Kes tol veebruarilõpu krõbekülmal hommikul kooli harjutussaali uksest sisse kiikas, nägi täitsa teistmoodi vaatepilti: õpetajad seisid ringis, aeg-ajalt läks üks ringi keskele ja teatas, et tema on õun; siis teine, kes oli maja ja kolmas, kes ütles end olevat maja korsten. Õpetajad mängisid puu mängu: üks on keskel puu ja teised tulevad juurde, täiustades pidevalt pilti. Pildi teema tuleb enne kokku leppida, näiteks mängitakse läbi mõni tuntud muinasjutt või siis seostab õpetaja pildi loomise ainetunni teemaga. „Ainealaseks minemine on fantaasia küsimus,“ sõnas koolitaja Mihkel Kangur õpetajatele ning rõhutas, et mängu kasutamine tunnis on suuresti õpetaja sisetunde küsimus. Kõik võib minna suurepäraselt, aga õpilased ei pruugi üldse haakuda, on ükskõiksed või vastupidi, tekitavad kaose. Siis tuleb mängimine lõpetada ja tunniga edasi minna.

Miks mängida?

Miks üldse tunnis mängida? Et oleks vaheldust, et oleks põnevam õppida, et oleks sujuv üleminek ühelt tegevuselt teisele, et klassiruumist (vajadusel) välja minna – põhjuseid on mitu.

„On ju lugu neljast pimedast targast, kes kohtuvad elevandiga. Üks katsub elevandi saba ja ütleb, et tegu on lainelise, väikese, elavaloomulise loomaga. Teine katsub kihvasid ja ütleb, et see on võimas, tugev, tige loom. Iga inimene arvab, et õpetamine, see käib niimoodi, ja on oma arvamuses kindel,“ sõnas Mihkel Kangur. „Minu suund on kasutada mängulisi võtteid. Mõnel õhtul pärast koolipäeva saan aru, et täna see mäng ei olnud õige mõte. Teisel päeval jälle, et mäng on väga õige meetod. Ma katsetan, alati ei lähe kõik hästi, aga vahel läheb ka väga hästi. Mängude kaudu saab arendada õpilaste üldpädevusi, samuti saab mänge siduda aineõpetusega.“

Mihkel Kanguril on nii tegevõpetaja kogemus (ta on ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja) kui teatritegemise kogemus huviliste seltskonnaga: „Mängud tulenevad kõik teatrimaailmast, rakendusteatrist. Mina mõtlen teatri all seda, mida inimene saab ise teha ehk improvisatsiooniline teater. Kahe maailma kokkupõrkes leidsin, et teatris õpitut ja kogetut saab kasutada hoopis teises kohas.“

Õpetajad on vahepeal mänginud klavitauurimängu, mis sobib hästi keeleõppeks. Mängijad hääldavad sõna tähthaaval ja justkui klaviatuuril hüpates. Klass peab ära tabama, kui mängijad teevad vea, ja siis vea parandama.

Teistmoodi mängimine

„Mäng ei ole võluvahend, seal on palju potentsiaali ja palju ohte,“ sõnas Mihkel Kangur koolitusel osalenutele. Koos vaadati ja arutleti läbi mängimise meelespea. Näiteks tuleb võtta aega, et klassi mängimisega harjutada; õpetaja peab julgustama ja kaasama; esialgne tunnetus, mis õpilastele meeldib või ei meeldi, võib ekslik olla jne. "See on teistmoodi mängimine. Mänguga saab juhtida tundi niimoodi, et tunni järgmine osa läheks sujuvamalt tööle, need on tunnijuhtimismängud. Õppemängud on seotud õpitu sisuga, siin muutuvad õpilased ja õpetaja ise autoriteks.“

Õpetajad jäid koolituspäevaga rahule. Paljud ütlesid kokkuvõtet tehes, et mõnigi mäng tuli tuttav ette, nüüd on rohkem julgust klassis proovida. Positiivseks peeti, et kõiki õpitud mänge saab vanusele vastavaks kohendada.

