Konkursile oodati I-VI klasside koolinoorte videoid leidmaks lahendusi erinevatele keskkonnaprobleemidele. Konkursile saabus kokku 65 tööd.  

„Tegelikult vääriksid kõik saabunud videod võitu, kuna lapsed oskasid märgata ja osavasti välja tuua ümbritsevast keskkonnast lihtsaid igapäevaselt ise muudetavaid murekohti. Oli selleks siis prügi maas, toas põlevad tuled, tänavatel liiga palju autosid või kraanist jooksev vesi,“ tunnustab KIKi juhataja Veiko Kaufmann kõiki konkursil osalejaid. „Loodan, et video meisterdamine aitas lastes sütitada huvi Eesti keskkonna ja looduse vastu ning õige pea võib neid juba kohata oma nutikate ideedega suure Negavati konkursi võistlustules.“ 

Negavati projektijuht Kadi Mitt sõnab, et parimatest parimate valimisel lähtusid KIKi töötajad eelkõige sellest, kui hästi oli videos keskkonnaprobleemi olemus kirjeldatud. „Hindasime ka pakutud lahenduste konkreetsust ning kindlasti oli kasu sellest, kui lahendus sisaldas mõnda uut ja innovaatilist mõtet.“

Vaata võitjate nimesid ja võiduvideoid KIKI kodulehelt! 

Foto: Koolielu arhiiv

Samal teemal:

• Mini Negavatile laekus 65 keskkonnaprobleemi lahendavat videot
• Videokonkurss kutsub lapsi leidma lahendusi erinevatele keskkonnaprobleemidele

Läbirääkimiste eesmärk oli parandada kõrgharidusõppe vastavust tööturu vajadustele – vähendada ületootmist seal, kus kõrgharidusega spetsialistide vajadus on väiksem ja suurendada seal, kus ühiskondlik vajadus on selgelt olemas.

Tartu Ülikool teatas reedel senati otsusest mitte toetada riigiga sõlmitava halduslepingu kavandit. Ministeerium suhtub sellesse kohase tähelepanuga ning loodab kiiresti läbirääkimisi jätkata ja ülikooliga kokkuleppele jõuda.

Haridus- ja Teadusministeeriumi asekantsler Indrek Reimand märkis, et ülikoolid saavad raha juurde ning selle kasutamine on ülikoolide valiku küsimus. Võrreldes tänavuse aastaga kasvab 2019. aastal riigi toetus kõrgharidusõppe läbiviimiseks 4,4 miljoni euro võrra, ulatudes 163,3 miljoni euroni.

„Riik annab ülikoolidele raha kõrgharidusõppeks ja sellega kaasneb kokkuleppimine riigi vaates kõige olulisemates eesmärkides ja tegevustes,“ ütles Reimand. „Mõnedel erialadel näeme vastuvõtu vähendamise, osadel suurendamise vajadust, samas jääb ülikoolidele vabadus riigi eraldatavat ressurssi ülikooli siseselt jaotada. Kuidagi ei saa nõustuda mõttekäiguga, et riik annab uusi kohustusi ilma selleks raha eraldamata. Viipekeeletõlkide õpetamine ja terminoloogiatöö ei ole uued ülesanded.“

Lisaks kõrgharidusõppe toetusele saavad ülikoolid riigieelarvest toetust teadus- ja arendustegevuseks.

Ülikoolidele ettepanekute tegemisel lähtus ministeerium paljudest aspektidest, eelkõige OSKA uuringutest ning õppe- ja teadustegevust puudutavatest andmetest (sh vastuvõtu, katkestamise ja lõpetamise dünaamika, konkurss vastuvõtul, välisüliõpilaste ja -õppejõudude osakaal, eestikeelse õppe võimalused);  õppe- ja teadustegevuse kvaliteedihindamiste raportitest, valdkonnalähedase teadus- ja arendustegevuse tasemest.

Ühiskondlikus debatis on korduvalt kõlanud seisukoht, et riigil on kohustus ja võimalused kujundada kõrgharidusmaastikku ning riigilt oodatakse konkreetsemaid samme kõrgharidusõppe ja tööturu vajaduste paremini vastavusse viimisel.

Teadus ja kõrgharidus on üha olulisemad valdkonnad, mistõttu plaanib Haridus- ja Teadusministeerium lähitulevikus oma haldusalas nende valdkondade kureerimist veelgi tugevdada.

Juhul, kui riik Tartu Ülikooliga detsembris kokkuleppele ei jõua, kehtib uue lepingu sõlmimiseni eelmine, aastateks 2016-2018 sõlmitud leping ning rahastamine jätkub 2018. aasta mahus.

Ministeerium saatis lepingute eelnõud ülikoolidele arvamuse avaldamiseks ja ministeeriumitele kooskõlastamiseks 27. novembril ning ootab tagasisidet 5. detsembriks.

Lepingute sõlmimiseks peab haridus- ja teadusminister saama valitsuse heakskiidu.

Taustainfo

Kõrgkoolidele eraldatakse kõrgharidusõppe läbiviimiseks toetust, mille aluseks on kolmeks aastaks sõlmitavad halduslepingud, kus on poolte olulisimad õigused ja kohustused.

Riigieelarveline toetus kõrgharidusõppe läbiviimiseks kasvas märkimisväärselt kõrgharidusreformi järgsetel aastatel kuni 2015. aastani, et kompenseerida ülikoolidele tasulise õppe kaotamise tõttu vähenevat tulu. Viimasel kolmel aastal on kõrgharidusõppe toetus kasvanud minimaalselt ning 2018. aastal eraldati 158,9 miljonit eurot. 2019. aasta riigieelarves on toetuse kasvuks 4,4 miljonit eurot lisavahendeid.

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Aleksi Tappula, Unsplash.

Samal teemal:

• Tartu Ülikool liitub tippülikoolide võrgustikuga U4
• HITSA alustab koostöös kõrgkoolide ja ettevõtjatega uut haridusuuendajate arenguprogrammi

Rahvusmõtte auhinnaga tunnustab Tartu Ülikool isikut, kes on oma loominguga silmapaistvalt edendanud Eesti rahvuslikku ja riiklikku eneseteadvust. Professor Kalle Kasemaa panus Eesti kultuuri ja rahvuslikku mõttesse on väga suur. Ta on olnud vana testamendi ja semitistika professor TÜ usuteaduskonnas, kuid eelkõige tuntud Eesti mitmekülgseima tõlkija ja humanitaarteadlasena.

TÜ rektor professor Toomas Asser tõdes, et rahvuslikule eneseteadvusele tugeva aluse loomine ei ole pelgalt rahvuslik või rahvusliku mõtteloo küsimus. „Professor Kalle Kasemaa on elav tõestus selle kohta, kuidas teiste rahvaste keele ja kultuuri uurimine ja vahendamine eesti lugejale laiendab meie maailmapilti ning muudab sellega laiapõhjalisemaks ja kindlamaks ka Eesti ühiskonna alusväärtused.“

Ülikooli usuteaduskonna juhataja Urmas Nõmmiku sõnul on Kasemaa väsimatu tõlkija ja kommenteerijana nihutanud eesti kultuuriruumi piire lõuna, kagu ja lääne poole ning trotsinud vapralt aastasadu, ehitades sildu vanemate mõttemaailmade juurde. „Esmalt kuulub siia kogu oma mitmekesisuses juudi kultuur ja judaism, samuti araabia kultuur ja islam alates selle varasematest etappidest, ning kristlik kultuur, eriti vara- ja keskaja oma, kuid ka näiteks vähetuntud ja eksootiline Etioopia kristlus,“ ütles Nõmmik.

Kalle Kasemaa on hästi tuntud ka nüüdisaja juudi, araabia ja kreeka ilukirjanduse tõlkijana. „Ta on praegu meie parim Vahemere ning Lähis-Ida maade kultuuride ja religioonide vahendaja ning mõtestaja, jätkates nii muu hulgas ka ühe oma õpetaja Uku Masingu tööd,“ rõhutas Nõmmik.

Eesti tõlkimiskultuuri aktiivse kujundaja ja terveid valdkondi haarava eestikeelse terminoloogia meistrina on Kasemaa teinud eesti keeleruumist maailma ühe rikkaima keeleruumi heebrea-, jidiši-, kreeka- ning araabiakeelse ilukirjanduse poolest.

Eesti kultuuri haardeulatust laiendas Kalle Kasemaa juba ammu enne Eesti taasiseseisvumist, alates 1970. aastatest, tehes seda peale tõlkimise ka õppekirjanduse ja pühendusteoste kultuuri jätkaja ja arendajana.

Kasemaa on jõudnud oma aktiivse tegutsemisega määrata ka suure osa Eesti usuteaduse praegusest näost. Vaatamata nõukogude aja takistustele suutis ta koos mõttekaaslastega hoida usuteaduses kriitilist taset ning panna aluse teoloogia ja religiooniuuringute kiirele ja mitmekesisele arengule pärast iseseisvuse taastamist.

„See omakorda aitab meid praegu ühiskonnana palju paremini toime tulla nii kultuuride- ja religioonidevaheliste kui ka kirikusiseste probleemidega,“ märkis Urmas Nõmmik.

Tartu Ülikool on Rahvusmõtte auhinda välja andnud 15 korda. Laureaat saab Ilmamaa kirjastuse „Eesti mõtteloo“ sarja 50 köidet ja klaasikunstnik Ivo Lille klaastaiese.

Allikas ja foto: TÜ pressiteade

"CyberSecurity meets Robotex" võistlusel osales 27 üldharidus- ja kutsekoolide küberkaitse talentide meeskonda, kes varem sarnastel kübervõistlustel osalenud ei ole. Küberturvalisuse teadlikkuse uuringu KüberPähkel koolivoorus osales 52 kooli, kellest seast pandi võistlusele kokku 24 meeskonda, lisaks 3 meeskonda kutsekoolidest. Võistlus toimus "Capture The Flag" (CTF) stiilis ehk gruppides tuli lahendada kahe tunni jooksul 33 ülesannet. 

Loe lähemalt portaalist www.internet.ee.

Allikas: www.internet.ee. Foto: Koolielu arhiiv.

Samal teemal:

• KüberOlümpia on Euroopas tunnustatud küberhariduse projekt
• KüberPähkel küsib: missugused on õpilaste teadmised digitaalsest ohutusest?

Näitus katab AHHAA keskusest 700 ruutmeetrit ja on neljas suurnäitus, mille AHHAA oma külastajatele ise valmis ehitab.

AHHAA juhatuse esimees Andres Juur märkis, et näituse teema teema on põnev, sest me tahame asju näha endale harjunud viisil, aga kui tegelikkus sellest erineb, siis tekivadki illusioonid. 

Juure sõnul mõjutas näitus teema valikut asjaolu, et illusioone võib käsitleda mitmest vaatenurgast. „Peamiselt mõtleme illusioonide puhul meelepettele ehk olukorrale, kus inimese aju võtab infot vastu, aga tõlgendab seda valesti. Teisest küljest on meil tehnoloogilised lahendused, mis võimaldavad optikale või mõne muu teadusharule tuginedes luua inimestele teadlikult kujutluspilte erinevatest asjadest ja olukordadest, mis ei ole füüsilises reaalsuses olemas, aga mida me ometi tajume,“ selgitas ta.

Andres Juur lisas, et tema enda jaoks on kõige üllatavam eksponaat „Tagurpidi näod“, mis on tuntud ka „Thatcheri efekti“ nime all. „Näitusel on portreed, mis tunduvad õigetpidi vaadates täiesti tavalised ja normaalsed, ent kui pildid tagurpidi pöörata, tabab meid suur üllatus, kui märkame, et portreteeritavate silmad ja suud on tegelikult tagurpidi. See näitab, kui lihtne on meie ajus arvutusviga tekitada.“

Juure sõnul tuleb saali üle 30 eksponaadi, mis pakuvad avastamisrõõmu nii suurtele kui ka väikestele. „Eksponaadid on eatud ja interaktiivsed ning ma olen kindel, et igas vanuses külastajad leiavad sealt midagi rõõmustavat ja üllatavat. On eksponaate, mida saab katsuda, on neid, mida saab vaadata ja on asju, mille taustal saab teha väga ägedaid fotosid,“ tutvustas Juur.

