALEDA?

Konkursil osalemiseks tuleb koolidel hiljemalt 14. aprillil 2020 esitada oma digipädevuste ja IKT-õppimise kirjeldus koos illustreeriva visuaalse materjaliga, kas see on videolõik, koomiks vms seda saavad kooli õpetajad ja õpilased koos otsustada.

HINDAMINE

Konkursitöid hindavad HITSA, Haridus- ja teadusministeeriumi, üldhariduskoolide, ülikoolide, kutsekoolide ja ettevõtete esindajad.

AUHINNAD

Kõik finaali jõudnud koolid saavad tunnustusplaadi “Tehnoloogiatäht 2020”. Viis parimat saavad lisaks 3000 eurot koolitusteks või tehnoloogiahariduse taseme tõstmiseks vajalike seadmete ostuks. Võitjad tehakse teatavaks ja auhinnad ning tunnustusplaadid antakse koolidele pidulikult üle juuni alguses.

Vaata lisa: www.tehnoloogiatäht.ee 

Samal teemal:

• HITSA Digikiirendi programmis alustas õppimist neljas grupp koolimeeskondi
• Koolid ja lasteaiad saavad ligi 300 000 eurot toetust tehnoloogiaharidusele

Kõigil 4., 8. ja 11. klassi õpilastel ning täiskasvanute gümnaasiumite õppijatel on võimalik oma kooli ja õppimise kohta arvamust avaldada. Küsitluses on oodatud osalema ligikaudu 40 000 õpilast 500 koolist üle Eesti.

Innove analüüsi ja andmetöötluse valdkonnajuht Merit Kangro kutsub kõiki koole tänavustest rahuloluküsitlustest osa võtma ja julgustab ka koolipidajaid oma koole rahuloluküsitlustesse kaasama. „Rahuloluküsitlused on aasta-aastalt populaarsust kogunud, mida näitab küsitlustes osalejate pidev kasv. Küsitlustes osalemisega saavad õpilased läbi tagasiside andmise panustada koolikeskkonna arendamisse. Iga osalenud haridusasutuse juht saab enda kooli tulemuste kohta tagasisidet, mida kasutatakse nii eelmise õppeaasta tegevuste analüüsimisel kui järgmise aasta tegevuskavade koostamisel,“ tõdeb Kangro.

Üleriigilised koolide rahuloluküsitlused toimuvad sellisel kujul neljandat korda. Õpilaste rahuloluküsitlused toimuvad igal aastal, õpetajaid ja lapsevanemaid küsitletakse üle kolme aasta. Küsitlused on elektroonsed. Igale osalevale koolile on edastatud küsitluste läbiviimise juhend ja koolipõhised veebilingid.

Kõik koolid ja koolipidajad saavad tagasisidet oma kooli(de) kohta, raportid edastab Innove koolidele õppeaasta lõpuks. Peamised tulemused avaldatakse ka haridusandmete veebiportaalis www.haridussilm.ee.

Lisainfot küsitluste kohta leiab: www.innove.ee/uuringud/rahulolu.

Allikas: SA Innove pressiteade. Foto: Element5 Digital, Unsplash​.

Samal teemal:

• ProgeTiigri õpilasüritusel osales ligi 15 000 õpilast
• Raport: Eesti õpetaja karjääritee on muutumas

Õpik on hea abimees majanduse- ja ettevõtluskeskkonna mõistmiseks – see on teejuht alates ideest kuni ettevõtte loomiseni, lisatud praktiliste ja eluliste ülesannetega.

Ettevõtlusõppe digitaalne õpik on leitav

Opiqu sisuplatvormilt

E-koolikotist 

Õpiku autorid on ettevõtlus- ja kutseõppe asjatundjad Jane Mägi Kuressaare Ametikoolist, Tiina Aidnik Tartu Kutsehariduskeskusest, Sirje Rekkor Tallinna Ülikoolist, Elen Raudsepp Tallinna Majanduskoolist ning Katrin Kivisild Innovest.

Head kasutamist!

Allikas: programmi Edu ja Tegu info

Samal teemal:

• Kaheksa võimalust ettevõtlusõppe rakendamiseks siis, kui see tundub võimatu
• Kutsekoolide õpilasfirmad: ettevõtlusõpe kõrvuti erialaõppega

Mida tehti?

