Algatuse koduleht: www.kustsatead.ee 

Algatuse peaeesmärk on Riigikogu valimisaastal tõsta esile kuivõrd oluline on tõestada seda, mida väidad. Algatusega liitunud soovivad  seeläbi muuta valimiskampaania targemaks ning läbipaistvamaks. Lihtsat ja tõhusat küsimust  „Kust sa tead?“ saab kasutada alati, et küsida selgitust ja täiendavaid fakte otsustajatelt ja kaasinimestelt.

Algatuse kodulehelt leiab materjale sellest, kuidas valeuudiseid ära tunda, kuidas küsimuste abil tõenduspõhiste vastusteni jõuda, ekspertide kontaktid, kes meedias poliitikute väiteid on nõus kommenteerima ning algatuse partnerite loetelu. Algatuse kodulehel saab samuti esitada küsimusi ning juhtida tähelepanu poliitikute valeväidetele.

Algatusega on praeguseks liitunud 31 partnerit, kelle hulgas on ülikoolid, teaduskeskused ja teised fakti, tõendus- ja teadmispõhisust hindavad organisatsioonid. 

„Poliitika ja poliitikute eesmärk peaks olema teha riigi ja rahva jaoks parimaid otsuseid. Kust me aga teame, mis on parim? Tuleviku ei näe meist keegi, seega on kõige arukam lähtuda uuringutest, varasematest kogemustest ja tõenäosusest - ehk teadusest. Teadus ei ole veatu, kuid see on olemasolevatest meetoditest vaieldamatult parim. Teaduslik meetod ei ole ainult teadlaste jaoks, tõenduspõhist lähenemist saab rakendada igaüks ja kõikjal ühiskonnas. Teadlaste roll võiks aga olla teadusliku meetodi selgitamine, oma valdkondlike süvateadmiste jagamine ning pseudoteadusele tähelepanu juhtimine,“ sõnas Tuul Sepp, kes on üks algatust toetavatest teadlastest.

Algatuse abil soovivad partnerid levitada teadmist, et faktidel, tõenditel ja teaduspõhisel teadmisel on enesestmõistetav osa otsuste tegemisel ning teadus on parim vahend, mis meil maailma uurimiseks ja edendamiseks on.

„Ilma fakti austamise ja väidete tõestamiseta ei maksa lubadused mitte midagi. Ajakirjanike ja teadlaste koostöö on kindlasti üks nendest olulistest avalikest hoobadest, mis panevad poliitikuid rohkem oma sõnu ja tegusid kaaluma,“ sõnas Postimehe ajakirjanik Ainar Ruussaar. 

Algatuse patroonid on õiguskantsler Ülle Madise ja Milremi teadusdirektor Mart Noorma.

Algatuse idee on tulnud Suurbritanniast, kus kampaaniat „Ask for evidence“ korraldatakse juba alates 2011. aastast ning Rootsist, kus kampaaniat „Hur vet du det?“ korraldati 2018. a  esmakordselt.

Allikas: Eesti Teadusagentuuri pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv

Samal teemal:

• Hariduskonverentsil uuritakse, kuidas kool toetab õppijate mõtlemisoskust
• Uus konkurss innustab noori lahendama oma kogukonna probleeme

Kell 22.00 Eesti aja järgi algavat loengut saab jälgida otseülekandena siit ning lisainfot loengu kohta leiab siit. 

Stanfordis külastab minister Reps Stanfordi Ülikooli raamatukogu ning kohtub Stanfordi Ülikooli raamatukogu juhi Mike Kelleriga, ülikooli õppejõudude, üliõpilaste ja kohaliku eestlaskonnaga.

Allikas: HTMi pressiteade 

Projektipartnerid on saksa keele õppijad Austriast (VBS HAK/HAS Mödling), Kreekast (PPGP) ja Itaaliast (IISS "Salvatore Pugliatti").  

Projektis keskendutakse õpilaste ja õpetajate reiside-kohtumiste kaudu eelarvamuste vähendamisele teiste rahvuste suhtes, kultuuriteadlikkuse tõstmisele ja tolerantsusele. Ka projekti läbivate teemade – turism, majandus, kultuur, ajalugu, poliitika, haridus käsitlemise kaudu püütakse  projekti eesmärke süvendatult õpilasteni viia. 

