Esialgu saab end proovile panna lahendades erinevaid programmeerimise, robootika, internetiturvalisuse ja multimeediaga seotud ülesandeid oma lasteaias või koolis. Ülesanded on erineva raskusastmega ja seega jõukohased ning põnevad kõigile. Ülesanded on üleval HITSA kodulehel! 

Lisaks toimuvad piirkondlikud ühisüritused, kus saab teistega võistelda ja oma oskusi näidata.

Ajakava:

17.09 - 07.10 etteantud ülesannete lahendamine oma lasteaias või koolis
6.10 - 21.10 ProgeTiigri tehnoloogia töötoad Code Weeki raames
1.11 - 18.11 piirkondlikud ühisüritused

Täpsem info HITSA kodulehel! 

Avafoto: Koolielu arhiiv.

Samal teemal:

• Code Week kutsub kõiki programmeerima
• Kutsume programmeerimisnädalal õpitubasid korraldama!

Konverents toimub programmi „Horisont 2020“ projekti „HubIT“ raames ning selle eesmärk on toetada sotsiaal- ja humanitaarteadlaste kaasamist IKT-valdkonna arengusse. Tartu Ülikool korraldab konverentsil töötoa, kus tutvustatakse edukaid valdkondadevahelisi projekte, projekti „HubIT“ seniseid tulemusi ja uusi töövahendeid.

Projekti „HubIT“ juhtpartneri, konsultatsiooniettevõtte Civitta esindaja Anneli Roose põhjendab projekti suunitlust vajadusega näha IKT-valdkonna innovatsiooniloomes suuremat pilti: „IT-sektor peab innovatsioonis arvestama ühiskondlike vajaduste, ootuste ja väärtustega, ning siin ongi oluline sotsiaal- ja humanitaarteadlaste roll.“

Töötoas arutletakse järgmiste küsimuste üle:

·         Mis on sotsiaal- ja humanitaarteaduste ning IKT koostöö eesmärgid ja kasutegurid?

·         Kuidas algatada koostööd IKT-valdkonnaga?

·         Milliseid ühiskondlikke probleeme tuleks lahendada IKT- ning sotsiaal- ja humanitaarvaldkondade koostöös?

Esinevad Tartu Ülikooli infosüsteemide vanemteadur Rajesh Sharma, tehnoloogiauuringute vanemteadur Mihkel Solvak ja haridustehnoloogia vanemteadur Emanuele Bardone.

Töötuba toimub inglise keeles. Aruteludele on oodatud osalema eeskätt sotsiaal- ja humanitaarteadlased. Töötoale järgneb vastuvõtt. Huvilised saavad end kirja panna ürituse kodulehel ja liituda üritusega Facebookis.

Projekti „HubIT“ toetab Euroopa Liit programmi „Horisont 2020“ raames ja sellest saab lähemalt lugeda projekti kodulehel.

Allikas: TTÜ pressiteade.

Samal teemal:

• Eesti peab oluliseks Euroopa teaduse raamprogrammi paremat sidustamist Eesti strateegliste arengusihtidega

Põhikooliealistel õpilastel on e-kursustel võimalik õppida eesti keelt ja kirjandust, Eesti ajalugu, Eesti geograafiat ja matemaatikat kokku 20 erineval kursusel. Kõige rohkem õpitakse eesti keelt, kolmkümmend õpilast osaleb mitmel kursusel.

Haridus- ja Teadusministeeriumi keeleosakonna juhataja Piret Kärtneri sõnul on kursused väga vajalikud laste eesti keele oskuse säilitamiseks, samuti on need toeks Eestisse tagasipöördumisel. „Hea emakeeleoskus annab välismaal üles kasvavale lapsele lisavõimalusi, toetades mingil eluetapil Eestisse tagasipöördumist või siis aidates tal välismaal elades oma tööelu Eestiga siduda,“ ütles Kärtner.

Lapsevanemad on andnud Üleilmakoolile tagasisidet, et tänu e-kursusele tõusevad kodus päevakorda teemad, mida muidu ehk ei käsitleks. Samuti peetakse tähtsaks õpetajaga suhtlemist – lapsel tekib omamoodi side „virtuaalse“ õpetajaga, ta teab, et keegi jälgib ta tegevust ja kui on tarvis, saab abi küsida.

