Igal kevadel ja sügisel kutsub Southwestern Advantage noori tudengeid oma programmi kandideerima ning ühtlasi viib selle käigus üliõpilaste seas läbi ka küsitluse, kus uuritakse nende materiaalse olukorra, töökohtade, investeerimise ning eesmärkide kohta.

Selgus, et küsitlusele vastanute seast üle 43 protsendi on veel oma vanematest või hooldajatest materiaalselt tugevalt sõltuv, kuid 32 protsenti enam sellist abi ei vaja. Veerand vastajatest märkis, et toetub mingil määral vanemate abile, kuid saaks ka ilma hakkama. „Kuigi suur osa noortest vajab siiski vanemate toetust, siis ilmnes samas, et ei istuta niisama käed rüpes ja ei kardeta raha teenimiseks tööd teha,“ märkis Southwestern Advantage Eesti esindaja Erki Kukk. Keskmiselt on iga esimese ja teise aasta tudeng selleks ajaks tööd teinud 2,5 erineval töökohal. „Ülekaalukalt on siin esikohal muidugi klienditeeninduse valdkond, mis moodustas ametitest üle 31 protsendi,“ märkis Kukk. Viiendik tudengitest on tegelenud ka erialase töö või praktikaga ning 15 protsenti lihtsama füüsilise tööga.   

Palgasoovi osas on ligi pooled vastajatest märkinud, et sooviks peale lõpetamist kätte saada vähemalt 1000-1500 eurot. 16 protsenti rahulduks ka kuni 1000 euroga ning 8 protsenti arvas, et tuleviku teenistus võiks olla üle 2500 euro. 

Ka suvevaheajal jätkavad paljud tudengid töötamist. 32 protsenti vastanutest märkis, et tegutseb suvel edasi oma juba olemasoleval töökohal või teeb ajutist suvetööd. Ligi 20 protsenti kavatseb suurema osa suvest kulutada praktikal olemisele ning sama paljud võtavad selle aja puhkamiseks. 

Southwestern Advantage on Baltimaade üks edukamaid tudengiorganisatsioone, mille tegevusest on rahvusvahelise elu- ja töökogemuse saanud ligi 2500 Eesti tudengit. Programmi raames saavad tudengid põhjaliku ettevõtlus- ja müügikoolituse ning seejärel veedavad suve Ameerikas reisides, ukselt uksele haridusraamatuid müües ning õpinguteks raha kogudes.  Esimest korda osalesid Eesti tudengid Southwestern Advantage'i suvetööl 2001. aastal. 

Allikas: Southwestern Advantage Eesti info. 

Auhinna võitis Kadri Hinrikus raamatuga „Katariina ja herned”, mille andis välja 
kirjastus Tammerraamat. Auhinnale kandideerisid 2017. aastal ilmunud  laste- ja noorsooraamatud.

Kadri Hinrikus (1970) avaldas esimese lasteraamatu „Miia ja herned“  2008. aastal, aasta hiljem ilmunud mälestusteraamat „Kui emad olid  väikesed“ tõusis juba Eesti Kultuurkapitali lastekirjanduse aastapreemia 
nominendiks. Sama tunnustuse osaliseks on saanud ka jutustus „Kui haldjad sind hoiaksid“ ja tänavune Lapsepõlve auhinna laureaat „Katariina ja herned“. Kadri Hinrikus on kirjutanud ka pildi- ja mudilasteraamatuid, ühtekokku on tema sulest ilmunud üheksa lasteraamatut.

Auhinna võitnud „Katariina ja herned“  kujutab lapsi lastekirjanduses üsna haruldases, kuid eluliselt väga sagedases olukorras – toime tulemas tänapäevase vastmoodustunud kärgpere tingimustes ja konkureerimas 
 nutiseadmetega. Martini ja Katariina vanemad on üle pea hõivatud oma isikliku elu ja tööga, ning lapsed leiavad igatsetud tähelepanu naabritädi Aliisilt, kellega rajatakse aeda hernepeenar.

Zürii hinnangul on „Katariina ja herned“ ilus ja sügava sisuga raamat algkooliealistele lastele. Lugu areneb tasakaalukalt, veidi mõtisklevalt, kuid on sellegipoolest põnev ja kaasahaarav. Raamatule on toredad illustratsioonid teinud Anne Pikkov.