Mitmevõistlusele omaselt võisteldi kolmel erineval võistlusalal, mis kõik vajasid ajugümnastikat.

Esimesel võistlusalal tuli mängida koos kaasvõistlejaga kabet, see toimus 5-minutiliste voorudena ning voore oli kokku 6. Alavõidu saavutas 9.b klassi õpilane, kellele võrdselt II kohal järgnesid 5.b klassi õpilane, 8.a klassi õpilane ja 9.a klassi õpilane.

Teisel võistlusalal tuli silmaringe teha ehk olid küsimused silmaringist, see toimus tiimides ning küsimusi oli kokku 12. Alavõitu jagasid võrdselt 11 õige vastusega 7. klassi võistkond ja 9. klassi võistkond.

Kolmandal võistlusalal tuli pimesi võtta tähti, millest moodustada eestikeelsed sõnad. Tunda oli juba aju väsimust, sest kõik võistlusalad toimusid ilma vahepealse pausita. Samas, ülekaalukalt suutis sõnu moodustada seesama 9.b klassi õpilane, kes võttis alavõidu kabes. Talle järgnes 8.b klassi õpilane ning võrdselt III kohta jagasid 6.a klassi õpilane ja 9.b klassi õpilane.

Kuidas läks?

Pärnu Rääma Põhikooli ettevõtlike noorte 3-võistluse võitis veenvalt 9.b klassi neiu, kes sai alavõidu nii kabes kui ka eestikeelsete sõnade moodustamises. Teisele kohale tuli 8.b klassi noormees, kes näitas kõrget võistlustaset nii silmaringi küsimustes kui ka eestikeelsete sõnade moodustamises. Kolmandale kohale tuli 9.b klassi neiu, kes teisele kohale jäi alla vaid 1 punktiga.

Pärnu Rääma Põhikool julgustab ka teisi kooli vahvaid ajugümnastika mitmevõistlusi pidama, sest tegemist on põneva üritusega, mis arendab noorte loogilist mõtlemist, silmaringi kui ka loovust.

Teksti ja meemi saatis Pärnu Rääma Põhikooli ettevõtliku kooli koordinaator Mart Kimmel.

Samal teemal:

• Lauamängud on populaarsed ka nutiajastul
• Üleriigilise nutiviktoriini "Nutt tuleb peale" sügistulemused 

Multiprojektid alustasid möödunud aasta oktoobris. Liitujaid on seni juba toredalt palju, aga küll ei tee küllale liiga ja tuletame meelde, et veel jõuate! 

MIS ON MULTIPROJEKT?

eTwinningu multiprojekt on sisult ja vormilt lihtne õpiprojekt, milles võivad osaleda kõik õpetajad oma õpilastega. Projektid aitavad arendada meeskonnatöö oskust, loovust ja probleemide lahendamise oskust, lisaks leiab õpetaja ideid uuteks töövahenditeks. Multiprojektiga liitumiseks tuleb õpetajal end eTwinningu kasutajaks registreerida ja võtta ühendust projekti algatajaga. Liituda saab iga alus-, üld- ja kutsehariduse õpetaja. Oodatud on ka õpetajaid, kel puudub eTwinningu kogemus. Multiprojektid leiate eTwinning Live keskkonnast ja need on järgmised: 

Alus- ja algharidusele suunatud multiprojekt 2019/20 “Tvinnime sõpradeks”. Koordinaatorid: Leila Lehtmets, Terje Mägi, Ene Kruzman.

Humanitaarainetele suunatud multiprojekt 2019/20 “Tvinnime keeletunnid põnevamaks”. Koordinaatorid: Margit Laidvee, Ere Tumm.

Tehnoloogiateemaline multiprojekt 2019/20 “Tehn-twin projektiportsud koolitundidesse”. Koordinaatorid: Aimi Jõesalu, Petri Asperk.

Keeleõppele suunatud multiprojekt 2019/20 “Mina-sina-meie/я-ты-мы”. Koordinaatorid: Signe Reidla, Ingrid Maadvere.

KAHEST MULTIPROJEKTIST LÄHEMALT

Vastseliina Gümnaasiumi klassiõpetaja Terje Mägi:

Sel õppeaastal alustasime koos Leila Lehtmetsa ja Ene Kruzmaniga multiprojekti „Tvinnime sõpradeks“. Projekti käigus saame uute eTwinnijatega tuttavaks, tutvustame oma kooli/lasteaeda, samuti kodukohta.