Üleilmakooli õppetöö toimub Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse (HITSA) Moodle`i õpikeskkonnas ning õpilastele pakutakse lisaks ka individuaalsete Skype’i tundide võimalust. Õpetajad on Kadi Kivilo, Lee Laurimäe, Tiina Maripuu, Helja Kirber, Piret Rannast, Sirje Sild, Karolina Antons ja Kaari Rodima.

Üleilmakooli tegevust korraldab Eestikeelse Hariduse Selts ning toetab Eesti Haridus- ja Teadusministeerium rahvuskaaslaste programmi kaudu.

Lisainfo: www.yleimakool.ee

Allikas: Eestikeelse Hariduse Selts

Samal teemal: 

• Üleilma eesti keele õpetajad kohtuvad Tartus
• Õhin eesti keelt säilitada hoiab Üleilmakooli õpilasi tegevuses

Neljapäeval, 13. septembril toimunud HITSA veebiseminaril sai osalejatele selgeks, mis on digiterad ja kuidas neid valmistada. Kätt võivad proovida kõik huvilised!

Projektijuht Triin Kaasik sõnas, et digiterad said alguse HITSA seminaridesarjast „Võrgustik võrgutab“. Seminari ajaks saavad digiteemad publiku suure tähelepanu, aga vahepealsel ajal huvi kaob. Kuidas huvi säilitada? Kuidas olla kiirelt kursis digiteemadega?  

Digiterad baseeruvad mikroõppel. Digitera on lühike, kindla fookusega õpitera: kuni 2-minutiline video, animeeritud GIF, meem, plakat, infograafik, sotsiaalmeedia postitus, test, mäng, koomiks, tsitaat jms. Oluline, et see on lihtne, lööv, lühike, kvaliteetne ja õpetab midagi (või tuletab õpitut meelde).

Digiteri loovad HITSA projektijuhid ja HITSA koolitajad, aga oodatakse ka uusi koostööpartnereid. Digitera peab olema sisult ja vormilt kvaliteetne, õpetama näiteks  mõnd tehnoloogiavahendit kasutama või toetama hoiakuid. Digiterade jagamiseks on FB-s HITSA digiterade grupp, millega soovijad saavad juba liituda. Kui soovite FB-s oma valmis digiteri jagada, kirjutage triin.kaasik@hitsa.ee.

Digiteri hakatakse jagama kaks-kolm korda nädalas. Laikimine, jagamine ja kommentaarid on digiterade FB-grupis oodatud. Tagasiside aitab digiteri paremaks muuta.

HITSA haridustehnoloog Ingrid Maadvere soovitas digiteri kasutada ka õppetöös. See on hea ja üsna lihtne võimalus tunnis tehnoloogia abil midagi luua, õpilased saavad oma loovust rakendada ja tulemus on mikro-õppematerjal, mida saab hiljemgi kasutada. „Mikroõppega hakati tegelema juba 1960ndatel, siis soovitati 5-10minutilisi filmilõike videolindilt vaadata. Tänapäeval on 10 minutit väga pikk aeg, vajame väikeseid teri,“ sõnas Ingrid Maadvere. „Meid huvitab väga, millised digiterad õpetajatele meeldivad, see projekt on nagu väike uurimistöö.“

Et julgustada mikroõpet kasutama, prooviti veebiseminaril ka ise digiteri valmistada. Ingrid Maadvere tutvustas tööks sobivaid keskkondi. Alustati lihtsatest meemidest, tsitaatidest ja animeeritud GIFidest. Osalejad said veebiseminaril oma kogemust jagada ja kes olid mikroõppega varem kokku puutunud, need kinnitasid, et õpilastele see vorm meeldis ja sobis. Saadi ideid, kus digiteri kasutama hakata: mõne keelereegli või matemaatikavalemi võib tõesti digiterana esitada.

HITSA FB-grupp „Digiterad“: https://www.facebook.com/groups/digiterad/

Veebiseminari „Digiterad“ salvestuse ja kõikide varasemate veebiseminaride salvestused leiab siit: https://www.youtube.com/playlist?list=PLZ_uMqYCd3Q3gLGo-E8KW-nFQzuOpej0x

Avafoto: Unsplash, William Iven

Samal teemal:

• Digimuutuv kool
• Algas koolitus- ja nõustamisprogramm DigiKiirendi

Täna, 14. septembril saavad suure linnakupeoga alguse Tallinna Tehnikaülikooli 100. juubeli pidustused. Linnakupeol on vilistlaste kokkutulekud, mõõtu võetakse viievõistlusel, külastada saab erinevaid teaduslaboreid ja palju muud. Päeva tippsündmuseks on juubeli auks valminud amfiteatri avamine, kus esietendub suurejooneline rock-ooper.

