Horisondist leiab lisamaterjali loodus- ja reaalainete tundidesse


Avaldaja:Madli Leikop05. Märts 2018

Ajakirjadest leiab ainetunnis ikka lisamaterjali õpitava teema juurde. Eriti, kui ajakirjad on digitaalselt kättesaadavad. Populaarsel teadusajakirjal Horisont läks küll aega, et kõik numbrid digiteerida, aga nüüd on töö tehtud ja tunnustuski käes.

Eesti Teadusagentuuri, Eesti Teaduste Akadeemia ning Haridus- ja Teadusministeeriumi korraldatud teaduse populariseerimise konkursil 2017 pälvis  Horisondi meeskond ajakirja digiteerimise ja avalikkusele kättesaadavaks muutmise eest teadust ja tehnoloogiat populariseerivate tegevuste ja tegevuste sarjade hulgas II preemia. 

Enne kõikide ajakirjanumbrite digiteerimist olid Horisondi kodulehel kättesaadavad vaid valitud artiklid. Nüüd on kõikide aastakäikude numbrite sisu aastase viibega DIGAR-is huvilistele vabalt sirvida, süüvida, lugeda ja vaadata. 

Peatoimetaja soovitab

Horisondi peatoimetaja Ulvar Käärt, millal võiks õpetaja Horisondi lugemist õpilastele kindlasti soovitada ja ajakirja ainetunnis kasutada?

Mäletan oma põhi- ja keskkoolipõlvest ehk 1990. aastate teisest poolest, kuidas Horisondid olid bioloogias, geograafias, füüsikas  ja ajaloos õppetöö lahutamatu osa. Seda eeskätt uurimistööde ja referaatide allikmaterjalina. Samas, kuna mul tuli väisata omal ajal ikka ja jälle ka geograafia ja ajaloo olümpiaade, siis tuli ka nendeks valmistumisel virnade viisi Horisontidest valitud lugusid lugeda. Tean, et vahepeal pole midagi muutnud ja Horisondid on tänasel infouputuse ajastul tänu usaldusväärsusele õppetöös endiselt au sees. Tõsi, asi on  selle poolest lihtsamaks läinud, et nüüd ei pea tingimata raamatukokku ajakirjadest vajalikke artikleid otsima minema, vaid ajakirjanumbreid saab tänapäevasel moel vabalt ka digiarhiivi DIGAR keskkonnas (http://www.digar.ee) nii koolis kui kodus elektrooniliselt sirvida ja alla laadida.  

Horisontide leidmine digitaalarhiivist on väga lihtne: piisab ainuüksi pealkirja sisestamisest http://digar.ee otsinguväljale. Ühtlasi on ajakirja võimalik leida DIGAR-i perioodika loodus- ja täppisteaduste rubriigist või perioodika alajaotuse tähestikulisest ülevaatest. Samas viitavad lingid DIGAR-is arhiveeritud Horisontidele ka Eesti rahvusbibliograafia andmebaasis (http://erb.nlib.ee) ning elektronkataloogis ESTER (http://ester.ee). 

DIGAR-is on võimalik teha Horisondi sisuotsingut nii väljaande avatud numbri siseselt kui kasutada detailsemat otsingut rohkemate ajakirjanumbrite sisus. Viimasel juhul tuleb märkida pealkirja lahtrisse Horisont, määrata ilmumisaeg, millisest ajavahemikust on soov otsingut teostada, ning teksti väljale tuleks sisestada otsitav autor, artikli pealkiri või näiteks mõni artiklis esinev fraas.

Märkimist väärib, et DIGAR-i vaaturis on võimalik avatud Horisondi lehekülgi ka kordades suurendada ning vaadelda näiteks piltide või jooniste huvitavaid detaile täpsemalt, kaotamata seejuures pildi teravuses. 

DIGAR-is olevate Horisontide kasutamiseks ei ole huvilisel tingimata vaja digitaalarhiivi sisse logida ega ennast Rahvusraamatukogu kasutajaks registreerida. Sel juhul ei ole aga võimalik kasutada digitaalarhiivi isikustatud teenuseid (järjehoidjate lisamine, lugemisriiul). Näiteks lugemisriiulit on võimalik ka teistega jagada – riiuli nägemiseks ning kasutamiseks ei pea viite saajad olema rahvusraamatukogu lugejad. Just seda võimalust kasutavadki õppejõud tihti oma õpilastele õppematerjalide jagamiseks.