Kuna tegemist on ise kokku pandud näitusega, on suur osa näitusest valminud AHHAA keskuse ekspositsioonimeistrite käe all Tartus. Samas on esindatud ka sisse ostetud eksponaadid erinevatest maailma paikadest.

„Kõige kaugem koht, kust eksponaat AHHAAsse jõudis on Austraalia. Lisaks Maa kuklapoolele on palju põnevat kokku toodud nii Ameerika Ühendriikidest, Suurbritanniast, Valgevenest, Venemaalt kui ka Hiinast,“ tutvustas Juur.

Allikas: Teaduskeskus AHHAA info. Fotod: Mathis Bogens/AHHAA.

Samal teemal:

• AHHAA keskusesse jõudis põnev anatoomianäitus
• AHHAA avas täna keskkonnateemalise näituse

2019. aasta veebruaris avab Tartu Tervishoiu Kõrgkool füsioteraapia eriala kursuse Tallinnas. Tegemist on osakoormusega ja tasulise õppega ning õppetöö hakkab toimuma kõrgkooli koostööpartneri Astangu Kutserehabilitatsioon Keskuse (Astangu 27, Tallinn) ruumides. Õe põhiõpe on täiskoormusega õpe ning õppetöö toimub Tartus.

Tartu Tervishoiu Kõrgkooli õppekorralduse osakonna juhataja Eve Müüri sõnul pakub kõrgkool kaasaegset õpikeskkonda ja praktikavõimalusi üle kogu Eesti. Praktikaid on võimalik sooritada ka välisriikides Erasmus+ programmi raames.

Talvisel vastuvõtul võtab Tartu Tervishoiu Kõrgkool vastu õe põhiõppesse 78 ja füsioterapeudi õppekavale 20 õppurit. Kandideerimisdokumente saab esitada 3. detsembrist kuni 4. jaanuarini elektroonilise sisseastumiskeskkonna SAIS kaudu (www.sais.ee) ning kõrgkoolis (Nooruse 5, Tartu) kohapeal tööpäeviti 3. kuni 20. detsembrini kell 10.00-14.00.
  
Täpsem informatsioon: www.nooruse.ee/vastuvott

Allikas: Tartu Tervishoiu Kõrgkooli info

Kutsume osalema neid, kellel on omal huvi digiõpikuid aktiivselt kasutama hakata ja seda ka teistele oma piirkonna õpetajatele tutvustada.

Tegemist on ülevaatliku koolitusega, kus vaadatakse sisse kõikidesse materjalidesse ning tehakse läbi ka praktilisi ülesandeid .

Registreerida saab koolitusele siin: https://koolitus.hitsa.ee/training/2114

Koolitus ja toitlustus on tasuta, kui koolitus läbitakse täies mahus. Ööbimisvõimalus tuleb osalejatel endil leida, majutust ei kompenseerita. 

Tulge koolitusele ja levitage infot edasi!

Foto: Unsplash, Glen Carstens-Peters

Samal teemal:

• HITSA alustab koostöös kõrgkoolide ja ettevõtjatega uut haridusuuendajate arenguprogrammi
• Video: milliseid infosüsteeme HITSA pakub?
• Veebiseminaridel tutvustatakse informaatika digiõpikuid

Lisaks allkirjastatakse kokkusaamisel koostöö raamlepingud nelja kutseõppeasutusega, et soodustada väga heal tasemel õppetööd.