Tehnikaülikooli vilistlastele, tudengitele, töötajatele, koostööpartneritele ja sõpradele mõeldud linnakupidu algab kell 12.50 ülikooli ajaloost rääkiva teledokumentaali „Mõistuse ja käega: 100 aastat innovatsiooni“ esilinastusega. Ekraanile manatakse põnevamaid ja olulisi sündmusi ülikooli ajaloost, inimesi ning vaimsust, loomulikult saab heita pilgu õppeasutuse innovaatilisse tulevikku. Filmi saab vaadata igal täistunnil algaval seansil.

Kell 14–18 saavad huvilised külastada ülikooli erinevaid laboreid ning tutvuda sealsete leiutiste ja tegevustega. Sobiva labori saab enne välja valida tehnikaülikooli kodulehelt.

Viievõistlusel võtavad mõõtu nii tudengite, vilistlaste kui töötajate meeskonnad ja proovile tuleb panna nii mõistus kui ka käed.

Kell 18.40 avatakse ametlikult Tallinna Tehnikaülikooli linnakusse ülikooli juubeliks ehitatud amfiteater, kus esimest korda tuleb esitlusele tehnikaülikooli juubeliks loodud rock-ooper „Neli tilka digitaali“. 

Rock-ooper „Neli tilka digitaali“ toob lavale ainult tipikad – kitarristide orkestri, tipikate bändi, Rasmus Rändvee, Artjom Savitski, Anette Maria Renniti, Paul Taklaja, Kristjan Karma ja ülikooli rektoraadi liikmed. Rock-ooperi muusika kirjutas Siim Aimla, sõnad Jüri Kriisemann, lavastas Siim Tõniste.

Vaata ka linnakupeo kava

Allikas: TTÜ pressiteade

Samal teemal:

• Militaarrobotid, tark tööriietuse jm tehnikaülikooli juubelinäitusel
• Tallinna Tehnikaülikool alustab oma 100. õppeaastat

"Värvusõpetuse tööraamat”
Autor: Annely Köster
Väljaandja: Sally Stuudio

Värvitoonide tähendusväli on pea lõputu ja siin pole olemas üht ja ainust tõde. Kuid osa tähendusi on universaalsemad, vähemasti ühe kultuuriruumi piires. Raamatus uuritakse värvitoonidega seotud emotsioone ja tähendusi Vana-Egiptusest tänaste erakondade valimiskampaaniateni. Samuti ärgitatakse lugejat märkama värvide muutlikkust ja kontekstitundlikkust. Värviuuringute raames vaadeldakse loodust, ümbritsevat meediakeskkonda ja tehakse põikeid kunstiajalukku ning -kaasaega. Eraldi peatükk koondab värvi kui teadmist - valitud palad Newtoni, Goethe, Runge, Schopenhaueri, Kandinsky ja Itteni värvusõpetustest; CMYK, RGB, HEX ja PMG värvisüsteemidest. 

Tööraamat on koostatud eelkõige stuudio õpilastele ja koondab Sally Stuudio nelja-aastase värvusõpetuse kursuse materjali. Esmane tagasiside aga kinnitab, et raamatust leiab inspiratsiooni ja “saan seda kohe kasutada” ideesid ka üldhariduskooli õpetaja ja kunstihuviline. 

Tööramatu lõpus on inspiratsiooniks valik värvireposid Sally Stuudio õpilaste töödest.

Raamatut saab tellida ja hinnainfot küsida Sally Stuudiost, annely@kunstikeskus.ee.
 

Allikas: Sally Stuudio info.

Samal teemal:

• Toimus Kunstihariduse Ühingu koolituspäev "Kunst on uus septembrikuus!"
• Kui sa vaid näeksid...

ERRi uudisteportaal vahendab, et eelmise aasta kevadel esimest korda kohtunud haridus- ja terviseekspertide töörühm tegi oma ettepanekud sotsiaalministeeriumile mullu sügisel, kuid reedel koguneb töörühm, et vaadata üle nende alusel koostatud eelõu ja arutleda, kas miski vajaks veel ümbertegemist.

Loe artiklit täismahus ERRi uudisteportaalist. 

