Noored Kooli programm pakub võimaluse õppida tundma haridusprobleeme ja leida endale roll selles valdkonnas. Kahe aasta jooksul läbitakse ainulaadne õpetamis- ja juhtimisoskuste koolitus, mis toetab osalejate kujunemist väljapaistvateks õpetajateks ja eestvedajateks oma kogukonnas. Samal ajal töötavad osalejad täiskohaga õpetajana üldhariduskoolis, kus nad keskenduvad iga oma õpilase arengu toetamisele ja nende ettevalmistamisele elukestvaks õppeks.

Noored Kooli värbamisjuhi Maris Viirese sõnul on programm muutunud üha populaarsemaks nii värskete ülikoolilõpetajate kui ka nende inimeste seas, kes soovivad oma karjääris muutust. “Noored Kooli valikusõel on alati olnud tihe, kuid tänavu on tung programmi erakordselt suur, mis näitab, et meie pakutavaid võimalusi hinnatakse kõrgelt,” ütles Maris Viires. Esimesel kahel kandideerimisperioodil registreeris end huviliseks enam kui pooltuhat inimest ja oma avalduse esitas 236 kandidaati, kelle seast on põhjaliku valikuprotsessi tulemusena tänaseks selgunud 12. lennu esimesed 21 osalejat. “Nende numbrite põhjal võib ennustada, et sügisel alustab koolides läbi aegade suurim Noored Kooli õpetajate lend,” lisas Maris Viires.

Noored Kooli osalejaks saavad tegusad ja kõrge saavutusorientatsiooniga inimesed, kel on vähemalt bakalaureusekraad mittepedagoogilisel erialal, kõrge pingetaluvus ja eneseanalüüsivõime ning head suhtlemis- ja koostööoskused. Valikuprotsessi käigus antakse kandidaatidele mitmeid praktilisi ja mängulisi ülesandeid, et hinnata nende valmisolekut õpetajatööks ja sobivust Noored Kooli programmiga. Enne koolis tööle asumist läbivad osalejad ettevalmistuskoolituse ning jätkavad intensiivset õppimist kogu programmi jooksul.

Pärast kaht aastat saavad programmis osalejad otsustada, kas soovivad jätkata tööd õpetajana või suunduda haridusvaldkonna teistele tasanditele. Noored Kooli vilistlasest 76 protsenti on jätkanud tööd hariduses, sh 59 protsenti koolis. Vilistlaste seas on õpetajaid, koolijuhte, haridusvaldkonna vabaühenduste eestvedajaid, haridusametnikke, ülikoolide õppejõude, ettevõtjaid jt.

 Täpsem info ja kandideerimine: www.nooredkooli.ee/kandideeri

Allikas: Noored Kooli pressiteade. Foto: Unsplash, Estee Jannsens.

Samal teemal:

• Õpetajaks tasub ikka õppida
• Eesti noorte ühiskonna-alased teadmised on head ning noored on uhked Eesti ja Euroopa üle

Eesti Lastekaitse Liit, Eesti Informaatikaõpetajate Selts ja Telia korraldasid rahvusvahelise turvalise interneti päeval Tallinnas, Telia peamajas konverentsi, mille juhtmõte oli  „Loo, suhtle ja jaga hoolivalt – parem internet algab sinust”. Me kõik teame, kui palju negatiivset võib internetisuhtlus sisaldada, mida toob kaasa mõtlematu piltide üles laadimine ja like-nupule vajutamine, kui pahatahtlikud võivad olla netikommentaatorid. Internetti ära keelata ei saa, aitab ainult kasutajate järjekindel harimine. 
„Piir halva käitumise ja küberkiusamise vahel on virtuaalmaailmas väga õhuke,“ sõnas avakõnes ka Haridus- ja Teadusministeeriumi e-teenuste osakonna asejuhataja Kristel Rillo. 

