Laiuse kooli tuli oma mitmesuguste robotitega võistlema ja õppima 187 last Jõgevamaa, Lääne- ja Ida-Virumaa koolidest.

HITSA esindaja robootikapäeval, ProgeTiigri programmijuht Kristi Salum lausus, et lasteaiad ja koolid on selles vallas väga aktiivseks läinud. „Ma usun, et meie uus põlvkond on nutikas, tubli ja oskab hästi probleeme lahendada, sest robootika ja programmeerimine on mitte ainult tehnoloogiahariduse andmine, vaid ka probleemide lahendamine, omavaheline koostöö ja millegi ise loomine. Üritusi korraldavad, viivad läbi ja sisustavad meie võrgustiku liikmed. Sihtasutus aitab finantsiliselt, ka nõu ja jõuga. Meie põhieesmärk on toetada koole ja õpetajaid, et nad saaksid lapsi paremini õpetada,“ rääkis ta.

Loe artiklit täismahus Vooremaa veebiväljaandest! 

Foto: Koolielu arhiiv

Samal teemal:

• Programmeerimisnädalast Tartu näitel: ma ise mängus tegija
• Nutilaboris valmisid prügiautod
• Algab ProgeTiigri õpilasüritus "ProgeTiigri tulevikutegijad"

Et tutvustada teraviljaliike ja Eestis aretatud sorte, rajasid huvilised 2017. aasta kevadel 100 teraviljapeenart kaheksa Jõgeval aretatud odra-, kaera-, suvinisu-, herne- ja oasordiga. Peenraid rajati ka tänavu. Algatusega liitusid paljud koolid ja lasteaiad. Hiljem valmis rändnäitus „100 teraviljapeenart“, kus seitsmele stendile mahutati üle 50 foto seemnete jagamisest, külvist, viljade kasvamisest ja koristusest, lisaks selgitavad tekstid ja kommentaarid. 

See kõik sai teoks tänu paljudele tublidele abilistele. „Kahel aastal rajasid vabatahtlikud 200 teraviljapeenart kingituseks endale ja Eestile. Teraviljapeenardest valmis näitus, mis on koolides kasutusel õppevahendina. Suur tänu kõigepealt peenrategijatele, kes külvist lõikuseni kogusid tarkuseterakesi ning jagasid neid külastajatele,“ ütleb Heino Laiapea. 

Lisaks soovib ta tänusõnad edasi anda Eesti Taimekasvatuse Instituudi sordiaretajatele eesotsas Ilmar Tammega, kes valisid sordid, pakendasid ja jagasid seemned ning andsid  soovitused kasvatamiseks.

100 teraviljapeenra näitust poleks sündinud, kui Airi Hallik-Konnula ja Urvaste Külade Selts  poleks leidnud kunstnik Epp Margnat, kes kujundas lastesõbraliku ja hariva näituse, ja trükibürood Adexpert (tegevjuht Margita Kipasto), kus trükiti nägus näitus. Nii kunstnik kui trükikoda tegid oma tööd rõõmuga. Aitäh!

Äripäeva põllumajandus.ee toimetaja Meelika Sander-Sõrmus avaldas selgesõnalise üleskutse ja edaspidi kirjeldusi peenrategemise käigust.
http://www.pollumajandus.ee/uudised/2018/02/23/kingitus-eestile-100-teraviljapeenart-andsid-mitu-saaki

EV100 kingituste lehel aitas infot jagada EV100. aastapäeva korraldustoimkonna konsultant  Mari Valgepea.

Algatus „100 teraviljapeenart“ oli meedias üks enimkajastatud EV 100 kingitusest. Nii teles, raadios, suuremates ja väiksemates ajalehtedes olid ajakirjanikud asjatundlikud infovahendajad. Algatuse juhtivaks meediapartneriks oli Äripäeva põllumajanduse teemaveeb www.pollumajandus.ee.

Asjatundlikud infovahendajad olid Kaja Kärner Vikerraadio saates "Aiatark", Madis Ligi Kuku Raadio "Maatunnis", Koolielu haridusportaal, Ingrid Sembach-Hõbemägi Kanal 2  saates „Aedniku ABC", Riina Martinson ajalehes "Maa Elu", Annika Poldre Õpetajate Lehes ja mitme maakonnalehe ajakirjanikud. 