Koolituse eestvedaja, 1.-3. klasside õppejuht Elve Kukk tõi välja, et tore on kolleegidega suhelda ka teistsuguses situatsioonis kui koolipäev ning tal on hea meel, et õpetajad koolitusel pakutuga vahetult kaasa tulid. 

„On õpetajad, kes võtavad meetodi kahel käel vastu. On need, kes on skeptilisemad, ja siis need, kes ei proovi üldse, sest pakutav on nende jaoks liiga teistmoodi. Ja see on täiesti aktsepteeritav,“ ütles Mihkel Kangur.  

Kiili Gümnaasium on suur kool

Õppealajuhataja Ruth Pekkenen sõnas, et kool on väga suur, õpetajaid ligi 60 ja õpilasi 800, ja teist aastat töötatakse kahes vahetuses. Koolimaja jääb vägisi väikeskes. „Aasta pärast on lootust, et valmib uus algkoolihoone koos spordisaali ja sööklahoone laiendusega. Kõik elame selle ootuses, et oleks jälle võimalik normaalset koolielu elada,“ sõnas Ruth Pekkenen. „Muidugi on tore, et on palju lapsi. Kõik on Kiili valla omad lapsed, Kiili on arenev piirkond.“

Kas on põhikooliks muutumine on jutuks olnud? „Selle etapi läbisime möödunud aastal, et muutume põhikooliks. Aga selgus, et riigigümnaasiumit Rae valda ei tule, volikogu pööras ka oma otsuse tagasi ja jätkame gümnaasiumina. Mina ei näe ka põhjust, miks peaksime gümnaasiumiosast loobuma. Hetkel on küll gümnaasiumiosa väike, veidi üle 60 õpilase, aga juba praegu on näha järgmistel aastatel märgatavat kasvu,“ ütles õppealajuhataja. „Oleme arendanud gümnaasiumi õppekava, seda kaasajastanud ja atraktiivsemaks muutnud, et meie õpilased jääksid meile. Tallinna kesklinna koolid riisuvad meie koorekihi. Oleme ise uhked selle üle, et õpilased saavad Tallinna kesklinna koolidesse sisse, aga tahaksime tippe ikka endale.“

Õppesuundadest märgib Ruth Pekkenen meediasuunda koostöös TLÜ Balti filmi, meedia, kunstide ja kommunikatsiooni instituudiga. Küsitlused on näidanud, et õpilaste soovid õppesuundade osas on üsna konservatiivsed, nad soovivad kindlaid ja selgeid valikuid. Mõelda võiks majandussuuna peale. 

Enesetäiendamine on soositud

Õpetajate enesetäiendamisse suhtutakse Kiili Gümnaasiumis väga positiivselt. „Koolivaheaegadel teeme vähemalt ühe sisekoolituse, mis on mõeldud kõigile. Suhtume õpetajasse, kes tahab minna koolitusele, ikka positiivselt. Meie õpetajad tahavad käia koolitustel ja see on neile ka vajalik,“ sõnas Ruth Pekkanen.  

Autori fotod. 

Samal teemal:

• Lapse kultuuripauna rikastavad mäng, kaunid kunstid ja põlvkondade side
• Etenduskunsti võimalused digiõppes ja haridusinnovatsioonis

Ideede Raju Kiievis oli Tartu ülikooli ja Ukraina partnerorganisatsiooni praktilise ettevõtlusõppe koostööprojekti Yep!STARTER avaüritus. Projekti eesmärgiks on edendada Ukraina üliõpilaste ettevõtlikkust ja ettevõtlusalaseid teadmisi, toetudes Eesti parimatele praktikatele.

Avaürituse motivatsioonikõnelejateks olid kohalikud iduettevõtjad, sh TÜ Ideelaborist tuule tiibadesse saanud Ukraina päritolu endine majandusteaduskonna üliõpilane Andriy Bondarenko, kes on tänaseks Google’le ja IBM’e IT talente vahendava ettevõtte Move on Miles asutaja ja tegevjuht.