Lapsepõlve auhinda rahastab  Tartu linn, auhinna väljaandmist korraldab Tartu Linnaraamatukogu koos mänguasjamuuseumiga. Viieliikmelise žürii  tööd juhtis kirjanik Aidi Vallik.  Žürii arvamust auhinnale 
kandideerinud raamatutest saab lugeda linnaraamatukogu kirjandusveebi lugemissoovituste blogist
https://lugemissoovitus.wordpress.com/.

Allikas: Tartu linnaraamatukogu pressiteade. 

Samal teemal:

• Tartus heidetakse valgust Astrid Lindgreni raamatute populaarsuse saladusele
• Kool lastekirjanduses, lastekirjandus koolis

Ilona Säälik on Tallinna Teeninduskooli üldainete juhtivõpetaja ja soome keele õpetaja, kes jagab oma kogemusi täiendkoolitustel ka teistele õpetajatele. Kolleegid iseloomustavad teda kui väga innustavat pedagoogi, kes kasutab innovaatilisi õpetamismeetodeid. Ilona on kõigile heaks eeskujuks võimaluste leidmisel, kuidas keeleõppimine põnevamaks teha.

Soome keelt on Ilona Säälik õpetanud juba 20 aastat. Tänavu õpib teeninduskoolis tema käe all 50 tulevast teenindajat. Lisaks on ta ka aktiivne soome keele õpetajate seltsi juhatuse liige ja kuulub e-koolikoti projekti meeskonda.

Esimest korda valiti aasta soome keele õpetajat aastal 1997. Tiitliga soovivad korraldajad tõsta esile õpetajaid, kelle südamega tehtud töö aitab kaasa Eesti ja Soome keele- ja kultuurisuhete edendamisele. 

Tänavu selgus tiitlisaaja soome keele õpetajate kevadseminaril Narvas. Samal üritusel tunnustati ka soome keele toetajat Terje Kruusimaad, kes valiti Eesti Soome Keele Õpetajate Seltsi auliikmeks. Terje tegutses pikaajaliselt (2014-2017) seltsi esinaisena ja oli Eesti Võõrkeeleõpetajate Liidu üks asutajaliige.

Aasta soome keele õpetaja valimist korraldab Soome Instituut koostöös Soome Suursaatkonna, Eesti Soome Keele Õpetajate Seltsi ja Soome-Eesti Kaubanduskojaga.

Allikas: Soome Instituudi pressiteade. Foto: Anna Markova.

Samal teemal:

• Selgunud on parimad noored soome keele tundjad

Pühapäeval, 22. aprillil avati Väike-Maarjas Georg Lurichi mälestussammas ning istutati Lurichi tamm. Wiedemanni tamme istutas keeletammikusse keeleauhinna tänavune laureaat Reet Kasik. Täna ja homme jätkub konverents ettekannete ja töötubadega. Väga mahuka ja sisutiheda konverentsiprogrammiga saab tutvuda siin. Veebiülekannet saab jälgida Eesti Keele Instituudi Facebooki lehel.

Rakvere Reaalgümnaasiumis toimuva rahvusvahelise konverentsi „Emakeelne Eesti, Emakeelne Euroopa“ avas haridus- ja teadusminister Mailis Reps. Konverentsil võetakse luubi alla eesti keele ning keelehariduse minevik, olevik ja tulevik. 

Minister Mailis Reps tõdes, et väikeste keelte väljakutsed on Euroopas üsna sarnased – tuleb pidevalt hoolt kanda keele ja kultuuri omapära säilitamise eest ning teha end nähtavaks. „Ainult miljoni kõnelejaga eesti keel paistab silma vähemalt kolmel moel,“ sõnas Reps. „Eesti keel on 50 maailma keele hulgas, mida saab arvuti abil tõlkida ning mille jaoks on olemas nii kõnetuvastuse kui kõnesünteesi vahendid. Maailma mainekas ülikoolide paremustabel „QS World University Rankings“, mis seab ülikoole erialade kaupa pingeritta, paigutab Tartu Ülikooli keeleteaduse esimese 150 hulka. Palju tähelepanu oleme pälvinud PISA uuringuga, mille kohaselt Eesti põhikooliõpilased on funktsionaalses lugemisoskuses Euroopas kolmandal kohal.“

Minister Mailis Reps lisas, et meie emakeel oma variatsioonirikkuses ja paljususes on huvipakkuv ja ammendamatu uurimismaterjal ning suur varandus. „Hoidkem eesti keele erilisust, variatsioonirohkust, värvikust ning erinevaid keele avaldumise vorme ja viise, las leiavad siin sobiva koha regivärss ja räpp, eesti keele õppimises esimesi samme tegev muu emakeelega laps ja täiskasvanu, Eesti juurtega inimene maakera kuklapoolelt ja polüglotist keeltevirtuoos. Kogu see värvikirevus on vajalik keelelise mitmekesisuse säilitamiseks, keele elujõuks ja arenguks.“

Minister tänas õpetajaid, keeleteadlasi ja kõiki teisi, kes eesti keele heaks töötavad: keele populariseerijaid, keeletehnolooge, terminolooge, sõnaraamatukoostajaid, seltse, vabaühendusi jt.