Koostöömemorandum sätestab maaülikooli ja kutseõppeasutuste – Järvamaa Kutsehariduskeskuse, Luua Metsanduskooli, Räpina Aianduskooli ja Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskooli – koostöö üldised alused. „Edaspidi võimaldame kasutada ülikooli õppe-, teadus- ja praktikabaase, et mitmekesistada kutseõppeasutuste õpet teadusliku suunaga. Seevastu rikastavad nemad oma õppe- ja praktikabaasidega maaülikooli praktilist suunda,“ sõnas maaülikooli õppeprorektor Endla Reintam. 

Veel näeb raamleping ette ülikooli sisseastumistingimuste muutmist, et soodustada kutsekoolide lõpetajate ligipääsu kõrgharidusele. Reintami sõnul annab see noortele inimestele sõnumi, et kutseharidus ei ole tupiktee ja ka kutsehariduse valinud noorel on võimalik jätkata õpinguid ülikoolis. 

Tänuüritusel andisd omapoolsed õpirahad laureaatidele üle Riigimetsa Majandamise Keskus, Veski Mati, Baltic Agro ja maaülikooli vilistlaskogu. Lisaks andis Tartu abilinnapea Madis Lepajõe üle Raefondi stipendiumid. Parimaid sportlasi tunnustas maaülikooli spordiklubi. 

Allikas: Eesti Maaülikooli info

Aastapäeva puhul on terve nädala jooksul ülikoolis hulk huvitavaid üritusi, kuhu oodatakse nii tudengeid, vilistlasi kui ka kõiki teisi huvilisi.

TÜ Pärnu kolledž alustab aastapäeva tähistamisega neljapäeval, 29. novembril, kui toimub tõrvikurongkäik, aktus ja ööorienteerumine. Viljandi kultuuriakadeemias peetakse pidulik aktus reedel, 30. novembril.

„99 aasta tagusele ajale tagasi vaadates võime tõdeda, et oleme rahvusülikoolina saavutanud selle, mida soovis ülikooli toonane kuraator Peeter Põld. Ta oli veendunud, et rahvusülikool ei saa tegutseda omaette, üksinda, vaid peab olema osa rahvusvahelisest teaduslikust ühispüüdest,“ rääkis aastapäeva eel TÜ rektor professor Toomas Asser. „Olla rahvusvaheline rahvusülikool – just see on meie edu ja kestvuse võti.“

1. detsembril ülikooli aulas toimuval pidulikul aktusel promoveeritakse neli audoktorit ja aasta jooksul teaduskraadi saanud 113 doktorit. 

Tartu Ülikooli folkloristika audoktoriks saab Ohio Osariigi Ülikooli professor Dorothy Noyes, õigusteaduse audoktoriks Oslo Ülikooli professor Kåre Lilleholt, meditsiiniteaduste audoktoriks Turu Ülikooli füsioloogia ja Imperial College Londoni reproduktiivendokrinoloogia emeriitprofessor Ilpo Tapani Huhtaniemi ning geograafia audoktoriks Genti Ülikooli professor Frank Witlox.

Aktusel antakse üle Rahvusmõtte auhind, millega tunnustatakse inimest, kelle looming on ülikooli hinnangul edendanud silmapaistvalt Eesti rahvuslikku ja riiklikku eneseteadvust. Anestesioloogia ja intensiivravi professor Joel Starkopf peab akadeemilise loengu „Arstiteadus kui rahvusteadus“.

Aktusele pääseb kutsetega. UTTV teeb sellest otseülekande ja pakub järelvaatamise võimalust.

Õhtul kell 17 algab Vanemuise 46 õppehoone eest ülikoolipere traditsiooniline tõrvikurongkäik ja kell 19 toimub Vanemuise kontserdimajas aastapäevaball.

Aastapäeva ürituste raames annavad avaliku loengu kaks audoktorit. Neljapäeval, 29. novembril kell 14 pidas meditsiiniteaduste audoktor Ilpo Tapani Huhtaniemi Biomeedikumis loengu „Noored hiired ja vanad mehed aitavad lahendada testikulaarfunktsiooni saladusi“. Reedel, 30. novembril kell 14.15 peab folkloristika audoktor Dorothy Noyes von Bocki majas (Ülikooli 16) avaliku loengu „Mis on saanud convivència’st? Festival ja ühistegevus Hispaania üleminekuajast Kataloonia kriisini“.

Aastapäevaüritused jätkuvad ka järgmisel nädalal, 6. detsembril ülikooli muuseumis, kus kell 9.30 algab muuseumi aastakonverents „Kas me sellist (rahvus)ülikooli tahtsime?“, kell 15.30 esitletakse väljaande „Tartu Ülikooli ajaloo küsimusi“ 46. numbrit ja kell 16 avatakse ülikooli varakambri uus näitus.

Ülikooli peahoone fuajees saavad kõik huvilised 14. jaanuarini vaadata Viljandi kultuuriakadeemia rahvusliku tekstiili eriala lõputööde fotonäitust „Lendutõus“.

Allikas: TÜ pressiteade

Intervjuu Tiina Veisaluga pani kirja Keila Kooli kommunikatsioonijuht Kadri Pihelo. Lugu ilmus esmakordselt Keila Lehes 23. novembril 2018. 

Keila Kooli raudvara Tiina Veisalu (77) on koolmeistri ametit pidanud üle 50 aasta. 
Tiina Veisalu on kirglik kunstiajaloo austaja, kes peab vanust pelgalt numbriks ning pühendab oma vaba aja reisimisele.  Väga head erialased teadmised, oskus õpilastega suhelda ning meeldivad kolleegid on võtmesõnadeks, mis aitavad sellele ametile truuks jääda ja seovad aastakümneteks ühe majaga.

Kätt südamele pannes, kas te mitte kunagi ei ole tahtnud ametit vahetada?

Võin kätt südamele pannes tõesti öelda, et ma pole iial mõelnud vahetada ametit. Vahepeal töötasin küll õppejõuna ülikoolis, aga samal ajal käisin ikka Keila Koolis kunstiajalugu andmas. Mulle meeldib õpetada vanemate klasside õpilasi, sest nad juba teavad, kes nad on ja mida tahavad.

Kas dialoogi tekkimine õpilase ja õpetaja vahel on teie jaoks oluline?

Isegi väga oluline. See annab võimaluse arutleda, mida ja kui palju õpilane teada tahaks mingi teema kohta. Kui mõni ütleb, ma ei taha, siis püüan talle sisendada, et uutel teadmistel on väärtus. Sa võid otsida infot arvutist, aga midagi tuleb ka praegusel internetiajatul ise teada, peab suutma orienteeruda  maailmas. 

Kas te mäletate oma esimest tundi Keila Koolis?

Miks ma ei mäleta, see oli klassijuhatajatund 1. septembril 1967. aastal. Peale jalgade värises ka süda, sest klassi olid tulnud  mitmed lapsevanemad, kes soovisid kuulata, mida uus noor õpetaja räägib. Siis ma tõesti mõtlesin, et tohoo tonti! Vanemad ei öelnud pärast midagi, klassiga saavutasin hea kontakti.  Kõik läks kuidagi loomulikult.

Kui võrdlete omaaegseid õpilasi praegustega, mis on muutunud?

Nad on rohkem arenenud, iseteadvamad, julgemad. Vanasti olid tabuteemad, millest ei tohtinud rääkida. Tänapäeva lapsed on küllaltki varakult juba üllatavalt targad, teavad nii mõndagi elust ja neil on üsna hea ülevaade mitmetest erialadest. Eks see muutus on toimunud seoses interneti tulekuga. Õpetamise seisukohast on internet hea, see annab võimaluse ise otsida. Aga see nutisõltuvus … Tänaval tormavad sulle otsa, nina telefonis, ei suudeta  ilma selleta olla. See on sootuks teine teema. 

Aga verbaalselt oskused?

