Eesti spetsialistidel on juba viimased 18 aastat olnud võimalik rahvusvahelise võrgustiku Academia projektide vahendusel käia end täiendamas ja piiritaguste kolleegidega kogemusi ning teadmisi vahetamas. Ka tänavune aasta pole erandiks ning nii suunduski eile, 25. märtsil esimene spetsialist Eestist õpirändele Prantsusmaale. Aprilli ja maikuu jooksul suunduvad sarnaselt talle uusi teadmisi ja rahvusvahelist kogemust püüdma veel 9 karjäärispetsialisti SA Innove Rajaleidja keskustest ning Töötukassast. Sihtkohtadeks on Ühendkuningriigid, Rootsi, Sloveenia, Luksemburg ja teised Euroopa riigid.

Põhja-Eesti Rajaleidja keskuse karjäärinõustaja Mariann Lambing, kes veedab märtsi lõpu Prantsusmaal sealse nõustamissüsteemiga tutvudes, leiab, et professionaalses mõttes on asjakohane aeg-ajalt ennast harjumuspärasest keskkonnast välja tuua, et hinnata enda rolli ning tegemisi kodumaal kõrvalt. Lambingi õpiränne keskendub ennekõike Prantsusmaa lahendustele NEET-noortega tegelemisel ning analüüsimisel, millised lähenemised või meetodid on ennast õigustanud ja miks. „Mind isiklikult huvitab väga, kuidas on mujal maailmas omavahel korraldatud koostöö erinevate spetsialistide vahel töös noortega. Samuti see, milline on lähenemine edu ja karjääri mõistele ning noore vastutus enda karjääritee kujundamisel,“ lisab Lambing.

Eestis Academia-nimelisi õppereise korraldava Euroguidance Eesti juht Margit Rammo selgitab, et õpirände peamine väärtus seisnebki uuenduste maale toomises ja spetsialistide professionaalsuse kasvatamises, sest see toetab omakorda kogu haridussüsteemi. „Kõik tänavused kümme õpirändajat toovad need kogemused tagasi Eesti ja sellel kogemusel on väga suur väärtus, millest ei saa kasu vaid õpirändel osalenu vaid ka tema kolleegid, kliendid ja süsteem tervikuna. Rahvusvaheline õpirände kogemus on mõjus teadmiste, kogemuse ja inspiratsiooni allikas igale professionaalile,“ kommenteeris Rammo. 

Kogemuste jagamiseks kõigi haridusvaldkonna huvilistega toimub 28. mail seminar, kus õpirändajad räägivad teises riigist nähtust, kuuldust ning kogetust ja toimub arutelu valdkonna arengu teemadel. Huvilistel tasub jälgida Innove kodulehte, kuhu tuleb lähikuudel seminari kohta täpsustavat infot.

Academia on alates 1992. aastast Euroopa erinevates riikides tegutsevate Euroguidance-keskuste mahukaim õpirände projekt karjääriteenuste osutajatele. Tänaseks on visiitidel osalenud ligi 2000 praktikut üle Euroopa. Eesti liitus Academia võrgustikuga 2000. aastal ning selle aja jooksul on Eestit külastanud ligi 150 nõustajat ja eksperti ning umbes sama paljudel Eesti spetsialistidel on olnud võimalus õpirändajana oma teadmiste ja kogemuste pagasit täiendada väljaspool Eestit. 2018. a kevadel võõrustab Eesti SA Innove eestvedamisel rahvusvahelist gruppi maikuus.

Euroguidance Eesti on tegutsenud 20 aastat ja toetab haridustugiteenuste spetsialistide kompetentsi arengut rahvusvahelisel tasandil. Täna tegutseb Euroguidance Eesti SA Innove üksusena. 

Allikas: SA Innove pressiteade. 

Samal teemal:

• Eestlaste osalemine Euroopa Liidu haridus- ja noorteprogrammides on kasvanud 61%

Toimumisaeg: kolmapäev, 04.04.2018 kl 18.00 - 19.30.
Koht: Pärnu Rääma Põhikool (Raba 3).

Kellele: Pärnu(maa) koolide peredele (igast koolist 2-3 perevõistkonda). Perevõistkonna suurus 2-5 liiget.

Nutiõhtu koosneb 3 pesast:
Sinine pesa (vihje: "Nutikabe").
Must pesa (vihje: "Eesti elu eile ja täna").
Valge pesa (vihje: "Sõnaseadjad")

Kõikidele osalejatele tänukirjad ning meened. 

REGISTREERIMINE ja lisainfo. 

Palun ennast registreerida, et pakkuda parim perekondlik nutielamus.

KONTAKT:
Mart Kimmel, Rääma Põhikooli haridustehnoloog
​mart(at)raama.ee

Samal teemal:

• Kuidas ettevõtlikud koolid kohtusid taas Pärnu Rääma Põhikoolis
• Julge novaator Mart Kimmel Pärnu Rääma Põhikoolist
• Nutiviktoriini “Nutt tuleb peale" tulemused on selgunud

Tänavu toimub suuremahuline Eesti veebi arhiveerimine juba kolmandat aastat. Igal aastal kogub Rahvusraamatukogu veebiroboti abil kokku Eesti sisuga veebilehed ja säilitab need veebiarhiivis. Arhiveeritakse ligi 80 000 saiti. 

Rahvusraamatukogu veebiarhiiv asub aadressil http://veebiarhiiv.digar.ee/. Praegu sellel saidil kogutud materjale näha ei saa, sest plaanis on kasutajaliidese uuendus. Avalikus internetis tohib veebiarhiiv näidata vaid riigi ja kohalike omavalitsuste saite. Firmade ja eraisikute saitide näitamiseks tuleb omanikult luba küsida. 

Kuidas veebiarhiveerimine käib?

Kõigepealt antakse veebirobotile nimega Heritrix ette veebilehtede nimekiri, mida robot peab arhiveerima. Seejärel liigub robot veebilehele ja laeb alla sisu koos lehe kuvamiseks vajalike elementidega. Nii on võimalik tagantjärele luua autentne veebilehe kujutis arhiivis, kus kasutaja saab liikuda samamoodi nagu tavalisel online-veebilehel. Sealjuures tuleb lisada, et robot laeb alla ainult selle osa veebilehest, mis on vabalt kättesaadav (s.t pole parooliga kaitstud). Serveripoolsetele failidele ta ligi ei pääse ning nende arhiveerimine pole ka Rahvusraamatukogu huvi. 

Probleemid on arhiveerimisroboti blokeerimine ja keerulised saidid

Rahvusraamatukogu veebiarhiveerijad puutuvad viimasel ajal järjest sagedamini kokku veebiroboti blokeerimisega. Sellest tulenevalt palub Rahvusraamatukogu veebiroboti tegevust mitte piirata (robotil on küljes kontaktandmed ning info, et tegutseb Rahvusraamatukogu heaks). Veebiarhiveerimise abil saavad tulevased põlvkonnad teie veebilehte näha ning seda võib käsitleda ka omalaadse varukoopiana veebilehest. 

Lisaks valmistavad arhiveerimisel probleeme skriptirikkad saidid, millest robot alati hästi aru ei saa. Sellised lehed vajavad tihti käsitsi kontrolli ja roboti ümberseadistamist.

Mujal maailmas arhiveeritakse samuti veebi

Veebiarhiveerimisega tegeleb suur osa maailma riike. Kõige tuntum veebiarhiiv on ilmselt Internet Archive, mis salvestab valikuliselt kogu maailma veebi ning kust võib leida ka Eesti saite. 

Allikas: Rahvusraamatukogu pressiteade. Foto: Piotor Wilk, Unsplash. 

Samal teemal:

• Rahvusraamatukogus avatakse suurnäitus "100 aastat kirjandust"
• Eesti mäluasutused allkirjastavad Rahvusraamatukogus avaliku omandi manifesti
• Avatakse Eesti Rahvusraamatukogu humanitaarsaal

Kahest osast koosneval individuaalvõistlusel tuli tulevastel raamatupidajatel anda ülevaade enda teoreetilistest teadmistest ning näidata oskusi praktilistes ülesannetes. Lisaks eelnevale pandi võistlejad proovile ka finants- ja juhtimisarvestuse lühiülesannetes.  

Eesti Raamatupidajate Kogu juhatuse esimees Margus Tammeraja hindab võistluse taset väga kõrgeks: „Selle võistluse ülesanded on kordades raskemad kui kutseeksamil ning seetõttu annamegi võistluse kolmele esikohale kohe ka kutsetunnistused.“ Ka võistlejate sõnul on kutsetunnistuse saamine väga suureks motivatsiooniks. 

Parima raamatupidaja tiitli pälvis Merili Sagar Tallinna Majanduskoolist. „Arvan, et mulle tuli kasuks, et teen kooli kõrvalt ka juba raamatupidamistööd – see aitab õpitut paremini kinnistada. Ning kindlasti ka minu matemaatikaalane kõrgharidus. Raamatupidamist läksin õppima, et saada juba õpitule lisaks veelgi praktilisemaid teadmisi.“ Teise koha pälvi Irina Kutuzova Ida-Virumaa Kutsehariduskeskusest ja kolmandaks jäi Diana Rammi Tallinna Majanduskoolist.  

Võistlusjuhendi koostaja ja Tartu Ülikooli majandusteaduskonna mittekoosseisuline lektor Juta Tikk ütles, et Eestis on raamatupidajate eriala väga hinnas. „Aina rohkem tuleb õppima ka neid, kel juba on või kes alles soovivad oma ettevõtet rajada. Seda seetõttu, et väikeettevõtjaid on Eestis aina rohkem ning soovitakse ise oma raamatupidamisega tegeleda.“

Tänavusel võistlusel võtsid mõõtu kuni 35-aasta vanused õpilased Haapsalu Kutsehariduskeskusest, Pärnumaa Kutsehariduskeskusest, Tartu Kutsehariduskeskusest, Kuressaare Ametikoolist, Pärnu Saksa Tehnoloogiakoolist, Ida-Virumaa Kutsehariduskeskusest ja Tallinna Majanduskoolist. 

Raamatupidajate kutsevõistluse eesmärk on suurendada eriala populaarsust, ühtlustada kutseõppe taset haridusasutustes, vahetada kogemusi ning innustada õppureid ja koole saavutama paremaid õpitulemusi.

Tegemist oli selle aasta esimese „Noor meister 2018“ finaalvõistlusega. Rohkem võistlusi leiab aset maikuus toimuval oskuste festivalil „Noor meister 2018“. Rohkem infot: www.noormeister.ee.

Kõikide kutsemeistrivõistluste kulgu ja galeriisid näeb kutseharidus.ee Facebooki fännilehel: https://www.facebook.com/kutseharidus.ee.

Kutsemeistrivõistlust korraldas SA Innove koostöös Eesti Raamatupidajate Koguga. Võistluse läbiviimist toetasid Euroopa Sotsiaalfond ning Haridus- ja Teadusministeerium.

Allikas ja fotod: SA Innove pressiteade. 

Samal teemal:

• Eesti parimad noored meistrid on selgunud

Tallinna Keskraamatukogus jätkuvad noortele suunatud kirjutamise klubi kohtumised.

Kirjutamise klubi eesmärgiks on tutvustada noortele alates 14. eluaastast erinevaid tekstiloome võimalusi ning sellega seotud elukutseid. Igal kohtumisel annavad kirjutamisega seotud spetsialistid noortele teadmisi ja praktilisi oskusi. Klubi annab noortele võimaluse erinevate loominguliste võtete katsetamiseks, pakub  toetavat keskkonda oma senise loomingu esitamiseks ja tagasiside saamiseks ning tutvustab noortele edasiõppimis- ja karjäärivõimalusi kirjutamise valdkonnas.

Tulevased kohtumised:

• 27. märts, kell 17.30 – „Stsenaariumid“ – külas stsenarist ja näitekirjanik Martin Algus („Ühikarotid“, „Naabritüdruk“, „Padjaklubi“). Vaatluse all on see, kuidas erineb stsenaariumi kirjutamine teksti kirjutamisest, kuidas ühendada tegevused, karakterid ja dialoog kunstiliste ja tehniliste võtete üksikasjalise kirjelduse ja kavandiga ja palju muud.
• 10. aprill, kell 17.30 – „EKI Keelenõuanne“. Külas EKI keelekorraldaja Tuuli Rehemaa. Räägime Eesti Keele Instituudi keelenõuandest ja selle ajaloost ja tulevikust, võõrkeelte mõjust eesti keelele ja selge keele olulisusest. Tutvume keelenõuande köögipoolega ja neile esitatud tavalisemate ning huvitavamate küsimustega ja uurime, kuidas korrektselt keelt kasutada.
• 23. aprill, 17.30 – „Tõlkimine“. Külaliseks tõlkija ja luuletaja Adam Cullen. Kohtumisel tutvume raamatute tõlkija töö eripäraga. Uurime, kui oluline on tunda tõlgitavat olustikku, mis teeb tõlkimise keeruliseks ja kuidas tõlgitava teksti kultuuriruumi tundmine tõlkele kaasa aitab.
• 8. mai, kell 17.30 – „Kirjastamine“. Kohtume Ingrid Koppeliga Pegasuse kirjastusest, kes tutvustab kirjastamise köögipoolt ja Pegasuse Noortekat. Räägime sellest, kuidas raamatuid valitakse, kuidas käib väljaandmisprotsess ja mis võimalused on enda kirjutatud tekstide kirjastamiseks.

Kohtumistele ootame 14–26-aastaseid noori. Osalema ei pea kõigil kirjutamise klubi kohtumistel, kaasa võib lüüa ka üksikutel kohtumistel. Kohtumised toimuvad eestikeelse kirjanduse osakonna rõdusaalis (Estonia pst 8).