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Mari Potter, Unsplash.

Samal teemal:

• Talgulised keeletoimetasid üle 700 Vikipeedia artikli
• Kirjaoskus maailmas – rõhk emakeelsele õpetusele
• Aasta keeleteoks valiti Enn Ernitsa artiklikogumik „Sõna haaval. Emakeelest tehiskeelteni”

2018. aastal toimub seadmete taotlemine kahes osas:

Haridusasutused, kes pole varem HITSA poolt toetust saanud. Tutvu taotlustingimustega siin.

Haridusasutused, kes on varem toetust saanud. Tutvu taotlustingimustega siin.

Seadmete taotlemiseks tuleb esitada taotlus HITSA konkursiveebis.

Taotlusi võetakse vastu 25. aprillini (23:59) 2018. 

Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Kutsume õpetajaid digiõpiku koolitustele
• Millal saab informaatikast kohustuslik õppeaine?
• Pelgulinna Gümnaasiumis alustas aerokool
• Kristi Rahn: ilma tehnoloogiahariduseta võib tulevikus hakkama saamine olla üsna keeruline

Meil kõigil on oskuseid, vilumusi, andeid või lihtsalt tugevaid külgi, mis loovad ühiskonnas ja tööturul olulist väärtust. Sageli ei oska me neid aga hinnata või märgata. Sotsiaalmeediakampaania #minaoskan kutsub üles oskuseid märkama, tunnustama ja eeskujuks tooma!

Kutsehariduse maine valdkonnajuhi Liina Reinsaare sõnul on noorte seas populaarne Kristel Aaslaid väga hea näide ettevõtlikust inimesest, kes on ühest enda üldsusele vähem tuntud hobist arendanud välja oskuse, millega lisaraha teenida. “Kristel on võtnud tõsisemalt kätte enda kire meigikunsti vastu. Iga oskus, mis on kord omandatud ning pidevalt arendatud, on võimalus elus paremini hakkama saada,” selgitas Reinsaar põhjuseid, miks peab ärgitama noori juba varases eas enda huvidele ja tugevustele mõtlema ning võimalusel sellele vastavat haridusteed valima. 

Eestis on arvestatav hulk noori, kes ei jätka pärast põhikooli (3% lõpetajatest) või gümnaasiumi (35% lõpetajatest) lõpetamist kohe samal aastal oma haridusteed. Tööturul ei ole nemad õppeprotsessiga veel seal maal, kus suudaksid oma oskustega konkurentsi pakkuda. Sellepärast on äärmiselt oluline tegeleda nendega juba varakult ning aidata teha karjäärivalikuid isiklikest huvidest ja tugevustest lähtuvalt, arvestades ka tööturuperspektiive.

Igaüks saab eeskujuks olla - näita, mida sina juba oskad või millist oskust praegu omandad, märkides sotsiaalmeedias oma oskust illustreeriva või kirjeldava teemapostituse või foto juurde #minaoskan. Facebooki üleskutsega saab liituda siin: http://bit.ly/minaoskan.

Kristel Aaslaidi videot, kus ta räägib oma oskusest, saab vaadata siin: http://bit.ly/minaoskanvideo 

2017. aastal tähistas SA Innove koos Haridus- ja Teadusministeeriumiga oskuste aastat, mille eesmärk oli tõmmata ühiskonnas tähelepanu kutseharidusele ning oskustele laiemalt. Tänavuse aasta tegevused on jätk tehtule. 3.-4. mail toimub Eesti Näituste messihallis ka oskuste festival “Noor meister 2018”, mis toob samuti erinevad oskused tähelepanu keskpunkti.

Allikas ja foto: SA Innove pressiteade. 

Samal teemal:

• Heade IKT-oskustega töötajaid vajab tööturg üha enam

„Usun, et just praegu on kätte jõudmas parim aeg olla õpetaja Eestis,“ ütles minister Mailis Reps. „Meil on uuenenud koolikultuur, võrreldes teiste maade kolleegidega on meie õpetajatel rohkem vabadust otsustada ise oma õpetamise üle. Pingutame selle nimel, et õpetajatel oleks töötasu, mis toetaks üha paremini seda väärikat ametit,“ ütles minister. 