Iga kuu alguses avaldame uue põneva ülesande eTwinningu projektilehel: lapsed saavad filmida, joonistada, pildistada; nad õpivad kasutama uusi tehnoloogilisi vahendeid, arendavad sotsiaalseid, meeskonnatöö- ja digioskusi. Detsembrikuu ülesanne oli laulda oma rühmaga jõululaul, see filmida ja lisada eTwinningu interaktiivsele tahvlile. Valmis ühine jõululaulude online tahvel.

Jaanuarikuu ülesande eesmärk on anda lapsele küsimustiku täitmise esimene kogemus. Rühma/klassi ankeedi täidavad rühmad ühiselt, et laps mõistaks, mis on küsitlus ja kuidas küsimustele vastatakse. Küsitlusega saame teada põnevaid andmeid: kas meie projektis osalevad lapsed elavad maal või linnas, mis on laste lemmikõppeaine või seda, millise nimega lapsi meie multiprojektist kõige rohkem osa võtab. Küsitluse tulemused avaldame aprillis ning lapsed saavad andmeid ise analüüsida (nt kas küsitluses osales rohkem poisse või tüdrukuid jm).

Hetkel on projektiga liitunud 36 õpetajat üe Eesti. Multiprojekti eesmärk on pakkuda õppeaasta jooksul lastele põnevaid, õpetuslikke ja loovust arendavaid ülesandeid ning näidata, mida tehakse teistes õppeasutustes. Tahame kaasata eTwinningusse uusi õpetajaid, mis on meil ka hästi õnnestunud. 

Projektiga saavad ühineda kõik õpetajad, kellel on soovi tuua õppetöösse põnevust, meeskonnatööd ja uusi tehnoloogilisi vahendeid ning õppida üksteiselt midagi uut. Partnerid oleme leidnud oma kolleegide hulgast üle Eesti. On neid, kes on varem osalenud eTwinningu projektis, aga üle pooltele on see esimene eTwinningu projekt. 

Projektiga saab liituda kuni 30. aprillini. Selleks ajaks kõik ülesanded täitnud projektipartnerite vahel valib žürii võitja, kes saab ka auhinna.

Eelmisel aastal juhendasin kolme eTwinningu multiprojekti: „Aknast välja“ (https://live.etwinning.net/projects/project/194432), „Tantsivad kooliasjad“ (https://live.etwinning.net/projects/project/194434), „Loodus koolimajas“ (https://live.etwinning.net/projects/project/184525). 

Valmisid suurepärased kollaažid sellest, mis jääb koolimaja aknast väljapoole. Kooliasjad pandi tantsima multifilmina ja need olid tõelised meistriteosed! Kolmandas projektis pildistasime koolimajas olevaid taimi, uurisime nende nimed välja ning koostasime fotokollaažid. Õpilasetele väga meeldisid kõik projektid, kuna õpptunnid muutusid palju põnevamaks. 

Luunja Keskkooli võõrkeeleõpetaja Margit Laidvee: 

Sel õppeaastal olen seotud multiprojektiga ,,Tvinnime keeletunnid põnevamaks!". Oktoobrist aprillini kestev projekt annab õpilastele ja õpetajatele võimaluse muuta oma võõrkeeletunnid põnevamaks. Samuti on see hea võimalus rakendada võõrkeeletundides muutuva õpikäsituse põhimõtteid. Multiprojektiga saab ühineda endale sobival ajal ja osa võib võtta ka ainult ühe kuu ülesandest. 

Projektiga on liitunud 22 õpetajat, kes peamiselt õpetavad võõrkeeli. Tore on näha, et järjest tekib juurde õpetajaid, kes täidavad oma õpilastega ülesandeid igakuiselt. Projekti ,,Tvinnime keeletunnid põnevamaks!" olen tutvustanud ka võõrkeeleõpetajate liidu sügiskonverentsil. 