Erinevate meediate kasutamine parandab õpilaste digitaalseid ja keelelisi oskusi, õpilasvahetused-kohtumised aitavad kaasa kogemuste jagamisele ning võõrkeelsele suhtlemisele kõigil tasanditel. Nii kasutame projektis uudsemaid liit- ja virtuaalreaalsuse äppe nagu HP Revel, Cardboard Camera jt.

Lisaks Erasmus+ projektile toimub paralleelselt ka samanimeline eTwinningu projekt, sest eTwinningu töökeskkonnas saab dokumenteerida kõik projektisammud.

Möödunud aasta oktoobris toimus Mödlingis/Viinis projektijuhtide-õpetajate töökohtumine. Meie gümnaasiumist osalesid õpetaja Aimi Jõesalu ja juhiabi Epp Volkov. Õpilastega esimene projektikohtumine toimus 15.-21.12. 2018 samuti Mödlingis ja Viinis.

Igale projektikohtumisele saab kaasa sõita viis õpilast. Esimesed tublid ja õnnelikud osalejad olid Karoli Villako (11. kl), Raito Piirisild (11. kl), Uku Rätsep (11. kl), Kaarel-Hannes Kallivere (12. kl) ja Uku Sõrmus (10. kl).

Järgnevalt nende lühikokkuvõte toredatest ja tegusatest päevadest. 

15.12

Laupäeva varahommikul asusime teele ja nagu ikka meie väikeses Eestis: Põlvast Tallinnasse jõudmiseks kulus palju rohkem aega kui Tallinnast Viini lendamisele. Aga keskpäevaks olime kohal! Meid tervitas lumine Viin. Mõningatele meist olid võõrustajapered vastu tulnud juba lennujaama, ülejäänud sõidutas Mödlingisse väikebuss.

Õhtupoolik  mööduski peredes üksteisega tutvudes. Õpetajaid ootas ees aga mitmetunnine töökoosolek.

16.12. Kirja pani Karoli

Pühapäeval tutvusime Austria pealinna Viiniga. Sõitsime Viini vanalinna, kus õppisime kasutama Cardboard Camerat, et jäädvustada kaunemaid kohti 360kraadistele fotodele. Käisime ka illusioonide muuseumis, kus nägime igasuguseid huvitavaid  silmapetteid ja saime lahendada mõistatusi. Pärast lõunapausi sõitsime trammiga ringreisile ja saime ka niimoodi ülevaate Viini ajaloolistest ehitistest ja vaatamisväärsustest. Päeva lõpus käisime Schönbrunni lossi ees imelisel jõululaadal ja külastasime ka imeilusat lossi. 

17.12. Kirja pani Uku Rätsep

Esmaspäeva hommikul kooli jõudes saime kätte oma nimesildid. Päev algas väikese, aga suurejoonelise avatseremooniaga. Meie projektikohtumist olid tervitamas mitmed kõrged ametnikud ja kooli direktor. Kõik projektis osalejad  tutvustasid oma kooli ja ennast. Seejärel räägiti meile meie partnerkoolist, Mödlingis asuvast Viini majanduskoolist (Viennna Business School) ning tehti ringkäik üsna traditsioonilises koolihoones. Külastasime ka mitut õppetundi. Kõige huvitavam oli kindlasti hispaania keele tund, kus terve klass kohe õpetlikku laulu köögitarvetest laulma hakkas.

Pärast lõunapausi kooli kohvikus oli aga aeg juba projektis käsitletavate äppidega tutvumiseks - Cardboard Camera (virtuaalreaalsuse loomiseks) ja HP Reveal (liitreaalsuse loomiseks). Peale seda saime tutvuda Mödlingi linnaga, vaatasime esitlust ja tegime jalutuskäigu raekoja juurde. Raekojas võttis meid vastu Mödlingi linnapea, kes rääkis meile täpsemalt Mödlingi ajaloost ning Euroopa Liidus toimuvast. Ka meie armas tubli Eesti ei jäänud kiitmata! Seejärel jaotati meid kõiki rahvusvahelistesse gruppidesse, et saaksime raekoja lähiümbruses pidada fotojahti (kasutati liitreaalsust) ja viktoriini. 