Praeguseks on selgunud, et rahvas on digiteeritud Horisondid väga suure huviga vastu võtnud. Kõik ajakirjad said DIGAR-isse üles mullu jaanuaris ning Rahvusraamatukogu andmetel  on selles keskkonnas Horisonte sirvitud või alla laetud enam kui 21 000 korda. Kui keskmiselt on iga ajakirjanumbrit alla laetud 20 korda, siis paljusid numbreid isegi üle 100 või 700 korra.

Õpetaja kogemus

Jõhvi Gümnaasiumi keemiaõpetaja Kristelle Kaarmaa on Horisonti oma tundides sageli kasutanud. „Olen tegev keemiaõpetaja ning kasutan ajakirja Horisont oma töös pidevalt. Ajakirjast olen leidnud täiendavat informatsiooni, huvitavaid näiteid, fotosid, fakte jne tundide ettevalmistamiseks. Samuti olen õppeotstarbel mõnda artiklit paljundanud ja oleme seda tunnis koos õpilastega analüüsinud või lasknud rühmadel arutleda ja diskuteerida loetu üle. Ühtlasi on ajakiri õpilastele abiks näiteks referaatide ja esseede koostamisel. Lisaks nimetatule sobib ajakirja kasutada ka olümpiaadiks valmistudes,“ jagab ta oma kogemust. 

Seitse ajakirja tunnis

Ulvar Käärt, miks Horisondi digiteerimisega nii kaua aega läks? 

Kõige keerulisem ja ajamahukam protsess oligi kõikide ajakirjade viimsest kui ühest kaane- ja leheküljest ehk kokku ligi 25 000 küljest skanneri all elektroonilise koopia tegemine. 

Kogu protsess hakkas pihta sellega, et ajakirjad tuli välja kärutada Rahvusraamatukogu keldrikorrusel asuvast arhiivkogust. Kuna trükiseid hoitakse seal jahedas, tuli lasta ajakirjadel enne digiteerimist nelja tunni jagu soojeneda, et paber toatemperatuuriga kohaneks. Alles siis sai Horisondid digiteerimiskeskusesse tuua ja neist skanneriga esikaanest tagakaaneni lehekülg lehekülje haaval digitaalkoopia teha. Lehekülgede keeramine käis käsitsi. Tõsi, tänapäeval on juba olemas ka robotskannereid, millel lehekülgi pöörab „vaakumnäpp“, kuid viimaste töö jätab siiski soovida. Inimese näpp olevat selliseks tööks ikka kõige parem!

Keskmiselt jõudsid rahvusraamatukogu nobedad digiteerijad digiteerida seitse ajakirja tunnis.

1005_20161007.jpg

Kui digitaalkoopiad tehtud, oli vaja nende esialgseid faile enne DIGAR-is avaldamist töödelda ja sobivasse mõõtu lõigata. Samas kontrolliti digiteeritud materjale ka spetsiaalse  arvutiprogrammiga. Mõnigi kord tuli välja, et osadest digiteeritud Horisontidest olid üksikud leheküljed puudu – keegi oli huvipakkuva loo kunagi ajakirjast lihtsalt välja rebinud. Sel juhul tuli välja otsida uus Horisont, millest sai ka puuduolevate külgede koopiad teha.

horisont_vaatur.jpg

Kogu suur ettevõtmine oleks jäänud tegemata, kui seda  poleks toetanud Haridus- ja Teadusministeerium ning Eesti Teadusagentuur.

Oleme Koolielus varem tutvustanud ka kahte tasuta äppi – Horisondi pileveaabitsat ja Eesti Looduse teoaabitsat. Kas äpid on oma kasutajaskonna leidnud?

Horisondi pilveaabitsa on endale nutitelefonisse tõmmanud ligi 5000 kasutajat, Eesti Looduse teoaabits on leidnud ligi 1000 kasutajat.

Fotod: Ulvar Käärt.

Samal teemal: