Messil osalevad rahvusvahelised keeltekoolid, inglise erakoolid; kolledžid ja ülikoolid erinevatest riikidest.

Messi külastajad võivad tutvuda välisõppeasutuste esindajatega ja saada infot

- kõrgharidusprogrammidest (Bachelor, Master, MBA) Suurbritannias, Hollandis, Šveitsis, USAs, Kanadas, Hispaanias, Saksamaal, Itaalias, Tšehhis, Soomes, Hiinas ja teistes riikides, sh ka päeva-, kaug- ja distantsõppe kohta;

- põhikooli ja keskkooli programmidest parimates Suurbritannia, Saksamaa, Kanada, Hispaania, USA ja teiste riikide koolides;

-  ettevalmistusprogrammidest sisseastumiseks erakooli, kolledžisse või ülikooli;

-  kutsehariduse saamisest välismaal, sh tasuta õppimisest Suurbritannias;

-  parimatest keelelaagritest koolilastele vanuses 7-18 aastat, keelekursustest noortele ja täiskasvanutele;

-  populaarsetest inglise keele laagritest Inglismaal ja Maltal;  

-  keelekursustest juhatajate ja spetsialistide jaoks: 

-  parimatest hotellinduse ja turismikoolidest;

-  tasuta haridusest ja stipendiumite, õppelaenude saamise võimalustest;

-  rahvusvahelistest eksamitest Cambridge ja IELTS.  

Koolilastele ja täiskasvanutele, üliõpilastele ja noortele, õpetajatele ja äriinimestele, kogu perele -  Days of International Education!

Sissepääs on tasuta!

Allikas: korraldajate info (Baltic Council for International Education).

Luulemaraton toimub nii Tallinna Keskraamatukogu peamajas (Estonia pst 8) kui ka võõrkeelse kirjanduse osakonnas (Liivalaia 40). Mõlemas raamatukogus korraldatakse lastele luulehommikud, kus luuletajad loevad luuletusi ja arutavad lastega loetu üle. Samuti toimuvad mõlemas raamatukogus luuletajate kohtumised noortega. „Luulemaratoni“ õhtused kavad on meeleolekud – kõlab nii luule kui muusika.

Tallinna Keskraamatukogu (Estonia pst 8) „Luulemaratoni“ kava (21.03.2018):

11 Polina Tšerkassova vestab muinaslugusid eesti folkloorist ja mängib muusikat
12.45 Eesti-Mordva Kultuuriseltsi esimees, luuletaja ja luule tõlkija Natalia Ermakov esitab ersakeelset luulet ja ersa luulet eesti keeles
13 võru keeles esitab luulet Jan Rahman
17 esitab oma loomingut seto luuletaja Andreas Kalkun
18 loeb luuletusi Lauri Sommer
19-20 on vaba lava, kus huvilised saavad oma luuletusi esitada.
 Õhtut juhib Sille-Kadri Simer.

Võõrkeelse kirjanduse osakonna (Liivalaia 40) „Luulemaratoni“ kava (21.03.2018):

11-12 esitab luulet kirjanik ja muusik Heiki Vilep
14 -15 esinevad luuletajad Jürgen Rooste ja Igor Kotjuh
17.30-17.40 USA luuletaja El Dären Clere esitab ingliskeelset luulet, mis on inspireeritud Eestis elamisest
17.45-19.30 esinevad luule ja muusikaga Ljudmila Mesropjan ja Elmet Neumann

Tallinna Keskraamatukogu korraldab „Luulemaratoni“ alates 2011. aastast. „Luulemaratoni“ eesmärgiks on pakkuda raamatukogu lugejatele võimalust nautida kogu päeva jooksul Eesti luuletajate luulet elavas esituses. Lisainfo Tallinna Keskraamatukogu veebilehelt ja Facebookist.

„Luulemaraton“ toimub koostöös Eesti Folkloorinõukoguga ning see kuulub Euroopa kultuuripärandiaasta 2018 kavva.

Üritus on tasuta! „Luulemaratoni“ toetab Eesti Kultuurkapital.

Allikas: Tallinna Keskraamatukogu pressiteade. 

Samal teemal:

• Tallinna Keskraamatukogus algab kirjutamise klubi kolmas hooaeg

Kui eelmise, 1938. aastal ilmunud õpiku ainuautoriks oli tollane kirikuloo professor Olaf Sild, siis uue õpiku koostajaks ja toimetajaks on tänane kirikuloo professor Riho Altnurme. Raamatu autoreid on kokku 21: Tõnno Jonuks, Anti Selart, Tiina Kala, Inna Jürjo, Juhan Kreem, Jüri Kivimäe, Lea Kõiv, Piret Lotman, Andres Andresen, Mati Laur, Kristiina Ross, Ülo Valk, Urmas Petti, Riho Altnurme, Toomas Schvak, Toivo Pilli, Atko Remmel, Priit Rohtmets, Andrei Sõtšov, Toomas Abiline ja Lea Altnurme.