Eriline tänu Maaülikoolile, Maaeluministeeriumile ja Põllumajandusuuringute Keskusele, kes pidasid oluliseks tellida endale püsivaks väljapanekuks "100 teraviljapeenra" näitused. Näituse oma valla koolidele tellis ka endine Helme vald (vallavanem Tarmo Tamm). Kaks näitust tellisid abivallavanem Ene Saare  ettepanekul Viljandi valla volikogu liikmed. Sama on jätkuvalt võimalik teha ka teiste omavalitsuste volikogude liikmetel.

Heino Laiapea tänusõnad lähevad ka haridus- ja teadusministrer Mailis Repsile, kes võttis vastu seemned oma perele teraviljapeenra külviks, ja Riigikogu maaelukomisjoni esimehele Aivar Kokale, kes lubas näituse ka tulevaste maaelukomisjonide tarbeks  tellida.

Tänu Eesti Rukki Seltsi presidendile Vahur Kukele, kes leidis 100 rukkipõllu kõrval tähelepanu ka väikestele teraviljapeenardele. Tänu seitsmele muuseumile, kes võtsid vaevaks oma külaliste jaoks külvata teraviljapeenrad. „Tänu koolide ja lasteaedade õpetajatele, kes juhendasid peenrategemist ja tutvustasid näitust õpilastele. Tänu kõigile, kellele meeldisid peenrad!“ sõnab Heino Laiapea, algatuse "100 teraviljapeenart" eestvedaja. 

Teksti ja foto saatis Koolielule Heino Laiapea

Samal teemal:

• Külvame 100 teraviljapeenart!
• 100 teraviljapeenra seemnepakid jõuavad külvajateni

19. novembril kell 16.00 saab Rahvusraamatukogu humanitaarsaalis kuulata juubeliluulet. Vestlevad ja luulet loevad Karl Martin Sinijärv ja Peep Ilmet. 

Kolmapäeval, 21. novembril kell 20.00 toimub gala avalik peaproov, mida on kõik oodatud vaatama. Tegemist on viimase läbimänguga enne neljapäeva õhtul toimuvat galat. Õhtut juhib VAT Teatri näitleja Tanel Saar ja ettekandele tuleb Pärt Uusbergi kooriteos "Vaata, misuke ilus ilm...". Sõnad kirjutas Paul-Eerik Rummo ja lavastas Aare Toikka. Kooriteose esitavad Tallinna huvikeskuse Kullo tütarlastekoor ja Rahvusraamatukogu naiskoor. 

Lisaks mainitud üritustele on avatud ka mitmed näitused ja väljapanekud. Näiteks peanäitusesaalis on eksponeeritud Wiiralti preemia võidutööd, harulduste kogu näitusesaalis on väljas Vive Tolli 90. sünnipäevale pühendatud näitus, 6. korruse näitusesaalis saab imetleda Andres Eilarti kunstikogusse kuuluvaid teoseid jne. 

Juubelinädala vältel on Rahvusraamatukogu fuajees fotoboks, kus kõik soovijad saavad endast koos sõpradega pilti teha ja foto enda meiliaadressile saata. 

Allikas: RRi pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv.

Samal teemal:

• Rahvusraamatukogus avati kolme Balti riigi ühisnäitus
• Eesti Rahvusraamatukogu peadirektorina jätkab Janne Andresoo

„Uus iseauto on optimeeritud konstruktsiooniga ja uuendatud juhtelektroonikaga analoogne sõiduk, mis on mõeldud juba reaalselt inimeste veoks linnatänavatel,“ sõnab Sell.

Silberauto AS juhatuse esimees Väino Kaldoja lisab, et uue iseauto ehitamisel on kõige olulisem funktsionaalsus: „Kõik on võimalik, kui on olemas algoritmid ja seadmed, siis võib sellele ehitada just sellise sõiduki, nagu õigeks peame.“

Iseauto tiim on eelmisel sõidukil testinud erinevaid lahendusi, mida nüüd uue tänavalegaalse iseauto ehitamisel saab kasutada. „Uut iseautot on just sellepärast lihtsam ehitada, et vorm on olemas. Teisalt on aga tarkvara-arendusega palju tööd. Näiteks juhtarvuti tuleb teine, ka alusraam ja mootori kontrollerid saavad olema teistsugused. Välimuselt aga ei pruugi neil kahel erinevust üldse märgata,“ sõnab Sell.