Lisainfo ja registreerimine e-posti aadressil noorte@tln.lib.ee ja telefonil 683 0914.

Osavõtt on tasuta. Ürituse läbiviimist toetab Eesti Kultuurkapital.

Tuleviku tööjõu- ja oskuste vajaduse prognoosisüsteem OSKA koostab aastaks 2020 kõigil elualadel Eestis tuleviku tööjõu ja oskuste prognoosid ning võrdleb neid pakutava koolitusega kutse- ja kõrghariduses ning täiendõppes. OSKA uuringuid koostab Kutsekoda Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest.

OSKA uuringus analüüsiti, milline on IKT tööjõu- ja oskuste vajadus aastaks 2020 ning kuidas peaks sellele vastamiseks muutma erialast õpet kutse- ja kõrghariduses ning täienduskoolitust. Uuringu koostamises osalenud IKT eksperdikogu sai ülevaate ettepanekute ellu viimisest. Ekspertide arutelu põhjal koostatakse täiendavad ettepanekud peamiste kitsaskohtade lahendamiseks.

Uuringuküsimused

OSKA IKT-valdkonna uuringuküsimused olid näiteks, millised on valdkonna (tuleviku)põhikutsealad; milline on valdkonna majanduslik seisund täna (sh hõive); millisena nähakse valdkonna arenguid lähiaastatel; kui palju vajatakse põhikutsealadel tööjõudu ning milliste oskustega töötajaid vajatakse lähiajal ja kümne aasta vaates; milline on valdkonna tänane koolituspakkumine ja kuidas see vastab prognoositavale tööjõuvajadusele; mida muuta õppekavade arenduses, koolituskohtade arvus õppetasemeti ning täiendus- ja ümberõppes. 

IKT-sektor on väike, aga palk on hea

Aastatel 2011–2013 moodustasid IKT-sektori ettevõtted keskmiselt 4,1% kõigist Eesti ettevõtetest4. IKT-sektori ligi 3000 ettevõttest 94% olid alla 10 töötajaga mikroettevõtted. IKT-sektoris töötas samas 3% kõigist töötajatest.

IKT-sektori töötajad on reeglina hästi tasustatud. Sektori keskmine palk on Eesti ettevõtete keskmise palgaga võrreldes oluliselt kõrgem. Kõrgeimad palgad on programmeerimise ja konsultatsioonide ning telekommunikatsiooni tegevusalal .

IKT kutsealadel oli 2011–2013 keskmisena hõivatuid 22 9706, neist IKT-sektoris 62% (14 180) ja teistes sektorites vaid 38% (8790). IKT-sektori töötajate arvu kasv on toimunud IKT-teeninduse tegevusaladel, kus hõive on suurenenud 89% võrreldes 2013. aastaga.

IKT valdkonna põhikutsealade hõive on arvuliselt suures osas (55%) tippspetsialistide ja juhtide keskne. Põhikutsealade esindajatest ligi poole (hinnanguliselt 10 270) moodustavad tarkvaraarenduse ning IKT-süsteemide ja -teenuste kutseala tippspetsialistid, kuhu kuuluvad nii tarkvara- ja IKT-süsteemide arendajad kui tarkvara- ja IKT-süsteemide analüütikud/arhitektid.

Kõrgharidusega töötajate osa kõigist IKT valdkonnas hõivatutest moodustab Eestis 52%, mis on alla Euroopa Liidu riikide keskmist. Inseneriharidust eeldavatel põhikutsealadel (tippspetsialistid) domineerivad kõrgharidusega töötajad, kel valdavalt on akadeemiline kõrgharidus. Tehnikute ja tootmise operaatorite seas on ligikaudu võrdselt kõrghariduse ja kutseharidusega töötajaid.

IKT valdkonnas hõivatute puhul (v.a insenerid) on üldharidusega töötajate osakaal suhteliselt kõrge. Ilma erialase hariduseta töötajate suur osakaal viitab suurele täiendõppe vajadusele. Samas võib ka suur üldharidusega töötajate osakaal anda märku poolelijäänud jätkuõpingutest.

Vanusestruktuuris domineerivad kuni 40-aastased, neid on ligi 65% kõigist IKT põhikutsealadel hõivatutest. Vanemaealised töötajad on ülekaalus telekommunikatsiooni ja elektroonika alavaldkonnas, kus tööjõuvajaduse prognoosis tuleb arvestada ka asendusvajadust. Samal ajal on tarkvaraarenduse ning IKT süsteemide ja teenuste alavaldkonnas hõivatud pigem nooremapoolsed ning pensionile minekust tingitud asendusvajadusega siin arvestama lähiaastatel ei pea.

