Vaata animeeritud jõulutervitust siit.

Rahastamisel ei võeta arvesse enam mitte ainult riikliku koolitustellimuse kohti, vaid finantseeritakse õppeasutuste tegevusi ja tulemusi tervikuna, millega kaasneb kutsehariduse rahastamise kasv.

Minister Mailis Repsi sõnul anname kutsekoolidele baasrahastamisega stabiilsuse ja kindluse, misjärel järgmises etapis võimaldab tulemusrahastamine kaasaegseid haridusuuendusi ja senisest tugevamat seost tööandjate ning koolide vahel. „Uue rahastamismudeliga võidavad kõik koolid, näiteks aitab lisaraha senisest paremini tagada tugispetsialistide tööd,“ lisas minister.

Uus mudel koosneb baasrahastamisest ja tulemusrahastamisest

Baasrahastamine fikseeritakse kolmeks aastaks, et tagada koolides eelarveline stabiilsus nii majandamis- kui ka personalikuludes. Baasrahastamisel võetakse arvesse õppijate arvu, õpetatavaid valdkondi, õpetajate palgamäära, erialade spetsiifikat, erivajadustega õppureid, tugispetsialistide vajadust ja kooli kasutuses olevaid hooneid.

Baasrahastus tagab koolide põhitegevuseks vajaminevad vahendid. Uue mudeli rakendumisel ei kaota ükski kool tänase rahastamise tasemes. Kogu baasrahastamise maht on 66 miljonit eurot aastas, lisa tänasega võrreldes 3,25 miljonit, millest suurem osa on mõeldud tugispetsialistide töö tagamiseks.

Koolide silmapaistvaid saavutusi väärtustava tulemusrahastamise aluseks on koolide tulemusnäitajad, mis on kooskõlas riigile oluliste strateegiliste eesmärkidega. Nende hulka kuuluvad õppekava nominaalkestuse jooksul lõpetanud õpilaste osakaal, edasiõppijate või tööhõives osalevate lõpetanute osakaal, kutseeksamiga lõpetanud õpilaste osakaal ja töökohapõhises õppes osalevate õppurite osakaal.
Tulemusraha eesmärk on anda raha ka koostööks ettevõtete ja üldhariduskoolidega. Tulemusrahastamine moodustab kooli tegevuseks mõeldud riigieelarvelisest osast ca 9%.

Kokku koos tulemusraha rakendumisega eeldab mudeli täies mahus ellukutsumine täiendavalt 18,6 miljonit eurot.

Kehtiva mudeliga rahastatakse läbi riikliku koolitustellimuse koolituskohti, aga see toob õpilaste valikute muutumise tõttu kaasa koolide eelarvete kõikumise. Samuti ei toeta senine rahastamine piisavalt tugispetsialistide tööd, individuaalsemat lähenemist vajavate noorte õpet ega motiveeri koole tulemuslikkusele.

2018. aastal on plaanis esimeses etapis rakendada baasrahastamist ning riigieelarvest lisavahendite eraldamise korral järk-järgult kasutusele võtta ka tulemusrahastamise komponent.

Allikas: Haridus- ja Teadusministeerium

Samal teemal:

• Üle tuhande koolinoore kaasanud oskuste aasta jõudis lõpule
• Minister Mailis Reps: tänu maastikuehitajatele on meie kutseharidus maailma tipus

Haridus- ja teadusminister Mailis Reps ütles, et ministeeriumi üks olulisemaid prioriteete on õpetajate palgatõus ja uue aasta eelarves on palga alammäära tagamiseks planeeritud 228 miljonit eurot. „Lisaks ministeeriumile panustavad ka kohalikud omavalitsused õpetajate palkadesse, mis tõstab õpetajate keskmise töötasu 1380 euroni,“ lisas minister.

Õpetaja töötasu alammäär suureneb võrreldes 2017. aasta 1. jaanuariga 100 eurot ehk 15 protsenti, praegu on õpetaja töötasu alammäär 1050 eurot kuus.

Minister lepib õpetajate töötasu alammääras kokku läbirääkimistel, millest võtavad osa õpetajate registreeritud ühendused ja kohalike omavalitsuste üleriigiliste liitude esindajad.

Allikas: Haridus- ja Teadusministeerium

Samal teemal:

• Minister Mailis Reps: aitame lasteaiaõpetajate töötasu kooliõpetajate palgale järele
• Õpetajate palk tõuseb järgmisel aastal kahel korral

Videot saad vaadata siit.

Allikas: Tallinna Ülikool

Samal teemal:

• Südamega jõulud Tartu Mänguasjamuuseumis
• Jõulunäidend "Häid jõule, lumememm!"

Maiasmokkade päev on traditsiooniline pereüritus, millega muuseum paneb aastale eriliselt magusa punkti. 

Muuseumi seekordne jõulukuu teema on "Südamega jõulud", seega meisterdame aasta lõpuski eriliselt südamlikke kinke – õnnetoovaid küpsiseid. Iga osaleja saab oma küpsise kas koha peal mõnusalt ära nosida või maiuse jaoks erilise karbi meisterdada ning kõik selle üllatusena heale sõbrale viia. Piletid maiasmokkade päevale on müügil muuseumi veebipoes ja Teatri Kodu kassas.

 artu Mänguasjamuuseum ja Teatri Kodu on 23. detsembril avatud kuni 15.00. Kogu muuseum on suletud 24.-26. detsembril, 31. detsembril ning 1. jaanuaril.

Allikas: muuseumi info. 

Loodusteaduste ja -tehnika valdkonna huviringe on meil vähe ja selleks, et anda ideid ning lihtsustada uute ringide käivitamist, on loodud üheksa näidisõppekava, mis on abimaterjaliks teadushuviringide läbiviimiseks. Sealt leiab nii õppeprotsessi kirjeldusi kui metoodilisi juhendeid huviringi tegevusteks. Lisaks on õppekavade juures ka vajaminevate materjalide loetelu ning abimaterjalid juhendajale ja viited taustainfole.

Õppekavad on vabalt muudetavad ja kohandatavad, materjali võib kasutada valikuliselt. Näidisõppekavade eesmärk on luua huviringe, kus toimub avastamine koos õpilastega.

1. 1.-3. klassile on erinevad loodusringid „Loomariiki avastamas – esimesed tutvused“, „Maa ja teadus“ ja „Igapäevane teadus lastele“.

2. 4.-6. klassile on valida loodusringide materjale „Seiklused loomariigis – lõputu mitmekesisus“ või „Geoloogiaring ehk tunne Eestimaad“ aga ka kosmoseringideks „Uurime Universumi“ või „Astronautika akadeemia“.

3. Tehnikavaldkonnast huvitatutele on ideid inseneeria huviringiks ja audio- ja videoproduktsiooniga tegelemiseks 7.-9. klassides.

Enamuse näidisõppekavade maht on 210 tundi, mis on jaotatud kolmele õppeaastale ja kasutatavad huviringitegevuseks nii huvikoolis kui üldhariduskoolis. 

Õppekavad on kättesaadavad lingilt  www.etag.ee/teadushuviharidus/.

Näidisõppekavad on tehtud Euroopa Regionaalfondi TeaMe+ programmi raames. 

Allikas: Eesti Teadusagentuuri info. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Teadushuvi väärib võimalust
• Riik parandab lisatoetusega noorte huvihariduse- ja tegevuse kättesaadavust ja mitmekesisust
• Uuring: noorte huvitegevuse kättesaadavust pärsivad transpordiolud ja juhendajate nappus

Euroopa Liidu infokeskuse ülesandeks on tagada Euroopa Liiduga seotud teabe jagamine kõigile huvilistele. Telefon oli selleks vaid üks kanalitest ning info jagamine jätkub ka edaspidi. 18 aasta jooksul on olnud väga palju erinevaid teemasid, millele inimesed vastuseid on soovinud saada. Infospetsialistide kõige kiiremad ajad telefonile vastamisel jäid aega, mil Eesti liitus Euroopa Liiduga. 2003. aastal registreeriti kokku 4000 helistajat ja 7000 küsimust. Enim pakkus inimestele huvi, kas liitudes ELiga jääb Eesti iseseisvaks riigiks nagu kõik senisedki liikmesmaad, tunti muret eesti keele ja kultuuri püsimise üle. Küsimusi oli erinevatest valdkondadest ning infospetsialistid andsid kõikidele küsimustele vastused. Teemadeks olid institutsionaalsed küsimused, rahvahääletuse korralduslikud küsimused, noori puudutavad küsimused, tolliprotseduure, importi, eksporti, migratsiooni, infokanaleid, turismi, transporti, keelt ja kodakondsust ning Eesti identiteeti puudutavad küsimused.

Teine kiire periood oli 2010. aastal, mil toimus eurole üleminek. Päevas vastati 60-70 kõnele, küsimused varieerusid sobivate rahakottide leidmisest kuni rahapesu tõkestavate seaduste nüanssideni. Sisuliste küsimuste vahele räägiti ka sellest, kui kahju on, et kroon kaob.

Vahepealsesse aega jääb aasta, mil Eesti liitus Schengeniga. Ka sel ajal tuli palju kõnesid, peamiselt reisimist puudutavaid, aga sage oli ka kartus turvalisuse vähenemise pärast. Võimalus töötada teistes liikmesriikides ehk töötajate vaba liikumine on samuti inimesi infotelefonile helistama pannud. Teiste liikmesriikide tööturu järkjärguline avamine on tekitas küsimusi töö- ja elutingimuste kohta väljaspool Eestit.

Kuigi euroinfo telefon pannakse kinni, pole muretsemiseks põhjust, kuna infot saab edaspidigi. Euroopa Liitu puudutavat informatsiooni leiab Euroopa Liidu infokeskuse kodulehelt; küsimustele leiab vastuseid ka Rahvusraamatukogu 5. korrusel asuvast lugemissaalist või meili teel (elik@nlib.ee).

Allikas: Rahvusraamatukogu pressiteade. 
 
 
 

Arengukava eelnõu saadetakse partneritele arvamuse avaldamiseks. Ministeeriumi veebilehel www.hm.ee/keelekava saavad eelnõuga tutvuda ja tagasisidet anda kõik soovijad. Ministeerium ootab tagasisidet kuni jaanuari lõpuni.

Haridus- ja teadusminister Mailis Reps sõnas, et keel hõlmab kõiki eluvaldkondi ja puudutab kõiki inimesi. „Eesti keele elujõudu saavad hoida ja tõsta vaid Eestimaal elavad inimesed ja meie rahvuskaaslased ise, kui kasutame ja õpetame seda keelt ning anname seda edasi oma lastele,“ ütles minister Reps. „Igal inimesel on praegu võimalik kaasa rääkida Eesti keelevaldkonna arendamise üle.“

Eesti keelevaldkonna arengukava 2018-2027 „Keel loob väärtust“ jätkab suures osas eelmise arengukava sihte, kuid fookuses on keelekasutaja ja tema vajadused.

Uue arengukava üldine eesmärk on see, et iga Eesti elanik tahab, saab ja oskab kasutada eesti keelt ja valdab võõrkeeli. Sihid seatakse kolmes osas: eesti keele staatus ja maine, keeletaristu ning keeleõpe.

Eesmärkideks on, et eesti keele tugev positsioon säilib kõigis kasutusvaldkondades ja igas eas inimeste seas; et eesti keel on peamine asjaajamis- ja töökeel ning suhtluskeel Eestis; et Eesti keele- ja kultuuriruumis on oma koht ka rahvusvähemuste keeltel ja kultuuridel; et kõigil soovijatel on võimalik saada kvaliteetset eesti keele õpet; et säilib välismaal kasvava noore põlvkonna eesti keele oskus; et eesti keel kohaneb paindlikult teaduse ja tehnoloogia kiire arenguga; et inimesed õpivad ja oskavad rohkem ja erinevaid võõrkeeli.

Arengukava üks lähtealuseid on tänavu kevadel läbi viidud keeleseisundi uuring, mis osutab, et eesti keele kaitsmise kõrval tuleb pöörata rohkem tähelepanu selle kasutamisvõimaluste avardamisele ning kohaneda ühiskonna pidevalt muutuva keelenõudlusega.

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv.

Samal teemal:

• Konverentsil räägitakse eestikeelse teadusterminoloogia olevikust ja tulevikust
• Eesti keele päevade projekt toob eesti keeleteaduse koolidesse

“Õigekirja hindamisest eesti keele riigieksamil ei loobuta. Me kindlasti ei saa toetada eksami muutmist sellisel kujul,” sõnas minister Reps. “Haridus- ja Teadusministeerium teeb kõik selleks, et ilusas eesti keeles õigesti kirjutamist väärtustada ja edendada noorte head emakeeleoskust.”

