Loo ja fotode autor on Võru Gümnaasiumi direktor Karmo Kurvits. 

Kahepäevane laager täitis mitut eesmärki. Üks esimesi oli koostöine õppimine ja õpetamine, mis on muutunud õpikäsitluse üks võtmesõnadest. Koostööga kaasneb üldjuhul ajavõit ja paremad lõpptulemused. Teiseks oli õpilaste teoreetiliste teadmiste ja oskuste arendamine, kuna olümpiaadid on õppekavas kirjeldatust n-ö mõnevõrra keerulisemad. Kolmandaks oli külalislektorite toomine „koju kätte“. 

Laagris oli oma tunniplaan, mis koosnes kahetunnistest õppetsüklitest. Õppetsükkel oli sisustatud kas külalislektori ja/või õpetajate poolt. Külalislektorina osalesid laagris Eero Uustalu, Markus Rene Pae, Meeli Mets, Ida Rahu ja Mati Martin. Koostöise õppimise vahel said õpilased ja õpetajad nautida kohaliku veekeskuse mõnusid. 

Pärast sellist esimest ühesõppimist ja -õpetamist võime kinnitada, et kolme kooli ühislaager toimub kindlasti ka järgmisel aastal. Õppida ja õpetada saab küll üksinda, kuid koostöiselt on see põnevam, kasulikum ja vähem võistluslikum.

Samal teemal:

• Võru Gümnaasium võõrustas Quantumil Kagu-Eesti riigigümnaasiume

Võistlus kestab 2.-9. detsembrini ning teist aastat järjest võtavad sellest osa noored üle terve Baltikumi. Võistlejate ülesandeks on kujutada ette elu Balti riikides 10, 25 või 100 aasta pärast ning püstitada Minecrafti keskkonda tulevikunägemus just sellisest maailmast, kus nad ise sooviksid kunagi elada. Ehitatud tulevikumaailmast saabki virtuaalne sünnipäevakink Eestile, Lätile ja Leedule. Võistlejad võtavad omavahel mõõtu kolmes vanusegrupis ning parimaid ehitusmeistreid ootavad auhinnad.

“Kuigi esmapilgul võib tunduda, et Minecraft on pelgalt mäng, siis tegelikult võib seda võtta kui virtuaalset liivakasti, kus inimesed saavad oma loovust kasutada kõikvõimalike ehitiste ja süsteemide loomiseks. KoodiTunni Minecrafti võistlus on väga tänuväärne, sest see annab võimaluse oma oskusi võrrelda ka teistega. Võistlushimu paneb inimesi uurima, kuidas mäng töötab ning see võib edasi kasvada huviks kogu IT-valdkonna vastu," ütleb eelmisel aastal võistluselt Baltikumi üldvõidu koju toonud meeskonna Karl&Co liige Allan Rist. 

Noored võtavad omavahel mõõtu kolmes vanusekategoorias ning võitjad kuulutatakse välja võistlusele järgneva töönädala jooksul.

Minecrafti ehitusvõistlus on osa ülemaailmsest IT-hariduse nädalast KoodiTund (Hour of Code), mis innustab kõiki inimesi tunni jooksul koodi kirjutamist proovima. Et Eestis jätkuks ka tulevikus insenere ja programmeerijaid on sel aastal KoodiTunni tegemised pühendatud Eesti Vabariigi 100. aastapäevale.

KoodiTunni tegemisi Eestis veavad ning Minecrafti võistlust korraldavad Vaata Maailma SA, Microsoft Eesti, ITL ja MTÜ Robootika. 

Lisainfo NutiLabori veebilehelt www.nutilabor.ee.

Vaata ka videot eelmisel aastal Baltikumi üldvõidu saanud tööst. 

Allikas: Vaata Maailma SA pressiteade. Foto: ekraanitõmmis. 

Samal teemal:

• KoodiTund kutsub IT-huvilisi külalistunde andma

2018. aasta talveülikooli programmi on koondatud lai valik päevakajalisi koolitusteemasid juhtimisest, teatriteadusest, religioonist, kultuuride erinevusest, psühholoogiast, spordist, isikuandmete kaitsest, ajajuhtimisest, reklaammaterjalide kujundamisest jpm.