Lastekaitse Liidu juhataja Tõnu Poopuu ütles oma tervituses, et küberkeskkond on unikaalne, inimene saab seal ennast hästi tunda, aga ainult siis, kui võtame vastutuse oma käitumise eest. „Internetis toimetamiseks ei aita enam üksnes tehnilistest teadmistest, me peame noortele õpetama väärtuseid, igal inimesel on oma väärtusmaailm.“

Konverentsi peaettekanne tuli 25 aasta pikkuse töökogemusega küberturvalisuse eksperdilt Joseph Carsonilt. „Sotsiaalmeediat ei saa enam keegi vältida, isegi siis mitte, kui sa ise sotsiaalmeedias ei ole. Vältimine on võimatu, sotsiaalmeedia mõjutab meid kogu aeg,“ ütles ta alustuseks. Ta rõhutas, et võtmeküsimus on nii noorte kui täiskasvanute õppimisvõime, just õppimisoskust, õppimisvõimet tuleb lastele edasi anda. „Mänguväljakul ei tohi lapsele öelda, et ära roni, see on ohtlik, vaid ta tuleb õpetada turnimisredelit kasutama ja ohutusreegleid täitma. Sama on internetiga – internet on vahend, tööriist, mida tuleb õpetada ja õppida kasutama,“ sõnas Carson. 

Ta tõi välja kaks küberkuritegevuse kasvu põhjust: esiteks raha, teiseks sotsiaalsete suhete kadumine ehk kurjategija ei näe oma ohvrit ega oma kuriteo mõju, ta näeb ainult nulle ja ühtesid arvutiekraanil ning nii on lihtne pahategu uuesti ja uuesti korrata. „Küberkurjategija kasutab ära inimeste põhiolemust – aidata abivajajat. Seega kaitse ja hoia oma e-posti kontot nagu oma krediitkaarti, see on sinu elu,“ rõhutas Carson ning tõi välja, et õngitsemine ehk petukirjad on küberkuritegu nr 1. Ta rõhutas samuti paroolide vahetamise ja salajas hoidmise tähtsust, võltsveebilehtede vältimist ja oskust nõu küsida, kui sul on internetis mõne asja suhtes kahtlus tekkinud. 

Telia kommunikatsioonidirektor Katrin Isotamm tutvustas laste nõuandva paneeli uuringu „Lapsed ja privaatsus internetis“ tulemusi. Uuring toimus novemrist 2017 jaanuarini 2018 kuues riigis: Eesti, Leedu, Soome, Taani, Norra, Rootsi. Suheldi ja küsitleti otse 11-13-aastaseid lapsi, kokku oli vastajaid 851. 

„Lapsed arvavad üldiselt, et nende internetikasutuse oskused on üsna head. Poisid on enesekindlamad, tüdrukud ettevaatlikumad. Internetti kasutatakse valdavalt ikkagi vaba aja veetmiseks, aga ka koolitööd ei saa enam internetita teha. Poiste jaoks on olulised mängud, tüdrukutele sotsiaalmeedia,“ tõi Katrin Isotamm välja uuringutulemuse mõned aspektid. „Salasõna lugesid lapsed konkurentsitult kõige privaatsemaks infoks, samas 55% vastanuist kasutab ühte ja sama salasõna igas keskkonnas. Üle poolte vastanud lastest on intrenetis kogenud midagi ebameeldivalt, tavaliselt on need häirivad kontaktid või sõnumid.“

"Nutitund igasse kooli!" tegi kokkuvõtteid

Tarka internetikasutust õpetas kindlasti ka 1. septembril 2016 alanud projekt "Nutitund igasse kooli!", mis pühendati Eesti Vabariigi 100. sünnipäevale ja millele nüüd, konverentsil joon alla tõmmati ning tublimaid tänati. Algatuse mõte oli ergutada koole digiseadmeid kasutama ja infot jagama, kuidas digi õppimisel või õpetamisel kaasa aitab. Algatuse autorid ja suurtoetajad olid Telia Eesti, Haridus- ja Teadusministeerium ning Eesti Informaatikaõpetajate Selts. Tegu oli rahvaspordi-laadse projektiga, milles koolid, klassid, õpetajad võtsid ette nutika ülesande või tegevuse, lahendasid need digivahendeid kasutades ning andsid sellest teada ka teistele. Koolid jagasid oma digipöörde-tegevustest infot nutitunni projekti Facebooki kogukonna kaudu: https://www.facebook.com/groups/nutitund/. Ajavahemikul 1.09.2016 kuni 3.02.2018 tehti 3278 postitust ja osales 269 haridusasutust üle Eesti. Välja jagati 200 auhinda kokku 30 000 euro eest, peatoetajad olid Telia Eesti ning Haridus- ja Teadusministeerium.

Koolielu küsis algatuse eestvedajalt Birgy Lorenzilt, mida ta ise sellest projektis õppis, mida uut teada sai? 

Birgy Lorenz: „Sain teada paljudest uutest nutipöörajatest üle Eesti. Teadsime, et nutti ja huvitavaid asju tehakse, aga et nii ulatuslikult ja põnevalt on muutunud õpikäsitus koolides ette võetud, seda oli hea näha ja teada saada. Tore oli see, et kogukond tuli algatusele ise taha, rõõmustati üksteise ideede üle, anti nõu, tehti järgi. Pildid ning videod pakkusid elamust neilegi, kes tehtut lähemalt uurisid. Koolide aktivistid ja haridustehnoloogid korraldasid teabepäevi ja õppimisüritusi, suunasid kolleege postitama või postitasid nende eest, kes sotsiaalmeedias ise veel aktiivsed ei olnud. Kui arvudest rääkida, siis keskmine tempo oli kuus-seitse postitust päevas, rekord aga 24. Eesmärgiks seadsin alguses, et võiks tulla 200 postitust, aga poole aasta pealt oli selge, et tuleks rihtida kõrgemale ehk siis 3100 kanti. 

Kõige ilusamad hetked olid kogukonnas aga need, kui avalikustasime erinevate tegijate persoonilugusid. Kõige enam kommenteeritud õpetaja, kellele jagus palju häid sõnu, oli Tiia Salm Jäneda Koolist. Laike tuli üle 50 ja kommenteerijad selgitasid, et nad on tänulikud Tiia koostatud õppematerjalide kasutajad. 

Projekti vedajana õppisin oma tegevusi paremini haldama ja süstematiseerima, et postituste uurimiseks ja kirjapanekuks ei kuluks kogu vaba nädalavahetus, samuti suhtlema erinevate toetajatega ning selgitama, kas see, mida meie digipöörde ja nutihariduse nime all teeme on ikka päris õppimine või pigem lõbutsemine. Tuletan meelde, et mäng ongi väikse lapse töö, päriselu õpib ta tundma mängu kaudu. Nutiõpetajad on parimad päriselu kogemuste ja elamuste etendajad ning võimaldajad oma asutustes. Usun, et nad teevad lisaks tehniliste oskuste ja loovuse arendamisele ära  ka suure töö erinevate ametite ja elukutsete tutvustamisel. Nad arendavad meeskonnatööd, aga ka seda, et noored oleksid aktiivsed õppijad ja kogukonnas sõnakad liikmed.“

Konverentsi ettekanded on järelvaadavad Telia Eesti FB-lehelt. 

Fotod: kuvatõmmis. 

Samal teemal:

• 6. veebruaril tähistatakse ülemaailmset turvalise interneti päeva
• Turvalise interneti teema on noortele oluline

Konkursi eelarve on 150 000 eurot. Üksiktaotluse summale ei ole seatud ülem- ega alampiiri. Konkursi tulemused tehakse teatavaks aprilli lõpus. Konkurssi korraldab Eesti Teadusagentuur, rahastab Haridus- ja Teadusministeerium.

Projektikonkursi kaudu rahastatakse nii ühekordseid kui korduvaid teadust populariseerivaid tegevusi, millest osasaajate ega ka elluviijate ring pole piiratud. Projekti tegevused peaksid olema lõppenud hiljemalt 2019. aasta lõpuks.

Käesoleval aastal on toimunud mõned muudatused projektide kategooriates. Projektikonkursile saab esitada taotlusi järgmistes kategooriates:

1) õpilastele suunatud teadust populariseerivad tegevused;

2) üliõpilaste poolt korraldatavad teadust populariseerivad tegevused;

3) audio-visuaalsete materjalide koostamine ja/või väikesemahuliste eksponaatide soetamine (sh õppematerjalid, tele-ja raadiosaated jne);

4) populaarteaduslikud raamatud;

5) laiemale avalikkusele teadust populariseerivad tegevused jms.

„Tahame ülikoolide puhul eriti julgustada üliõpilaste poolt tehtavaid tegevusi,“ selgitas tehtud muudatusi Eesti Teadusagentuuri teaduse populariseerimise osakonna juhataja Terje Tuisk.

Täiendav info projektikonkursi tingimuste ja taotluse esitamise kohta asub veebilehel: http://www.etag.ee/tegevused/konkursid/projektikonkurss/konkursil-osalemine/

Allikas: Eesti Teadusagentuur

Samal teemal:

• Teaduse elutööpreemia saavad Mall Hiiemäe ja Agu Laisk
• Hea teadustava kokkuleppega ühines 21 teadus- ja arendusasutust

Heimtali muuseumisse kogunesid eile ajastukohases riietuses Audentese Erakooli õpilased, hulk ERMi töötajaid ning projekti partnerid naaberriikidest. Üheskoos taaselustati hetk, mil 1918. aastal teadmine riiklikust iseseisvusest Heimtalisse jõudis.

Ajarändurid leidsid end pühapäevakoolist, kus Pärnust saabunud pastor luges pidulikult ette iseseisvusmanifesti. Ideede paljususe ja erinevate maailmavaadete näitlikustamise eesmärgil arutleti, kas Eesti rahvas on iseseisvuseks valmis.

Rollimängus esitasid eri vaateid nii asjalik pessimist, sotsialist kui ka isamaaline patrioot, misjärel arutlesid küsimuse üle ka õpilased. Üheskoos leiti, et iseseisvalt oma saatuse üle otsustades saame üles ehitada riigi, kus iga eestlane saab teha tööd ning elada rahulikku ja täisväärtuslikku elu.

Päevale pani punkti ühine lõunasöök, milleks koolilapsed katsid piduliku laua ja rookisid teed lumest puhtaks, et maitsvad road kõrvalmajast kelkudega kohale tuua.

„Ajarännak 1918“ on osa rahvusvahelisest projektist „Heritage Bridge“, mille raames Soome, Eesti, Läti ja Leedu muuseumid ning koolid tähistavad ajarännakutega oma kodumaa 100. sünnipäeva. Kõige laiahaardelisem neist oli Eesti ajarännak, kus osales kokku 8200 õpilast ning 52 eesti kooli ja muuseumi 10 eri maakonnast.

Projekti „Heritage Bridge“ toetab programm NordPlus Horizontal.

Fotod: Arp Karm / ERM

Allikas: ERM

Samal teemal:

• Eesti Rahva Muuseum videokogu
• Näitus "Minu kodukoha 100 kunstiteost Eestile"

Seda kõike Eesti tippmentorite abiga. Programmi koolitused on küll inglise keeles, kuid kuna enamus koolitajatest on eestlased, siis töötubade raames on võimalik suhelda ka eesti keeles.

STARTER on mõeldud kõikidel haridustasemetel õppijatele: gümnasistid, kutse- ja rakenduskõrgkoolide õppurid, kõrgkoolide tudengid. Üks suurepärane näide erineva haridustaseme õppurite osalemisest STARTER programmis on õpilasfirma Laps Kooli. Laps Kooli on Lilleküla Gümnaasiumi õpilaste meeskond, kes on välja arendanud kokkuleppevedude platvormi, kus kõik ühest koolist lapsevanemad saavad omavahel teha laste kooli viimisel koostööd. Meeskond on aktiivselt ja edukalt osalenud kahes STARTER programmis, nii põhi- kui ka edasijõudnute programmis, võitnud mitmeid auhindu ja nüüdseks saanud edasipääsu Ajujaht TOP 30 hulka.

Tallinna Tehnikaülikooli ja Tallinna Ülikooli soov on selle programmi raames teha rohkem koostööd kutsekoolide, rakenduskõrgkoolide ja gümnaasiumidega. Meie huvi on saada programmi rohkem õppureid erinevatelt haridustasemetelt, Teile pakume võimalust oma kooli ettevõtlusõppe mitmekesistamiseks ja õppejõu(dude) koormuse vähendamiseks.

Tallinnas korraldatakse paralleelselt kahte programmi: STARTERcreative (kesklinnas) ja STARTERtech (Mustamäel). Tudengitel saavad liituda emma-kumma programmiga, olenevalt, mis võiks neile toimumisaegade kui -koha mõttes rohkem sobida.

Programmid algavad juba 19. ja 20. veebruaril! Osalemine on tasuta ja ei eelda eelteadmisi ettevõtlusest, kuigi STARTERtech programmiga liitudes võiks olla olemas õppuritel oma idee ja meeskond (aitame kaasa nii idee kui ka meeskonnaliikmete leidmisel). Tutvuda saab programmidega veebilehel: www.starteridea.ee.

19. veebruaril 2018.a kell 17:30 avab TTÜ Mektory äriideede arendamise programmi „STARTERtech Advanced Spring 2018“, mis aitab õppurite meeskondadel kolme kuu jooksul arendada oma toredaid äriideesid ja jõuda esimeste maksvate klientideni. Detailsem info: https://www.facebook.com/events/916709461820602/

Allikas: TTÜ Mektory

Samal teemal:

• Ettevõtlus- ja innovatsioonikeskus koondab ettevõtliku ülikooli tugisambad
• Toetust saab taotleda koolide ettevõtlusõppe praktilisemaks muutmiseks

Haridus- ja infomessi Intellektika külastus aitab leida vastused küsimustele “kelleks saada?”, “millist eriala õppida?” ning “kuidas leidab sobiv töökoht?”. Küsimustele, millele vastamine pakub nii noortele endile kui lapsevanematele pinget. Küsimustele, mis on ühed tähtsaimad kogu elus, et olla tööturul atraktiivne.

9. veebruaril saavad Tartu Näituste messikeskuses kokku gümnaasiumid, kutse- ja kõrgkoolid ning ettevõtted ja organisatsioonid, kes jagavad teavet kodu- ja välismaiste õppimis-, praktika-, täiend ja ümberõppimisvõimaluste kohta. Haridusmessi külastuse väärtus seisneb võimaluses tutvuda ühel päeval ja ühes kohas erinevate edasiõppimisvõimalustega ning küsida infot otseallikast. Samuti pakutakse kõigile külastajatele personaalset karjäärinõustamist – teenust, mis aitab mõtestada enda nägemuse tulevasest ametipositsioonist ning valitavast erialast.

Messipäeva vältel on külastajatel võimalus ka oma teadmisi ning oskusi proovile panna. Osa saab võtta mitmetest võistlustest ning kaasa lüüa töötubade tegevustes. Näiteks on messil võimalus osaleda Rakett69-teemalises gravitatsiooniautode võistluses, kus pannakse proovile nii tehnilised oskused kui füüsikalised teadmised. Samuti toimub noorte infootsijate mõõduvõtmine Informiin, mis on teemal Eesti Vabariik 100 ning kus tuleb etteantud küsimustele leida vastused nutiseadet kasutades. Eelnevalt mainitud võistluste ning muu põneva kohta saad lähemalt lugeda käesolevast Intellektika ajakirjast.

Allikas: Intellektika

Samal teemal:

• Intellektikal suunavad võimalusi märkama viie Rajaleidja keskuse nõustajad
• Lõuna-Eesti Rajaleidjad ühendavad haridusmessi juubeliaastaks jõud

Minister Mailis Reps õnnitleb kõiki preemiate saajaid ja tänab neid Eesti teadusse antud panuse eest. „Laureaadid on pühendunud teadlased ja sihikindlad teerajajad oma alal,“ sõnas Reps.

Eesti Kirjandusmuuseumi vanemteadur Mall Hiiemäe on eesti silmapaistvamaid rahvaluuleteadlasi, kes on üle poole sajandi tegelenud eesti rahvaluule kogumise ja uurimisega. 1960. aastatel uuendas ta oluliselt eesti folkloristikat, selgitades oma teadustöödes, kuidas rahvajutud tekivad ja levivad elavas jutustamistraditsioonis. 1990. aastatel aitasid tema tööd omaks võtta arusaama, et folkloor ei ole hääbuva talurahvakultuuri jäänuk, vaid osa elavast kultuuriprotsessist, mis hõlmab ka linnakeskkonda ja internetimaailma. Mall Hiiemäe suurtöö on 8-köiteline „Eesti rahvakalender“.

Akadeemik ja Tartu Ülikooli emeriitprofessor Agu Laisk on väljapaistev taimede fotosünteesi uurija, kelle teadustööd on läbi aastate saatnud küsimus “Mis määrab fotosünteesi kiiruse”. Sellele vastamiseks on Agu Laisa juhtimisel konstrueeritud maailma kõige kiirem fotosünteesi mõõtmissüsteem, koostatud kõige keerulisem fotosünteesimudel ja saadud hulgaliselt fotosünteesiprotsessi valgustavaid teadustulemusi, mille kohta võib öelda “maailmas esimene”.

Tallinna Tehnikaülikooli tarkvarateaduse instituudi professor Ahto Buldas pälvis väljapaistva avastuse preemia teadus- ja arendustöö „E-ühiskonna alustehnoloogiad“ eest. Tänu Ahto Buldase tööle elame suhteliselt turvalises e-riigis. Tema töö ründekindlate e-teenuste ja ajatemplisüsteemide loomisel on pannud aluse Eesti e-riigi tehnoloogiatele ning kahe rahvusvahelistelt eduka Eesti ettevõtte, Cybernetica AS ja Guardtime AS toodetele ja teenustele. Ahto Buldase loodud tehnoloogia on sisse ehitatud igasse edukasse infosüsteemi ja paljud selle rakendused alles hakkavad ühiskonda muutma.

Parimate teadustööde eest antakse välja kaheksa preemiat

Eelmise nelja aasta jooksul valminud ja avaldatud parimate teadustööde eest antakse välja kaheksa 20 000 euro suurust riigi teaduspreemiat. Preemiad saavad:

• Ülle Kotta täppisteaduste alal tööde tsükli „Algebralised meetodid matemaatilises juhtimisteoorias“ eest;
• Tanel Tenson (kollektiivi juht), Vasili Hauryliuk, Arvi Jõers, Niilo Kaldalu, Karin Kogermann, Ülo Maiväli, Marta Putrinš keemia ja molekulaarbioloogia alal tööde tsükli „Antibiootikumide toime ja resistentsuse mehhanismid“ eest;
• Jarek Kurnitski tehnikateaduste alal tööde tsükli „Liginullenergiahoonete süsteemipiirid ja tehnilised lahendused“ eest;
• Joel Starkopf, Annika Reintam Blaser arstiteaduse alal teadus-arendustöö „Kõhuõõnesisese rõhu tõus ja seedetrakti puudulikkus intensiivravi haigetel“ eest;
• Ülo Niinemets geo-ja bioteaduste alal tööde tsükli „Taimede fotosünteesi kohanemise ja kohastumise mehhanismid: lehestikugradientidest globaalsete mustriteni“ eest;
• Rein Drenkhan põllumajandusteaduste alal teadustöö „Invasiivsete dendropatogeenide varajane tuvastamine ja levikuanalüüs“ eest;
• Ringa Raudla sotsiaalteaduste alal tööde tsükli „Riigi rahanduse arengud ja väljakutsed kriiside ajal ja nende järgselt Eestis ning Euroopas“ eest;
• Martin Ehala humanitaarteaduste alal uurimistöö „Identiteedi märgiteooria välja töötamine Eesti keelekeskkonna uuringute põhjal“ eest.

Riigi teaduspreemiad antakse laureaatidele üle 20. veebruaril Läänemaa Ühisgümnaasiumis, millele järgneb pidulik vastuvõtt Haapsalu kultuurikeskuses.

Tänavuste laureaatide tutvustused.

Allikas: Haridus- ja Teadusministeerium

Samal teemal:

• Üliõpilaste teadustööde riiklik konkurss tunnustab silmapaistvaid teadustöid kõigis valdkondades
• Teadushuvi väärib võimalust

Minister Mailis Reps õnnitleb laureaati ja tänab panuse eest, mille Reet Kasik on andnud eesti keele uurimisse, õpetamisse ja keele elujõu kindlustamisse. „Reet Kasiku aastakümneid kestnud ühiskondlik aktiivsus eesti keele väärtustamisel on silmapaistev,“ sõnas Reps.

Filogoogiadoktor Reet Kasik on Tartu Ülikooli pikaajaline õppejõud ning töötanud ka Oulu, Turu ja Helsingi ülikoolis. Ta on üllitanud üle saja teadusliku publikatsiooni ja arvukalt populaarteaduslikke kirjutisi. Tema peamised uurimisvaldkonnad on eesti keele sõnamoodustus, lingvistiline tekstianalüüs, kirjakeele allkeeled ning eesti keele uurimislugu.

Sõnamoodustuse alal on Reet Kasik Eesti juhtivaid uurijaid: ta on sel teemal kirjutanud nii oma kandidaaditöö (1973) kui ka doktoriväitekirja (1994), kirjeldanud eesti keele sõnamoodustussüsteemi tervikuna ning avaldanud kaks monograafiat.

Ka Eesti kriitilise tekstianalüüsi uurimissuuna väljaarendamist tuleb pidada Reet Kasiku teeneks. Ta on tutvustanud lingvistilise tekstianalüüsi teooriat ja metoodikat, uurinud ajaleheuudiste, reklaamtekstide ja ametikirjade keelt, koostanud artiklikogumikke ja kõrgkooliõpikuid.

Reet Kasik on koondanud enda ümber üliõpilasi ja kraadiõppureid ning edendanud järjepidevalt koostööd tekstiuurijate vahel. Kriitilist vaadet tekstidele ja nende kaudu ühiskonnas toimuva mõjutamisele on ta õpetanud üliõpilastele, kolleegidele, kooliõpilastele ja populariseerivate artiklite vormis kogu ühiskonnale.

Reet Kasik on lugupeetud ja armastatud nii kolleegide kui üliõpilaste seas ning hinnatud esineja mistahes kuulajaskonnale. Tema tegevuses ja sõnavõttudes peegeldub hool ja mure noorte põlvkondade emakeeleoskuse, eesti keele õpetamise ja kasutamise pärast üldhariduskoolist doktoriõppeni.

Wiedemanni keeleauhind antakse laureaadile üle 20. veebruaril Läänemaa Ühisgümnaasiumis, millele järgneb pidulik vastuvõtt Haapsalu kultuurikeskuses. Auhinna suurus on 32 000 eurot.

F. J. Wiedemanni keeleauhind määratakse igal aastal ühele isikule väljapaistvate teenete eest eesti keele uurimisel, korraldamisel, õpetamisel, propageerimisel või kasutamisel. Aasta tagasi määrati Wiedemanni keeleauhind Marja Kallasmaale, esimesena sai selle 1989. aastal Henn Saari.

Allikas: Haridus- ja Teadusminsiteerium

Foto: Haridus- ja Teadusministeerium

Samal teemal:

• Väike-Maarjas tähistatakse taas Wiedemanni keelepäeva
• Wiedemanni keeleauhinna tänavune laureaat on Uno Laur

Õpilasfirmade programmi juhtiva JA Eesti (Junior Achievement) direktor Kersti Loor märkis, et aasta suurimal laadal osaleb ettevõtteid rohkem, kui ühelgi varasemal aastal ning tegelikult isegi kõik huvilised ära ei mahtunud. “Lisaks meie õpilasfirmadele võib seekord laadalt leida ka mitmeid välismaiseid külalisi – mitu erinevate riikide õpilaste rahvusvahelist ühisfirmat ning lisaks veel meile kauplema saabunud Itaalia, Rootsi, Gruusia, Soome ja Läti õpilasfirmad,” rõõmustas Loor.

Kõikide klientide ja ka noorte kauplejate rõõmuks on seekordse laada uuenduseks kaardimaksete võimalus. “Me ise ja õpilased on aastaid sellest unistanud, sest see teeb kauplemist märksa mugavamaks ja suurendaks ka läbimüüki. SEB panga toel on see nüüd võimalikuks saanud, kuigi sularahaga peaks ikka ka arvestama, sest osa õpilasfirmasid nutiterminali siiski ei kasuta,” märkis Kersti Loor. “Meie õpilasfirmad on äärmiselt tublid ja kindlasti ei tohiks arvata, et mäng käib ainult sentide peale,” lisas Loor. “Näiteks õpilasfirma Spoony on rekordina teinud ühe laadaga lausa 1600-eurose käibe ja kallimate toodete hinnad võivad ületada 100 eurot.” 

Kristiine ja Rocca al Mare keskuste peale laiali jagunenud õpilasfirmad pakuvad tooteid ja teenuseid laias spektris, alustades lihtsamatest käsitööesemetest kuni originaalse disaini ja tehnoloogiliste lahendusteni välja. Laadalt leiab teiste hulgas ka näiteks söödavad kahvlid ja noad, signaali andvad kindad jalgratturitele, vihmasussid jalanõudele või katted muusikainstrumentidele, särki püksis hoidvad traksid, käsitöönätsud, Eesti kommidest valmistatud käsitööjäätised või nahahoolduseks mõeldud rabavee.

Žürii valib päeva lõpuks välja parimad õpilasfirmad erinevates kategooriates: tunnustatakse kõige innovaatilisemat ideed, parima toote või teenuse välja mõelnud õpilasfirmat, tugevaimat müügistrateegiat, sotsiaalseimat õpilasfirmat, silmapaistvaimat Kesk-Läänemere ühisõpilasfirmat ning stiilseimat õpilasfirmat. Žüriisse kuulub palju ettevõtjad, äriinimesi ja ettevõtlushariduse spetsialiste, nende hulgas Andrei Korobeinik, Anne Sulling, Jaak Roosaare, Evelyn Sepp jt. Aasta parim Eesti õpilasfirma selgub siiski alles maikuus toimuval õpilasfirmade võistlusel.

Aeg: laupäev, 10. veebruar kell 12-17

Koht: Kristiine keskus ja Rocca al Mare kaubanduskeskus

Sel aastal tegutseb Eesti 103 põhi-, kesk- ja kutsekoolis rekordilised 370 õpilasfirmat. JA Eesti ettevõtlusõppe programmide järgi õpib erinevates kooliastmetes algklassidest gümnaasiumi ja kutskoolini enam kui 13 000 noort aastas. Lisaks JA Eestile ja õpetajatele on paljudel õpilasfirmadel ka mentorid (nt. Southwestern Advantage, AS Infotark jpt.), kes jagavad oma kogemusi näiteks müügi, turunduse või tootedisaini alal.

Keskmiselt teenib üks õpilasfirma tegutsemise jooksul kasumit umbes 200 eurot, kuid edukaimatel küündivad need numbrid 10 000 euroni. Üle 16 000-eurose käibega firmad tuleb registreerida juba päris ettevõttena ning ka seda on nii mõnedki õpilasfirmad teinud.

Eesti läbi aegade kõige esimene ametlik õpilasfirma loodi juba aastal 1992 Väike-Õismäe Gümnaasiumis ja see tegeles kohviku pidamisega. Eesti õpilasfirmad on väga hästi paistnud silma ka erinevatel võistlustel. Euroopa õpilasfirmade võistlusel on meie õpilasfirmad pälvinud mitmeid auhinnalisi kohti ning kolm korda on koju toodud ka esikoht (2009 – Roheline Jälg, 2013 – Kolm Põrsakest, 2017 – Festera).

Näited õpilasfirmade toodetest:

Allikas: JA Eesti

Samal teemal:

• Ettevõtlusõpe jõuab uuel aastal kutsekoolidesse ja rakenduskõrgkoolidesse
• Haridus- ja Teadusministeerium kuulutas välja ettevõtlusõppe tunnustuskonkursi nominendid