"KüberNaaskli" lõppvõistlus toimus 12. juunil Kaitseministeeriumi, Tallinna Tehnikaülikooli küberkriminalistika ja -julgeolekukeskuse ja Eesti Interneti Sihtasutuse korraldatud Mektory TTÜ küberkonverentsi "Kas Eesti vajab küberkindlustust?" raames. "KüberNaaskel" on noorte talentide konkurss, kus võistlevad nii õpilased kui tudengid. Kevadel toimunud eelvooru 170 osalejast pääses lõppvõistlusele 50 noort. Võitjaid ootab osalemine augustis toimuvas küberlaagris. "KüberNaaskli" finaali edukaimatest osalejatest moodustatakse ka võistkond, kes siirdub Eestit esindama oktoobris Londonis toimuvale Euroopa küberturvalisuse jõukatsumisele ning osaleb eelseisval USA Küberpatrioodi võistlusel.

Foto: Romil Rõbtšenkov

Küberolümpia projekti idee autor, ellukutsuja ja suurtoetaja on Kaitseministeerium, Eesti Interneti Sihtasutus paneb välja Eesti meeskonna osalemise rahvusvahelisel võistlusel, kõikide programmi tegevuste läbiviija on Tallinna Tehnikaülikooli kriminalistika ja küberjulgeoleku keskus ning võistluse tehnilise osa teostab Eesti Kaitseväe küberharjutusväljak. 

Vaata "KüberNaaskli" 2018 parimate nimekirja siit! 

Vaata, kes pääsesid 26.-29. juunini Kehtna Kutsehariduskeskuses toimuvasse küberlaagrisse

Hetk autasustamiselt. Edmund Mälli foto

Samal teemal:

• "KüberNaaskli" võistluse eelvooru tulemused on avalikud
• Algas veebipõhine võistlus "KüberNaaskel"

„OECD raport annab taaskord kiitva hinnangu Eesti haridusuuendustele ning toob meid eeskujuks teistele riikidele,“ sõnas Haridus- ja Teadusministeeriumi asekantsler Mart Laidmets. „Tunnustamise kõrval  juhtis raport tähelepanu teemadele, mis vajavad veel arendamist, nagu näiteks erivajadustega laste toetamine või alushariduses osalemise suurendamine. Kuna aasta alguses võeti vastu seadusemuudatused, mis loovad senisest oluliselt paremad võimalused hariduslike erivajadustega laste kaasamiseks tavakoolidesse ning oleme muutmas alusharidust kättesaadavamaks, siis on meil siingi tulemused ette näidata,“ lisas Laidmets.

Eestit tuuakse eeskujuks ka  2014. aastal ette võetud muudatuse tõttu, millega nihkus rõhuasetus õpetamiselt õppimisele – selleks, et õpilased omandaksid teadmised, oskused, väärtushoiakud, mis tagavad valmisoleku elukestvaks õppeks.

Samuti soovitatakse teistel riikidel õppida Eesti kutseharidussüsteemi kujundamisest: meie kutseharidussüsteem suhestub üha paremini muutuva tööturu vajadustega.

Lisaks hinnatakse raportis Eesti haridussüsteemi tervikuna väga kõrgelt PISA testides saavutatud tulemuste tõttu. OECD raport „Hariduspoliitika väljavaade 2018“ võrdleb riikide hariduspoliitilisi arenguid ja väljakutseid. 2018. aasta raporti fookuses on võtmetähtsusega poliitikate rakendamine ja nende mõju.
Raport (inglise keeles)

Allikas: HTMi pressiteade.  

Samal teemal:

• Koolides algab rahvusvaheline õpetamise ja õppimise uuring TALIS 2018
• PISA 2015 viimane raport: Eesti noored on Euroopa parimad probleemilahendajad

Festival algab kolmapäeva varahommikul linnuvaatlusretkega Tähtveres. Koguperefestival avatakse linnalooduse päevaga Tartu kesklinnas, kus enda tegevusi tutvustavad loodus- ja keskkonnaorganisatsioonid. Põnevaid tegevusi ja häid nõuandeid leiavad muu hulgas meisterdamishuvilised, hobiaednikud ja toidukunsti austajad.