Oma kõnes andis Mailis Reps ülevaate õpetajaharidusest ja õpetamisest 100-aastases Eesti Vabariigis, millele pani aluse esimese haridusministri ja ühiskonnategelase Peeter Põllu aktiivne töö. Minister kinnitas, et Eesti õpetajad on läbi ajaloo olnud ja on ka praegu aktiivsed ühiskonnategelased, kes suudavad eestkõnelejate ja arvamusliidritena tulemuslikult populariseerida õpetaja ametit.

Minister tõstis esile ka meie hariduse head taset. „Eesti üldhariduse kõrget taset on rahvusvaheliselt märgatud ning tunnustatud. Meilt tahetakse õppida ja meiega oma mõtteid vahetada. Õpetajate ja kõikide teiste haridustöötajate rolli selle juures on raske üle hinnata,“ rääkis ta.

Lisaks andis minister ülevaate valitsuse tähtsamatest otsustest haridusvaldkonnas ja kinnitas, et õpetajate palga alammäära tõus jätkub ka järgmisel aastal.

Eesti Haridustöötajate Liidu aastakonverents-koolitus on iga-aastane üritus. Tänavu olid konverentsi esinejate hulgas näiteks liidu esimees Reemo Voltri, Herbert Masingu kooli direktor Tiina Kallavus ja Eesti Valdade Liidu tegevdirektor Jüri Võigemast.

Allikas: HTMi pressiteade. 

Kahel päeval lahendas Tartu Ülikooli füüsika instituudis 108 põhikooli- ja gümnaasiumiõpilast nii teoreetilisi kui ka praktilisi ülesandeid. Näiteks tuli noortel analüüsida laetud kehade käitumist elektriväljas ning arvutada maja soojustuse ja niiskustõkke parameetrid, mille puhul ei koguneks niiskus soojustuse vahele. Eksperimentides pidid õpilased nuputama elektriliste mõõtmiste abil kinnises kastis olevat elektriskeemi ja hindama elektrilambi hõõgniidi temperatuuri.

Parimateks noorteks füüsikuteks tunnistati gümnaasiumiastmes Konstantin Dukatš Narva Keeltelütseumist, Kaarel Kivisalu Tallinna Reaalkoolist ja Richard Luhtaru Hugo Treffneri Gümnaasiumist. Põhikooli astmes olid parimad German Lužin Narva Pähklimäe Gümnaasiumist, Martin Rahe Tallinna Reaalkoolist, Liis Siigur Miina Härma Gümnaasiumist ja Argo Merilo Tallinna Reaalkoolist.

"On innustav näha, et kooliõpilaste huvi füüsikaülesannete lahendamise vastu on jätkuvalt suur. Ka väga keerulisi ülesandeid osatakse lahendada," tunnustas noori olümpiaadi žürii esimees Kristian Kuppart.

Olümpiaadil ja eelnevatel füüsikavõistlustel hea tulemuse saanud 20 õpilast osalevad 24.–26. aprillil Tallinnas Põhja-Balti füüsikaolümpiaadil. Seal selgub ka rahvusvahelisel füüsikaolümpiaadil osalev Eesti võistkond.

Olümpiaadi ülesanded, vastused ja tulemused on avaldatud Tartu Ülikooli teaduskooli veebilehel ja Eesti füüsikaolümpiaadi veebilehel.

Füüsikaolümpiaadi korraldasid füüsikaolümpiaadi žürii ja Tartu Ülikooli teaduskool. Auhinnad pani välja Tartu Ülikooli füüsika instituut, Tallinna tehnikaülikool, Robert Kitt ja OPIQ.

Lisainfo:
Kristian Kuppart
Füüsikaolümpiaadi žürii esimees
kristiankuppart@gmail.com

AHHAA projektijuht Annika Vesselov rääkis, et 11.–15. aprillini väldanud teemanädala eesmärk oli tutvustada muusika teaduslikumat külge läbi AHHAA enda tegevuste ning Euroopa Teadusnõukogu (European Research Council ehk ERC) töö. 

„Muusikanädala külastajad said AHHAAs meisterdada näiteks topsitelefone, uurida, kuidas tavalisest joogikõrrest erineva kõrgusega helisid välja meelitada ning teadusteatris füüsika muusikalist poolt avastada,“ rääkis Vesselov. 