Kiriku- ja religiooniloo uurimine on viimastel aastakümnetel märgatavalt elavnenud ning leidub hulgaliselt uusi uurimistulemusi, mis vajasid õpikus kajastamist. Paljud uue õpiku autorid lõid kaasa videoloengute sarja „Eesti kirikulugu“ salvestamisel 2013. aasta sügisel, mida saab vaadata Tartu Ülikooli televisioonis.

Õpiku koostaja-toimetaja, TÜ kirikuloo professor Riho Altnurme avaldab heameelt, et peale pikka vaheaega on võimalik tutvustada ka kaasaegset kirikulugu kajastavat kõrgkooliõpikut. „Tuleb tõdeda, et uue õpiku vaatenurk on võrreldes eelkäijaga märgatavalt muutunud. Kaasaegne käsitlus toob juurde eel- ja kõrvallugusid – kui võrrelda klassikalise kirikliku organisatsiooni ajalooga. Lugu algab arheoloogia tulemusi kasutava eelajalooga, pakub keeleteaduslikku vaadet piiblitõlke ajalukku, folkloristika vaadet rahvausundi uurimislukku ja lõpeb religioonisotsioloogilise pildiga tänapäeva religioossusest. 21 autori teadmiste abil on raamatusse koondatud asjatundlikud ülevaated erinevatest ajalooperioodidest ja erinevatest kirikutest. Lugeja, kellena on eelkõige mõeldud üliõpilast, peaks saama tervikliku ja tasakaalustatud käsitluse.“

Raamatu esitlus toimub pühapäeval, 18. märtsil kell 12.30 Tartu Jaani kirikus.

Raamatu tutvustust saab lugeda kirjastuse kodulehelt.

Allikas: TÜ pressiteade.

E-ülesannete kogu sisaldab ülesandeid, mida õpetaja saab kasutada kujundava hindamise rakendamisel õppetöös. E-ülesannete kogud luuakse eksamite infossüsteemi EIS. See on keskkond, kus toimuvad ka riiklikud testid: tasemetööd, eksamid, digipädevus- ja üldpädevustestid.  

Õpilane peab enne riiklikku testi keskkonnaga tuttav olema

Püüa toob välja veel ühe olulise nüansi, miks Innove e-ülesannete arendusega tegeleb: kavas on aastal 2020 alustada Eestis üleminekut e-eksamitele (põhikooli lõpueksamid ja riigieksamid). „Selles kontekstis on oluline, et õpilane puutuks sarnases keskkonnas e-ülesandega enne kokku, et ta testimisel ei näeks keskkonda esimest korda,“ ütleb Aimi Püüa. „Me ei jõua kogu õppekava e-ülesannetega katta, need ülesannete kogud on tilgake meres. Aga õpetaja saab näiteks matemaatikatunnis minna koos lastega EISi  ja lahendada seal e-ülesandeid. Keskkond on autentne sellega, kus hiljem toimub riiklik test.“ Oluline on, et õpilased saavad süsteemi kasutada jooksvalt kogu õppetöö jooksul, mitte ainult riikliku testi tegemisel. Sellega tagatakse, et eksamite tulemused on valiidsed: muidu satuvad raskustesse need õppekava läbinud õpilased, kes infosüsteemi  ei tunne.

Alustati aastal 2016

E-ülesannete kogude väljatöötamisega  hakkas Innove tegelema 2016. aastal, kui Haridus- ja Teadusministeerium vastava ülesande püstitas.  EISi arendamist alustati juba varem, kuid koos kogude väljatöötamisega on süsteemi oluliselt parendatud. 

„Kui panime 2016. aastal ESFi programmis „Kaasaegse ja uuendusliku õppevara arendamine ja kasutuselevõtt“ uusi tegevusi paika, siis üks suur liin oligi e-eksamid, millega praegu tegeleb testikeskus, ja sinna kõrvale e-ülesanded põhikoolile, mida veab uuringute ja arenduskeskus. Iga õppeaine iga teema kohta võiks olla mingi kogus e-ülesandeid. Õpetajal ei ole kohustust neid kasutada, aga võimalus peab olema,“ selgitab Aimi Püüa ülesannete loomise tagamaid. 