Valik talveülikooli kursustest:

TARTU

18.–19.01 Teatri tähendus ja mõju: „Praktiline Eesti ajalugu", Anneli Saro
1.02 Isikliku- ja tööelu dilemmad - karjääriplaneerimine muutuvas Eestis, Signe Reppo
1.02 Eesti lapse esimesed 100 sõna, Astra Schults
5.02 Psühholoogilise esmaabi kursus, Angela Jakobson
8.–9.02 Juhi tööriistad tiimis varjul oleva potentsiaali avamiseks, Kaupo Saue, Kulno Türk

TALLINN

26.01 Praktiline motiveerimine: Laste ja noorsportlaste motivatsiooni kujundamine, Aave Hannus
1.02 Isikuandmete kaitse töösuhetes, Karin Sein, Gaabriel Tavits
9.02 Probleemne käitumine või oskuste puudumine? Oskuste õppe meetod, Angela Jakobson
16.02 Jooksukool: valmistumine jooksuvõistlusteks, Harry Lemberg

PÄRNU

25.01 Ajajuhtimine argipäevaks, Liina Puusepp
1.–2.02 Praktiline nõustamisoskus ja stressiennetus õpetaja töös, Liina Puusepp
2.02 Ürituse paketi koostamine ja kalkulatsioon, Liis Juust
7.02 Kliendikäitumisele tuginev teenuste arendamine ja loomine, Anne Roosipõld
10.02 Turundusmaterjalide kujundamine veebipõhiselt, Maarja Pajusalu

VILJANDI

13.01–5.05 Hiiu kandle valmistamine ja sissejuhatus mängutehnikasse, Janne Suits, Indrek Roosi
16. ja 30.01 Selge ja veenev slaidiesitlus, Katri Smitt

Kõik talveülikooli kursused aadressil http://www.ut.ee/talveulikool

Urvaste Külade Seltsi eestvedamisel tuuakse üle Eesti koolidesse, lasteaedadesse ja avalikesse asutustesse rändnäitus "100 teraviljapeenart Eesti Vabariigile". 29. novembrist kuni 11. detsembrini on näitus välja pandud Puhja Lasteaias Pääsusilm. Loe lähemalt EV 100 sündmuseid kajastavast portaalist!

Näituse ja teraviljapeenarde sünniloo kohta saab lähemalt lugeda siit. 

Koolihoone valmib valmib 2018. aasta sügisel. 

Haridus- ja teadusminister Mailis Reps märkis, et tänane nurgakivi tähistab Raplamaa hariduskeskuse loomise silmaga nähtavat algust. „Mul on hea meel, et juba järgmist õppeaastat saavad alustada maailma parimate hulka kuuluvad õpilased ja õpetajad maailmatasemel arhitektuuriga koolihoones."

RKASi juhatuse esimehe Kati Kusmini sõnul on tegemist 12. riigigümnaasiumiga, mida RKAS koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga  rajab. „Järgmisel aastal valmib lisaks Raplale ka  riigigümnaasium Viimsis. Rõõm on tõdeda, et meie koolivõrgu uuendus toimub tempokalt ning Rapla Gümnaasium saab järgmisel aastal alustada õppetööd kaasaegses, õpilaste ja õpetajate vajadustega arvestavas hoones,“ lisas Kusmin.

Riigi Kinnisvara AS (RKAS) ja Ehitus5ECO OÜ allkirjastasid tänavu augustis ehituslepingu Rapla tulevase riigigümnaasiumi rajamiseks. Ehitustööde maksumus on 4,7 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks.

360 õpilasele kavandatav tänapäevane gümnaasiumihoone ehitatakse Rapla linna, Kooli tänav 8 kinnistule. Planeeritava koolihoone netopind on ca 3435 ruutmeetrit, sealhulgas olemasoleva rekonstrueeritava hoone netopind 1310 ruutmeetrit. 

Rapla riigigümnaasiumi olemasoleva õppehoone rekonstrueerimiseks ja sellele juurdeehituse rajamiseks viis RKAS koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumi, Rapla Vallavalitsuse ja Eesti Arhitektide Liiduga 2016. aastal läbi arhitektuurivõistluse. Konkursile laekunud seitsme võistlustöö hulgast tunnistati esikoha vääriliseks Salto Arhitektuuribüroo OÜ ideelahendus märgusõnaga „Lainurk“ (autorid Maarja Kask, Ralf Lõoke, Helin Kukk, Andro Mänd ja Monica Knoll).

Gümnaasiumihoone rajamist rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondi ning riigieelarvelistest vahenditest.

Allikas ja fotod: HTMi pressiteade. 