Loodusfestivali projektijuhi Andro Truuverki sõnul hakkavad inimesed jääma üha loodusvõõramaks. „Aeg-ajalt on meil kõigil vaja väikest meeldetuletust, et pöörata rohkem tähelepanu keskkonnale, kus me elame,“ selgitas Truuverk festivali vajalikkust.

Sisuka festivali võtab kokku 15. ja 16. juunil üle Eesti toimuv loodusvaatluste maraton, mille jooksul uurivad loodushuvilised oma kodukoha elurikkust. Maratoni eeskuju on rahvusvaheline vaatlusformaat BioBlitz, mis tähendab, et kindlas paigas ja ajavahemikul tuvastatakse nii palju looma-, taime- ja seeneliike kui võimalik. Liikide jäädvustamiseks võib kasutada nutiseadet ja fotoaparaati. „Paljusid liike on võimalik vaadelda ka ilma binokli või luubita. Seega ei takista varustuse puudumine vaatlusmaratonil osalemist,” ütles Truuverk. Ta lisas, et osalejatele on abiks kogenud loodusvaatlejad. 

Vaatluste tulemused registreeritakse andmebaasides, mida kasutavad oma teadustöös loodusteadlased üle maailma. „Meie üks suurimaid eesmärke on tuua noored looduse uurimise juurde. Tartu Ülikoolis arendatavad teadusandmete digilahendused annavad festivalile nüüdisaegse raamistiku ja õpetavad kõigile harrastajatele teaduse uurimise tänapäevaseid võtteid,” sõnas Tartu Ülikooli loodusmuuseumi ja botaanikaaia direktor Urmas Kõljalg.

Kolmapäeval tänatakse Tartu kesklinna pargis ka Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva puhul tehtud kevadiste helipiltide salvestajaid ja tunnustatakse festivali raames toimunud linnalooduse fotokonkursi parimaid. Lisaks linnalooduse päevale ja loodusvaatluste maratonile on festivali kavas põnevad õpitoad, mängud ja loengud, samuti harivad filmiõhtud. Festivali programmiga on võimalik tutvuda festivali kodulehel. Enamik tegevusi on külastajatele tasuta.
  
Loodusfestival sai alguse 2015. aastal Tartu loodusnädalana. Loodusfestivali korraldavad Tartu Ülikooli loodusmuuseum ja botaanikaaed koostöös partneritega. Loodusfestivali toetavad Keskkonnainvesteeringute Keskus, Tartu linn, Eesti Teaduste Akadeemia ja Hasartmängumaksu Nõukogu. Auhinnad on pannud välja paljud organisatsioonid üle Eesti.

Allikas: TÜ pressiteade. 

Samal teemal:

• Selgusid parimad noored geograafid
• Selgusid Eesti parimad noored linnutundjad

Head õpilased!

Põllumees ütleb, et juunikuus loob rukis pead. Ja sellest sõltub, milliseks kujuneb saak, mis sügisel leivaviljana salve jõuab. Hariduspõllul on samamoodi – läinud õppeaasta on aluseks sellele, milliseks kujuneb teie edasine koolitee. Iga õpitud aasta on vundamendiks järgmisele ning kooliaeg omakorda kogu järgnevale elule. Seega loodan, et ka sel aastal ladusite järjekordse kihi hoole ja armastusega.

Head koolilõpetajad!

Põhikooli, gümnaasiumi või kutsekooli lõpetamisega olete jõudnud järgmise verstapostini – kool on lõpetatud ja palju uusi teid valikuks valla. Valikut pole teha kerge, sest iga valikuga kaasneb vastutus. Paljud erialad ja õppimisvõimalused on huvitavad, kuid  valitud eriala või õppesuuna sobivusest saate aru alles sellega töiselt tegeledes. Ja mõnikord on vaja ümber otsustada ning uus valik teha. Soovin teile tarka meelt nende valikute tegemisel!

Armsad õpetajad, tugispetsialistid ja koolijuhid!

Olete taas ühe kooliaasta jagu aidanud meie noortel õppida õppima, tundma maailma meie ümber ning toetanud neid nende teel tarkadeks ja hoolivateks ühiskonna liikmeteks. Usun, et teie kaasa antud õpetussõnad ning ühiselt läbi tehtud ülesanded-katsed-ettevõtmised annavad teie õpilastele parima võimaliku pagasi edasiseks. Ma tänan teid siiralt teie igapäevase panuse ja pingutuse eest!

Kallid lapsevanemad!

Ka teil algab suvepuhkus, sest eks ole ju nii, et koolis ei käi ainult laps, vaid lapsevanem ühes temaga. Selleks korraks on ühel pool e-kooli külastamise ning kontrollimisega, kas ikka hommikuks puhtad riided valmis ning õiged õpikud kotis. Kasutage teiegi sooja suve, et oma lastega koos puhata ning aega veeta, et uuel sügisel olla valmis oma lapsi toetama nende kooliteel.

Soovin kogu haridusrahvale ilusat suve, täis rõõmsaid hetki ja palju päikest! Näeme jälle sügisel!

Vaata minister Mailis Repsi tervitust videona siit.

Avafoto: Unsplash, Hope Hause Press. 

Kiili Gümnaasiumi arendusjuht Kersti Varblane selgitas, et teaduspäev kasvas välja Kiili Gümnaasiumi  robootikavõistlusest KiiliRobot, mis oli mõeldud pereüritusena, aga jäi siiski ühe huvigrupi päevaks. „Vaja oli kaasata kogu kool ja teaduspäev seda rolli täitiski,“ ütles Kersti Varblane.

Töötoad ja loengud olid teaduspäeval valitud erinevatele vanuserühmadele. Robootikavõistlus oli teaduspäeva osa, seekord küll väikses mahus ja mõõtu võeti ainult oma robootikaringide meeskondade vahel.

Päeva tõmbas käima Bioways - biomajandust ja keskkonnakaitset tutvustav näitus-töötuba, mida juhatas Kristiina Laurits. Vaata tutvustavat videot siit: http://www.bioways.eu/.

„Meie õpetajad tegid vahvaid töötube nagu mikroskoobiuuring, Rubiku kuubiku kokkupanemine, õpetlikud lauamängud, kosmos, puusepasõlme võistlus, inglise ja hispaania keele võrdlus keeleteaduses, filmi ja kirjandusteose võrdlus J. Greeni "Süü on tähtedel" põhjal. Kasutasime ka väga tänuväärset e-külalistunni materjali,“ ütles Kersti Varblane. E-külaliustunnis rääkisid Aare Baumer äikesest ja Reigo Kebja tuuleenergiast. 

Nooremad õpilased tutvusid töötoas tutvuda väikeste haridusrobotite Ozobottidega. „Huvi oli suur ja nii mõnigi lubas pärast vanemate rahakotti kergendada roboti-ostuga,“ sõnas Kersti Varblane.  

Liitreaalsuse töötoas äratati ellu pilte läbi Quiver-rakenduse. Nooremale kooliastmele toimus ka Kolme Põrsakese teadusteater, huvilised said vaadata õppefilme selleks puhuks kohale toodud planetaariumis.

Vanemale kooliastmele pakkusid huvi Tartu Ülikooli tudengi Karoliine Kurvitsa kaks loeng-töötuba: Kas me ikka käisime Kuul? ja Kas Marsil saab kartuleid kasvatada? „Ilmselt teavad vastuseid need, kes kuulamas käisid. Kokkuvõttes päev õnnestus, tõdeti vaid, et töötube jäi siiski väheks, järgmisel aastal tahame selles osas areneda ja haaret laiendada,“ sõnas kokkuvõtteks kooli arendusjuht Kersti Varblane. 

Fotod: Kersti Varblane, Aivo Tammela. Allikas: Kiili Gümnaasiumi info. 

Samal teemal:

• Täna uurime, homme avastame
• Õpilaste võimas teaduspidu ERMis

Esmakordselt toimuva ürituse eesmärk on koondada kõiki selle valdkonna praktikuid Eestis ja luua platvorm ühiskondlikuks diskussiooniks, mille eesmärk on tugevam ja turvalisem E-riik. 

Vaata otseülekannet siit! 

Esimese TTÜ Küberkonverentsi seminarid ja töötoad käsitlevad mitmeid teemasid küberjulgeolekust viipemaksekaartide ja iseautode turvalisuseni välja. Muuhulgas küsitakse, mis toimub küberruumis ja kas oleme valmis selle varjukülje avaldumiseks? Kas oleme valmis ohtudeks, mille toob kaasa tehisintellekti areng? Kuidas valmistuda riskideks ja kas täielik turvalisus on üldse võimalik?

Ürituse korraldaja Birgy Lorenzi sõnul on tegemist viimase aja kõige suurima küberkaitse kogukonna kogunemisega, kus osalevad teadlased, tudengid, turvaspetsialistid ja ametnikud. “Meie kõigi ühine eesmärk on tuua digitaalne ohutus ja küberturvalisus tavainimesele sammukese lähedamale, et kõikidel oleks infoühiskonnas mõnusam toimetada,” selgitas Lorentz.

 Päev hõlmab ettekandeid tippspetsialistidelt ja põnevaid töötubasid ning paneele, mida juhivad küberkaitse ja -hügieeni eksperdid nii Eestist kui välismaalt. Päeva lõpus kuulutatakse välja küberkaitse noorte talentide võistluse KüberNaaskli võitjad.

Kübernaaskli häkaton toimub TTÜ küberkriminalistika ja -julgeolekukeskuses juba teist aastat. Tegemist on noorte talentide konkursiga, kus võistlevad nii õpilased kui tudengid. Kevadel toimunud eelvooru 170 osalejast pääses lõppvõistlusele 50 noort. Võitjaid ootab osalemine augustis toimuvas küberlaagris. Kübernaaskli finaali edukaimatest osalejatest moodustatakse ka võistkond, kes siirdub Eestit esindama oktoobris Londonis toimuvale Euroopa küberturvalisuse jõukatsumisele ning osaleb eelseisval USA Küberpatrioodi võistlusel.

 TTÜ Küberkonverentsi kava vaata siit.

Allikas: TTÜ pressiteade. 

Samal teemal:

• TTÜ Eesti Mereakadeemias toimub küberturvalisuse suvekool
• Toimus küberkaitse seminar tüdrukutele

Selle tulemusel on võimalik senisest lihtsamini asuda näiteks Eesti ülikooli lõpudiplomiga edasi õppima Läti või Leedu ülikoolides.

 "Täna allkirjastatud lepingu alusel on võimalik senisest oluliselt lihtsamini Eesti õppuritel asuda õppima Läti või Leedu kõrgkoolidesse, aga ka vastupidi. See leping loob  laiemad võimalused nii akadeemilise kogukonna mobiilsuseks, mille tulemusel muutub meie kõrgharidussüsteem avatumaks ja rahvusvahelisemaks, kui ka laiemalt tööjõu liikumiseks," selgitas minister Mailis Reps.

