„Viktoriinil osalejad vastasid nii kirjanduse põhjal koostatud küsimustele kui ka pidid ära tundma linnuliike välimuse, laulu ja häälitsuste järgi. Õpilastel tuli määrata kirjelduse järgi sookure, hallvarese ja suitsupääsukese pesad ning ära arvata erinevate lindude toit või talvitumiskoht. Küsimusi oli ka Eesti kõige arvukama pesitseja mestvindi ja tänavuse aasta linnu metsise kohta,“ rääkis linnuviktoriini üks korraldajatest Külli Kalamees-Pani. „Raskemateks osutusid linnulaulu ja pesade ülesanded. Esikolmiku väljaselgitamiseks tuli esitada mitu lisaküsimust. Kõik osalejad olid väga tublid,“ lisas ta.

Nooremas vanuseastmes (6.‒7. klass) saavutas esikoha võistkond Sinirind koosseisus Geteli Hanni Johannese Koolist Rosmal ja vanemas vanuseastmes (8.‒9. klass) võistkond Hullud Metsised koosseisus Martin Valvas, Loviisa Purm ja Madli Matilda Jaaniso Tartu Loodusmajast.

Esimese koha võitjad 

Teise koha pälvis nooremas vanuseastmes Gustav Adolfi Gümnaasiumi võistkond Sinipääsuke koosseisus Mona Lippus, Hanna Brigita Kört ja Claudia Olev. Vanema vanuseastme teise koha pälvis samuti Gustav Adolfi Gümnaasiumi võistkond Keevitajad koosseisus Johanna Maria Jõgisu, Triinu Luts ja Voldemar Jagomägi.

Teise koha võitjad

Kolmandale kohale tuli nooremas vanuserühmas Rannu Kooli võistkond Siidisabad koosseisus Karmen Virkus, Merit Kinsigo ja Laura-Liisa Tõldsepp. Vanemas vanuserühmas tuli kolmandale kohale Tallinna Prantsuse Lütseumi võistkond Vaprad Kahtlejad koosseisus Artur Raik, Anette Kosenkranius ja Hanna-Triinu Järvine.

Kolmanda koha võitjad

Linnuviktoriinil osales sel aastal kokku 31 võistkonda 23 Eestimaa koolist 86 õpilasega. Võisteldi kahes vanuseastmes: 6.‒7. klass ning 8.‒9. klass. Parimad noored linnutundjad selgitas välja žürii koosseisus Margus Ots, Külli Kalamees-Pani ja Elen Kontkar.

2018. aasta linnuviktoriini korraldas Tartu Ülikooli loodusmuuseum ja botaanikaaed. Auhindadega toetasid Eesti ornitoloogiaühing, MTÜ Loodusajakiri ja Tartu Ülikooli loodusmuuseum ja botaanikaaed.

Linnuviktoriini tulemused leiate TÜ loodusmuuseumi kodulehelt.

Allikas: TÜ pressiteade. Fotod: Elen Kontkar.

Samal teemal:

• Lühifilmide konkurss noortele "Eestimaa looduse 100 nägu"
• Horisondist leiab lisamaterjali loodus- ja reaalainete tundidesse

STEAM ehk teadus-, tehnoloogia-, inseneeria-, kunsti- ja matemaatikaoskusi peetakse 21. sajandi oskusteks, mille arendamine on oluline juba alusharidustasemest alates. Viimastel aastatel kunsti tähistav „A“ lisamine sellesse oskuste nimekirja tõestab seda, et loominguline mõtlemine käib käsikäes reaaloskustega. Näiteks toetub LEGO Education STEAM Park mängukomplekt just nende oskuste lõimitud arendamisele. Eriti selgelt illustreerib nende oskuste omandamise tähtsust ka Maailma Majandusfoorumi raportist pärinev asjaolu, et 65% lastest, kes õpivad täna algkoolis, asuvad täiskasvanueas tööle ametipostidele, mida täna veel ei eksisteeri.

Eestis on praeguseks 295 LEGO DUPLO klotsist koosnev STEAM Park komplekt juba esimestes lasteaedades kasutusele võetud. Sellele komplektile on Insplay koostanud ka 48-lehelise eestikeelse õpetajajuhendi, mis aitab lasteaedade õpetajatel paremini läheneda STEAM-oskuste ja sõnavara õpetamisele.

„Paljud lasteaiaõpetajad viivad juba täna läbi erinevaid õpitegevusi, mis toetavad STEAM-oskuste arengut. LEGO Education STEAM Park õpilahendus võimaldab õpetajatel süsteemsemalt nende oskuste õpetamisele läheneda, aidates läbi mänguliste õpitegevuste lastel omandada teadmisi valdkondade üleselt. Nii arendame laste uurimuslikku ja teaduspõhist lähenemist, loomuomast uudishimu, õpimotivatsiooni ning 21. sajandi oskusi nagu loovus, kriitiline mõtlemine ja ruumiline visualiseerimine. Seeläbi toetame laste kujunemist elukestvateks õppijateks, kes suudavad mõelda paindlikult ja loominguliselt. Seetõttu on meil eriti hea meel, et Pääsusilma Lasteaed kuulub nende sekka, kes on otsustanud olla eeskujuks teistele, võttes endale innovaatiliste õpivahendite rakendamise eestvedaja rolli,“ ütles LEGO Education ametliku koostööpartneri Insplay tegevjuht Andres Sirel.

„Kriitiline ja loov mõtlemine on 21. sajandi võtmeoskused. Mänguline keskkond toetab seda, et lapsel tekiks valmisolek omandada ja kasutada neid. Oluline on ka see, et lasteaias kasutataks mänguvahendeid, mis võimaldavad mitmekesist õppimist, kus laps saab oma ideid ja kontseptsioone vabalt katsetada ning konstrueerida innovaatilisi lähenemisi probleemide lahendamiseks. Sel viisil õppimise juures on kõige tähtsam lapse huvi ja haaratus ning et protsess innustaks lapsi kaaslastega koostööd tegema ja meeskonnatöö tulemuse eest vastutama,“ lisas Haridus- ja Teadusministeeriumi üldharidusosakonna peaekspert Tiina Peterson.

Insplay kaubamärgi nime all tegutsev OÜ Rekato on 1991. aastal asutatud perefirma ja üle 26 aasta järjepidevalt tegutsenud arendavate mänguasjade maaletooja, kelle eesmärk on soodustada 21. sajandi oskuste lõimitud omandamist STEAM ehk teaduse, tehnika, inseneeria, kunsti ning matemaatika valdkondades. Insplay tootevalikus on üle 3300 arendava mänguasja ja õppevahendi, mis teeb neist ühe laiema kaubavalikuga pakkuja Eestis. Insplay on ka robootikavaldkonna eestvedaja Eestis, olles 2017. aastal müünud ligi 9000 programmeeritavat robotit. Tänavu on Insplay ambitsioon toetada oma tegevuse kaudu üle 50 000 lapse programmeerimisoskuse omandamist, aidates seeläbi kaasa uue innovatsioonilaine tekkimisele Eestis.

Allikas: Insplay pressiteade. Fotod: Aron Urb. 

Samal teemal:

• LEGO Education kutsub osalema õpetajate konkursil Teacher Award 2018

Võistluse eesmärk on juhtida ettevõtjate ja avalikkuse tähelepanu avaliku ruumi võõrkeelestumisele ning väärtustada eestikeelseid äri- ja ettevõttenimesid.

Auhinna ja tunnustuse saab Eesti ettevõtja, kelle äri- või ettevõttenimi on eestikeelne, kõlalt ja kirjapildilt eestipärane ning kujundlik, ütles ministeeriumi keeleosakonna nõunik Kadri Sõrmus.

Emakeele Seltsi juhatuse esimees Helle Metslang märkis, et hea eesti ettevõttenime võistlus sai alguse kaks aastat tagasi. „Suur huvi võistluse vastu näitas, et õnnestunud nime ja seda kandvat ettevõtet väärtustatakse. Ootame ka sel aastal nimesid, mis on eestipärased ja kujundlikud ning kajastavad ettevõtte eripära,“ ütles Metslang.

Kandidaatide esitamise tähtaeg on 15. september. Võistluse tulemused tehakse teatavaks oktoobri alguses.

Kandidaate saab esitada veebis või posti teel Emakeele Seltsi postiaadressil Roosikrantsi 6, 10119 Tallinn.

2017. aasta võitjad olid tööstuse kategoorias OÜ Hiire Õnn, teeninduse kategoorias Vinoteek Mulks (Vats Toitlustus OÜ), vabaühenduste kategoorias Ajapaik (MTÜ Eesti Fotopärand) ning aasta uustulnuka kategoorias MTÜ Rabarber.

2016. aasta võitjad olid tööstuse kategoorias Puupagana OÜ, teeninduse kategoorias Valge Klaar, vabaühenduste kategoorias Sõltumatu Tantsu Lava ning aasta uustulnuka kategoorias OÜ Tulõtungal.

Allikas: HTMi pressiteade. 

Samal teemal:

• TÜ emakeele joonistusvõistlusele laekus 165 tööd
• Minister Mailis Reps emakeelepäeval: emakeele elujõud on meie endi kätes

Minister Mailis Reps märkis, et nüüd, mil kõrgharidusreformist on möödas mitu aastat ja käes on aeg uute halduslepingute sõlmimiseks ülikoolidega, on hädavajalik rahastamise teema uuesti läbi arutada. „Kuigi riik on reformi järel kompenseerinud ülikoolidele õppemaksu kaotamisest tekkinud tühimikku, on kõrgkoolid nüüdseks olukorras, kus vahendeid napib,“ ütles minister Reps. „Paljude õppejõudude palgad on jäänud maha Eesti keskmistest palkadest ning õppejõudude järelkasvu tagamine on muutunud tõsiseks küsimuseks. Kõrghariduse rahastamine on kümme aastat paigal tammunud ja olukorra jätkumisel peame endalt küsima, mis on selle hind. Me ei räägi ainult rahast, vaid samapalju kõrghariduse sisust ja kvaliteedist.“

Kui mitte arvestada ülikoolidele tasuliste õppurite õppemaksu kompenseerimiseks eraldatud raha, on kõrgkoolide rahastamine SKP suhtes viimased kümme aastat langenud. Koos eraraha kompensatsiooniga moodustab 2018. aastal kõrghariduse tegevustoetus sisemajanduse kogutoodangust 0,61%, mis on vähem kui 2008. aastal.

Minister Mailis Repsi sõnul on kõrghariduse rahastamise kasv üks Haridus- ja Teadusministeeriumi prioriteete riigi eelarvestrateegia läbirääkimistel aastateks 2019-2022. Ministeerium taotleb lisaraha ülikoolide tegevustoetuse ja doktoranditoetuse tõstmiseks, samuti seoses taristuinvesteeringute kallinemisega.

Pärast kõrgharidusreformi läheme edasi, mitte tagasi

Kõrgharidusreformi eesmärk oli kindlustada kõrgharidusele võrdsem ligipääs, suurendada tudengite valikuvabadust, ühtlustada kvaliteeti ja vähendada killustatust.

Reformiga on tehtud mitmeid edusamme – üliõpilased on vabamad oma erialavalikutes, loodus- ja täppisteaduste õppurite osakaal on kasvanud, kvaliteedihinnangud meie koolidele ja õppekavadele on valdavalt positiivsed, välistudengite osakaal on jõudmas kümne protsendini tudengkonnast.

Samas oodatakse endiselt, et kõrgkoolides pakutav õpe vastaks paremini tööturu vajadustele, et õppekavade koostamisse kaasataks rohkem ettevõtjaid ja õpetamiseks osaleksid praktikud. Samuti on oluline, et meil oleks rohkem välisõppejõude, et meie tudengid õpiksid mõned semestrid välismaal, et õpe oleks paindlikumalt korraldatud ja vastaks paremini muutunud tudengkonna vajadustele.

2017. aastast käivitas riik tulemusrahastamise mudeli, kus viiendik kõrgharidusõppeks eraldatavast tegevustoetusest jaguneb kõrgkoolide vahel vastavalt tulemusnäitajatele ja koolid konkureerivad omavahel iga näitaja lõikes. Mudel premeerib edukamaid ja jagab raha ümber, kuid ei too süsteemi raha juurde.

Kindlasti ei ole lahenduseks tagasiminek kõrgharidusreformi eelse süsteemi juurde, sest sellega kaasneksid samad probleemid, mis sundisid toona süsteemi muutma.

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Avatud koosolekul arutatakse kõrghariduse rahastamise tulevikuväljavaateid

Lapsed ja noored läkitasid töid kokku 34 lasteaiast ja koolist, samuti saatsid laste joonistusi lapsevanemad. „Meil on väga hea meel, et konkurss osutus niivõrd populaarseks ja hõlmas tõesti kogu Eestit. Palju töid saabus lisaks Tartule ka näiteks Ida-Virumaalt ning geograafiliselt kaugeim kool, kust laste joonistused meieni jõudsid, oli Emmaste põhikool Hiiumaal. Paljude tööde puhul oli näha, et lisaks heale teostusele mõeldi ka sõnumile ega unustatud ära huumorit,” sõnas kunstide keskuse koordinaator Margot Must.

Kõikidest laste ja noorte saadetud töödest on Tartu Ülikooli kunstide keskuse Facebooki lehel avatud fotogalerii. Ära märgitud tööde arv sõltus esitatud tööde arvust vastavas vanusegrupis.

3–7-aastastelt lasteaialastelt saabus kokku 57 tööd. Auhinnaga märgiti ära kolm tööd:
Oskar Hinn (3-aastane)
Andri Aart (6-aastane)
Freia Vinogradov (7-aastane) 

Lisaks tõsteti esile üks töö:
Maribel Tendermann (4-aastane) 

7–9-aastased 1.–3. klassi õpilased esitasid kokku 41 tööd, millest žürii valis kaks auhinnaga ära märgitud tööd:
Lee Plado „Sõida tasa üle silla” (9-aastane)
Mirjam Märtin (9-aastane) 

Lisaks tõsteti esile üks töö:
Steven Jürgenson „Võta jalad selga” (2. klass) 

10–12-aastaste 4.–6. klassi õpilaste vanusegrupis saabus võistlusele kokku 50 tööd, millest žürii valis kolm auhinnaga ära märgitud tööd:
Anette Pihus „Lips on läbi” (10-aastane)
Astor Argos (10-aastane)
Rebeka Luukkala (11-aastane) 

Lisaks tõsteti esile üks töö:
Maria Lisete Eksi (12-aastane) 

13–16-aastaste 7.– 9. klassi noorte vanusegrupis laekus konkursile kokku 17 tööd, millest žürii valis ühe auhinnaga ära märgitud töö:
Kettlin Sirk (16-aastane) 

Lisaks tõsteti esile üks töö:
Alex Kriisa (13-aastane) 

Eriauhinnaga otsustas žürii tunnustada Kääpa kooli õpetajat Ülli Kelnerit, kes oli juhendanud 19 teise ja neljanda klassi last, kelle kõigi töödes joonistati humoorikalt Eesti vanasõnu.

Lasteaedadest vääris eriauhinnaga ära märkimist Kohtla-Järve Punamütsikese lasteaed rohke osaluse eest. Sealt saabus 17 tööd erinevatest lasteaia vanuserühmadest.

Auhindade saajatega võetakse ühendust. 

Konkurss „Joonistame emakeelt“ korraldati 21. veebruarist 7. märtsini. Osaleda said kõik kuni 18-aastased lapsed ja noored. Töödes võis kasutada erinevaid kunstitehnikaid ja -stiile. Joonistuskonkursi eesmärk oli pöörata laste ja noorte tähelepanu emakeelele ning panna nad natuke mõtlema emakeele olemusele ja olulisusele. Konkurss oli osa emakeelepäeva tähistamisest Tartu Ülikoolis.

Allikas: TÜ pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Lapse kultuuripauna rikastavad mäng, kaunid kunstid ja põlvkondade side
• Räpina Aianduskooli loodusteemaline loominguvõistlus "Loomerõõm"

75% sellest prügist haihtub seaduslikust jäätmekäitlusest. Illegaalses jäätmekäitlus- ja prügiladustamisäris liigub kümneid miljoneid dollareid, see saastab loodust ja kahjustab nende elu ja tervist, kes peavad selle saasta keskel elama.

Film "Waste tragedy" viib vaataja põnevale uurimisretkele läbi Euroopa, Hiina, Aafrika ja USA. Film toob selgelt esile, kuidas Euroopa jäätmekäitlussüsteem lekib kontrollimatuse, ahnuse ja korruptsiooni tõttu nagu sõel ning laseb hämaratel eksportööridel kõvasti vahelt lõigata. Näeme, kuidas Euroopa ja Aasia sadamaametnikud peavad lootusetut võitlust üle ookeanide kulgeva elektroonikajäätmete vooga. Ilmneb, miks USA on maailma suurim eksportija, ning kuidas Hiinas on terved linnad üleujutatud äravisatud tehnikaga, mida veetakse sinna massiliselt ja keskkonna tuleviku peale mõtlemata.

Selle tulemusena jõuavad vigased ja äravisatud arvutikiibid uutesse elektroonikaseadmetesse, mis kontrollivad meie argielu olulisi aspekte (näiteks ühistransporti) ja tekitavad nõnda tohutu turvariski.

Filmi treiler 

Dokumentaalfilm sobib eelkõige põhikooli lõpuklassidele ning gümnaasiumiastme õpilastele. Film linastub eestikeelsete subtiitritega 21. ja 22. märtsil kell 15.00 Tallinnas kinos Sõprus. Filmi juhatab sisse MTÜ Eesti Elektri- ja Elektroonikaseadmete Ringlus esindaja. Õpetajatele valmistatakse ette õppematerjalid, mis aitavad filmi analüüsida.

Kooligruppide registreerimine toimub meili teel – kool@kinosoprus.ee . Pilet õpilastele 3 eurot, õpetajatele on kinokülastus tasuta.

Allikas: kino Sõprus info. 

Samal teemal:

• Taas klassiga kinno!
• "Klassiga kinno" eriprogrammi raames linastub detsembris dokumentaalfilm „Audrie ja Daisy“

Seekordsel seminaril räägitakse koostööst: erinevas vanuses õpilaste vahel, eri põlvkondade vahel, inimese ja masina vahel. Vaatame, kuidas toimib koostöö digivahenditega ja kuidas ilma. Samuti räägime koostööst ainetevahelise lõimingu kontekstis ehk õpetajate vahel ja loomulikult piirideülesest koostööst. 

Kutsume kõiki otseülekannet jälgima, samuti ka aruteludes kaasa rääkima, selleks mine HITSA veebilehele ja esita oma küsimused ning mõtted veebi teel: http://www.hitsa.ee/uritused/vorgustik. Samast leiab ka seminari päevakava.

Foto: Koolielu arhiiv.

Samal teemal:

• HITSA veebiseminarid järelvaadatavad
• Seminaride sari „Võrgustik võrgutab“ alustas õppeaastat digipöörasust analüüsides
• Seminari "Võrgustik võrgutab" uued videod ja ettekanded nüüd veebis

Traditsiooniliselt toimub sel päeval Eesti saatkonnas vastuvõtt eestlastest õpilastele, kes on silma paistnud Eestikeelse Hariduse Seltsi kirjutamisvõistlusel. Seltsi juhatajale Helja Kirberile teeb rõõmu, et võistlus on noorte hulgas aasta aastalt populaarsem. Kokku osales sel aastal võistlusel 600 Soome koolides õppivat eesti juurtega õpilast. Lõppvõistlusele jõudis 185 tööd, millest žürii valis välja 39 parimat. Võistlustöid tuli Helsingist, Espoost, Vantaalt, Turust, Tamperest, Keravalt, Hämeenlinnast, Mikkelist, Hyvinkäält ja Tuusulast. Soomes õpib eesti keelt emakeelena 2 tundi nädalas tuhatkond põhikooli õpilast, neile lisaks sadakond last eesti-soome kakskeelsetes klassides Helsingis Latokartano koolis.

Selleaastane võistlus oli pühendatud Eesti Vabariigi 100. aastapäevale ja teemaks oli „Minu maa“. Paljudest töödest jäi kõlama mõte, et noortel on kaks kodumaad: „Mul on tegelikult kaks kodu - töö- ja koolikodu Helsingis ja vaba aja ning puhkuse kodu Eestis“, kuid Eesti kohta noorte südametes ei ohusta miski: „Kui aga kunagi tulevikus Eestil on vaja abi, siis ma olen kindlasti kohal. Minu maaks jääb alati Eesti.“ Eesti ei ole noorte jaoks ainult maa, vaid ka inimesed, pere ja sõbrad, kes võivad elada küll maailma eri paigus, kuid mõttes on alati üksteisega. Eestist igatsetakse kõige rohkem vanaisa ja vanaema ning suvesid ja seenelkäike. Uudsest vaatenurgast aitasid Eestit näha võistlusel külalistena osalenud Tallinna Soome kooli õpilased, kes paistsid silma suurepärase eesti keele oskusega.

Emakeelepäeva aktusel tervitavad noori Eesti suursaadik Margus Laidre ja Helsingi ülikooli eesti keele professor Martin Ehala. Tekstipõimiku noorte töödest esitavad Soome eestlaste teatri näitlejad Ana ja Mait Lepik. Muusikalise tervituse toob laulja ja eesti muusikakultuuri edendaja Soomes Dagmar Õunap.

Emakeelepäeva Soomes korraldavad  Eesti Suursaatkond Helsingis ning Eesti Majas tegutsevad organisatsioonid Eestikeelse Hariduse Selts, Eesti Instituut, Soome-Eesti Seltside Liit ja Tuglase Selts.

Allikas: Eestikeelse Hariduse Seltsi pressiteade. 

Samal teemal:

• Eesti keele tasemeeksamid muutuvad Soomes regulaarseks
• Helsingis tähistatakse emakeelepäeva

LEGO Education on loonud kaasaegse õppe- ja mängukomplekti STEAM Park, mis võimaldab lastel juba varajases eas avastada STEAM ehk teadus-, tehnoloogia-, inseneeria-, kunsti- ja matemaatikaoskuste maailma. Pääsusilma Lasteaed on esimeste seas Eestis, kes on selle komplekti oma õppetöös kasutusele võtnud, koolitades selleks õpetajaid ning olles seeläbi heaks eeskujuks ka teistele.

Infopäeval osalevad LEGO ametliku koostööpartneri Insplay tegevjuht Andres Sirel ja haridusvaldkonna juht Mari-Liis Peets ning Pääsusilma Lasteaia esindajad.

Allikas: korraldajate info. 

Samal teemal:

• LEGO Education kutsub osalema õpetajate konkursil Teacher Award 2018

OSKA IKT uuringujuhi Urve Metsa sõnul on õpingute katkestamise põhjuseid mitmeid – näiteks vale erialavalik, majanduslikud võimalused, töötamine ja õppimine samal ajal ei ole hästi ühildatavad. „Karjäärinõustamist pakutakse, samuti stipendiume, kuid praegune süsteem ei ole piisav. Nii ettevõtetel kui koolidel tuleks pakkuda paindlikumaid õppe- ja töövõimalusi, et toetada juba töötavate õppijate kooli lõpetamist," selgitas Mets.

Piisava hulga erialase väljaõppega töötajate tagamiseks on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ellu kutsunud ümberõppe programmi „Vali IT!“ teiste elualade inimestele. Kutse- ja kõrgkoolid on muutnud õpet OSKA uuringu ettepanekute järgi praktilisemaks, Haridus- ja Teadusministeerium pakub kõigile põhikooli lõpetajatele tööturu perspektiive arvestavat karjäärinõustamist, ka on tõusnud IKT-alaste huviringide arv.

OSKA uuringu järgi vajab Eesti majandus igal elualal spetsialiste, kes oskavad tellida ja kasutada uusi IKT-lahendusi. Selleks, et töötajate oskusi arendada, on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium tellinud digioskuste täiendamise koolitusprogrammi tööstuses töötajatele. Kutsekoda on alustanud kutsestandardite täiendamist IKT-kompetentsidega. Kutse- ja kõrgkoolidel tuleb täiendada õppekavasid, et õppijad saaksid koolist erialased kaasaegsed IKT-oskused.

OSKA IKT uuringus tehti ettepanekuid selleks, et viia tuleviku tööjõu ja oskuste vajadus vastavusse hariduses pakutavaga. Ettepanekute seirest selgus, et rõhuv enamus on kas ellu viimisel või plaanitakse ellu viia. Vaid 2% ettepanekutest olid sellised, mida ellu viia ei plaanita.

Uuringu koostamises osalenud IKT eksperdikogu sai ülevaate ettepanekute ellu viimisest. Ekspertide arutelu põhjal koostatakse täiendavad ettepanekud peamiste kitsaskohtade lahendamiseks.

OSKA uuringus analüüsiti, milline on IKT tööjõu- ja oskuste vajadus aastaks 2020 ning kuidas peaks sellele vastamiseks muutma erialast õpet kutse- ja kõrghariduses ning täienduskoolitust.

Tuleviku tööjõu- ja oskuste vajaduse prognoosisüsteem OSKA koostab aastaks 2020 kõigil elualadel Eestis tuleviku tööjõu ja oskuste prognoosid ning võrdleb neid pakutava koolitusega kutse- ja kõrghariduses ning täiendõppes. OSKA uuringuid koostab Kutsekoda Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest.

Allikas: Kutsekoja pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Analüüs: võõrkeelte oskus aitab leida tööd ja saada suuremat palka
• Uuring: põllumajandus ja toiduainetööstus vajab valdkonna ettevõtetesse tööle siirduvaid koolilõpetajaid