Samal teemal:

• Rapla maakonna õpetajad alustasid uut kooliaastat teadmiste täiendamisega
• Sirje Kautsaar rajab sel suvel uut kooli

Sisseastumisdokumente on võimalik esitada õe rakenduskõrghariduse õppekavale ning hooldustöötaja ja massööri kutseõppe erialadel õppimiseks. Sealjuures asub kõrgkool hooldustöötajaid koolitama Võrus Lõuna-Eesti Haigla juures.

Õe õppekavale kandideerimisel arvestatakse lisaks füüsika, keemia, matemaatika ja bioloogia gümnaasiumi lõputunnistuse hinnetele ka vastuvõtukatset, mille abil loodab kõrgkool välja sõeluda just kõige motiveeritumad ja kutseteadlikumad üliõpilased. Hooldustöötaja ja massööri õppekavadele kandideerijatel arvestatakse gümnaasiumi lõputunnistuse hinnete keskmist.

Tartu Tervishoiu Kõrgkool võtab talvisel  vastuvõtul uueks õppeaastaks vastu kokku 112 uut õppurit. Dokumentide vastuvõtt toimub 4. detsembrist  8. jaanuarini elektroonilise sisseastumiskeskkonna SAIS kaudu (www.sais.ee) ning ka tööpäeviti kell 9-15 kõrgkoolis kohapeal (Nooruse 5, Tartu). Täpsem informatsioon: www.nooruse.ee/vastuvott.

Allikas: Tartu Tervishoiu Kõrgkooli pressiteade. 

Samal teemal:

• Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis toimub rahvusvaheline üliõpilaskonverents
• Röntgenikiirte sünnipäeva tähistatakse humoorika video ja sõõrikutega

„See, et erinevad asutused üliõpilaste tunnustamisel ühinevad, on väga teretulnud. Eesmärk on kõigil ju üks – väärtustada ja tunnustada üliõpilaste teadustööd. Juba käivad läbirääkimised koostöö laiendamiseks edaspidi ka teiste ministeeriumitega,“ sõnas Eesti Teadusagentuuri teaduse populariseerimise osakonna juhataja Terje Tuisk.

Üliõpilaste teadustööde konkursi eesmärk on väärtustada teadustööd üliõpilaste seas ning avaldada tunnustust väljapaistvaid tulemusi saavutanud noortele teadlastele. Üliõpilaste teadustööde riiklik konkurss toimub Eestis juba alates 1991. aastast. Viimase kümne aasta jooksul on konkursile esitatud üle 4900 teadustöö. Konkurss toimub koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumi, Eesti Teaduste Akadeemia ja Sotsiaalministeeriumiga.

Konkursi preemiafond on tänavu 70 877,79  eurot. Riiklikud preemiad kolmel õppetasemel ja neljas teadusvaldkonnas annab üle haridus- ja teadusministeeriumi kantsler Tea Varrak. Lisaks valdkondlikele preemiatele antakse välja kaks tasemete ja valdkondade-ülest peapreemiat. 

Eesti Teaduste Akadeemia eripreemiad „Lootustandvate sähvatuste eest“, „Elegantseima üliõpilastöö eest“  ja „Ebatraditsioonilise üliõpilastöö eest“ annab üle Eesti Teaduste Akadeemia president akadeemik Tarmo Soomere. 

Sotsiaalministeeriumi eripreemiad sotsiaalvaldkonnas ning tervise- ja töövaldkonnas annab üle sotsiaalministeeriumi nõunik Nele Gerberson.

Preemiate üleandmise eel tutvustavad silmapaistvamaid konkursitöid autorid ise. Tänavu esitati konkursile 521 tööd, enim töid esitati ühiskonnateaduste ja kultuuri valdkonnas.

Allikas: ETAGi pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Teadushuvi väärib võimalust
• Eesti teaduse populariseerimise elutööpreemia pälvis Ene Ergma

Humanitaarteaduste ja kunstide valdkonnast sai tiitli vene keele õpetaja Natalija Joonas, sotsiaalteaduste valdkonnast inglise õiguskeele õpetaja Reet Talpsepp, meditsiiniteaduste valdkonnast kirurgiliste haiguste dotsent Margot Peetsalu ja loodus- ja täppisteaduste valdkonnast taimefüsioloogia dotsent Joachim Matthias Gerhold.

Tartu Ülikooli üliõpilaskonna esimees Taavi Vanaveski sõnul tunneb üliõpilasesindus uhkust, et ülikoolis on tublid õppejõud, keda üliõpilased kiidavad. „See on suur töö olla hea õppejõud. Õppejõul kulub palju aega just teabe edastusele ja selle lahti seletamisele üliõpilase jaoks. Leian, et oluline on õppejõu ning üliõpilase vaheline kommunikatsioon ja personaalse visaduse näitamine," ütles Vanaveski.