E-ülesannete kogude oluline osa on diagnostiline test, mille eesmärk on selgitada välja teadmiste lüngad ja/või tekkinud väärarusaamad.  Õpetaja saab testi tagasiside põhjal planeerida edasisi õppetegevusi – mida tuleks uuesti õpetada, mida tuleks korrata ja kellele tuleks individuaalseid tegevusi pakkuda. Samuti saab õpilane tagasisidet oma õppimise kohta. 

Kuidas sündis e-ülesannete kogu?

Esialgu pani ekspertidest, didaktikutest, aineõpetajatest koosnev töörühm kokku kirjelduse, mis on e-ülesannete kogu. Ülesandeid hakati looma neljas valdkonnas: loodusained, matemaatika, võõrkeeled, sotsiaalained. Kes ülesandeid tegid? Ikka peamiselt aineõpetajad, kes selleks soovi avaldasid. Ülesanded valmisid ülesande koostajate töörühmade ja Innove e-hindamise peaspetsialistide koostöös – ülesande koostajaid koolitati ja lepiti kokku oodatav tulemus, peaspetsialistid toetasid koostajaid nii sisulistest kui tehnilistes küsimustes. Suurim väljakutse oli koostada päriselt e-ülesandeid, mitte lihtsalt paberülesandeid elektroonilisel kujul. Veidi rohkem kui aastaga on valmimas 28 e-ülesannete kogu, ühes kogus on keskmiselt 20 ülesannet. Kogude ülesehitus võimaldab neisse vajadusel ülesandeid lisada ja ka ülesandeid välja vahetada. Viimast siis, kui on näha, et mõni ülesanne ei tööta nagu vaja. 

„Paralleelselt  e-ülesannete koostamisega arendame ka eksamite infosüsteemi. Kirjeldame arendajale, mismoodi peaks infosüsteem käituma, et iga päev saaks õpetaja tunnis e-ülesandeid kasutada. Tunnisituatsioon ja eksamisituatsioon on ju erinevad. Eksamisüsteemis töötamine ei võimalda, et teen neli ülesannet ära ja homme jätkan. Kui alustad testi, mille tarvis on ülesanded ritta seatud, tuleb test lõpuni teha. Aga see ei sobi tundi, tunnis peab e-ülesanne piltlikult öeldes käituma teistmoodi. Õpetaja peab saama ülesande(d) ootele panna, koju lahendamiseks jagada jpm,“ selgitab Aimi Püüa. 

Katsetatakse diagnostilise testi prototüüpe

Praegu katsetatakse diagnostilise testi prototüüpe. Kui kõik hästi läheb, siis aprillis saavad õpetajad EISis asuvaid e-ülesande kogusid, sh esimesi diagnostilisi teste kasutada nii, nagu nad neid tunnis kasutaksid. 

Näiteks kui geograafias on olnud teema „Kliima“, seda on õpitud kuus tundi, siis enne lõplikku kontrolltööd või tunnikontrolli võib õpetaja anda õpilastele lahendada diagnostilise testi. Süsteem annab õpetajale ja õpilasele sõnalise tagasiside õpilase teadmiste kohta, mitte ei loe lihtsalt punkte kokku. Õpetaja näeb kohe, kus on lapse teadmistes lüngad. „See ongi osa  kujundavast hindamisest,“ ütleb Aimi Püüa. „Praegu katsetame diagnostilist testi matemaatikas Viimsi Koolis ja Saue Gümnaasiumis. Kõikidele kogudele teeme diagnostilised testid juurde.“

Kogud on kvaliteetsed

Innoves valminud e-ülesannete kogude puhul rõhutab Aimi Püüa just nende kvaliteeti: „Me ei avalikusta enne ülesandeid, kui kõik on kontrollitud, et sisu on õige, et ei ole juhuslikke vigu, et hindamismaatriks töötab, et tagasisides, mille õpetaja ja laps saab, ei oleks vigu. Innove pädevus on testimine, see kompetents on meil olemas.“  

E-ülesannete kogud on plaanis avalikustada kahes etapis. „Mais ootame, et koolid võimalikult palju kasutaksid EISis meie e-ülesandeid ja annaksid tagasisidet, mis töötab, mis mitte, kus peame parandusi tegema. Selles etapis saab õpetaja ülesandeid kasutada tunni ilmestamisel, huvitavamaks tegemisel. Seejärel septembrist algab laialdane e-ülesannete kogude katsetamine, mis kestab pilootkoolides terve õppeaasta. Nii saavad läbi lahendatud kõik ülesanded ja diagnostilised testid. Samal ajal võivad e-ülesandeid kasutada muidugi kõik soovijad ja tagasiside on endiselt oodatud,“ sõnab Aimi Püüa. 

Foto: Kari Shea, Unsplash.