Samal teemal:

• Lastekaitse Liidu üldkogu: laste vaimne tervis fookusesse!
• Mäng võib olla ka õpetaja töö
• Koolijuht kui uue õpikäsituse vedur ja pidur

Sellega toetab Eesti noorte kodanikuaktiivsuse tõstmist solidaarsustegevustes osalemise abil ning õpirände ja rahvusvahelistumise programmi Erasmus jätkamist senisest oluliselt suuremas mahus.

Minister Mailis Repsi sõnul teevad Euroopa Komisjoni tehtud mõlemad programmi ettepanekud vaid rõõmu. „Noorte ja teiste õppurite võimalused õpirändes ja ühiskonnaelus osalemiseks paranevad märgatavalt. Euroopa Komisjoni ettepanek suurendada Erasmuse rahastamist kaks korda ning luua senisest veelgi põhjalikum noorte kaasamise programm on suurepärane võimalus omandada senisest enam väärtuslikke kogemusi panustades ühiskonda ning õppides,“ ütles Reps. „Eestile ei ole rahvusvahelistumisel Erasmus programmile paremat alternatiivi, “ lisas minister.

Erasmus programmi maht suureneb

Erasmus programmi nähtavaim osa on olnud õpiränne. Jätkuprogramm hakkab toimima suuresti sarnastel alustel – õpiränne, erinevad koostööprojektid ja poliitikareformide toetamine. Erasmus aitab kaasa hariduse kvaliteedi parandamisele, laiendab õppurite enesetäiendamise võimalusi ja võimaldab Eesti haridusasutustele laialdast koostööd nii Euroopas kui kaugemalgi.

Uuel eelarveperioodil suureneb programmi planeeritav maht 30 miljardi euroni tänu millele saab programmis pakkuda nii uusi tegevusi kui osaleda oluliselt rohkem inimesi. Eestis on Erasmus programm väga hästi tuntud ning  viimase viie aasta jooksul on selles osalenud pea 30 tuhat inimest, kuid taotlusi esitati antud perioodil ligi poole rohkem, mistõttu on eelarve suurenemine igati tervitatav.

Luuakse uus programm solidaarsusprojektides osalemiseks

Euroopa Solidaarsuskorpus sai alguse Eesti eesistumise ajal. Selle eesmärk on suurendada noorte kodanikuaktiivsust mitmesugustes solidaarsustegevustes osalemise kaudu. 18-30-aastastel noortel on programmi raames võimalik näiteks oma koduriigis või välismaal osaleda vabatahtlikus tegevuses, töö- ja praktikaprojektides ning kogukonna arendamisele suunatud projektides. Projektid hõlmavad näiteks haridust, keskkonnakaitset, sotsiaalset integratsiooni, rändajate integratsiooni ja teisi ühiskondlikult olulisi teemasid.

Programmi esimeses faasis käesolevast aastast kuni 2020. aastani on  eelarveks kavandatud pea 376 miljonit eurot, mis võimaldab programmis osaleda enam kui 100 tuhandel noorel. Uuel Euroopa Liidu eelarveperioodil aastatel 2021-2027 on programmile planeeritud eraldada pea 1,3 miljardit eurot, mis võimaldab programmis osaleda 350 tuhandel noorel. Huvitatud isikud ja organisatsioonid saavad ennast registreerida Euroopa solidaarsuskorpuse veebiportaalis.

Allikas: HTMi pressiteade. 

Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse juhatuse esimees Heli Aru-Chabilan tutvustas kuulajatele hariduselu mõjutavaid tehnoloogiatrende, põhikooli ja gümnaasiumi informaatika õppekava täiendusi, HITSA uusi arendusprojekte ning plaane, kuidas toetada õpetajate digipädevuste arengut. 