Lisaks jagasid oma kogemusi ka Andriy meeskonnakaaslased, TÜ majandusteaduskonna vilistlased Nikita Gorskih ja Kostiantyn Turchak.  Viieteistkümne ideelaua hulgas osutus kõige populaarsemaks laudkond, kus otsiti lahendust probleemile „Kuidas luua tugev tudengikogukond?“. Sama innukalt pakuti välja ideid arendamaks ühisloome platvormi Ukraina väikeettevõtetele. Ideelauas osalenud üliõpilase Daria Chornomoretsi sõnul võimaldas üritus tulla välja mugavustsoonist, kohtuda ja vestelda teiste Kiievi ülikoolide tudengitega. Ta on veendud, et Yep!STARTER toetab osalejaid oma ettevõtte rajamisel ja „start-up maailma” astumisel.

Semestripikkune YEP!Starter äriarendusprogramm lõppeb äriideede võistlusega. Parimad meeskonnad saavad võimaluse esitleda oma ideid Tartus, rahvusvahelisel ärifestivalil sTARTUp Day 2019. Programmi väljatöötamisel ja rakendamisel lähtutakse Eestis rakendatud eelinkubatsiooniprogrammi STARTER kogemustest.

Kiievis, Ideede Rajul osalenud TÜ Ideelabori juht Maret Ahonen tunneb rõõmu selle üle, et Tartu ülikool saab jagada oma kogemust eelinkubatsiooni programmi elluviimisel Ukraina ülikoolides, sest tema sõnul on Ideelabori tegutsemise ajal TÜs õppivad Ukraina tudengid paistnud silma erakordse aktiivsuse ja ettevõtlikkuse poolest. “Nüüd saame pakkuda ukrainlastele sarnast programmi nende kodumaal.  Ideede Raju osalejate entusiasm ja innukus lubab uskuda, et noored ka oma ideed ellu viivad. Toetame neid oma rahvusvahelise kogemusega mentorite ja ekspertide poolt läbiviidavate koolitustega,“ leiab Maret Ahonen.

Tartu ülikooli Ideelabor viib koostööprojekti ellu Ukraina partnerorganisatsiooniga MTÜ „Platform of Innovative Partnership“, mis sarnaselt Ideelaborile pakub üliõpilasele suunatud praktilist ettevõtlusõpet ning koondab oma võrgustikku neli Ukraina ülikooli: Kiievi rahvuslik kaubandus- ja majandusülikool, Kiievi ülikool, Ukraina rahvuslik lennundusülikool ja Donetski rahvuslik tehnikaülikool. Projekt kestab 2019. aasta maikuuni.

Projekti rahastatakse välisministeeriumi arengu- ja humanitaarabi vahenditest. 

Allikas: Tartu Ülikool

Samal teemal:

• Ettevõtlus- ja innovatsioonikeskus koondab ettevõtliku ülikooli tugisambad
• TÜ Ideelabor käivitab Ukraina ülikoolides praktilise ettevõtlusprogrammi

Euroopa üliõpilaskonnast töötab 51% ning töötamise põhjustena tuuakse majanduslike põhjuste kõrval varasemast rohkem esile vajadust omandada töökogemus. Eesti üliõpilastest töötab 66% ja töökogemuse omandamine on teine peamine töötamise põhjus lisaks elamiskulude katmise vajadusele. 

Eesti paistab Euroopas silma sellega, et üliõpilaste töötamine on meil kõige sagedamini seotud õpitava valdkonnaga. Sarnane muster iseloomustab ka Põhjamaid, eelkõige Soomet ja Norrat. Õpitav eriala on tihedalt seotud töökohaga 56 protsendil Eesti töötavatest tudengitest, Euroopa keskmine näitaja on 45%.

Haridus- ja Teadusministeeriumi kõrgharidusosakonna peaekspert Janne Pukk ütles, et uuringu tulemused viitavad töömaailma ja kõrgharidussüsteemi heale koostööle. „Eesti üliõpilastel on paremad võimalused omandada töökogemust ning töötajatel paindlikumad enesetäiendamise võimalused,“ ütles Pukk. „Liigume edasi selles suunas, et õppimist ja töötamist veelgi edukamalt lõimida.“

Rahvusvaheline võrdlus näitab, et kuigi Eesti üliõpilased osalevad aktiivselt tööturul, pühendavad nad õppimisele siiski rohkem aega kui töötamisele ning tulemuseks on Euroopa üliõpilastega võrreldes üks intensiivsemaid ajakasutuse mustreid. Eesti üliõpilased on Euroopa keskmisega võrreldes ka vanemad.

• Eurostudent VI rahvusvahelise uuringu raport 
• Eurostudent VI Eesti analüüs
• Uuring: Eesti üliõpilaskond on üha mitmekesisem

Allikas: Haridus- ja Teadusministeerium

Foto: Haridus- ja Teadusministeerium

Samal teemal:

• Garage48 arendusnädalavahetusel koguneb Tartusse pea 150 osalejat kogu Baltikumist
• Tartus õppimise võimalustest huvitub rekordiliselt palju noori

„Arutelu kõrghariduse rahastamise üle on hädavajalik ja eraraha kaasamine on kahtlemata üks teemasid,“ ütles minister Mailis Reps. „Mina pean oluliseks riikliku rahastamise suurendamist, sest kui mitte arvestada ülikoolidele tasuliste õppurite õppemaksu kompenseerimiseks eraldatud raha, on kõrgkoolide rahastamine SKP suhtes viimased kümme aastat langenud.“

Minister Mailis Repsi sõnul on kõrghariduse rahastamise kasv üks Haridus- ja Teadusministeeriumi prioriteete riigi eelarvestrateegia läbirääkimistel aastateks 2019-2022. Ministeerium taotleb lisaraha ülikoolide tegevustoetuse ja doktoranditoetuse tõstmiseks, samuti seoses taristuinvesteeringute kallinemisega.

Sel aastal algavad ülikoolidega läbirääkimised uute halduslepingute sõlmimiseks aastateks 2019-2021 ning ilma lisarahata ei ole võimalik kvaliteeti tagades uusi lepinguid sõlmida.

Kõrghariduse rahastamise tulevikuperspektiivide aruteluks korraldavad Rektorite Nõukogu ning Haridus- ja Teadusministeerium 14. märtsil seminari.

Allikas: HTMi pressiteade. 

Samal teemal:

• Peaminister Jüri Ratas peab Tallinna Tehnikaülikoolis külalisloengu riigireformist
• Tartu Ülikooli teadlased uurisid doktorikraadiga inimeste karjääriteed

Teisipäeval, 13. märtsil kell 17.30 toimub Tallinna Keskraamatukogu rõdusaalis (Estonia pst 8) noortele suunatud kirjutamise klubi kolmanda hooaja esimene kohtumine. Külla tuleb kirjanik ja luuletaja Birk Rohelend, kes jagab näpunäiteid teemal „Kirjutamine – luule ja rütm“.

Klubi on tasuta ja ootame 14-26-aastaseid noori.

Lisainfo ja registreerimine: noorte@tln.lib.ee, 683 0914.

Kord kuus kohtuva Kirjutamise klubi eesmärgiks on tutvustada noortele alates 14. eluaastast erinevaid tekstiloome võimalusi ning sellega seotud elukutseid. Igal kohtumisel annavad tekstiloomega seotud spetsialistid noortele teadmisi ja praktilisi oskusi teemadel nagu näiteks kirjutamine, tõlkimine või kirjastamine. Lisaks tutvustab klubi noortele edasiõppimis- ja karjäärivõimalusi kirjutamise valdkonnas.

Klubi läbiviimist toetab Eesti Kultuurkapital.

Samal teemal:

• Lugemisprogramm „Loeme valmis „Oma raamatu““
• „Looduse ja teaduse muusika“ sarja uued kohtumised

Mitmekülgne programm algab 6. märtsil kell 18.15 Tartus humaniora valdkonna õppehoones (Jakobi 2–114) Vilniuse Ülikooli võõrkeelte instituudi dotsendi Loreta Chodzkienė ingliskeelse avaliku loenguga „Discovering Lithuania“. Tema teine loeng „Lithuania from an Outsider’s Point of View“ toimub 8. märtsil kell 16.15 samas paigas.