Allkirjastatud lepingu tulemusel tunnustatakse senisest lihtsamini näiteks akadeemilisi kraade, rakenduskõrghariduse diplomeid ja gümnaasiumi lõputunnistusi. Kõrgkoolidel ega tööandjatel ei ole enam vaja pöörduda oma riigi akadeemilise tunnustamise agentuuri (ENIC/NARIC keskus) poole tunnustamismenetluse alustamiseks, vaid edaspidi on võimalik saada keskuse veebilehelt infot automaatse tunnustamisega hõlmatud kvalifikatsioonide, tunnustatud kõrgharidusasutuste ning nende õppekavade kohta.

Tegemist on Baltimaade ühise pingutusega Euroopa ühtse kõrgharidusruumi loomiseks, meile sarnase kokkuleppe on sõlminud ka näiteks Beneluxi riigid. Mai lõpus allkirjastati Prantsusmaal Pariisi kommünikee, millega Euroopa haridusministrid leppisid kokku Bologna protsessi lõplikus elluviimises – kolme-astmelises kõrgharidussüsteemis ning ühtsete kvaliteedi kindlustamise põhimõtete ja kvalifikatsioonide tunnustamise süsteemi rakendamises. Üle-Euroopalise kvalifikatsioonide tunnustamise süsteemi rakendamiseni loodavad Euroopa kõrgharidusruumi kuuluvad riigid jõuda aastaks 202

Allkirjastatud kokkulepet kohaldatakse kvalifikatsioonidele, mis antakse välja pärast kokkuleppe jõustumist.

Allikas: HTMi pressiteade. 

Ürituse peaesinejana astub üles küberjulgeoleku konsultant ja Lancasteri ülikooli aukonsul doktor Adrian Venables, kes on olnud 24 aastat kuningliku mereväe kommunikatsiooni, sõjapidamise ja luure ametnik ning üldistanud oma praktilist kogemust teadusvaldkonnas, omades seitset erinevat tehnoloogia- ja küberjulgeolekualast kraadi.

Nädala vältel toimuvad ettekanded digiohutuse teemadel merenduses, suur rõhk on praktilistel harjutustel, mis viiakse läbi mereakadeemia kõrgtehnoloogilistel simulaatoritel. 

Suvekooli olulisust kommenteerides ütles mereakadeemia direktor Roomet Leiger, et küberjulgeolek merenduses ei ole enam kauge tuleviku teema: „Kogu merendussektor areneb tohutu kiirusega ja üha enam suureneb nii laevade, sadamate kui terminalide sõltuvus infotehnoloogiast. Kaugel ei ole ka enam aeg, kui käes on autonoomsete laevade võidukäik. Tänases kontekstis tähendab see, et me peame nende muutustega kiiresti kohanema. Peame õpetama tuleviku vajadustele vastavat tööjõudu ja suutma juba täna siduda omavahel valdkondi, mis ehk paljude jaoks tunduvad veel kauged olevat. Küberkaitse suvekool on esimene samm toomaks Eestis omavahel kokku IT ja merenduse valdkonna tänaseid eksperte ja tuleviku tööjõudu, kuid usun, et see on esimene samm edasises pikas koostöös.“

Rahvusvahelist küberkaitse suvekooli korraldatakse Eestis alates 2015. aastast, igal aastal on fookuses erinev valdkond, eesmärgiga tõsta osalejate teadmisi kübermaailma ohtudest ning arendada rahvusvahelist professionaalset võrgustikku. 

Käesoleval aastal on osalejad ja esinejad 16 riigist, kõige kaugemad külalised jõuavad Eestisse Austraaliast.

Suvekooli korraldab TTÜ Eesti Mereakadeemia koostöös Cambridge ülikooli ja Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse (HITSA) IT Akadeemia programmiga.

Allikas: TTÜ Eesti Mereakadeemia pressiteade. Foto: Unsplash, Ian Keefe.