IKT-sektori tööhõive koondub Tallinnasse ja Harjumaale

IKT-sektori tööhõive on koondunud peamiselt Tallinnasse ja Harjumaale, kus töötab 67,5% IKT valdkonnas hõivatutest, ning 12,5% töötab Tartumaal. IKT valdkonna sooline struktuur on tugevalt meestekeskne, moodustades 71% valdkonna põhikutsealadel töötajatest. Euroopa Liidu riikides keskmisena moodustavad IKT kutsealadel töötajatest 82% mehed ja vaid 18% naised.

IKT valdkonna eeldatavate arengute puhul  lähema 10 aasta vaates on muutustest tööhõives välja toodud näiteks, et IKT-spetsialistide arvu kasvuks (37 000) peab enam huvilisi olema valmis asuma õppima taseme- või ümberõppes IKT-d või IKTsektoris töötamist toetavaid erialasid. IKTspetsialistide nappust aitab leevendada ka tööealise elanikkonna IKT-oskuste arendamisele suunatud täiend- ja ümberõpe. IKTspetsialiste on aastas juurde vaja umbes 1 580 inimest. Suurem osa valdkonna tööjõuvajadusest eeldab kõrgharidust.

IKT laialdasem kasutuselevõtt teistes majandusharudes tekitab juurde täiendava vajaduse
tööjõu järele: kõrghariduse tasemel IKT-oskustega juhid ja IKT-lahenduste analüütikud/arhitektid/arendajad, kutsehariduse tasemel IKT-lahenduste ja -süsteemide haldajad.

IKT-lahenduste kasutuselevõtuks teistes sektorites on vaja oluliselt kasvatada magistrikraadiga IKT-spetsialistide arvu, kes on võimelised integreerima valdkonnapõhiseid tehnoloogiaid IKT-lahendustega.

Milliste oskustega töötajad vajatakse lähitulevikus? 

Suurandmete töötlemise ja asjade interneti areng kasvatavad nõudlust andmekaeve tehnoloogiate rakendamisoskusega ja andmeanalüüsi sügavuti tundvate spetsialistide järele. 

Uute tehnoloogiliste lahenduste ja teenuste keerukus kasvatab vajadust küberturbe alaste teadmiste ja oskuste arendamiseks nii IKT kui teiste valdkondade spetsialistidel; e-teenuste laialdane kasutamine eeldab turvalisi, kasutuslihtsaid ja -mugavaid teenuseid, mis omakorda seavad nõudmised arendajate ja haldajate oskustele.

Erinevate IKT alavaldkondade vahel piirid hägustuvad ja kohati suisa kaovad. Teistele majandussektoritele IKT-lahenduste välja arendamine, juurutamine ja haldamine eeldab IKT-spetsialistilt ulatuslikke baasteadmisi tarkvaraarendusest, kommunikatsioonitehnoloogiast, andmesidevõrkudest,  IKTsüsteemidest ja -teenustest. Valdkonna kvalifitseeritud tööjõudu iseloomustavaks märksõnaks muutuvad valdkonnast laiapõhjalisemad teadmised ja oskused.

Üha kaalukamat rolli mängivad üldoskused – võimekus teha koostööd ka rahvusvahelistes meeskondades, kliendi vajadustele orienteeritus, projektide ja protsesside juhtimise oskus, loov lähenemine probleemilahendusele, müügioskus ja ekspordisuutlikkus, esinemisoskus jne. 

Mida muuta õpetamises?

IKT-ala kutse- ja kõrghariduse kvaliteedi hindamises osalenud eksperdid rõhutasid vajadust elukestva õppe süsteemi paremaks seostamiseks tööturu vajadustega.

Positiivsena on välja toodud:
● heal tasemel koolide IKT-taristut;
● ülikoolide head koostööd tööandjatega, õppejõudude motiveeritust, sobivat õpikeskkonda
ning suhtumist üliõpilastesse kui koostööpartneritesse.

Kutsehariduse parendusvaldkondadena on välja toodud:
● õpet toetava praktika korraldamist;
● suurem koostöövajadus tööandjatega, praktiliste tööde osakaalu suurendamine õppes;
● vajadust keskenduda teiste valdkondade IKT-spetsialistide väljaõppele;
● õpetajate IKT-alase kvalifikatsiooni tõstmise vajadust.

Kõrghariduse parendusvaldkondadena on välja toodud:
● vajadust õpingute seostamiseks praktiliste nn päriselu töödega;
● fookuse seadmist kas rakendusliku, teoreetilise või teadustöö suunaga õppele;
● vajadust arvestada õppekavades enam valdkonna tulevikuvajadustega;
● vajadust arendada lõpetajate üldoskuste taset ja suutlikkust kombineerida üldoskusi
oma erialaoskustega.