Tartu Ülikooli leedu keele ja kultuuri õppejõud ja tõlkija Tiina Kattel rõhutas, et 2018. aasta on oluline kõigile Balti riikidele, sest tähistatakse nende 100. aastapäeva. „Kuigi Leedu riik on Eesti ja Lätiga võrreldes tunduvalt pikema ajalooga – Leedu suurvürstiriik loodi juba 1253. aastal –, on ka 16. veebruar 1918 leedulaste jaoks väga tähtis kuupäev. Nad nimetavad seda küll Leedu riigi taasloomise päevaks, kuid ega see midagi muuda. Oluline on see iga leedulase jaoks ning seda väärikat püha tähistati ja tähistatakse väga pidulikult. Nii pühendame meiegi seekordsed Leedu päevad Leedu vabariigi 100. aastapäevale ja 11. märtsi iseseisvuse taastamise päevale. Üritustele on oodatud kõik huvilised. Tegyvuoja Lietuva! Elagu Leedu! Ootame rohket osavõttu!“

Programmis on peale loengute muu hulgas kaks Leedu filmide õhtut (filmidel on ingliskeelsed subtiitrid). 7. märtsil kell 18 linastub Lossi 3–307 dokumentaalfilm „Vejų žemė“ („Tuulte maa“ / „Earth of winds“, 2016). Teisel filmiõhtul, 9. märtsil kell 19 näidatakse saksa kultuuri instituudis (Kastani 1) mängufilmi „Laiškai Sofijai“ („Kirjad Sofijale“ / “Letters to Sofia“, 2013), millele eelneb samas kell 18 Eesti kontsert. Üles astub muusika- ja teatriakadeemia magistrant, Leedu päritolu pianist, improviseerija ja helilooja Julija Demidova. Ta esitab M. K. Čiurlionise, B. Dvarionase, A. Pärdi, P. Glassi ja J. Demidova teoseid.

7. märtsil kell 14.30 avavad Leedu Vabariigi suursaadik Eestis Giedrius Apuokas ja Tartu Ülikooli prorektor professor Anneli Saro Tartu Ülikooli maailma keelte ja kultuuride kolledži trepigaleriis (Lossi 3 hoone fuajee) Leedu käsitöömeistri Klaidas Navickase paberlõigete isikunäituse.

Samal päeval kell 11.50 ja 13.50 tutvustavad Lossi 3 õppehoone auditooriumis 222 Leedu Ülikoolides õppimise võimalusi „Study in Lithuania“ esindajad Ignas Bautrėnas ja Alius Ambras.

8. märtsil kell 19 räägib Tiina Kattel maailma keelte ja kultuuride kolledži tudengite raamatuklubis (Lossi 3–213) leedu kirjanduse tõlgetest eesti keelde ning annab lugemissoovitusi.

Leedu päevade finaal on Leedu kuulsaima rahvustoidu tsepeliinide valmistamise töötuba 10. märtsil algusega kell 12 Tartu Katoliku Koolis (Jakobi 41).

Leedu päevi Tartu Ülikoolis korraldavad Leedu suursaatkond Eestis, Leedu Vabariigi aukonsul professor Birute Klaas-Lang, maailma keelte ja kultuuride kolledži leedu keele ja kultuuri õppejõud ja tõlkija Tiina Kattel ning Tartu leedulaste selts eesotsas Sigita Matulevičienėga. 

Korraldajad tänavad Leedu välisministeeriumi „Global Lithuania“ programmi, Leedu haridus- ja teadusministeeriumi, Euroopa sotsiaalfondi Leedu agentuuri projekti „Lithuanian Academic Scheme for International Cooperation in Baltic Studies“, Eesti suursaatkonda Leedus, „Study in Lithuania kollektiivi“ ning LuxExpressi.

Lisainfo Leedu päevade kohta on TÜ maailma keelte ja kultuuride kolledži kodulehelt. 

Allikas: TÜ pressiteade. 

Maailmaharidusliku SAME World projekti toel valminud videod viivad vaataja Kohtla-Nõmme kanti ning Pagari külla, kus kohalikud elanikud Imre ja Kairi räägivad põlevkivi kaevandamise mõjudest nende elule ja piirkonnale. 