Samal teemal:

• Riiklik õppekava – õpik – e-õppematerjal on loogiline rida
• Haridus- ja Teadusministeerium avas digitaalse õppevara portaali e-Koolikott
•  

Haridus- ja teadusminister Mailis Reps tänas Türi Ühisgümnaasiumis toimunud aktusel kõiki eesti keele hoidjaid ja arendajaid ning soovis keeletegusat tulevikku. „Tunnustame neid, kes vaid miljonilise rahvakillu emakeele hoidmisel ja arendamisel on midagi tähelepanuväärset ja kultuuriväärtuslikku korda saatnud,“ ütles minister Reps.

Peaauhinna pälvinud Enn Ernitsa kogumik „Sõna haaval. Emakeelest tehiskeelteni“ koondab autori olulisemaid kirjutisi keeleteaduslikel teemadel, millest suurel osal on ka laiem kultuuriline taust ja tähendus. Üle seitsmesaja-leheküljeline teos sisaldab valikut 1972.-2015. aastal avaldatud artiklitest. Kogumiku autor, Eesti Maaülikooli kauaaegne õppejõud ja Emakeele Seltsi auliige Enn Ernits on harukordne isik Eesti kultuuriloos. Ehkki hariduselt ja ametilt loomaarstiteadlane ja -õppejõud, on ta viimastel kümnenditel olnud silmapaistev eesti ja soome-ugri keeleajaloo ja keelega seotud kultuuriloo uurija.

Enn Ernits

Žürii, kuhu kuulusid taasiseseisvunud Eesti haridus- ja teadusministrid, otsustas tõsta esile veel kahte keeletegu: Vikerraadio emakeelepäeva etteütlust ning „Eesti-mari sõnaraamatut“.

Kümme aastat tagasi 277 osalejaga alustanud Vikerraadio e-etteütlus on kasvanud tuntud ja oodatud ettevõtmiseks, kus tuhanded inimesed oma keeleoskuse proovile panevad. Sellest on saanud traditsioon ja emakeelepäeva üks olulisemaid sündmusi. Paljud koolid on e-etteütluse võtnud oma emakeelepäeva tähistamise programmi, samuti kirjutatakse e-etteütlust ühiselt töökollekiivides ja sõpruskondades. E-etteütluse tekstid on humoorikad ja meeldejäävad ning juhivad tähelepanu levinud veaohtlikele kohtadele, mis just praegu on keelespetsialistidele silma jäänud.

„Eesti-mari sõnaraamat” avab sugulaskeele kõnelejatele tee eesti keele juurde. Veebisõnastik on abiks nii keeleõppijatele kui ka tõlkijatele ja sisaldab umbes kümme tuhat märksõna. Sõnaraamat kuulub Eesti Keele Instituudi väikeste sugulaskeelte sõnastike sarja.

Rahvas valis õpilaste klassi-Instagrami „Roostikurebased“

Rahvahääletuse võitis Tartu Jaan Poska Gümnaasiumi õpilaste loodud klassi-Instagram „Roostikurebased“, kus ilusas ja korrektses eesti keeles kajastatakse põnevaid üritusi. Kõik postituste tekstid on kontrollitud eki.ee leheküljel, et õpilastele jääks külge õigekeelsussõnaraamatu kasutus ning eesti keele reeglid. Õpilased peavad postituste õigekeelsuse kontrolli väga tähtsaks. 

Kõneleb Jüri Valge

Taustainfo

Keeleteo konkursiga tunnustatakse tegusid, mis tõstavad eesti keele tuntust ja mainet, väärtustavad eesti keele õpetamist, õppimist ja oskamist, soodustavad eesti keele kasutamist ja staatuse kindlustamist ning edendavad eesti keele talletamist ja uurimist. 

Aasta keeleteokonkursil antakse välja kaks auhinda: peaauhind ja rahvaauhind. Peaauhinna otsustavad taasiseseisvunud Eesti haridus- ja teadusministrid, rahvaauhind selgitatakse avaliku hääletuse teel. 
Rahvahääletusel osalejaid oli tänavu 3507. Kokku anti 4815 häält – hääletada võis ka mitme keeleteo poolt. 
Rahvahääletuse võitis klassi-Instagram „Roostikurebased“ 699 häälega. Järgnesid seitsme tundesõnaga T-särgid 600 häälega, „Sörulase aabits” 406 häälega, Vikerraadio emakeelepäeva etteütlus 10, mis kogus 356 häält ning Miljon eestikeelset Vikipeedia-artiklit aastaks 2020, mis sai 280 häält. 

2017. aasta keeleteo tiitlile kandideeris 23 mullust keeletegu.   
Keeleteo auhind anti tänavu välja kaheteistkümnendat korda, laureaatide väljakuulutamine on osa emakeelepäeva tähistamisest. 