Uut iseautot hakkavad ehitama TalTechi inseneri- ja infotehnoloogia teaduskonna tudengid ja teadlased koostöös Silberauto tipp-spetsialistidega.

Väino Kaldoja rõhutab, et Silberauto soovib äratada noortes huvi ja näidata just neile, et ka Eestis on võimalik suuri asju teha: „Kui suudame noortes seda tahet ja emotsiooni luua ning hoida, siis suudame tulevikus veel suuremaid asju teha.“

TalTechi rektor akadeemik Jaak Aaviksoo ja Silberauto AS juhatuse esimees Väino Kaldoja sõlmisid iseauto projekti uuendamise lepingu 14. novembril. 

Allikas ja foto: TÜ pressiteade

Samal teemal:

• TalTechi ülikoolilinnakus on võimalik isesõitvat autot uudistada

Näitusel on välja pandud Tartu Ülikooli tudengite fotolood, mis valmisid loovkirjutamise ainekursuse raames. Näituse kuraatorid on Kõrgema Kunstikooli Pallas rektor Vallo Nuust ja fotograafia osakonna õppejõud Vallo Kalamees.

Vallo Nuusti sõnul keskendub näitus visuaalsele ja tekstilisele mõtlemisele. „Pimedad sügisõhtud pole just parimad tingimused välifotograafia harrastamiseks, aga just siin tuli mängu tudengite oskus siduda loovus tekstilise mõtlemisega.“ 

Tartu Ülikooli ajakirjanduse ja kommunikatsiooni eriala tudengi Sander Kameniku sõnul on tegemist väga põneva ja igapäevaelust mõtteid eemale viiva ainega. „Kõik, mis me igapäevaselt loome, on kunst. See tuleb endas lihtsalt üles leida,“ leiab Kamenik.

Näitusel saab näha Tartu Ülikooli erinevate erialade tudengite töid. Nooruse galeriis on fotonäitus üleval 8. detsembrini, hiljem on võimalik töödega tutvuda Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudis.

Allikas: galerii info

Samal teemal:

• Rahvusvahelist noortepäeva tähistatakse fotokonkursiga
• Üleeuroopaline fotokonkurss kutseõppuritele

Alu kool avati 1982. aastal lastevanemate soovil. Õpetaja Raudauk alustas toona I klassiga, kus oli 24 õpilast. Ühtlasi oli ta lühikest aega ka kooli juhataja, 3-klassilisse algkooli tuli klasside lisandudes uusi õpetajaid leida. 1984 liideti kool lasteaiaga ja Marika Raudauk jätkas õpetajana. Õppinud on ta Tartu Pedagoogilises Koolis ja Tallinna Pedagoogilises Instituudis, erialalt algklasside õpetaja. 

„Alus olen elanud ja töötanud tõesti pikka aega. Ka osa minu kolleege on staažikad õpetajad. Üks põhjus, miks nii pikalt just selles majas töötanud olen, ongi kolleegides. Me oleme muutunud ühtseks pereks, mõistame ja abistame üksteist. Tunneme kõiki lapsi ja nende vanemaid, ei ole anonüümsust,“ selgitab Marika Raudauk pika tööstaaži põhjuseid. Positiivne on ka 10-15 õpilasega väikesed klassid ja uus ning hubane koolimaja. 

Alu Kool osaleb DigiKiirendis

Alu Kool on üks kuuest koolist, kes osaleb HITSA DigiKiirendi pilootprogrammis. DigiKiirendi on üldhariduskoolide õpetajatele ja juhtidele suunatud HITSA koolitus- ja nõustamisprogramm, mis toetab tehnoloogia kasutamist õppetöös. „Me oleme tänapäeval palju seotud arvutitega, seega ma mõtlesin, et saab midagi uut teada, mida saab ka õpilastega kasutada,“ sõnab Marika oma mõtete kohta, millega koolitust augustikuus alustas. 

Tahvelarvutid aitavad

Alu Koolis on õppetööks kasutada 20 tahvelarvutit ja õpetajad töötavad uute sülearvutitega. Igal õpetajal on oma päev, mil ta saab tahvelarvuteid rohkem kasutada. Igas klassis on projektor. Noor õpetaja, haridustehnoloog Gerda aitab alati, kui nõu või abi vaja. Igal klassil on kord nädalas tunniplaanis robootikatund.  

Missuguseks digi- ja nutivahendite kasutajaks te ennast ise hindate, just õppetöös?

Digivahendeid ei kasuta ma pidevalt ehk kõige rohkem olen kasutanud projektorit. Arvutamiseks oleme lahendanud matetalgute ülesandeid (10monkeys Math World, https://mathworld.10monkeys.com/lite/us/#/intro), palju kasutan Taskutarga lehekülge, olen koostanud ka kaks kuldvillakut korrutamise ja mõistatuste kohta (LearningApps, https://learningapps.org/).

Päris ilma digivahenditeta tänapäeval enam ei tule toime. Lastele meeldib väga, kui saab projektori abil suurelt huvitavaid pilte vaadata. Nad oskavad ise minna internetti ja trükkida aadressi ning selle kaudu teste täita. Kindlasti tuleb lapsi õpetada internetti kasutama ja rääkida ka interneti ohtudest ning sellest, miks ei ole kasulik väga pikalt arvutis olla. Lihtsalt mängida oskavad nad kõik, kuid peab tutvustama, kuidas saab arvutit targalt ja enda jaoks kasulikult kasutada. Digivahenditega on ka see mure, et alati ei hakka kõigil lastel tahvel tööle, see viidab lihtsalt aega, et kõik saaksid internetti.

Mida uut olete DigiKiirendi koolitustelt seni teada saanud? 

Ma olen päris palju uut teada saanud, samuti mu kolleegid. Minu jaoks oli uus Google Drive´i kaudu tööde koostamine ja saatmine kolleegidele. Samuti teadmised video tegemiste kohta, QR-koodi kasutamine, veebipõhise ristsõna koostamine ja mõttekaart. Palju tuli teha kodus iseseisvalt tööd, sest teemasid oli palju ja tunde kõige omandamiseks vähe. Oma tundides plaanin tulevikus kindlasti kasutusse võtta õppesisulisi mänge ja teste, proovime QR-koode, ristsõna ja ideekaartide koostamist. 

Kas soovitaksite teistel koolidel ja õpetajatel DigigKiirendi programmis osaleda?

Programmis soovitan osaleda, uued teadmised tulevad ikka kasuks. Programmi juhendajad-õpetajad (Veiko Hani, Mari Tõnisson ja Piret Luik) on meid väga hästi ja rahulikult õpetanud ning abistanud. Kõigile küsimustele oleme saanud vastused. Ma arvan ka, et  õpilased peavad omandama oskused, kuidas arvutit kasutada info otsimiseks, tekstitöötluseks, mitte ainult kodus ühe ja sama mängu mängimiseks. 

Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse uue programmi avaüritus toimus 28. augustil Kullamaa Keskkoolis. DigiKiirendi on üldhariduskoolide õpetajatele ja juhtidele suunatud koolitus- ja nõustamisprogramm, mis toetab tehnoloogia kasutamist õppetöös. Kuuekuulises pilootprogrammis osaleb kuus kooli: Alu Kool, Risti Põhikool Harjumaalt, Risti Põhikool Läänemaalt, Vasalemma Põhikool, Kullamaa Keskkool ja Hagudi Põhikool. 

Fotod: erakogu

Samal teemal:

• Muusikaõpetaja Pilvi Pärnapuu tunnis on nii laulu, pillimängu kui QR-koode
• Algas koolitus- ja nõustamisprogramm DigiKiirendi

Uudne veebirakendus nimega funcExplorer aitab geeniteadlastel märgata varem tähelepanuta jäänud geene, mis võivad olla haigustega seotud. See on võimalik tänu sarnase aktiivsusega geenide automaatsele kirjeldamisele, milleks rakendus kasutab juba teadaolevaid bioloogilisi seoseid.

„Meie loodud veebirakendus vähendab teadlaste tehnilist vaeva ja pakub andmetele tuginevat analüüsi,“ ütles rakenduse arendaja, Tartu Ülikooli bioinformaatika doktorant Liis Kolberg. „Sisuliselt tähendab see seda, et automatiseerisime geeniteadlase jaoks väga ajamahuka protsessi – funcExplorer teeb selle töö ära tema lõunapausi ajal.” 

FuncExploreri töötas välja Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituudi bioinformaatika teadusrühm BIIT, kes on avaldanud sel teemal ka artikli teadusajakirjas BMC Genomics (https://bmcgenomics.biomedcentral.com/articles/10.1186/s12864-018-5176-x).

Teadustööd juhtinud arvutiteaduse instituudi vanemteadur Hedi Peterson rääkis, et valminud veebirakendust võivad kasutada teadlased üle maailma ja see võimaldab uurida samal ajal tuhandete geenide aktiivsust. „Nii saame teada, millised geenid on kaasatud teatud haiguste, näiteks vähi avaldumisse,” sõnas ta. 

Peterson selgitas, et kui uurida suuremahulisi geeniandmeid tavameetoditega, jäävad neis esinevad seosed ja mustrid nägemata.

Sellepärast rakendavadki arvutiteadlased geeniandmete analüüsimiseks masinõppe meetodeid. Üks neist on klasterdamine. Nii saab rühmitada geene selle alusel, kuidas need erinevates tingimustes käituvad. Seejärel on abiks varasemad teadmised geenide ülesannete kohta, mille põhjal saab leitud geenide rühmi kirjeldada. 

Klasterdamise teel saavad teadlased leida näiteks igale kasvajatüübile iseloomulikud geeniavaldumise põhijooned. Nii tuvastatakse geenid, mis avalduvad kasvajarakkudes ja tervetes rakkudes erinevalt.

Analüüsi tulemuste alusel saab ennustada seni vähem uuritud geenide ülesandeid. Selliste geenide parem tundmaõppimine võib aidata avastada ka uusi geene, mis võivad seonduda mingi haigusega. „Näiteks on võimalik nii avastada kasvaja tekkega seotud geene,“ sõnas Peterson.

Allikas: TÜ pressiteade

„TalTechi alusaine on matemaatika, mistõttu on oluline, et gümnaasiumiõpilane läbib laia matemaatika kursuse, teeb edukalt eksami ning asub tehnikaülikooli õppima heade teadmistega,“ ütles eelõppe juhataja Kadri Sildvee.

„Oma tegevusega toetame üldisemalt Eestis antavat haridust, kus õpetamise tase on õpetajate puuduse ja ülekoormatuse tõttu üha ebaühtlasem,“ selgitas Sildvee. Ta rääkis, et eelõppekursustel on tunde sama palju kui koolis koolitunde: 4‒6 tundi nädalas. Kursused toimuvad Tallinnas, Tartus ja Pärnus, mis tähendab, et ülikooliks saavad ette valmistuda ka need, kes elavad väljaspool pealinna või kellel pole varem mingitel põhjustel ülikooli sisseastumine õnnestunud.

Juba praegu saab registreeruda 2019. aasta jaanuaris algavatele matemaatika ja eesti keele eksamite ettevalmistuskursustele. Gümnasistidel on võimalus valmistuda riigieksamiteks.
  
Põhikooliõpilased saavad end Tallinnas täiendada 10. klassi kandideerimiseks ja lõpueksamiteks valmistumisel matemaatikas ning eesti keeles.

Teistest piirkondadest pärit noored saavad õppida eesti keelt e-kursusel.

Kursustel korratakse üle kogu vajaminev materjal ning antakse õpilastele enesekindlus eksami tegemiseks. Kursustele on oodatud nii tänased õpilased kui ka need, kellel keskkool on juba lõpetatud, kuid kes soovivad teha uuesti matemaatika riigieksamit või tehnikaülikooli matemaatika sisseastumiskatset.

Kui laia matemaatika riigieksam on tegemata, siis on võimalik teha TalTechi sisseastumiskatse ning sellele ettevalmistamiseks osaleda kiirkursusel, mis toimub juunis 2019.

 Ettevalmistuskursused on tasulised. Lisainfot vaata SIIT.