Tööandjate hinnangul on tõsiseks probleemiks, et nii kõrg- kui ka kutsehariduse õppekavade lõpetajatel jääb vajaka tööle rakendumiseks vajalikest praktilistest oskustest. Eriti kehtib see bakalaureuseõppe lõpetanute kohta. Ühine suur probleem on kõrge katkestamise määr ja väga madal nominaalajaga lõpetajate osakaal, mis tähendab, et tööturule jõuab vähem kvalifitseeritud tööjõudu.

Suurimaks IKT valdkonna tööjõuvajadust puudutavaks muutuseks hindasid eksperdid kasvavat vajadust magistritasemel IKT spetsialistide järele. Kutsehariduse tasemel IKT-spetsialistide hõives ei prognoositud olulist muutust. Kõrgharidusega töötajate osas ei vasta pakkumine nõudlusele, kõrgharidusega lõpetajate arv ei kata prognoositud vajadust.

Kokkuvõttes võib öelda, et Eesti majanduse konkurentsivõime hoidmiseks ja tõstmiseks on vaja tänasega võrreldes 1,5 korda enam IKT-spetsialiste. Jätkuvalt kasvab vajadus suuremat lisandväärtust loovate magistrikraadiga IKT-spetsialistide järele. IKT valdkond vajab laiapõhjaliste valdkondlike ja valdkonnaüleste teadmiste ning oskustega kõrg- ja kutseharidusega spetsialiste. Õpe kõrg- ja kutsekoolis peab andma IKT-spetsialistidele paremad praktilised tööoskused. Eesti majandus vajab igas valdkonnas spetsialiste, kes oskavad tellida ja rakendada uusi IKT-lahendusi.

Artikkel on koostatud Kutsekoja OSKA uuringu "Tulevikuvaade tööjõu ja oskuste vajadusele: info- ja
kommunikatsioonitehnoloogia" lühiversiooni põhjal. 

Uuringu tervikteksti leiab siit. 

Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Analüüs: võõrkeelte oskus aitab leida tööd ja saada suuremat palka
• Swedbanki juht: tänaste noorte esimest töökohta 30 aasta pärast enam pole
• Uuring: Eestis koolitatakse liiga vähe transpordi ja logistika juhte ning tippspetsialiste

“Hea haridus põhineb ennekõike headel õppijatel ja innustunud õpetajatel, kuid ka õppekeskkond ja õppevahendid peavad olema kaasaegset õpet võimaldavad. Soovime koole toetada uudsete lahenduste integreerimisel õppetöösse, et muuta õppetööd mitmekülgsemaks,” kommenteeris haridus- ja teadusministeeriumi e-teenuste osakonna asejuhataja Kristel Rillo.

Taotlusvooru eesmärgiks on toetada innovatiivsete õppevaralahenduste abil õpetamist. Oluline on ka koolide omavahelise koostöö edendamine ning parimate praktikate jagamine.

Taotlusvoorus toetatakse vähemalt kolme kooli koostöös kasutatava uuendusliku õppevara soetamist. Kui esimeses samanäolises taotlusvoorus oodati ennekõike loodus- ja täppisteaduste projekte, siis seekord on oodatud projektid kõikides valdkondades, sealhulgas näiteks muusika, keeleõppe või ehitusvaldkonnas. Projektipartnerid ei pea olema kõik samal haridusastmel, vaid on oodatud väga ka  kutseõppeasutuste ja üldhariduskoolide koostööprojektid.

Soetatud õppevara peab toetama riiklikus õppekavas seatud eesmärkide ja õpitulemuste saavutamist, sealhulgas arendama õpilaste digioskusi.

Toetust on taotlema oodatud haridusasutuste pidaja, haridusasutus või selle huvides tegutsev mittetulundusühing või sihtasutus koostöös teiste haridusasutustega. Käesoleva taotlusvooru eelarve on 5 miljonit eurot, millest 85% kaetakse Euroopa Sotsiaalfondist ning 15% riikliku kaasfinantseeringuna. Projektides ei pea olema taotlejal omaosalust. Maksimaalne toetussumma ühe projekti kohta on 200 000 eurot ning minimaalne toetussumma on 50 000 eurot. Lisainfo taotlemise on leitav kohta sihtasutus Innove veebist.

Tegemist on õppimise ja õpetamise võimaluste parandamisega

Eelmisel aastal toimunud esimeses voorus, milles eraldati ligi 2 miljonit eurot 12 projektile, milles osaleb kokku rohkem kui 70 kooli.

Sihtasutus Innove elukestva õppe keskuse juhataja Maarja Parve sõnul oli esimene voor väga edukas ning koolide huvi ja valmisolek uudseid õppimisvõimalusi luua suur. “Lisaks kolme kooli ühiskasutavatele lahendustele taotleti vahendeid loomaks ka õppematerjale, õpistsenaariumeid, õpetajatele mõeldud lisamaterjale ning muid abivahendeid, mis saavad kõigile kättesaadavaks läbi e-Koolikoti,” sõnas Parve.

Esimese vooru tugevaimateks projektideks osutusid peamiselt loodus- ja täppisteaduste valdkonna projektid. Toetuse abil luuakse näiteks loodusainete labor, uurimislabor ja soetatakse valdkonna õppevara, aga toetatakse ka õuesõpet, tehnoloogiapädevuste arendamist, robootika kasutamist õppes ning innovatsioonile ja teadusele keskenduvaid ettevõtmisi.

Üks eelmises taotlusvoorus toetatud projekte on innovatooriumi loomine, mida luuakse Kolga Kooli eestvedamisel ning mille eesmärgiks on värkvõrgu abil koolihoone muutmine targaks majaks. “Ootame projekti käivitumist väga, sest see annab meile võimaluse tuua õpetamisse ja õppimisse midagi tõeliselt omapärast ja ägedat. Projektis osalevad koolid erinevatest Eesti otstest – Valgast, Tallinnast, Kuressaarest ja Väätsalt. Usume, et suur vahemaa sunnib meid ühise eesmärgi nimel nutikalt ja innovaatiliselt kasutama digioskusi ja –pädevusi, mille omandamist saame projekti abil senisest veelgi paremini toetada,” sõnas Kolga Kooli direktor Tõnu Valdma.

Toetusmeetmest

Taotlusvoore viiakse läbi Euroopa Sotsiaalfondi poolt rahastatavast meetmest “Kaasaegse ja uuendusliku õppevara ühiskasutuskorralduse toetamine.” Meetme eesmärgiks on suunata ja julgustada haridusasutusi õppekava uudsele elluviimisele. Esimeses voorus toetati projekte 2 miljoni euroga ning teises voorus toetatakse 5 miljoni euroga. Esimesse taotlusvooru esitati 50 taotlust 7 miljoni euro eest, millest toetati 12 taotlust kokku ligi 2 miljoni euro ulatuses.

Taotlusvoore viib läbi sihtasutus Innove koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga.

Lisainfo

•  Lisainfo teise vooru taotlemise kohta.
•  Lisainfo esimese vooru tulemuste kohta.

Allikas: Haridus- ja Teadusministeerium

Foto: Haridus- ja Teadusministeerium

Esimese kooliastmes käsitletakse teemasid kood, digikunst ja digiohutus. Teise kooliastme teemad on programmeerimine, digimeedia ja digihügieen. Selleks, et õpetajatel oleks õpikute kasutamine lihtsam, korraldab TÜ arvutiteaduste instituut koostöös õpikut koostanud õpetajatega koolituse, milles praktiliste tegevuste käigus omandatakse metoodilisi võtteid õpiku rakendamiseks õppetöös.

Koolitused toimuvad aprillis ja mais. Olete oodatud osalema!

Palun valige I või II kooliastme koolitus (koolitused toimuvad paralleelselt, niisiis ei ole võimalik mõlemal korraga osaleda).

Täpsem info ja registreerimine:

I kooliastme koolitusele registreeru siin>>

II kooliastme koolitusele registreeru siin>>  

Samal teemal:

• Millal saab informaatikast kohustuslik õppeaine?
• Kristi Rahn: ilma tehnoloogiahariduseta võib tulevikus hakkama saamine olla üsna keeruline

Oma oskused pandi proovile sõnaloojate, viktoriinifännide ja kiirreageerijate õpipesades.

Aitäh kõikidele koolidele, kes üritusel osalesid! Pärnu Rääma Põhikool soovib eriti tänada taustajõudusid, kes olid ürituse tiimis: Margit Ojaots (Koonga Kool), Viivika Vilja (SAPA), Rihard Järvesaar ja Aare Nukk (Pärnu Rääma Põhikool), Joonas Leemet ja Armin Palumägi (Pärnu Rääma Põhikool), Remo Raiesmaa ja Triin Saarniit (Pärnu Rääma Põhikool)!

Uus üritus plaanis juba sügisel 2018!

Pärnu Rääma Põhikooli ägedate nutiüritustega saab end kursis hoida nutiraama.weebly.com lehekülge külastades ja hoides silma peal Facebookis "Rääma Nutiajud".