„Meil tegutses ka interaktiivne teadustelk, kus sai uurida, milliseid muusika-alaseid teadustöid Euroopas tehtud on ja mida olulist nende käigus on avastatud,“ lisas ta.

Vesselov selgitas, et AHHAAga samaaegselt korraldasid muusikateemalisi sündmusi ka kümme teadusmuuseumi ja -keskust ning 32 ülikooli üle Euroopa. 

„Teemanädala eesmärk oli tutvustada muusika üldist olemust ja eesmärki ning selgitada, kuidas mõjutab muusika meie emotsioone ja kuidas see erinevaid inimesi ja kultuure ühendab.“ Vesselov märkis ka, et kuna tegemist oli sedavõrd rahvusvahelise sündmusega, tõstis muusikanädal kahtlemata ka AHHAA tuntust Euroopas.

AHHAA muusikanädala kavas leidus tegevusi nii peredele ja kooligruppidele, aga ka neile külastajatele, kellel on sügavam teadushuvi. 

„Lisaks AHHAAs aset leidnud programmile toimus muusikanädalal teaduskohvik, kus esines Tartu Ülikooli molekulaarse süsteemibioloogia professor Mart Loog, kes on Euroopa Teadusnõukogu toel arendanud sünteetilise bioloogia tippkeskust“ rääkis Annika Vesselov. 

AHHAA muusikanädal toimus 11.–15. aprillil Euroopa Teadusnõukogu projekti Projekti ERC = Science2 raames.

Allikas ja foto: Teaduskeskus AHHAA pressiteade. 

Samal teemal:

• Baltikumi suurim teadusfestival otsib kaaskorraldajaid
• AHHAA avas näituse matemaatika ilust

Klastriga ühinemine toetab Tartu Tervishoiu Kõrgkooli arengukava eesmärki suurendada IT-alaste teadmiste õpetamise mahtu ja kaasata õppetöösse kaasaegseid e-tervise rakendusi.

Tartu Tervishoiu Kõrgkooli arendusspetsialisti Richard Jalaka sõnul on konservatiivses tervishoiuvaldkonnas toimumas digipööre. „Tervishoiuteenuseid disainitakse ümber, kasutades erinevaid tehnoloogilisi võimalusi nagu robotid, sensorid, virtuaal- ja liitreaalsus, tehisintellekt ja erinevad äpid,“ tõdes Jalakas. Ta lisas, et tehnoloogia hakkab aina enam toetama tervishoiutöötaja tööd, mille tõttu on tervishoiutöötajal vaja osata kriitiliselt analüüsida tehnoloogia plusse ja miinuseid ning leida abivajajale sobiv lahendus.

Connected Health klastrijuht Piret Hirv peab Tartu Tervishoiu Kõrgkooli klastrisse astumist oluliseks. „Kõrgkoolil on oluline roll digiteenuste arendamisel ja digilahenduste kasutuselevõtuks soodustava keskkonna loomisel,“ selgitas Hirv.

Klastri eestvedamisel on Tartu Tervishoiu Kõrgkool löönud juba kaasa kroonilisele obrstuktiivsele kopsuhaigusele (KOK) keskendunud innovatsiooniprogrammis, mille tulemusena sündis KOKi haiget toetav lahendus „Hinga ja Liigu“. Prototüüp valmistati Tartu Ülikooli Kliinikumi Kopsukliiniku, Põhja-Eesti Regionaalhaigla Taastusravikeskuse, Tartu Tervishoiu Kõrgkooli ning tehnoloogiaettevõtete MotionChart ja Sentab ühistööna.

Connected Health klastris tegutsevad  tervisetehnoloogia ettevõtted, haiglad, teadusasutused, erialaseltsid ja patsientideühendused. Klastrit juhib Teaduspark Tehnopol. Tervishoiuvaldkonna osapoolte kogukonna ühine eesmärk on rakendada tehnoloogilisi võimalusi, et pakkuda veelgi paremaid tervisega seotud tooteid ja teenuseid. Klastriga liitumine võimaldab kõrgkoolil arendada tervishoiutöötajate tehnoloogia alaseid oskuseid ja koolitada tervisetehnoloogia ettevõtetele kvalifitseeritud tööjõudu.

Allikas: Tartu Tervishoiu Kõrgkooli pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Tartu Tervishoiu Kõrgkool avab uksed kahes linnas
• Tartu Tervishoiu Kõrgkooli lõpetab 147 tervishoiuspetsialisti