HITSA aitab koolidel parimaid valikuid teha

„Eelmisel aastal möödus 20 aastat Tiigrihüppe algusest. Initsiatiiv, mille eesmärk oli koolide varustamine interneti ja arvutitega. Sellest kasvas välja midagi enamat, veendusime, et suudame olla innovaatilised, käia riigina täiesti uutel radadel,“ sõnas Heli Aru-Chabilan. Nagu toona ei teatud täpselt, missuguseks kujuneb infoühiskond, ei tea me ka täna, kuidas tehnoloogia areng tulevikku mõjutab. „Haridussüsteemi ülesanne on aidata neil, kes eelmisel nädalal kooliteed alustasid, aastal 2030, mil nad keskhariduse on kätte saanud, siin tehnoloogiarikkas maailmas hakkama saada,“ sõnas esineja. Ta rõhutas, et HITSA meeskond soovib teha koostööd erinevate osapooltega, et HITSA tegevus tehnoloogiauuenduste maaletoomisel ja teaduspõhiste näidete otsimisel, mida tehnoloogia õppeprotsessile annab, jõuaks rohkemate koolide ning õpetajateni. „Tehnoloogia saab haridussüsteemile appi tulla. TALISe uuring näitas, et suurim probleem on õpetaja jaoks õpetamiseks vajalik IKT-oskuste tase, veerand õpetajaskonnast tunneb, et see pole piisav,“ sõnas Heli Aru-Chabilan. HITSA koolitused ja uued programmid aitavad olukorda muuta: meeskonnapõhised koolitused koolidele, kus digitehnoloogia kasutus on passiivsem; eestvedajate programm tehnoloogiakasutuse liidritele, kes toovad õppetöösse uusi IKT-vahendeid ja innustavad kolleege neid kasutama; tehnoloogiatrendide arengute seire, et koolid saaksid teha enda jaoks õigeid valikuid jpm. 

Õppimise keskkond tuleb endal luua

Cisco Eesti juht Lauri Makke arutles oma ettekandes, millised tehnoloogiad toetavad õppimist üle piiride, igal ajal, iga seadmega? Kuidas toetada õpilast õppimisel asukohast olenemata?

„Enamik kohalolijatest on see pool, kes tegeleb inimestega. Cisco on see pool, kes tegeleb tehnoloogiaga,“ tutvustas Lauri Makke ettevõtet. Cisco on maailma suurim võrguettevõte. Cisco tegevus puudutas möödunud aastal rohkem kui 30 000 kooli üle maailma, Cisco tehnoloogiaid on aastate jooksul õppinud 6 miljonit inimest, sh suur hulk ka Eestis;, ülikoolid ja rakenduskõrgkoolid õpetavad Cisco tehnoloogiaid. „Ükski tehnoloogiline lahendus ei tööta, kui ei ole korralikku võrku all. Iga kool peaks enne digiseadmete soetamist veenduma, et infrastruktuur on korras ja et on inimesed, kes suudavad seda kõike hallata ja kasutada. Muidu on nii, et seadmed pannakse paika, aga ei ole inimesi, kes neid kasutaks,“ sõnas Makke.  

Ta tõi näiteid õppimisvahenditest nagu digitahvel, koosolekuvahendid, sõnumiside, failide jagamine, kolmanda osapoole rakendused (haridusäpid, e-õpikud). „Kui need kõik kokku viia, saame suurpärase lahenduse tunni jaoks, aga ka õpetajate koostööks, suhtluseks lastevanematega. On vaja platvormi,  kus seda kõike oleks võimalik teha ja see platvorm peab olema lihtne,“ tõi Lauri Makke kuulajate silme ette pildi digiajastul õppimisest.

Õpilased ja IKT

IKT on kõikjal - mida kool saab teha, et ellu astuksid õige IKT-alase ettevalmistusega noored? Sellel teemal kutsus kuulajaid kaasa mõtlema Kogukond Tech Sisters MTÜ juhatuse liige Vanessa Vorteil. Millised on noorte digipädevuse nõrgad kohad? Millised on peamised müüdid IKT õppijatest ja ametikohtadest? Kuidas leida ja innustada  noori IKT-d õppima?

Tech Sisters alustas 2013. aastal, kui grupp asutajaid leidis, et on vaja IT-valdkond inimestele lähemale tuua. Nad korraldavad üritusi gümnaasiumiõpilastele ja täiskasvanutele. 

Vanessa Vorteil meenutas oma haridustehnoloogi kogemusest, mis oli noortele koolis digikasutuses problemaatiline: infootsing internetist, sest infot on liiga palju; turvalisus ja teadmised digitaalsest jalajäljest, mis on avaldamiseks sobilik ja mis mitte; probleemilahendusoskus ja mõistmine, et ühel probleemil võib olla mitu lahendust. 

Müüdid IKT-sektori kohta levivad ka noorte seas: et see on patsiga poisi valdkond, et IT on programmeerimine ja arvutite parandamine, et IT on väga keeruline, et seal valdkonnas on raha. „Aga nagu igas teises valdkonnas tuleb IT-ski end alt üles töötada. Ainult üksikud hakkavad kohe algusest väga suurt palka teenima, teistel läheb selleks aega,“ sõnas Vorteil.