Sel aastal on multiprojektide ülesehitus teistsugune kui mullu: projektid on valdkondade kaupa ning kõnetavad rohkem kitsamaid valdkondi. Mulle endale väga meeldib, et ei ole kohustust osaleda kõikides tegevustes ning õpetaja saab vabalt valida liitumisaja või sobivad ülesanded. Multiprojektis ja üldse projektides osalemine meeldib õpilastele väga, sest see toob igapäevaellu vaheldust ning saab õppida keelt ja arendada digipädevusi erinevate programmide kaudu. Kui esmaspäeval 7.tunniks on minu 7. klassi õpilased juba väsinud, siis projektülesanded löövad alati neil silmad särama. 

Olen kohanud paljusid õpetajaid, kes tahaks küll osaleda rahvusvahelistes projektides, kuid peavad oma arvutikasutus- või keeleoskust mittepiisavaks. Multiprojektid on hea võimalus projektitööga alustamiseks, sest ülesanded on lihtsad ja jõukohased ka algajatele. 

eTwinningu projekte saab väga edukalt integreerida õppetöösse. Rahvusvaheline projektitöö pakub õpilastele suurt huvi ja motiveerib neid. Suhtlemine eakaaslastega võimaldab panna proovile oma arvutikasutus- ja võõrkeeleoskuse ning annab hea meeskonnatööoskuse. 

eTwinning on platvorm ja koostöövõrgustik Euroopa õpetajatele, sellega saavad liituda kõik Eesti alus-, üld- ja kutsehariduse õpetajad. Programm pakub uudseid ideid ja võimalust jagada õpetamiskogemusi kolleegidega Eestist ja välismaalt ning turvalist platvormi, et õpetajad koos oma õpilastega saaksid läbi viia õpiprojekte teiste koolide ja klassidega.

Photo by Hannah Rodrigo on Unsplash

Samal teemal:

• 15 aastat positiivset eTwinningu programmi
• Uus digitaalne kompetents ja inspireerivad ideed rahvusvaheliselt koolituselt Viinist

UURIMISTÖÖDE REEGLID

• Osa võivad võtta kõik üldhariduskoolide 5.-12. klassi õpilased.
• Ühe töö autoriks võib olla kuni kaks õpilast.
• Töö peab olema seotud looduse ja/või keskkonnaga.
• Referaadid ei kuulu hindamisele.

KESKKONNAALASED PROJEKTID – UUS!

• Keskkonnaalaste projektide esitamisest võivad osa võtta kõik üldhariduskoolide 1.-4. klassi õpilased.
• Ühe projekti autoriks võib olla kuni kolm õpilast.
• Projekt peab olema seotud looduse ja/või keskkonnaga.
• Referaadid ei hindamisele ei kuulu.

ESITAMINE

• Uurimistöö tuleb esitada elektrooniliselt 23. veebruariks 2020. a aadressil https://konkursid.etag.ee/
• Keskkonnaalased projektid tuleb saata 5. märtsiks 2020. a aadressil erle.tuur@tartuloodusmaja.ee

KONKURSS

• I voorus hindab iga uurimistööd 2 retsensenti.
• II voorus kutsutakse oma uurimistöid konverentsil esitlema maksimaalselt 10 põhikooli ja 10 gümnaasiumi parema töö autorit.
• Hindajad valivad välja põnevamad keskkonnaalased projektid, mille autorid saavad võimaluse tutvustada oma tööd konverentsil.

MIKS OSALEDA?

• Konkurss annab Sulle suurepärase võimaluse tutvustada oma keskkonnaalast uurimistööd või projekti ja saada tagasisidet.
• Konkursi tulemusi võtavad arvesse ülikoolide vastuvõtukomisjonid.
• Konkursil on parimate tööde koostajatele ja juhendajatele rahalised preemiad.

Konkursi lisainfo: Erle Tüür, erle.tuur@tartuloodusmaja.ee

Konkursi veebileht: http://uurimistoodekonkurss.wordpress.com/

eTwinningu projektijuht Laura Vetik sõnas lühikeses sissejuhatuses, et eTwinning on Euroopa, ilmselt ka maailma suurim virtuaalne õpetajate kogukond. 2005. aastal käima lükatud programm toetab koolide veebipõhist rahvusvahelist koostööd. Liitumine eTwinninguga annab õpetajatele võimaluse proovida  projektitööd, osaleda veebikoolitustel, otsida huvitavaid projekte ja kontakteeruda nende loojatega, osaleda oma õpilastega projektides ning olla ise projektide algataja. Kes olid Eestis esimesed tvinnijad, missugused olid esimesed projektid, milline oli tehnoloogia ja koolitused? 