Allikas: tehnikaülikooli info. Foto: Koolielu arhiiv.

Samal teemal:

• Selle aasta riigieksamite tulemused on kokkuvõttes paremad kui eelmisel aastal

Konverenstil osalesid Varje Tipp Pärnu Kutsehariduskeskusest, Ülle Kreos Kuressaare Vanalinna Koolist, Ene Küünarpuu Risti Põhikoolist, Reelika Helde Hagudi Põhikoolist, 
Liilia Laas Kullamaa Keskkoolist, Niina Nikitina Peetri Lasteaed-Põhikoolist, Tuuli Tomson Tartu Tamme Gümnaasiumist ja Ene Moppel Võru Kreutzwaldi Koolist. 

Näiteid töötubade teemadest: „Euroopa elav kultuuripärand“, „Digitaalse kultuuripärandi kasutamine õppetöös ehk kuidas kujundada innovatiivset ja inspireerivat klassiruumi“, „Digimaailma ja kultuurimaailma kohtumine“ (kuidas ära tunda ja hakkama saada tugevate emotsioonidega kooli- ja digikeskkonnas), „Kultuuripärand kui öko-koolide temaatika kombineeritult jätkusuutliku arenguga“ (tegu on rahvusvahelise ECO-koolide programmiga, http://www.ecoschools.global/). Lisaks tutvustati Euroopa parimaid eTwinningu projekte.  

Õpetajate muljeid

Varje Tipp: Mulle meeldis väga avaettekanne, kus tutvustati uut ERASMUS+ programmi perioodi. 

eTwinningu Euroopa võiduprojektidest jäi meelde Kreeka-Itaalia projekt sisserändajate teemal (IMAGINE...Together for the world! Link: https://twinspace.etwinning.net/30463/pages/page/172342). Väga läbimõeldud projekt, mis kestis pool aastat. Kaasatud olid 9-12aastased õpilased. Projekti tegevused olid väga hästi Twinspace´i ülesse pandud, selge ja arusaadav ülevaade. Iga ülesanne projektis oli seotud mõne digivahendiga (veebitahvel, mõistekaart, raamatu tegemine, plakat). Tööd tehti rahvusvahelistes rühmades, kogu projekti läbis koostöö põhimõte. Külastati isegi sisserändajaid ja esitati neile küsimusi. Kõik, mis veebiseinale lisati, seda ka kommenteeriti teiste õpilaste poolt. Koos tehti MindMap, loodi posterid, kirjutati koos lugu ühisdokumendina. Koos hinnati projekti hindamismudeli abil. See oli minu arvates üks parimaid projekte, väga hästi läbi viidud ning tulemusi kajastatud. 

Teine tutvustatud projekt oli ICT Scratch Games, kus osales kuus riiki, tehti kuus mängu kuuele raskusastmele. Osalesid õpilased vanuses 12-15 eluaastat. Üks tegi valmis mängu põhja, teised täiendasid ja muutsid raskusastet.

Väga vahva oli lähemalt eTwinningu õpetajatega tuttavaks saada. Loodan väga, et uued õpetajad said inspiratsiooni projektide tegemiseks. Toredad olid ka õhtusöögid, kus sai vabalt vestelda ja kogemusi vahetada. Varssavi on ilus linn, kuhu võiks alati tagasi minna. 

Eesti rühm eTwinningu aastakonverentsil Varssavis

Liilia Laas: Meelde jäid mõtted, et eTwinning tähendab koostöö laiendamist, virtuaalse ja füüsilise liikuvuse sidumist, kvaliteetset haridust, võtmepädevuste ja õpetajate koostöö arendamist. eTwinning on mõnusate hariduslike projektide loomine ja läbiviimine oma Euroopa naabermaade uute (ja kogenutele ka vanade) sõpradega. 

Kultuuripärandi töötoas tutvustas Kati Nurmi Soome haridusprogrammi “Culture Leap” – Euroopa kultuuripärandi Grand Prix  ja Euroopa Nostra auhinna võitja 2018 ( vt http://www.europeanheritageawards.eu/winners/culture-leap-educational-programme/)  Valik jutuks olnud teemasid: kultuuripärand - mis? miks? kellele? Mis on immateriaalne pärand? Mis on elav kultuuripärand? Pärimine/pärandamine; mida sina oled pärinud, mida kavatsed pärandada? 

Teises töötoas õpiti, kuidas märgata, ära tunda, saada hakkama tugevalt väljenduvate emotsioonidega koolikeskkonnas, miks on oluline tegeleda (online)vihakõnedega koolis. Tutvuti SELMA (Social and Emotional Learning, http://www.hackinghate.eu/) tööriistakomplektiga, mis on õpetajatele teemakäsitlusel abiks. 

Tuuli Tomson: Osalesin töötoas „Digitaalse kultuuripärandi kasutamine õppetöös ehk kuidas kujundada innovatiivset ja inspireerivat klassiruumi“. Töötoas tutvustati platvormi Europeana. 60 000 artefakti sisaldav platvorm on avatud kasutamiseks hariduses. Erinevaid pilte, videoid, tekste jm saab alla laadida ning tundides kasutada. Valmis  materjale õppetöös kasutamiseks võib leida siit: https://pro.europeana.eu/resources. Väga huvitav on Europeana kogu esimesest maailmasõjast, mis sisaldab inimestelt kogutud mälestusi, kirju jm.

Jaanuaris 2019 algab MOOC õpetajatele, kus tutvustatakse võimalusi, kuidas plavormi õppetöös kasutada. MOOCi korraldab European Schoolnet.

Teises töötoas, kus osalesin, tutvustati Euroopa kultuuripärandi aasta töövahendeid õpetajatele. Infot jagati online mängu “Culture Heritage Detectives” (kultuuripärandi detektiivid) kohta ja tutvustati 16 ettepanekut projektitööks, mis sobiksid ka eTwinningu projektideks. Töötuba oli hästi praktiline, materjalid: https://padlet.com/walshgrania/culturalheritage. Kellel ei ole projektiideed, siis soovitan seda uurida.

Tutvustatud eTwinningu võiduprojektidest jäi meelde 15-19aastastele mõeldud “National parks = international treasure” (rahvuspark on rahvusvaheline aare). Oli väga huvitav projekt, mis keskendus osalenud maade loodusparkide tutvustamisele. Projekt kestis üheksa kuud. Kasutati väga erinevaid koostöövahendeid. Samuti on projekti väljundid väga mitmekülgsed: näiteks koomiksid netiturvalisusest, sõnaraamat looduse sõnadega, mõistekaardid, infograafikud jpm. Projekt on avalik ning sellega tasub  lähemalt tutvuda: https://twinspace.etwinning.net/20319/home.

Ülle Kreos: Kõik töötoad olid väga hästi ette valmistatud ja huvitavad. Kogu üritus oli väga kõrgel tasemel korraldatud! Aitäh Laurale Vetikule ja HITSA-le selle suurepärase võimaluse eest konverentsil osaleda! Tänud ka kõigile teistele reisikaaslastele, olite toredad! Mis uut töötubadest õppisin? Õppevahend Story Cubes  (https://www.storycubes.com/) - täringutel on erinevad pildid, iga osaleja veeretab täringut ja koostab pildi kohta lause, mis on eelmisega seotud. Nii saab kokku toreda jutu. Padlet - heli salvestamise võimalus. Mentimeter - küsitluseks või tagasisideks. Flipgrid - saab teha filmi. Autodraw.com - hea võimalus kujundite joonistamiseks. Yo Teach - lühivideote loomiseks.

Õppisime koostama Google Mapsis kaarti, kandma sinna infot. Selles töötoas tundsin ennast vilununa, olen varem neid kaarte koostanud! Sain järgmiseks õppeaastaks eTwinningu projektipartneri Kreetalt. 

Ene Küünarpuu: Osalesin töötoas „Piirideta kultuuripärand“. Töötoas tutvustati Rootsi organisatsiooni  “Cultural Heritage without Borders (CHwB)” restaureerimistegevust pärast Jugoslaavia lagunemist ja sõda Bosnias, Kosovos ning Albaanias. Arutleti selle üle, kuidas hoida kultuuripärandit konfliktipiirkondades.