Keeleteokonkurssi korraldavad Haridus- ja Teadusministeerium, Emakeele Selts ja Eesti Emakeeleõpetajate Selts. Konkursi lõpuüritus toimus tänavu Türi Ühisgümnaasiumis. 

Allikas ja fotod: HTMi pressiteade. 

Samal teemal:

• Aasta keeleteoks valiti „Eesti kohanimeraamat“
• Väike-Maarjas tähistatakse taas Wiedemanni keelepäeva

Kogume iga päevaga üha rohkem andmeid, lootes, et nad aitavad meil maailmas targemini toimetada. Andmed iseenesest on üsna kasutud, kuni pole inimesi, kes oskavad neist luua uut teadmist ja targemaid käitumisjuhiseid.  

Statistikaülesannete koostamise võistlus toob esile esile andmete ja statistika olulisust tänapäeva ühiskonnas, innustab noori matemaatika ja statistikaga tegelema, tutvustab andmebaaside võimalusi probleemide lahendamiseks, tõstab andmete ja statistika alaseid oskusi, muudab matemaatikaõppe eluähedasemaks.

Võistluseks tuleb koostada ülesanne, mis tõstatab olulisi küsimusi looduskeskkona või ühiskonna kohta ning suunab vastamiseks kasutama andmeid ning matemaatika- ja statistikateadmisi. Ülesanded  peavad sisult ja raskusastmelt sobima põhikooli kolmanda kooliastme või keskkooliastme erinevate ainete koolitundidesse või kodutöödeks. Hinnatakse nii ülesannet kui ka autori poolt pakutud lahendust.

Võistlus toimub kolmes vanusegrupis: põhikool, keskkool (sh kutseõpe), bakalaureuseõpe. 
Võistluseks saab regisreeruda kuni 31. märstini aadressil  https://goo.gl/forms/ZyGPasS3aMJpiQHH3.

Registreerunutele (koos juhendajatega) võimaldatakse aprillis võistluseelne koolitus andmebaasidest.

Ülesandeid saab esitada kuni  31. maini aadressil https://goo.gl/forms/0NXPH6MIdZf0OxOn1.
Tulemused avaldatakse Statistikaameti kodulehel hiljemalt 15. juuniks 2018.

Kõigi vanusegruppide parimad kutsutakse septembris toimuvale pidulikule seminarile ja autasustamistseremooniale. 

Võistluse juhendi, võistlustöö ja hindamise tingimused leiate koolistatistika kodulehelt https://koolistatistika.ut.ee.

Täiendav info sirje.pihlap(at)koolistatistika.ut.ee. 

Allikas: korraldajate info. Foto: Koolielu arhiiv.

Samal teemal:

• Aasta parim eestikeelne kõrgkooliõpik on „Statistika“
• Foxcademy pakub nutikaid võimalusi matemaatika õpetamiseks
   

Päranditegijate ja pärandivaderite algatustes osalemine aitab kaasa ajaloo ja kultuuripärandi uurimisele ja säilitamisele, tegevused toetavad riikliku õppekava täitmist ning võimaldavad ka õppeaineid lõimida.

PÄRANDITEGIJAD

Konkursile “Päranditegijad” oodatakse lugusid materiaalsest kultuuripärandist ehk kõigest sellest käega katsutavast, mis on meieni möödunud aegadest säilinud ja millel on meie jaoks oluline tähendus. Selleks võib olla vana linnusease, vanavanemate ehitatud maja, aga mõni päris väike asi: tööriist, rõivaese, ehe, kunstiteos, sõiduk. Konkursil osalemiseks tuleb esitada jagamist võimaldavas vormis lugu (ekskursioon, matk, video, fotod, laul, luuletus, esitlus vmt). Võiduvõimalusi suurendab see, kui lugu on räägitud põnevast objektist kaasakiskuvalt või ootamatu nurga alt.

Lugude esitamise tähtaeg on 23. aprill, osaleda võivad kõik kuni 19-aastased noored üksi või meeskonnaga (klassiga). Võitjad kuulutatakse välja Tallinna Vabaduse väljakul Euroopa päeval 9. mail ja Euroopa kultuuripärandiaasta 2018 veebis. Viis parimat lugu osalevad Euroopa Komisjoni poolt korraldataval üle-euroopalisel pärandimeistrite konkursil Heritage Makers competition.

Auhinnad osalejatele panevad välja Euroopa Komisjoni Eesti Esindus ja Euroopa Parlamendi infobüroo Eestis. Parim meeskondlikult oma töö teinud klass Eesti gümnaasiumist või kutseõppeasutusest (noored vanuses 16-19 aastat) sõidab auhinnareisile Strasbourgi, Euroopa Parlamenti, et osaleda Euroopa Parlamendi noorteprogammis Euroscola. 