Reedel kohtusid ka Haridus- ja Teadusministeeriumi ja SA Innove esindajad Eesti Emakeeleõpetajate Seltsiga. Ministeerium kinnitas, et on seltsiga samal arvamusel, et emakeele eksamil kirjapandu keelelist õigsust tuleb hinnata kõikides eksami osades ning emakeeleõpetajaid tuleb senisest enam kaasata eksami väljatöötamisse.

Avalikkuses on tekitanud küsimusi 2018. aasta eesti keele riigieksamit ettevalmistava komisjoni otsus muuta hindamisjuhendit. Muudatus sai alguse keeleekspertide ettepanekust hinnata lugemisülesannete vastuseid nii, et õigekirjavigade eest punkte maha ei arvata. Haridus- ja Teadusministeerium seda otsust ei toeta.

Allikas: HTMi pressiteade. 

Samal teemal:

• Uuring: eesti keele staatus on tugev, kaitsmise kõrval tuleb keelt ka arendada
• Minister Mailis Reps: emakeel on kõige kaunim keel

Võistlus toimus populaarse ja hariva arvutimängu Minecraft virtuaalkeskkonnas. Nädala jooksul püstitasid noored võistlejad Minecrafti maailma tulevikunägemusi sellest, kuidas näeb elu Eestis, Lätis ja Leedus välja 10, 25 või 100 aasta pärast. 

Eestis registreeris võistlusele ligi 100 meeskonda, keda hinnati kolmes vanuserühmas (7-11, 12-15 ja 16-18). Hindamisel pöörati tähelepanu tööde originaalsusele, loomingulisusele ja tehnilisele teostusele. Baltikumi üldvõidu ja keskmise vanusekategooria parima ehitise Eestis püstitas meeskond Öökullid koosseisus Kristjan (15), Oliver (15) ja Elvis (15). Rahvusvahelisele žüriile avaldas muljet noorte ehitatud maailma detailsus ja oskuslik viis, kuidas oli kasutatud Minecrafti maailma ning Redstone’i programmeerimise võimalusi. 

Kohaliku vanima vanuserühma võitis võistkond Kummikud (Kirti 18), kes nägi elu Eestis aastal 2067 harukordselt värvikirevana. Nooremas vanusekategoorias hinnati parimaks võistkond Kakupets koosseisus Johanna (7) ja Karl Robin (10) tööga Tulevikulinn, milles oli erilist tähelepanu pööratud keskkonnasäästlikele lahendustele. Eripreemia pälvisid võistkonnad j1, RoSaHe ja Team55. Noored olid ehitanud nii tuleviku Tallinnat, Tartut kui Kilingi-Nõmmet, viinud oma maailmad kosmosesse ning kujutanud ette teleporteerumise võimalusi. 

Žüriiliige Heli Sepping Microsoft Eestist lausus võislustööde kohta: “Laste loomingulisus on aasta-aastalt aina kasvanud ja sel korral torkasid võistlustööd silma just uudsete ja vahvate ideede poolest. Kõrvaltvaatajana võib ehk tunduda, et Minecrafti võistlus on üks tore mäng, kuid tegelikult eeldab taoliste tuleviku linnade ja hoonete ehitamine lisaks loomingulisele nägemusele ka head meeskonnatöö, ajaplaneerimise, projektijuhtimise ja turundamise oskust, mis on olulised tööturul edukalt hakkama saamiseks.”

Minecrafti võistlus toimus Eestis juba neljandat korda ning Baltikumi ülene mõõduvõtmine leiab aset teist aastat järjest. Sel aastal on võistlus pühendatud Eesti 100. aastapäevale ning tulevikunägemused kingituseks kodumaale. 

“Minecrafti eri!” võistluse korraldasid Vaata Maailma Sihtasutus/NutiLabor, Microsoft Eesti ja mitmed vabatahtlikud abilised.

Videot võidutööst näeb SIIN.

Foto: ekraanitõmmis võidutööst.

Samal teemal:

• Rahvusvaheline IT-hariduse nädal KoodiTund
• TÜ tudengid pääsesid maailma mainekaima programmeerimisvõistluse finaali