Teises töötoas tutvustati, kuidas lasteaias ja algklassides võiks projektitööd teha nii, et mäng ja töö oleksid omavahel lõbusalt seotud. Tegime loositud rühmades läbi neli erinevat ülesannet. 
1. Paberist lossi ehitamine ilma kääride ja liimi kasutamiseta – võidab see, kes saab kõige kõrgema lossi. 
2. Etteantud sõnade ja võlukoti (selles olid erinevad tähed, esemed) legendi loomine. 
3. Iga rühm sai pildi monumendist erineval aastaajal. Ülesandeks oli pildi kaunistamine erinevate materjalidega (paber, kivid, lõng jms) vastavalt aastaajale. 
4. Pildil ausammas. Ülesanne mõelda, mida võiks pildil antud tegelane öelda ausamba ümber seisjatele.
Töötuba oli väga praktiline, loov ja lõbus.

Niina Nikitina: Eco-koolid (http://www.ecoschools.global/) on rahvusvaheline programm, mis julgustab õpilasi tegutsema jätkusuutlikkuse osas. Selles programmis osaleb 51 000 kooli 67 riigist. 

Projektide kaudu õppimine võiks olla  lõbus: võib valmistada kakaod, kasvata tomateid ja muid taimi. Protsessi saab kirja panna kalendri või kokaraamatu vormis. Selle kõik saab ühendada jätkusuutliku arengu teemaga. eTwinning on suurepärane platvorm selliseks projektitööks. Töötoas tutvuti projektidega, mis peegeldavad säästva arengu eesmärke. Rohkem infot leiab siit: https://static1.squarespace.com/static/552bcd30e4b02ed06b97c76d/t/591adab6197aead051a14054/1494932151856/Eco-Schools+and+the+SDGs.pdf 

Loe konverentsi kohta lähemalt ka eTwinningu kodulehelt!

Fotod: Varje Tipp, FB ja Ülle Kreos

Kuidas EENet 25 aastat tagasi alguse sai, sellest räägivad Õpetajate Lehe artiklis Anne Märdimäe, Tarmo Ainsaar, Raivo Hirmo ja Urmas Lett, kes kõik on töötanud EENetis juba 20 aastat või enamgi. Oma tööst räägivad nad praegugi pühendunult, rutiini siin ei tunta.

Eesti ühines internetiga 1990. aastate alguses. „Teadlased vajasid oma tööks internetiühendust. Eesti biokeskus ning TA keemilise ja bioloogilise füüsika instituut (KBFI) võtsid initsiatiivi ja panid üles kaks satelliiditaldrikut, ühe Tartus tähetorni ja teise Tallinnas KBFI katusele,“ meenutab võrguhaldur Anne Märdimäe. Esimene internetiühendus Eestist välja oli KBFI ja Rootsi kuningliku tehnikaülikooli vahel.

Aga teadlased tahtsid tegelda teadusega, mitte olla võrguoperaatorid. Nii loodigi aastal 1993 Eesti hariduse ja teaduse andmesidevõrk EENet. Kakskümmend aastat hiljem, aastal 2013 oli EENet Tiigrihüppe SA ja Eesti Infotehnoloogia SA kõrval üks neist kolmest alussambast, millest kokku sündis Hariduse Infotehnoloogia SA ehk HITSA.

„Internetiühendus tuligi algul EENeti kaudu, teisi pakkujaid ei olnud. E-post jõudis kohale hetkega nagu tänapäevalgi, aga mahud olid olematud. Samas keegi ei tahtnudki suuri faile saata,“ meenutab teenuste osakonna insener Raivo Hirmo. „Ka kodulehed olid algul väga lihtsad,“ täiendab osakonna juhataja Tarmo Ainsaar. „Esimesed kodulehed tulid 1995, lihtsad ja ilusad. Mõne üksiku pildiga, mitte nagu tänapäeval, et avad mõne portaali ja alustuseks tuleb 200 megabaiti spämmi ja alles siis hakkab tasakesi tekst ekraanile ilmuma. Toonased veebilehed mahtusid kitsastest internetikanalitest läbi ja ka inimestel oli rohkem kannatust veebilehe avanemist oodata.“

Loe artiklit täismahus Õpetajate Lehest!

Samal teemal:

• HITSA strateegia 2018–2020 toetab digipädevuste kasvu ühiskonnas tervikuna
• EENetil on külas noored töövarjud