„Üliõpilastena hindame tihti just neid õppejõude kõrgelt, kelle moodi ise tahaksime olla. Õppejõu töös on oluline omada ülevaadet õpetamise metoodikatest ja mitte karta proovida uusi, olgu siis selleks videoloengud või lausa reaalajas konverentsikõned. Oluline on personaalne lähenemine ja partneri mõistmine. Kui kohelda üliõpilasi võrdse partnerina, siis on võimalik mõista ka teist osapoolt paremini. Üliõpilasesinduse esimehena rõhutan, et ka meie kui üliõpilased saame rohkem õppejõududele vastu tulla. Üliõpilastena peame ise soovima ja nõudma paremat haridust," lisas Vanaveski.

Aasta õppejõudude tiitlid anti võitjatele üle ülikooli tunnustusüritusel, mis toimus 1. detsembri õhtul Vanemuise kontserdimajas. Neli parimat said endale mälestuseks erikujundusega hõbedast kihilise rinnamärgi, mille autor on ehtekunstnik Katrin Veegen. Auhinnamärgile lisandub ka rahaline preemia.

1. detsembri üritusel anti üle veel kaks teistki tunnustust. Õppekvaliteedi edendamise auhinna võitis sel aastal esimest korda meditsiiniteaduste valdkonna üksus, kliinilise meditsiini instituut. Teiseks tugevaks nominendiks oli matemaatika ja statistika instituut. Mõlemale struktuuriüksusele antakse välja tunnustuskiri. Programmijuhtidest pärjati tänavu aasta programmijuhi tiitliga Vivian Puusepp, Alar Kilp, Merike Ristikivi, Ilona Faustova ja Ain Raal.

Allikas: TÜ pressiteade. 

Teaduskeskuse AHHAA juhatuse esimees Andres Juur rääkis, et näitusega vahetab AHHAA välja kolmandiku oma sisust ja uus sporditeemaline näitus toob keskusesse eestlaste lemmikspordialad.

„Külastajad saavad sõita laske-, murdmaa- ja mäesuusaradadal, katsetada oma viskeosavust lumesõjas ning jälgida, kuidas tekivad jääkristallid. Lisaks saab proovida eksootilisemaid talialasid nagu suusahüpe, bobikelk või jääkeegel, samuti leiab AHHAAst maailma suurima koerarakendi tõukekelguraja,“ ütles Juur.

Ta lisas ka, et lisaks efektsusele pannakse näitusel rõhku ehtsusele: näiteks saavad külastajad katsetada samasugust mäesuusasimulaatorit, mida kasutavad oma treeningutel päris tippsuusatajad.

Nagu spordis ikka, on näitusel palju tähelepanu pööratud võistlusmomendile. End proovile panna saavad nii pered kui ka sõprade seltskonnad. Mõõtu saab võtta lumesõjas, kelgukoerte võiduajamises ja laskesuusatamises.

„Näituse peamine sihtgrupp ongi pered. Võin enda kogemusest öelda, et juba nelja-aastastel on saalis palju toimetamist. Sellel talvel muudab AHHAA Tartu sisuliselt taliolümpialinnaks,“ märkis Juur.

„Näitusel sajab lund, maa on kaetud lumevaibaga ja seinu ehivad talvised vaated. Kuigi see kõik on butafooria, siis garanteerime, et kõigil näituse külastajatel tekib talvetunne. Eriti nüüd, kui lumised talved on Eestis pigem haruldus,“ lisas ta.

 Näitus „Ahhaa, talisport!“ jääb külastajatele avatuks kuni 15. aprillini. Näituse autorid on Teaduskeskus AHHAA ning Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum.

Allikas: AHHAA pressiteade. Fotod: Mathis Bogens.

Samal teemal:

• AHHAA avas näituse matemaatika ilust
• AHHAA 20. sünnipäev toob Tartusse tulevikuatraktsioonid

Uuring valmis Riigi Infosüsteemi Ameti ja Vaata Maailma SA tellimusel NutiKaitse 2017 projekti raames. Uuringutulemusi tutvustati huvilistele 21. novembril Tallinnas. Esmane sarnane uuring viidi läbi 2014. aastal. Nutiseadmete kasutajate turvateadlikkuse ja turvalise käitumise uuring puudutab nutitelefonide ja tahvelarvutite omamise ning kasutamisega seotud teadmisi, hoiakuid ning käitumist.