Mõtlemapanevad lood sellest, kuidas kõuemürinana kostev lõhkamismüra on osa igapäevaelust, kuidas elumaja ja hoovi all olev maa tühjaks kaevandatakse vaatamata lubadusele maja alla nn tervikud jätta. Paljud põlevkivi kaevandamisega seotud muutused tekivad pika aja jooksul – maapinna vajumine ja varingud ei teki üldjuhul kaevandamise ajal või vahetult peal kaevandamist, vaid mitmeid aastakümneid hiljem.

Videod on mõeldud nii laiale vaatajaskonnale kaasa mõtlemiseks kui ka koolis õppetöös kasutamiseks, näiteks keskkonnaõigluse alase diskussiooni algatamiseks. Mõlemad lood põlevkivi kaevandamise mõjudest on kättesaadavad internetist - Kairi lugu https://youtu.be/MGq4kHqlH64 ning Imre lugu https://youtu.be/26cpskMoneM

Märtsikuus lõppeva maailmaharidusliku projekti SAME World keskseteks teemadeks on kliimamuutused, keskkonnaõiglus ja -ränne. Põlevkivi kaevandamine Eestis on seotud kõigi nimetatud teemadega. Projektijuht Margit Säre: „Eestis pole mõiste keskkonnaõiglus kuigi levinud ning see, kuidas keskkonnamõjud meie endi, inimeste vahel jaotuvad, jääb tihti tahaplaanile. Ida-Virumaa elanikud maksavad meie kõigi poolt kasutatava energia eest väga kõrget hinda. Loodetavasti aitavad need kaks lühikest videolugu teemat lähemale tuua.“

Erinevaid näiteid keskkonnaalase ebaõigluse juhtumite kohta üle maailma leiab veebiplatvormilt http://youth4ej.sameworld.eu/

Peipsi Koostöö Keskus tänab videolugude toimetajat Ederi Ojasood ning Plank Filmi meeskonda, eelkõige aga filmis lugusid jutustanud Kairi Nõmmemeest ja Imre Poomi.

Märtsikuus lõppeva maailmahariduslikku projekti "S.A.M.E. World. Jätkusuutlikkus, teadlikkus, keskkond maailmahariduses Euroopa arengukoostöö aastal 2015" tegevuste põhirahastaja on Euroopa Liit.

Allikas: Peipsi Koostöö Keskuse pressiteade. 

Samal teemal:

• Peipsi Koostöö Keskus kutsub noori uurima ning kirjeldama keskkonnaalase ebaõigluse juhtumeid

Haridus- ja teadusminister Mailis Repsi sõnul on Eesti osalenud Horisondi programmis väga tublilt ning näidanud meie teadlaste taset, ettevõtlikust ja usaldusväärsust välispartneritele. „Selleks, et uuel programmiperioodil veelgi edukamad olla, peame julgustama uusi taotlejaid,“ ütles Reps. „Vaja on rohkem koostööd, jõudude ühendamist ja kogemuste jagamist Eesti oma teadlaste ja teaduasutuste vahel, et Euroopas paremini konkureerida.“

Euroopa Liidu teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm Horisont 2020 on nelja esimese aastaga toonud Eestisse 98 miljonit eurot teadusraha. Sellega on Eesti juba praeguseks edukam, kui oli 7. raamprogrammis kokku aastatel 2007-2014.

Praegu käib Euroopa Liidu teadusuuringute 9. raamprogrammi kujundamine. Euroopa Komisjon on andnud sõnumi, et 9. raamprogramm tuleb Horisont2020 evolutsioon, mitte revolutsioon – teisisõnu, suur osa programmist jätkub. Samas on osalemine muutunud ning vajab palju enam siseriiklikku koostööd ja avaliku sektori osalust. 

Ekspertide kohtumine 6. märtsil

6. märtsil toimub Tallinnas Euroopa Komisjoni moodustatud RISE ekspertgrupi kohtumine Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni ekspertidega. See on osa RISE grupi kohtumiste seeriast eesmärgiga arutleda Euroopa Liidu teadus- ja innovatsioonipoliitika tuleviku üle. 