Need on kehvemaks muutunud. Üha vähem on õpilastel võimalusi suuliseks vastamiseks, seda asendavad testid jms. Minu aines tuleb neil kodutöödes internetist lisamaterjali otsida. Sageli püütakse kasutada "kopeeri-kleebi" tehnikat. Selle vastu ma võitlen. Kui olen andnud teatud küsimused, siis peavad nad nende kohta lugema ja oma vastuses olulise välja tooma, mitte kõike leitut kopeerima.

Millest see teie arvates tuleb?  

Õpilased ei julge ennast väljendada. Mida nad kardavad, ei oskagi öelda. Võib-olla ongi asi selles, et koolis ei ole enam  verbaalset väljendamisoskust nii väga vaja. Sõnavara on väikseks jäänud.

Miks on kunstiajaloo õppimine vajalik? 

See avardab oluliselt silmaringi. Kunstiajalugu on ju otseselt seotud ajalooga, saame tõmmata paralleele, tugineda õpitud faktidele. Innustan õpilasi reisima, annan juhiseid, mida kusagil vaadata, milliseid väärtusi maailma ajaloos on loodud. Olen enda aine täielik patrioot.

50 aastat tagasi ei olnud koolis kunstiajalugu. Esialgu olid joonistamise ja seejärel kunstiõpetuse tunnid. Just need tunnid viisid mind  kunstiajalugu  õppima. Võib öelda, et andsin kuradile näpu, tema võttis terve käes. Tekkis  tahtmine kõike ise näha. Mul on  maailma kuulsamad kunstimuuseumid  ja  arheoloogilised alad läbi käidud. Võin õpilastele julgelt öelda, et kõik see, millest teile räägin, on oma silmaga üle vaadatud.

Siit jõuamegi teie suurima kire, reisimise juurde.

Mis kirg! See on pisik! Selline pisik, mis ei lase lahti! Ühelt reisilt tulen ja hakkan kohe järgmist kavandama. Vaatan, mida reisibürood pakuvad, võrdlen programme ja hindu. Väga kalleid reise ei saa endale lubada. Tulin just Aafrikast, Tuneesiast. Käsin seal viimati 24 aastat tagasi. Nüüd olengi hakanud käima riikides, kus aastakümneid tagasi sai reisitud. 

Nimetage mõned kaugemad paigad, kuhu pisik on teid lennutanud.

Austraalia, Lõuna-Ameerika, Lõuna-Aafrika, Fääri saared, Filipiinid. Antarktikas on käimata! Tudengina soovisin koos ühe ekspeditsiooniga minna sinna talvituma, aga mind ei võetud kaasa.  Nüüd oleks see minu jaoks juba liiga ränk katsumus.

Tekib küsimus, kas olete miljonär?

Kaugel sellest. Täiskohaga töötades tegin endale reisiraha kogumiseks arve. Pidin vähesega toime tulema, kokkuhoidlik olema, et saaksin reisida. Kui sa ikka midagi väga tahad, siis ka saad selle.  Kui hakkad otsima põhjuseid,  miks ei saa,  siis järelikult pole eesmärk õige. Siis on materiaalsed asjad tähtsamad. Millestki tuleb loobuda. Minul näiteks ei ole autot, oma maja … 

Teie nooruse eliksiir?

Töö, noored, reisimine, see on minu eliksiir. Teen asju, mis mulle meeldivad. See annab hingelise rahulolu. 

Mida soovite Keila Koolile sünnipäevaks?

Soovin, et kool jääks kestma, et oleks palju häid õpilasi ja õpetajaid, kes tahavad lastega töötada. Noortele õpetajatele ütlen, ärge kartke õpilasi ega kolleege. Õpilastega ei ole alati kerge. Kui tunnis tekivad raskused, ei tasu kohe käega lüüa. Pigem küsida vanemalt kolleegilt abi. Nõu küsimine ei ole kindlasti enda nõrkuse tunnistamine. 

Fotol on Tiina Veisalu

Samal teemal:

• Toimus Kunstihariduse Ühingu koolituspäev "Kunst on uus septembrikuus!"
• Kumu kutsub kunsti juurde – muuseumitunnid uutel näitustel!