Külalistunnid, karjääriõpetus, töövarjupäevad, ettevõtete külastused, huviringid, valikkursused on abiks, et muuta noorte suhtumist ja arusaamu IT-sektoris töötamisest.

Kas on alternatiivi tehnoloogiakasutusele õppetöös?

Paneeldiskussioon keskendus teemale, mis ärgitaks õpetajaid tunnis digivahendeid kasutama, kas infotehnoloogia kasutusele õppetöös on alternatiivi. Arvamust avaldasid Haridus- ja Teadusministeeriumi e-teenuste osakonna juhtaja Andres Ääremaa, Tartu Erakooli nõukogu esimees Urmo Uiboleht ja ITL-i juhatuse esimees Ivo Suursoo. 

Kõlanud mõtteid: 

- Tehisintellekt ei hakka mitte kunagi asendama õpetajat, aga temast saab õpetaja abiline. Näiteks lihtsama info jagamisega (mis kell tunnid algavad, mis jäi õppida jms) ei pea koormama õpetajat, infot saab edastada tehisintellekt.

- Küsimus ei ole enam ammu selles, kas kasutada tunnis digiseadmeid, sh nutitelefoni. Küsimus on, milleks neid kasutada. Me keegi ei taha, et lapsed jääksid ilma tulevikus eluliselt vajalikest oskustest.

- Koolis õpetatakse palju vahendeid, mida kodudes ei ole: robootikakomplektid, 3D-printerid. Digiseadmete spekter on oluliselt laiem kui vaid nutitelefonid.

- Eeldame sageli, et digivahend tähendab ekraani. On hulk digivahendeid, kus ekraaniga pole mingit pistmist, tuleb neid vahendeid üles leida.

- Toetusmeetmed tehnoloogia kasutuseks õppetöös on olemas: koolitused, õppematerjalid, toetus vahendite ostmiseks. Kõik algab ikkagi kooli juhtimisest, koolijuhist, kui nõudlik ta on, kuidas ta meeskonna moodustab ja millist koolikultuuri tahab. 

- Koolijuht vastutab kõige eest, mis ei õnnestu. Kõik, mis on õppetöös head, on õpetajate töö vili. Koolijuhi roll on toetada õpetajat, et õnnestumisi oleks ohtralt. Oluline on teada, et tehnoloogiakasutus tunnis ei ole kohustus, vaid õpetaja vabadus teha asju kaasaegselt. 

- Oleks hea, kui koolides oleks tehnoloogiaevangelistid, kes on tehnoloogiakasutuse eestvedajad. Tuleb leida lahendus, et nad jääksid kooli, mitte ei suunduks aasta-paari pärast edukasse IT-firmasse. 

- Tehnoloogiakasutust ei saa koolis kohustuseks teha, veel vähem et see toimuks igal pool ühtse standardi järele. Iga kool ehitab üles talle sobiva keskkonna, selleks on võimalusi piisavalt. 

- Koolikultuur määrab, kuidas digilahendustesse suhtutakse ja kas seda väärtustatakse õppetöö osana. Eesti kooli tugev külg on iseseisvad õpetajad ja vabadus valida, kuidas soovitud õpitulemusteni jõuda. 

Valga Gümnaasium pälvis haridustehnoloogia aastaauhinna

Konverentsil anti välja ka haridustehnoloogia aastaauhind. Selle sai Valga Gümnaasium kehaandurite kasutamise eest õppetöös. Nimelt katsetasid Valga Gümnaasiumi õpilased kevadel ajulainete visualiseerimise mõõtmisandureid NeuroSky MindWave ja mitmeid teisi kehaandureid. Seadmed saadi Innove korraldatud ESFi taotlusvoorust. Viis kooli tegid ühise taotluse, iga kool sai esialgseks katsetamiseks ja õppematerjali väljatöötamiseks ühe nutika komplekti - nutiriiete, ruumiandurite, digikunsti, teaduslabori ja kehaandurite komplekti. 

Haridustehnoloogia konverentsi korraldas konverentsi- ja turundusettevõte Confent koostöös Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse, Innove, Cisco, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni Liiduga. 

Fotod: kuvatõmmis veebiülekandest.

Samal teemal: 

• Algas koolitus- ja nõustamisprogramm DigiKiirendi
• Pärnu Toimetulekukooli õpilastele meeldivad BeeBotid