Üritus annab võimaluse rääkida kaasa Euroopa teaduse ja innovatsioonipoliitika kujundamises, mõtestada Eesti rolli selles ja raamprogrammi rolli Eesti oluliste teemade elluviimisel. Eestit esindavad Indrek Reimand (HTM), Andres Koppel (ETAg), Kristjan Vassil (TÜ), Heidi Kakko (EstBAN), Maarja Kruusmaa (TTÜ), Marek Tamm (TLÜ), Erkki Karo (TTÜ), Egert Valmra (SkeletonTech). Lisaks Euroopa Komisjoni ja Eesti esindajatele osalevad kohtumisel ka kõrgetasemelised delegatsioonid Lätist ja Leedust.

Konverents „Mis on Horisondi taga?“ 7. märtsil

7. märtsil kell 10-17 korraldab Eesti Teadusagentuur Tallinnas Park Inn by Radisson Meriton Conference & Spa Hotel Tallinn konverentsikeskuses konverentsi „Mis on Horisondi taga?“. Konverentsi eesmärgiks on anda ülevaade Eesti osalusest raamprogrammis Horisont 2020 ja arutleda võimaluste üle järgmises raamprogrammis. Konverentsi avab minister Mailis Reps.

Konverentsil räägivad oma kogemustest praeguses raamprogrammis teadlased ja ettevõtjad. Järgmise raamprogrammi kujunemise protsessi ning osalusvõimalusi avab Euroopa Komisjoni esindaja. Paneeldiskussioonis otsitakse võimalusi kaasa lüüa raamprogrammi kujundamisel ning kuidas saada osalemisest maksimaalset kasu, arvestades kestvat turbulentset väliskeskkonda. Päeva teises pooles on osavõtjatel võimalus osaleda valdkondlikes aruteludes Eesti osaluse kasvatamise ning meie eeliste parema kasutamise teemal.

Allikas: Eesti Teadusagentuuri pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• RITA programmi raames tellitakse uuringud 10 uurimisteemal
• Nelikümmend kaks uut teadusprojekti saavad sel aastal alguse

2014. aastal ettevõtlikkuse arendamise koostöömemorandumi sõlminud osapooled kohtusid möödunud reedel Tallinnas, et teha vahekokkuvõte ettevõtlusõppe programmi „Edu ja tegu“ tegevustest aastatel 2016–2018.

Programmi käigus arendavad kõrgkoolid ühiselt haridustasemeülest ettevõtlusõpet, et muuta see haridussüsteemi loomulikuks osaks ja kujundada õppurites ettevõtlikku hoiakut. Selleks töötatakse välja nii üldisi kui ka valdkonna spetsiifikat arvestavaid õppeaineid, korraldatakse õpetajatele ja õppejõududele koolitusi ning toetatakse koole ettevõtlusõppe rakendamisel. Lisaks pakuvad kõrgkoolid õppuritele võimalust arendada oma äriideid programmis STARTER.

Tartu Ülikooli arendusprorektor Erik Puura väljendas heameelt, et ettevõtlusõppe ja ettevõtlikkuse arendamiseks loodud koostöövõrgustik toimib hästi ning aitab luua õppuritele mitmekesiseid valikuid. „Ülikoolid töötavad selle nimel, et iga kool annaks kõigi haridustasemete õppuritele peale teadmiste ka praktilise ettevõtluskogemuse nii tulevikuettevõtte juhina kui ka juba tegutseva ettevõtte või organisatsiooni arendustöötajana. Tänapäeva ühiskonnas on teadmised ettevõtlusest olulised ka igapäevaselt pereelus majandades. Meie uus siht on muuta õpetajate ja õppejõudude hoiakuid. Igaüks neist peaks püüdma seostada oma eriala ettevõtlusega ja arendama õppurite ettevõtlikkust. Oleme jõudnud nii kaugele, et kõik kõrgkoolid on oma arengukavas püstitanud ettevõtlikkuse arendamise eesmärgid ja täiendavad pidevalt õppekavu,“ rääkis Puura.