“Nutiseadmete kasutamine muutub järjest populaarsemaks, mistõttu on oluline rääkida ka nende seadmetega seotud turvalisest käitumisest. Uuringust selgub, et täiskasvanud küll käituvad turvalisemalt oma nutiseadmetes, aga nende riskitaju on madalam kui 2014. aastal  ja inimesed kipuvad mõtlema, et minuga kindlasti ei juhtu midagi,” ütles NutiKaitse 2017 projekti koordinaator ja Vaata Maailma SA juhataja Kristi Kivilo. 

Uuringus osales üle Eesti 503 last vanuses 6 kuni 14 aastat ja 1600 vastajat vanuses 15+. Isiklik nutiseade oli kokku 61%-l kõikidest vastanutest, isiklik tahvelarvuti 27%-l ja tahvelarvuti kasutamise võimalus (peres) 41%-l. Nii nutitelefoni kui tahvelarvuti puhul vastasid lapsed kõige rohke, et see on saadud kingituseks/preemiaks, 15+ sihtrühmas on nutiseade soetatud valdavalt kasutusmugavuse ja -võimaluste pärast.

Nutitelefoni kasutussageduses 15+ elanikkonna hulgas on näha selget tõusu: viiel kuni seitsmel päeval nädalas kasutab seadet 82% vastanuist (2014 – 72%). Tahvelarvuti puhul on märgata seadme kasutustiheduse langust.

Nutiseadmete kasutussagedus laste hulgas näitab positiivset suunda selles mõttes, et absoluutselt vaba kasutus igal ajal ja nii palju kui laps soovib näitab langust – nutitelefoni puhul (mõeldud on nutitelefoni kasutamist muudel eesmärkidel kui helistamine ja sõnumite saatmine) 70%-lt 57%-ni, tahvelarvutite puhul 42%-lt 39%-ni. Vähenenud on ka laste ligipääs nutiseadmest internetile igal ajal ja igas kohas. Nii et kui ühelt poolt võiks arvata, et vanemad piiravad laste nutiseadmes viibimise aega, siis teisalt nende huvi selle vastu, mis lapsed nutiseadmes teevad, on endiselt väike – 44% vastanud lastest ütles, et vanemad tunnevad huvi mõnikord, üsna harva (2014 – 48%); 17%, et väga sageli (2014 – 12%).

Milleks nutiseadet kasutatakse? 93% nendest vastanutest, kes omavad nutiseadet, kasutavad seda infootsinguks. Palju kasutatakse nutiseadet fotode ja videote tegemiseks, e-kirjade saatmiseks ja lugemiseks. Kasvanud on suhtlustarkvara kasutamine, postituste jagamine sotsiaalmeediasse, riigi e-teenuste kasutamine, veebipoest ostlemine. Positiivse trendina jagatakse vähem oma asukohainfot sotsiaalmeedias. 

86% vastanud lastest, kes omavad nutiseadet, kasutavad seda videote vaatamiseks ja muusika kuulamiseks. Järgnevad mängude mängimine, infootsing, suhtlus sõprade ja perega. Laste arusaam nutiseadme turvalisest kasutamisest on kasvanud: kui 2014 teadis 10% vastanuist, et suvalisi, tundmatuid asju ei maksa nutiseadmesse alla laadida, siis nüüd oli see protsent 19%. Teatakse ka, et võõrastele ei tohi isikuandmeid jagada ja et tuleb kasutada ekraanilukku, salasõna jne. 

Laste senised kokkupuuted küberkuritegevusega on valdavalt see, et nad on saanud kõnesid või sõnumeid imelikelt võõrastelt numbritelt, aga  73% vastas siiski, et nad ei ole küberohtudega üldse kokku puutunud (2014 – 64%). 15+ sihtrühmas vastati, et nad on saanud petumeile või petukõnesid, kus küsitakse juurdepääsu nendearvutile, sisselogimis- või isikuandmeid (sh panga- või maksuinfot) – 46% (2014 – 44%). 

Vaata uuringutulemusi täpsemalt siit. 

Loos on refereeritud uuringu põhitulemuste esitluse materjale. 

Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Uued soovitused: laste ekraaniaja piiramisest enam ei piisa
• Gümnaasiumiõpilastele valmis küberkaitsekursus, aga sellest tuleb lastele rääkida juba esimeses klassis, sest muidu on hilja
• Professor õngitsemas: viis nippi oma andmete kaitsmiseks
• eSafety Label – e-ohutuse tunnusmärk koolile