Vaata inspireerivaid näiteid, tutvu reeglitega ja lae üles oma lugu www.parandiaasta.ee/paranditegijad/.

Lisainfo:

Madle Lippus, päranditegijate konkursi koordinaator
53 4888 41 madle.lippus@muinsuskaitseamet.ee

PÄRANDIVADERID

Teeme 7-19-aastaste kooliõpilaste ühisjõul Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks väärika kingituse märgates ja korrastades kodukohas hooldamist vajavat või unustusse vajunud pärandipaika. Ettevõtmise peamine eesmärk on kohaliku ajaloo parem tundmaõppimine ja väärtustamine. Lisaks saab iga õpilane tunda, et on andnud olulise panuse kohaliku kultuuripärandi kestmajäämisele.

Ootame uusi ja juba kogenud pärandivadereid kaasa lööma, registreeruda saab alates 15. märtsist, korrastustalguid võib läbi viia aprillist oktoobri lõpuni.

Vajadusel hüvitatakse igale meeskonnale 250 euro ulatuses talgupäeva korraldamisega seotud kulud, samuti kaetakse õpilastele paiga kultuuriloolist tausta tutvustama kutsutud ajalooeksperdi esinemistasu.

Lisainfo:

http://ouesope.ee/parandivaderid/

Elle Lepik, pärandivaderite projekti koordinaator

522 6456 elle@ouesope.ee

Päranditegijate konkurssi korraldab Euroopa kultuuripärandiaasta 2018 raames Muinsuskaitseamet koostöös Euroopa Komisjoni Eesti Esinduse, Euroopa Parlamendi infobürooga Eestis,  Eesti Ajaloo- ja Ühiskonnaõpetajate Seltsi ja pärandivaderite algatusega.

Pärandivaderite algatuse eestvedaja on MTÜ Estlander. Toetavad Kultuuriministeerium, Hasartmängumaksu Nõukogu, SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital ja Riigikantselei EV100 korraldustoimkond, koostööpartnerid on Muinsuskaitseamet ja TeemeÄra!.

Euroopa kultuuripärandiaasta 2018 eesmärgiks on innustada noori väärtustama ainelist kultuuripärandit ja vaimset kultuuripärandit edasi kandma. Loe rohkem Euroopa kultuuripärandiaasta 2018 kohta www.parandiaasta.ee.

15. märtsil Tallinnas toimunud seminaril räägiti koostööst erinevas vanuses õpilaste vahel, eri põlvkondade vahel, inimese ja masina vahel; koostööst digivahendeid kasutades, ainetevahelisest lõimingust, õpetajate koos tegutsemisest. 

Et jutt ei jääks üksnes jutuks, siis kogu seminari jooksul tehti praktilist koostööd. Iga ettekande järel avaldasid laudkonnad 10 minuti jooksul oma mõtteid veebis, noppisid ettekandest välja koostööd soodustavad ja takistavad detailid, ja päeva lõpus tehti kirjapandust kokkuvõte. Päeva moderaator Marge Kusmin sõnas, et seda võib ka koostöös valminud õppematerjaliks nimetada. 

HITSA ProgeTiigri programmijuht Kristi Rahn alustas samuti praktilise koostööga: iga laudkond pidi ette antud numbritest kokku panema võimalikult väikese arvu. Sellestki väikesest ülesandest tulid kohe välja koostöö keerulised kohad, positiivne pool ja need probleemid, millega õpetaja klassis rühmatööd tehes kokku puutub. 

„Me tegelikult tahame koostööd teha ühise eesmärgi nimel, ja see ei puuduta üksnes tööd, vaid kõiki olukordi, ka näiteks kodust elu,“ sõnas Kristi Rahn. 21. sajandi oskuste puhul on teadmiste, infootsingu, tehniliste oskuste kõrval sama olulised ka n-ö pehmed oksused: empaatiavõime, intuitiivsus, suhtlemis- ja koostööoskus, loovus. „Koostöö ei ole sama mis koos tegutsemine. Koostöös on oluline jagatud vastutus, peab julgema oma ideid väljendada, paindlik ja avatud peab olema, tolerantsus on oluline, vajadusel erinevate rollide võtmine, oskus erinevaid strateegiaid rakendada, olla sõbralik ja viisakas,“ loetles Kristi Rahn koostöö (rühmatöö) puhul vajalikke omadusi. Hea näide koostööst on laulukoor – igaühel oma osa laulda, aga kõik peab kokku kõlama. 

Koolis toimub koostöö paljudel erinevatel tasanditel. „Õpilasi õpetab koostööle kõige paremini see, kui õpetajad teevad omavahel koostööd,“ sõnas Kristi Rahn. Õpilaste puhul tuleb arvestada nende vanust, esimese klassi õpilaste koostöö on kindlasti teistsugune kui gümnaasiumis. „Kõik algab harjutamisest,“ oli Rahn kindel. 

Õpilasi rühmatööle suunates tuleb teadvustada ka ohtusid. Esiteks juba see, kui rühmatööd tehakse liiga palju; rühmatöö on ikkagi võimalus, mitte igas tunnis kasutamise kohustus. Tuleb jälgida, et rühmas ei tekiks ühte kõiketeadjat, kes kogu töö ja vastutuse endale krabab. Või vastupidi, et mitte keegi ei taha panustada, ollakse kahtlevad ja tagasihoidlikud. Ka tuleb jälgida, et rühmatöö poleks mitte üksnes lõbus, vaid ikka tulemuslik. 

Tallinna Ülikooli õppejõudude Veronika Rogalevitši ja Marina Kurvitsa ettekanne „Koostöövahendite kasutamine õppetöös“ oli läbinisti praktiline. Iga laudkond valis ühe ette antud veebipõhistest koostöövahenditest, et seda lähemalt uurida ja teistele tutvustada. 

Õpetajad Kairi Mustjatse ja Järvi Kimst Martna Põhikoolist tutvustasid, kuidas nende koolis tehti koostöös mini-Robotexi, meenutasid möödunud aastal toimunud progeööd ja keeleõppeprojekti inglise, vene ja eesti keele põhjal koos BeeBoti haridusrobotitega. 

Martna Põhikool tähistas veebruaris Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva digiürituste sarjaga. Kõige mahukam sündmus oli mini-Robotex “Martna – meie kodukoht 100 aasta pärast”.

Kooli 1.–6. klassi õpilased olid jaotatud üheksasse segavõistkonda. Kapteniteks olid 5.–6. klassi õpilased. Lapsed lasid oma fantaasial lennata ja kujutasid ette, milline on nende kodukoht 100 aasta pärast. Nelja nädala vältel tehtud töid esitleti žüriile, õpetajatele ning vanematele õpilastele. Võidutöö idee oli see, et toimunud on suur kliimasoojenemine, puud ja põõsad on troopilised ning loomadki vastavad. Töös kasutati robotitena Ozobotte ja Lego WeDo-sid, ehitusmaterjalina hulgaliselt erinevaid legosid. 

Kairi Mustjatse ja Järvi Kimsti sõnul oli nii Mini-Robotex kui teised tutvustatud üritused hea näide õpilaste koostööst, kasvõi see, kuidas vanemad õpilased õpetasid nooremaid. Programmeerimist on neil koolis nii palju tänu sellele, et nad osalevad ühes Erasmus+ rahvusvahelises koostööprojektis. Nii et kohalik koostöö kasvab rahvusvaheliseks. 

Airi Aavik Haapsalu Kutsehariduskeskuses tutvustas HITSA uut koolitust, mis on suunatud kutseõpetajate koostööoskuste arendamisele ja veebipõhiste koostöövahendite kasutamisele. Kursuse eesmärk on, et kutseõppes nii oluline õppekavade lõiming kergemini reaalsuseks saaks. Koolitus „DigiMeister: koostöövahendid ja -võimalused kutseõppeasutuses” parandab õpetajate koostööd kutsekoolides ja toetab koostöökultuuri edendamist, suurendab õpetajate koostööpädevust õppetöö planeerimisel ja läbiviimisel ning õpetab kasutama selleks sobivaid digivahendeid. Koolitusel tutvustatakse koostöö ja veebipõhise koostöise õppe metoodikaid, millised on selleks sobivaimad viisid, millistest reeglitest tuleb kinni pidada. Airi Aavik tõi näiteid, kuidas nende koolis on selle koolituse toel juba koostöös õppematerjale tehtud ja kuidas need õppimist ja õpetamist lihtsustavad. 

Ettevõtja Tarmo Tennisberg kutsus oma ettekandes kaasa mõtlema, kas ja kuidas saavad koostööd teha inimesed ja masinad. Tema sõnul peaks igaüks alustama iseendast ja mõtlema, kuidas arvuti (või muu masin) saab mingis lõigus minu elu lihtsustada, olgu siis tegu  päevaplaani koostamise või tabelarvutuse või koolis kasvõi puudujate üle arvestuse pidamisega. Suured asjad algavad väikestest, ja see on iga inimese enda otsus, kas ta lööb arve kokku paberil või õpib selgeks Exeli. 