Tallinna Ülikooli (TLÜ) arendusprorektor loometegevuse ja koostöösuhete alal Andres Jõesaar sõnas, et TLÜ-s on ettevõtlikkuse arendamise rõhk interdistsiplinaarsusel. See tähendab nii eri valdkondade õppurite ühist tegutsemist kui ka õppurite ja ettevõtluse ökosüsteemi arendamist. „Ettevõtlusõppe igal haridustasemel ja erialal rakendamine ei tähenda, et igast noorest peaks saama ettevõtja. Kogemus näitab siiski, et neid teadmisi võib minna vaja kõigil erialadel. Paljud looverialade õppurid asutavad oma ettevõtte juba õpingute ajal. Selle programmiga soovime anda noortele ettevõtluse alusteadmised ning arendada mõtteviisi, et enesearendamine ja ettevõtlik eluhoiak tagab karjääri kujundamisel vabamad käed. Tähtis pole seejuures see, kas soovitakse olla palgatöötaja, ettevõtja või lihtsalt tegus kodanik,“ selgitas Jõesaar.

Ettevõtlusõppe programmis välja töötatud aineid rakendatakse juba 190 õppeasutuses, sealhulgas 173 üld-, 8 kutse- ja 9 kõrgkoolis. Ettevõtlust õpetavatele spetsialistidele mõeldud koolitused on järjest populaarsemad. Samuti suureneb aasta-aastalt nende ettevõtlike noorte hulk, kes soovivad panna oma idee proovile äriideede arendamise programmis STARTER. Kahe aasta jooksul on selle menuka programmi läbinud juba üle 1000 õppuri.

„Edu ja tegu“ programmi kõrval on hoo sisse saanud ka kõrgkoolide ühisprojektina loodud ettevõtete ja teadlaste koostööplatvorm ADAPTER. Samuti korraldatakse igal sügisel kõrgkoolide, teadus- ja arendusasutuste ning ettevõtjate koostööfestivali „Õigel ajal õiges kohas“.

Haridus- ja teadusministeeriumi eestvedamisel rakendatava „Edu ja tegu“ ettevõtlusõppe programmi partnerid on SA Innove, Tartu Ülikool, Ettevõtluskõrgkool Mainor, Tallinna Tehnikaülikool, Tallinna Ülikool, Eesti Maaülikool, Estonian Business School, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, Eesti Kunstiakadeemia, SA Junior Achivement Eesti ning SA Ida-Viru Ettevõtluskeskus. Lisaks löövad programmi tegevuste ja eesmärkide saavutamisel kaasa Eesti Tööandjate Keskliit, Eesti Kaubandus- ja Tööstuskoda ning Teenusmajanduskoda. Programmi toetab Euroopa Sotsiaalfond.

Allikas: TÜ pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Ettevõtlusõpe jõuab uuel aastal kutsekoolidesse ja rakenduskõrgkoolidesse
• Algas õppurite ettevõtlikkuskonkurss Edu ja Tegu

Võistlusel osalevad 14- kuni 30-aastased küberturbehuvilised. Iga võistleja peab kindla aja jooksul lahendama neli ülesannet. Projekti eesmärk on populariseerida küberturvalisuse teemalist haridust ning karjäärivõimalusi, leida noori küberspetsialiste ning pakkuda võimalusi küberturvalisuse oskuste arendamiseks.

Võistluse erinevate alagruppide 50 parimat kutustakse edasi põhivõistlusele, mis toimub 12. juunil TTÜ IT Kolledžis Tallinnas. 

Küberolümpia kui terviku idee autor, ellukutsuja ja suurtoetaja on Kaitseministeerium. Peatoetaja Eesti Interneti Sihtasutus paneb välja Eesti meeskonna osalemise rahvusvahelisel võistlusel European Cyber Security Challenge 2018. Võistluse viivad läbi Tallinna Tehnikaülikool ja Eesti Kaitseväe Küberharjutusväljak. 

Allikas: korraldajate info. Foto: Markus Spiske, Unsplash.

Samal teemal:

• Kümme noort küberkaitse talenti Eestist osaleb võistlusel European Cyber Security Challengel
• Küberolümpial selgitati välja parim arvutisüsteemide kaitsja Eestis
• Küberolümpia eelvooru tulemused on selgunud