18.12. Kirja pani Kaarel-Hannes 

Teisipäev oli kõige väsitavam päev. Päev koolis algas kohe loenguga, millele järgnes omakorda teinegi loeng. Esiteks räägiti meile Euroopa majandusest, seejärel näidati Austria kohta videoklippi ning peale seda jutustati Mödlingi majandusest. Edasi tulid juba külalismaade esitlused nende kodukoha firmade kohta. Meie esitlesime Arcwoodi. Siis järgnesid VBS-i õpilasfirmade ettekanded ja peale seda jagati meid rahvusvahelistesse gruppidesse, kus jutustasime jõulutraditsioonidest oma kodukohas, lisaks pakkusime maitsmiseks piparkooke. Pärast pikka kuulamist ja jutustamist tuli lõpuks paus ja meile toodi söömiseks hiiglaslikud soolased kringlid (bretzel), mis olid väga maitsvad. Kui kõhud täis, oli aeg hakata liigutama - algas Viini valsi õppimise kursus. Saime kõik kenasti üle tunni aja tantsida, mis oli samaaegselt nii huvitav kui ka väsitav. Viimaks kui valss oli selge, alustasime teekonda Viini raekoja juurde, kus võis näha imekaunist jõuluturgu ja jõuluatraktsioonide väljapanekut, mis tekitas tõeliselt maagilise tunde.

19.12. Kirja pani Raito

Austria oli 2018. aasta teises pooles EL-i  eesistujariik. Seega sõitsime kolmapäeval rongiga Mödlingist Viini, täpsemalt Kongresshalle´i. Seal oli avatud uste päev, kus osalesid väga paljud Austria koolinoored, kellele tutvustati eesistumisaja ettevõtmisi ja tulemusi migratsiooni, digitaliseerimise, hariduse jt valdkondades. Vastati ka noorte küsimustele. Ürituse lõpus meid toitlustati, tehti ühispilt ja infojahi järel jagati ELi meeneid. See oli väga erakordne kogemus ja elamus, et just eesistumisaja eelviimasel päeval saime olla samas saalis, kus EL-i ametnikud on arutlenud olulistel ja tähtsatel teemadel. Ülev ja unustamatu tunne! Pärast seda läksime uudistama Euroopa suurimat ostlemiskeskust Shopping Center Südi.

20.12. Kirja pani Uku Sõrmus

Neljapäev oli viimane täispikk päev, mis algas ametlikult VBS-is erinevate ettevõtete esitlustega. Vahepausil käisime väljas, kus VBS-i õpilased pakkusid meile heategevuskampaania raames traditsioonilisi toite nagu fritüüritud kartulirõngaid, röstitud magusaid kastanimune ja alkoholivaba marjapunši. Päeva teises osas käisime ekskursioonil Heindle šokolaadimuuseumis, mis pakkus nii lahedaid vaatamisväärsusi ja huvitavaid teadmisi kui suussulavaid maitseid, mis panevad ka praegu sellele mõeldes suu vett jooksma. Samas majas muuseumiga paikneb ka tootmine, mida saime  ilusasti läbi klaasist seina jälgida. Õhtu lõppes ühise õhtusöögiga restoranis, kus tegime projektikohtumisest kokkuvõtted ja meenutasime lahedamaid ja meeldejäävamaid ettevõtmisi-tegemisi. Saime ka projektikohtumises  osalemise eest väikese kingikoti. Nii ruttu oligi mööda läinud see sisutihe ja kogemustest pakatav nädal ning kätte jõudnud viimane öö enne kojusõitu. 

21.12 

Projektikohtumine oli jõudnud lõpusirgele, kui varahommikul hotelli fuajees väikebusse ootasime. Tänasime kõiki nii meeldiva ja toreda võõrustamise, vastuvõtu ja projektikohtumise eest. Olime selle lühikese aja jooksul tõepoolest õppinud tundma üksteist ja seeläbi ka just austerlaste, kreeklaste ja itaallaste kombeid-tavasid. Lahkuda oli päris raske, kuna olime saanud väga lähedasteks. Kõige enam olime uhked selle üle, et olime ületanud kartuse, nn keelebarjääri ja julenud suhelda saksa keeles. Ja mis seal salata, kellele meist ei meeldiks, kui meiega suheldakse just meie emakeeles. Nii oli just saksa keele oskus kõigi projektis osalejate poolt väärtustatud ja just saksa keeles suhtlemise eest pälviti kiidusõnu.

Oleme tänulikud Erasmus+-le, oma saksa keele õpetajale, juhiabile ja meie enda armsale gümnaasiumile, tänu kellele saime unustamatute kogemuste võrra rikkamaks ja tolerantsemaks ja väärtustame nüüd võõrkeelte oskamise tähtsust elus veelgi enam.

Artikli ja fotod saatis Koolielule Põlva Gümnaasiumi saksa keele õpetaja Aimi Jõesalu

Haridusasutused vajavad soovitusi, millest uue tehnoloogia soetamisel lähtuda. Haridusuuenduse piloteerimise programmiga võttis HITSA uute suundade levitaja rolli, mõtestades uute, turule tulevate tehnoloogiate kasutusviisid. HITSA koolitatud piloteerijad annavad erapooletu hinnangu õppetöös veel kasutamata tehnoloogiate pedagoogilisele väärtusele.

Teeme otsa lahti kõige pisematega - avaldame Ülenurme lasteaia õpetaja Mari Sultsi video. Vaata, kuidas ta koos lastega programmeeritavat robootikakomplekti matatalab katsetas ja millise hinnangu ta sellele andis. Nii lapsed kui ka õpetaja olid uuest õppevahendist vaimustuses ja lasteaed otsustas mõned komplektid päriseks osta. 
...

Täname õpetajat ja RoboMikut, kes komplektid katsetamiseks andis!

Uute seadmete ja tarkvara tugisüsteemide tagamiseks teeb pilootprogramm tihedat koostööd eraettevõtetega. Ettevõtetel omakorda aitab programmis osalemine teha teadlikumaid samme haridusvaldkonnas.

Pilootprogrammi tulemused avaldatakse HITSA kodulehel ja FBs, iga nädal üks uus tulemus!

Loe lähemalt programmi kohta

Foto: Unsplash, Franck V.

Samal teemal:

• Eesti koolid saavad haridusinnovatsiooni kiirendamiseks 3,4 miljonit eurot
• HITSA 2018: oli tegus aasta!
• ProgeTiigri Tulevikutegijate üritusel osales ligi 6000 õpilast

"Keelamine peegeldab meie enda, suurte inimeste, hirme ja teadmatust. Hirm ja teadmatus tuleneb sellest, et oleme sattunud sotsiaalmeedia ja ekraaniajastu pesumasinasse. Selle ohvriks on langenud terve ühiskond. Me ei oska sellega toime tulla ja meil on vanematena võimalus öelda, et teil keelame ära, sest arvame, et on mingi jama, aga tegelikult ei saa olla see lahendus," märkis Henrik Roonemaa. Tehnoloogiaajakirjanik lisas nutisõltuvusest rääkides, et sageli on nutiseadmetest lastega samaväärselt või rohkemgi lummatud vanemad ise.

Loe artiklit täismahus ja vaata eilset saadet ERRi uudisteportaalist!

Foto: Koolielu arhiiv

Samal teemal:

• Nutiseadme kasutaja riskitaju on madal
• Eesti koolides on VOSKi kasutamisel võrreldes teiste Euroopa koolidega vähe piiranguid

Haridus- ja Teadusministeeriumi täiskasvanuhariduse osakonna juhataja Terje Haidaku sõnul on ligi kümme aasta jooksul pakutud tasuta kursused aidanud kaasa inimeste paremale teadlikkusele õppimisvõimalustest ning suurendanud valmisolekut õppida. „Riiklikult rahastatud kursused on populaarsed, mis tõestab, et inimesed tajuvad vajadust enesetäiendamiseks ning pakutavad koolitused on vajalikud. 2015. aastal käivitatud Eesti tööjõuvajaduse ja oskuste prognoosisüsteem OSKA on näidanud, et töömaailm on pidevas muutuses ning tulevikuoskused erinevad tänastest, mistõttu on järjepidev enesetäiendamine oluline,“ lisas Haidak.