eTwinningu kauaaegne projektijuht Elo Allemann meenutas koos esimese projektijuhi Kristi Semidoriga päris algust, aastat 2005, mil Brüsselis toimus esimene eTwinningu konverents. „Digirahvas oleme kogu aeg olnud. Mäletan, kuidas oli vaja näidata suurelt lavalt, et eTwinningu uus portaal on avatud, et sealt on saab igaüks oma emakeeles infot,“ meenutas Kristi Semidor. „Tegelikkuses oli portaal üsna ingliskeelne, aga me tõlkisime enne algust kiirelt mõned menüüpunktid eesti keelde. Siis sai näidata, et isegi väike Eesti on esindatud...“ 

Laine Aluoja, Meeri Sild ja Varje Tipp olid need õpetajad, kes esimestena 15 aastat tagasi eTwinninguga liitusid ja seda teistele tutvustama hakkasid. Nende mõte oli, et just tegevõpetajad peavad eTwinningust teistele õpetajatele rääkima ning see idee võeti mujalgi Euroopas kasutusele. „eTwinning on projekt, mis on algusest peale kuni siiani olnud ainult positiivne,“ sõnas Kristi Semidor. Oli selge, et Eesti õpetajate ja õpilaste viimine rahvusvahelisse kogukonda on väga oluline ja eTwinning oli selleks parim võimalus. 

Missugune on eTwinningu õpetaja? Uudishimulik, seiklushimuline, väga õppimisvõimeline. Tvinnijate seas on palju võõrkeele õpetajaid, aga ka teiste ainete õpetajatest on mõne aja pärast saanud head keeleoskajad (eTwinningu põhiline töökeel on inglise keel). „Ta hoolib oma õpilastest ja kolleegidest, tahab neile pakkuda uut kogemust. On järjekindel, ettevõtlik,“ täiendas Elo Allemann loetelu ja lisas, et eTwinning on kirju nagu elu ise ise. 

Populaarsed eTwinningu suvekoolid on nagu professionaalide kogunemine. eTwinningu õpetajad õpivad ise ja on nõus õpetama oma kolleege. Kindlasti tuleb mainida eTwinningu mentorite ja ekspertide rolli, tänu kelle teadmistele on Eesti eTwinningu kontekstis olnud väga edukas. 

eTwinningu ekspert Mari Tõnisson tutvustas veebiseminaril eTwinningu portaali ja töökeskkonna arengulugu. eTwinningu portaal on kõigile, eTwinningLive programmis osalejatele ja projektidele ning eTwinningSpace annab konkreetsele projektile töölaua. Aastal 2006 oli eTwinningus 20 000 kooli, praegu üle 200 000. 

eTwinningu eksperdid Laine Aluoja ja Varje Tipp andsid ülevaate eTwinningu koolitusest ja õpetaja professionaalsest arengust eTwinningus, Meeri Sild rääkis projektivõistlused 2005 kuni 2019. Esimesel kahel aastal tunnustati kõiki õpetajaid, kes projekti lõid. 2007 algas projektiideede konkurss. 2008 algas see konkurss, mida tänagi teame. Igal aastal tunnustatakse kümmet parimat eTwinningu projekti. Kui alguses olid eTwinningu projektid hästi loominguga seotud – palju kunsti, videot, laulu –, siis nüüd on õppeaineid lõimivad projektid ja üha rohkem reaalainetega seotud projekte. Loomingulisust on muidugi endiselt palju, selleta ei saakski. 

Veebiseminari lõpetuseks rääkis Ingrid Maadvere innovatsioonist eTwinning ja tõdes, et eTwinningu projektid  on alati uue tehnoloogia kasutamise poolest olnud esirinnas. Edu eTwinningule järgmisteks aastateks!

Vaata ka 15. jaanuaril toimunud veebiseminari!