Fotod: Viivika Vilja, SAPA

Allikas: Rääma Nutiajud

Samal teemal:

• Julge novaator Mart Kimmel Pärnu Rääma Põhikoolist
• Ettevõtlike noorte kolmevõistlus ja õpetajate õpiüritus

Haridus- ja Teadusministeeriumi noorteosakonna juhataja Reelika Ojakivi sõnul on rõõmustav see, et uut Euroopa noortestrateegiat tehakse noorte aktiivsel osalusel. „Me teeme tulevikuplaane mitte ainult noorte jaoks, vaid koos noortega ning seepärast uurisimegi, mis on nende arvates kõige põletavamad probleemid ühiskonnas,“ ütles Ojakivi.

Praegune Euroopa Liidu noortestrateegia kehtib selle aasta lõpuni ja Euroopa Komisjon valmistab ette uut strateegiat, mille kavand peaks valmima tänavu suvel. Mullu oktoobris Tallinnas toimunud Euroopa noortekonverentsil kaardistati olulised teemad, mis said aluseks uut strateegiat ettevalmistavatele konsultatsioonidele. Konsultatsioonid noortega viidi läbi kõigis liikmesriikides eelmise aasta novembrist tänavu veebruarini.

Eestis toimusis konsultatsioonid Eesti Noorteühenduste Liidu eestvedamisel ning läbi viidi veebiküsitlus, rühmavestlused ja arutelud üle Eesti. Erinevatel teemadel avaldas arvamust 1735 Eesti noort vanuses 13-30 eluaastat.

Eesti Noorteühenduste Liidu juhatuse aseesimees Mikk Tarros ütles, et konsultatsioonide käigus kogutud arvamused annavad hea sisendi edasiseks noortepoliitika kujundamiseks nii Euroopa kui Eesti tasandil. „Lähtuvalt noorte ettepanekutest usun, et otsustajad muudatuste poole ka liiguvad – eriti teemade osas, mis puudutavad tuleviku tööturgu, vaimset tervist ja ebavõrdust,“ sõnas Tarros.

Veebiküsitlusele vastanud Eesti noored on kogenud ebavõrdset kohtlemist kõige enam tulenevalt nende vanusest, välimusest, soost ja sotsiaalmajanduslikust seisust. 81% vastanutest peab ebavõrdsuse küsimust Eesti ühiskonnas oluliseks ja rohkem kui pooled leiavad, et ebavõrdsuse küsimusega ei tegeleta veel piisavalt. Küsitluses osalenute hinnangul ei ole maa- ja linnapiirkondades elavate noorte võimalused võrdsed. Ebavõrdsuse vähendamiseks tuleks noorte arvates investeerida taristusse ja arendada huvitegevust maapiirkondades.

Uuriti ka noorte infotarbimist ja teadlikkust infoühiskonnaga seonduvatest ohtudest. Pea pooled vastanutest (47%) on kogenud internetis, sealhulgas sotsiaalmeedias neile suunatud negatiivset suhtumist. Noored leidsid, et negatiivse suhtumise vähendamiseks tuleks teha rohkem ennetustööd ning panna inimesi mõtlema internetis tegutsemise tagajärgedele.

Noorte peamine infokanal on sotsiaalmeedia (89%), kuid kõige usaldusväärsemateks infokanaliteks peetakse ajalehti (33%) ja uudisteportaale (32%). Info muudab uuringus osalenud noorte jaoks usaldusväärseks eelkõige selle õigsuse kontrollitavus ja kasutatud allikatele viitamine. Noorte hinnangul aitaks neid usaldusväärse info otsimisel see, kui koolis pandaks rohkem rõhku infokriitilisuse arendamisele.

Rohkem kui pooled (78%) vastanutest kogevad igapäevaelus stressi ja pinget. Seda püütakse vähendada, tegeledes meelistegevuste ja hobidega, kuid paljud noored ei oska stressi ja pingega hästi hakkama saada. Enda vaimse tervise eest hoolitsemiseks vajalike oskuste puudumine võib asetada noored ühiskonnas ebavõrdsemasse olukorda. Seetõttu peavad noored vajalikuks täiendavaid abinõusid, mis aitaks neil kanda hoolt oma vaimse tervise eest.

Eesti noortega viidi läbi konsultatsioonid kokku seitsmel teemal: võrdsed võimalused, infoühiskond, vaimne tervis, tuleviku töö ja oskused, Euroopa Liit, elu- ja looduskeskkond ning noorte osalus.

Analüüsi lõppraport ja lühikokkuvõte

Allikas: Haridus- ja Teadusministeerium

Samal teemal:

• Teistmoodi öö koolimajas: filmiöö
• Riigi toetus huviharidusele ja -tegevusele näitas kohalikele omavalitsustele kätte probleemid noorsootöös