Kursused toimuvad kutseõppeasutustes ja kutseõpet pakkuvates rakenduskõrgkoolides üle Eesti ning on suunatud täiskasvanutele, kes pole saanud erialast ettevalmistust või kelle oskused vajavad kaasajastamist. Tasuta kursused tagavad ligipääsu koolitusele hoolimata inimese majanduslikust olukorrast või haridustasemest. Eelkõige on oodatud põhi- ja keskharidusega inimesed, kel puudub erialane haridus, kuna statistiliselt see sihtrühm osaleb elukestvas õppes kõige vähem.

Pakutavad kursused on valitud koostöös koolidega lähtudes valdkondlikust ja piirkondlikust koolitusvajadusest. Koolitustellimuse kujundamisel arvestatakse Eestis tööjõuvajaduse ja oskuste prognoosisüsteem OSKA raames valminud raportite soovitustega. Kursuste pikkus on 20-160 akadeemilist tundi, millele võib lisanduda iseseisev töö. HTMi rahastavate kursuste puhul on tegemist tööalaste kursustega, üldharivaid või hobikoolitusi ei pakuta.

Kursusi rahastavad Euroopa Sotsiaalfond ning Haridus- ja Teadusministeerium tegevuse „Täiskasvanuhariduse edendamine ja õppimisvõimaluste parandamine“ kaudu.

Täpsema info kursuste ja nendele registreerimise kohta on leitav koolide veebilehtedelt või aadressilt www.hm.ee/tasuta-kursused

Allikas: HTMi info. Foto: Koolielu arhiiv

Samal teemal:

• Täienduskoolitused arvudes: populaarsemad olid isikuarengu, juhtimis- ja keelekoolitused
• Haridusstipendiumi saajad pühenduvad kooliuuendusele

Filmi tutvustus:  

20aastane Alina võtab oma noorema kasuvenna ja -õe eest vastutuse enda kanda, sest kasuisa joob kogu lastetoetuse maha. Pole neil põrmugi kasu ka emast ega vanaemast. Raha on kogu aeg otsas ja kogu pere elab üheskoos väikses ja räämas Kiievi korteris. Alina on andekas jalgpallur, kuid ta peab mängima läbikulunud ja ise kokkuõmmeldud putsadega. Tema ammune unistus pääseda rahvuskoondisse nihkub pärast ema surma veelgi kaugemale.

Režissöör Alisa Kovalenko manööverdab väikses korteris osavalt ringi ja jälgib uskumatult visa neiut hoolega. Antud asjaolude juures on hämmastav, kui palju jätkub Alinal oma pere jaoks kannatust ning kui hellalt ta hoolitseb oma õe ja venna eest, isegi kui ta on sunnitud nad treeninglaagrisse kaasa võtma või nende ülalpidamiseks oma isiklikud asjad maha müüma. Kõigest hoolimata võitleb ta selle nimel, et oma unistus ellu viia.

Filmi treiler ja lisainfo kodulehel:

https://www.kinosoprus.ee/et/movie/klassiga-kinno-kodumangud 

Dokumentaalfilm sobib eelkõige põhikooli lõpuklassidele ning gümnaasiumiastme õpilastele. Kooligruppide registreerimine toimub meili teel - kool@kinosoprus.ee . Pilet õpilastele 3 eurot, gruppi saatvatele õpetajatele on kinokülastus tasuta. Sama programmi raames linastub veebruaris film „Tere tulemast Soodomasse“, mille lisainfo samuti kino kodulehel - https://www.kinosoprus.ee/et/movie/klassiga-kinno-tere-tulemast-soodomasse. 

Allikas: kino Sõprus info

“Just meie pikaajaline edu- ja uuendusmeelsus ning tulevikku vaatamine tõid Eestile selle auhinna. Meil on kõrgelt kvalifitseeritud ja hinnatud inimesed ning meie tehnoloogiaettevõtted loovad maailma muutvaid tooteid,” sõnas Reps. “Mul on siiralt hea meel, et meie hariduspoliitilised valikud, õpetajate ja koolide innukus ning ühiskonna hoiakud on loonud sellise riigi, millega oleme eeskujuks paljudele nendele riikidele, keda varem enda eeskujudeks pidasime,” lisas Reps.