Samal teemal:

• F-Secure koostöös Baltic Computer Systemsiga kingib sajale Eesti koolile küberkaitse
• TTÜ ja NATO Küberkaitsekoostöö Keskus sõlmivad koostööleppe

„Algusest saadik oli meie mõte koguda seda õpikut kirjutama kõik, kes Eestis rakubioloogia alal ühel või teisel moel tegutsevad,“ rääkis raamatu üks autor, TÜ rakubioloogia professor Toivo Maimets. „Seega võib õpikut pidada ka ülevaateks rakubioloogia tasemest tänases Eestis: kaasatud on 26 autorit nii Tartu Ülikoolist kui ka Tallinna Tehnikaülikoolist ja mitmest teisest teadusasutusest.“

See, et õpik on kogu Eesti tänaste rakubioloogide ühislooming, näitab meie tugevust nii rakubioloogias kui ka paljudel rakubioloogiaga piirnevatel teadusaladel. Õpiku autorid usuvad, et eestikeelne õpik on vajalik eesti keele kui teaduskeele arendamiseks ning loodavad, et õpikust saavad palju kasu nii üliõpilased, õpetajad kui ka ärksamad gümnaasiumiõpilased.

Maimetsa sõnul on rakubioloogia õpiku koostamisel lähtutud Uku Masingu soovist luua oma kõrgkeele sõnavara. „Mida muud me autoritena soovimegi kui parandada ja täiendada eestlaste mõtlemist ning olemist omas keeles ja omal maal,“ lisas Maimets.

1867-leheküljelist õpikut illustreerib 13 Eesti kunstniku 953 joonist ning 16 fotograafi pea 100 fotot. Õpiku elektrooniline formaat võimaldab lihtsat ligipääsu õppematerjalidele ning lubab pidevalt ajakohastada raamatut vastavalt muutustele meie teadmistes. Õpik antakse järgmisel aastal välja ka raamatuna, lisaks on internetis kättesaadav rakubioloogia sõnastik (vt ka sõnastiku Androidi versiooni).

Esitlusel tutvustavad õpikut TÜ rakubioloogia professor Toivo Maimets, TÜ molekulaar- ja rakubioloogia instituudi vivaariumi juhataja Sulev Kuuse, TÜ geneetika professor Ain Heinaru ning rakubioloog, Glaxo Smith Kline’i teadusnõunik Rein Sikut.

Allikas: TÜ pressiteade. 

Samal teemal:

• Noored õpetajad kirjutasid oma kogemustest raamatu
• Akadeemiakese kevadnumber parimate uurimistöödega on avaldatud
• Tartu Ülikooli raamatukogu avab uksed

Väljas on 30 üliõpilase maketid näitena Kunstigaleriist Kosmos, Balti jaama bussiterminalist, Kadrioru staadioni nüüdisajastamisest ja paljudest teistest linnaruumi käsitlevatest uutest ideedest.

Seekordse näituse moto on: “Arhitektuur on kunst, mis opereerib ruumiga. Ehitist kavandades peab arhitekt algul komponeerima ainult ruumi. Olgugi et ruum figureerib kõigis kunstiliikides, võimaldab ainult arhitektuur ruumi õigesti tunnetada.” (Nikolai Ladovski). Inimestele, kes hindavad arhitektuuri, võib see näitus pakkuda üllatusi ja põnevust.

Üliõpilaste lõputööde näitus toimub Rahvusraamatukogu galeriis traditsiooniliselt igal suvel ning tutvustab Tehnikakõrgkooli tudengite lennukaid ideid ja võimalikke lahendusi meie linnaruumis.

Näitust vahendab Tallinna Tehnikakõrgkool, kureerib Mari-Liivia Jõerüüt. Näitus jääb avatuks 21. juunini.

Allikas: Rahvusraamatukogu pressiteade. 

Samal teemal:

• Eesti Rahvusraamatukogu peadirektorina jätkab Janne Andresoo
• Näitus "Sajad raamatud" Rahvusraamatukogus