Avafoto: Photo by Jason Dent on Unsplash

Samal teemal:

• eTwinningu rahvusvaheline seminar "Uued tehnoloogiatrendid hariduses"
• Selgunud on Euroopa kvaliteedimärgi 2019 saanud eTwinningu projektid

„Vlogide, kommentaaride ja muu vaatamine pole loomulikult koheselt negatiivne, kuid lapsevanemad peaksid kindlasti üritama hoida avameelset suhtlust lastega selles osas, mida nende noored vaatavad ja keda jälgivad,“ selgitas programmi "Õpilaste digitaalne IQ" juht Egle Tamelyte. „Noorte digiharidus on üha parem, kuid siiski ei suuda noored alati adekvaatselt mõista ja tõlgendada sisu, millega nad kokku puutuvad. Laste lemmikjuutuuberid on aga ka tihti ise noored, kes alles oma teed leidmas ja mõistmas, et nende sõnadel ja tegudel võivad olla suured tagajärjed.“ 
  
Tamelyte lisas, et programmi "Õpilaste digitaalne IQ" raames korraldatud küsitlusest ja koolides toimunud vestlusringidest koorus samuti välja, et kuna noored on digimaailmas olnud sees n-ö algusest peale, siis kohati on nende arusaamad kübermaailmast teistsugused. „See kehtib ka näiteks küberkiusamise ja autoriõiguste kohta – tihti ei saada arugi, et mingi tegevus võiks olla kiusamine või et kõik internetis olev pole vabaks kasutamiseks,“ märkis Tamelyte. 
  
Tartu Ülikooli tudengi Marget Miili sellel kevadel valminud lõputööst selgus näiteks, et üle pooletuhandest küsitletud 9-13aastasest noorest kõigest neli ütles, et ei vaata YouTube’i videoid üldse. „Tuli välja, et paljud noored ei pane tähelegi, et nad oma lemmik mikrokuulsuseid järgi teevad. Seega näiteks ei pruugita ka tajuda, kas jälgitav juutuuber räägib mingist teemast või tootest ärilisel eesmärgil või mitte. Samuti ei saa lapsed veel väga aru, millal on tegemist sarkasmiga ja millal mitte,“ selgitas Miil. 
  
Tartu Ülikooli uurimistööst selgus ka, et Eesti noored hakkavad juba 11-aastaselt jälgima juutuubereid, kes edastavad kohati rassistlikku ja seksistlikku sisu. Miil lisas, et näiteks intervjuudes sai ta ka vastuseks: “vihakommentaar on siis, kui lause lõpus on hüüumärk ja kui ei ole, siis on tegu naljaga”.
  
Digiharidusprogrammi "Digitaalne IQ" patroon juutuuber Victoria Villig soovitus noortele on kriitiliselt mõelda, miks keegi YouTube’is teatud asju ütleb või teeb. „Mõnele on see oluline karjäär ja tal on lihtsalt raha vaja. Eriti, kui on tegemist näiteks alles alustava juutuuberiga. Samas, kui see on keegi, keda oled juba pikalt jälginud ja tunned seda inimest, siis oled tuttav tema stiili ja arvamustega, mis võivad tema hinnangud sulle hoopis usaldusväärsemaks teha,“ lausus Villig. 
  
Koolitusprogrammi "Õpilaste digitaalne IQ" eesmärk on õpetada koolinoortele läbi veebiloengute ja vestlusringide oskusi digimaailmas paremini hakkama saamiseks. Kuna digisuhtluse osas puudub siiani korrektne käitumisetikett, siis on programmi üheks osaks ka 9.-12. klasside koolinoortele suunatud võistlus Netikett, millega kutsuti noori ise looma käitumisetiketti internetis. Võistluse tulemused ja Eesti noorte netikett valmib jaanuari lõpuks.

Täpsemat informatsiooni leiab kodulehelt www.digitaalneiq.ee, kus on lugemiseks ka artikleid ning videovestlusi küberkiusamise, ebasobiva sisu, küberhügieeni ning netisuhtluse eripärade ja sõltuvuse teemadel. Videovestlusi ekspertidega viivad läbi Netiketi võistluse patroonid Kristel Aaslaid, Victoria Villig, Maria Rannaväli ja Sidni Tomson.  

Programmi Facebook: 
www.facebook.com/NetikettEE 
 
 *EU Kids Online raport Eesti kohta

Allikas: programmi info. Foto: Koolielu arhiiv

Samal teemal:

• 11. veebruaril tähistame turvalise interneti päeva
• Nõuanded, kuidas hoida ära lapse muutumist nutisõltlaseks