Sel aastal võrreldi 61 riiki ning Eesti osales võrdluses esimest korda. Koos Eestiga nimetati innovatsioonimeistriks veel 15 riiki – Austraalia, Kanada, Taani, Soome, Saksamaa, Iisrael, Luksemburg, Holland, Uus-Meremaa, Norra, Singapur, Rootsi, Šveits, Suurbritannia ja Ameerika Ühendriigid. Need riigid koos Eestiga on maailma juhtivad innovaatilised riigid.

Auhinna andis üle messi peakorraldaja, Ameerika Ühendriikide Tarbijaelektroonika Ühingu juht Gary Shapiro, kelle sõnul on need riigid maailmatasemel innovatsiooni toetajad. Shapiro märkis, et esile toodud riikide poliitikaid eristab teistest see, et nad on avatud uuendustele ja vähendavad takistusi tehnoloogia arendamisel ja uute ideede elluviimisel.

Eestile tõi tunnustuse ühiskondlik ettevõtlikkusmeelsus, suure hulga uute ettevõtete loomine, progressiivne poliitiline juhtimine, avatus innovaatilistele lahendustele, tehnoloogia loomise ja kasutamise toetamine. Samuti on olulisel kohal elanike võimalused ja oskused tehnoloogiate kasutamisel, aga ka näiteks uuenduslike tehnoloogiate nagu erinevad jagamismajanduse tehnoloogiad laialdane levik ja kasutamine. Eesti on sellega ühtlasi ka kõige innovaatilisem riik Kesk- ja Ida-Euroopas.

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv

Samal teemal:

• Järgmise aasta hariduseelarve toob lisaraha õpetajatele, teadusele ja digipöördele
• Eesti koolid saavad haridusinnovatsiooni kiirendamiseks 3,4 miljonit eurot

Edaspidi ei pea õpilane ise kutsekoolile oma erivajadust tõestama, vaid vastavad andmed saadakse infosüsteemidest. Määrus jõustub uuest õppeaastast.

Muudatuste eesmärk on toetada kutsekoole haridusliku erivajadusega õpilaste õppe korraldamisel ning soodustada sotsiaal- ning haridusvaldkonna koostööd õpilaste toetamisel õppes ja tööle asumisel.

Edaspidi saab kutsekool Eesti Hariduse Infosüsteemist näha eelmise õppeasutuse poolt õpilase erivajaduse kohta sisestatud infot. Juhul kui infosüsteemis märget erivajaduse või osutatud tugiteenuste kohta pole, on selle olemasolu võimalik endiselt tõendada ka dokumentide alusel.

Uue määrusega suureneb ka kooli tugirühma roll. Senisest enam pööratakse tähelepanu koolisisesele ja koolivälisele koostööle erivajadusega õpilaste toetamisel nii õppeprotsessis kui üleminekul tööellu. Lisaks tekib võimalus pikendada haridusliku erivajadusega õpilase nominaalõppeaega aasta võrra.

Allikas: HTMi pressiteade 

Kõige rohkem õppijaid on Hongkongist, Lõuna-Koreast, Venemaalt ja Ameerika Ühendriikidest. Võrreldes eelmiste aastatega on osalejate arv kasvanud, seda eelkõige tänu partnerülikoolidele Koreas ja Hongkongis.

Programmis on seitse kursust: eesti ja vene keele intensiivkursused, improvisatsiooniline inglise keel, akadeemiline kirjutamine inglise keeles, interaktsioonidisaini töötuba ning kaks hariduse valdkonna kursust: „Õpperobotite kasutamine lasteaias ja algklassides“ ning „Haridusinnovatsioon“. Kõige rohkem osalejaid on vene keele kursusel – 42. Suur huvi vene keele algajate kursuse vastu on Hongkongi tudengitel.

Rahvusvaheline talvekool võimaldab ka tutvuda ülikooli ingliskeelsete õppekavadega ning edendab suhteid partnerülikoolidega. Järgmine sarnane üritus toimub TLÜs juba juulis ning siis on rahvusvahelise suvekooli Tallinn Summer School programmis üle 20 kursuse ja oodata umbes 350 osalejat.

Tallinna Ülikooli rahvusvahelise talvekooli kohta saab lisateavet siit. 

Allikas: TLÜ koduleht. Foto: Unsplash, Kyle Glenn

Samal teemal:

• Noored leiutajad lahendavad sel aastal talvekoolis meditsiiniga seotud probleeme
• MTÜ Mondo sotsiaalmeedia talvekool