Tuleviku suhtes arvas esineja, et rutiinsed tööd, kus tuleb teha kogu aeg ühte ja sama liigutust (arvutust, tabelit, seadet, teksti, kõnet jne), võtab üle arvuti. Need tööd, kus on vaja loomingulist lähenemist, ideede produtseerimist, koostööd ja suhtlemist, jäävad inimestele. 

Päeva kokku võttes ütles moderaator Marge Kusmin, et osalejad leidsid koostöös plusse palju rohkem kui miinuseid: mäng inspireerib koostööle, koostöös tuleb arvestada erivajadustega, koostöö õnnestub koostöiste inimestega, vanemad õpilased saavad õpetada nooremaid, koostöös õpitakse vastastikku jpm. 

Kõik seminari ettekanded on järelvaadatavad HITSA FB-lehelt. 

Fotod: Terje Lepp. 

Samal teemal:

• eTwinningu veebiseminar "Koostöös õppimine: teooriast praktikani"
• Seminaride sari „Võrgustik võrgutab“ alustas õppeaastat digipöörasust analüüsides
•  

Eelmisel aastal osales peaaegu 1000 õpetajat veebimängus „Online-otsirännak“, milles proovisid leida kaasamise prismat. Lugu jätkub sel aastal, mil veebimäng keskendub kultuuripärandile.

Selleaastase veebimängu läbimiseks läheb professor Olgaril vaja tvinnijate abi uute müsteeriumite lahendamiseks. Veebimäng keskendub Euroopa kultuuripärandile, mis on tänavune aasta teema.

Kuidas osaleda? See on lihtne, looge endale eTwinningus konto ning logige sisse eTwinning Live’i ning lahendage uusi mõistatusi, mis viivad teid Euroopa kultuuripärandi saladuste lahendusteni! Osalema on oodatud lõik õpetaajd koos oma õpilastega, osalemiseks peab olema loodud eTwinningu konto. Mõistatuste lahendamiseks on 8 nädalat, veebimäng on avatud 8. maini 2018.

Samal teemal:

• Koostööprogramm eTwinning on kaasamise musternäidis
• Kutsehariduses on eTwinningut hea siduda tulevase töö ja praktikaga

Parimad kutsuti edasi põhivooru, mis toimub 12. juunil TTÜ IT Kolledzis. Edasipääsenute nimed leiab www.kybernaaskel.ee. Häid tulemusi tegid 13 Tallinna Tehnikaülikooliga ja 7 Tartu Ülikooliga seotud üliõpilast. Korraldaja esindaja Birgy Lorenz selgitab, et taseme osas ei saa kurta, sest iga aastaga on osalejate arv kasvanud ja edetabeli 20 esimesel kohal käib madistamine, kus punktide vahed pole väga suured. "Oleme ise ka põnevil, kes lõpuks sellel aastal võitjana väljub ning kellest hakkame moodustama Eesti esindusmeeskonda rahvusvahelisele võistlustele. Tunnustan väga gümnaasiumide noori talente, sest nende oskused on võrreldavad ülikoolis õppijate omaga ja ometigi on nad selle kõik omal käel omandanud," ütles Lorenz. 

Põhivõistlusel on võistlejatel aega 4 tundi oma oskuseid uuesti näidata ja päeva lõpuks kuulutatakse välja Eesti parimad küberkaitsjad, kes viivad koju kaasa uhke karika. Parimad 14-24 aastased kutsutakse edasi KüberLaagri sarja, mille baasil Eesti meeskond European Cyber Security Challenge´ile minekuks lõpuks moodustatakse. Eelmisel aastal oli Eesti meeskond rahvusvahelisel võistlusel 5. kohal (tehnilises kolmandal) ja osales15 riiki. 

12. juunil toimub TTÜ Mektorys ka TTÜ KüberKonverents, mille teema on "Kas Eesti vajab küberkindlustust?". Konverents on käed ühendanud samal ajal toimuva suvekooliga Cyber Security Summer School. Täpsem info juba aprilli lõpus. 

Küberolümpia projekti idee autor, ellukutsuja ja suurtoetaja on Kaitseministeerium, Eesti Interneti Sihtasutus paneb välja Eesti meeskonna osalemise rahvusvahelisel võistlusel, kõikide programmi tegevuste läbiviija on Tallinna Tehnikaülikooli kriminalistika ja küberjulgeoleku keskus ning võistluse tehnilise osa teostab Eesti Kaitseväe küberharjutusväljak. 

Allikas: korraldajate info. Fotod: Kristi Kamenik. 

Samal teemal:

• Algas veebipõhine võistlus "KüberNaaskel"