Sirje Kautsaar rajab sel suvel uut kooli


Avaldaja:Madli Leikop13. Juuni 2017

Rapla riigigümnaasiumi direktor Sirje Kautsaar on veendunud, et kool peab olema organisatsioon, kus toimub õppimine igal tasandil, kus õpib iga inimene, ja see peab olema inimlik ning harmooniline. Seda peab ta uue kooli loomisel meeles igal sammul.

Sirje Kautsaar, alustame üldisemast. Mis seisus on praegu, juuni alguses 2017, Rapla riigigümnaasiumi rajamine? 

Registrikood on olemas, põhimäärus oli juba enne olemas, mind on ametisse kinnitatud. Mina direktorina tegelen praegu näiteks Rapla riigigümnaasiumi kodulehega, et saaks hakata vaikselt infot jagama. Koolihoone ehitamisega tegeleb Riigi Kinnisvara Aktsiaselts. Mind kaasatakse sinna nii palju, et vaatame koos ministeeriumi esindajaga plaane üle, kas on midagi juurde vaja. Kool ehitatakse 360 õpilasele. 

Nii et naljaga pooleks – olete hetkel koolidirektor ilma koolita? 

Jah, ilma koolita, ilma töötajateta, ainult mina üksi. Teisalt olen Juuru Põhikoolis tööl kuni 30. juunini, nii et seal olen veidi aega veel koolidirektor kooliga...

Vaatame hetkeks tagasi. Mis teid ikkagi ajendas kandideerima Rapla riigigümnaasiumi direktoriks? 

Kui omal ajal Harmi Põhikoolist lahkusin, kohtusin haridusinimestele teada-tuntud koolitaja Kersti Türgiga (haridusnõustaja, koolitaja, vaikuseminutite läbiviija – toim) ja Katrin Uutsaluga (Pärnu-Jaagupi Põhikooli direktor – toim). Rääkisime palju hariduselust. Kerstiga jõudsime toona arusaamisele, et me ei tee südamelähedast asja, et päriselt tahaks luua oma kooli. Oli see aeg, kus uusi erakoole muudkui sündis. Meil mõte oli, aga teostuseni ei jõudnud. Aga siis tuli riigigümnaasiumi asutamine, ja täiesti oma nullist loomine oli väljakutse, mis tekitas tahtmist proovida. Nii et kunagi arvasin, et loon väikese era-algkooli, aga sattus hoopis riigigümnaasium. 

Kui suur vabadus on direktoril riigigümnaasiumi loomisel? 

Mis puudutab õppetöö sisu, siis on olemas riigikoolide kvaliteedi kokkulepped ja riiklik õppekava. Sellest tulenevalt on direktoril üsna vabad käed ise luua õppetöö sisu ja korraldus: õppesuunad, valikained, kasvõi tundide algusaeg ja vahetunni pikkus. Selle kõige loomisel on vabad käed. Tänane haridusmaastik toetabki uuenevat kooli, mitte niivõrd vana tüübi kooli. Ma arvan, et riigigümnaasiumi katsetused on julgustuseks teistele õppeasutustele ajaga kaasas käia. 

Kas kõigepealt oli nägemus tulevasest koolist, ja see julgustas direktoriks kandideerima, või oli enne otsus kandideerida ja siis tuli kõik muu?

Nägemus oli mul enne tänu sellele, et ma hästi palju käin ja jälgin, mis mujal koolides/maakondades toimub. Kui oli Lõuna-Eestis riigigümnaasiumite loomine, siis tekkis huvi, mida ja kuidas nemad teevad. Ja kui see nüüd Põhja-Eestisse välja jõudis, siis mingisugune mõte oli juba olemas.

Missuguse koolina te Rapla riigigümnaasiumit näete?

Minu jaoks on olnud märksõna inimeseks olemine – juhi, õpilase, töötaja tasandil. Ilmselt kordan ennast, kui ütlen, et koolis on kaks inimest, kellel peab olema hea olla, need on õpilane ja õpetaja. Kõik ülejäänud on nende teenistuses. Kool peab olema selline organisatsioon, kus toimub õppimine igal tasandil, kus õpib iga inimene, ja see peab olema inimlik ning harmooniline. Et tekibki tunne, et tahan hommikul kooli minna. 

Missugusest hetkest saab hakata konkreetsemalt kooli sisu looma? Selleks peab olema ikka rohkem inimesi kui ainult koolijuht?

Sügisest tuleb tööle võtta konkursi korras õppejuht, kellega koos hakkame õppekava välja töötama. Õppesuunad tulenevad tegelikult ka piirkonnast, ka sellest, mida tänased gümnaasiumid Raplas teevad, mis Rapla inimest huvitab, mis on päevakajalised teemad. See tuleb koos õppejuhiga läbi sirvida ja kujundada õppekava lõplik versioon. Täna tegeleme koos Viimsi kooli direktori Karmen Pauliga – meid valiti täpselt ühel ajal riigigümnaasiumi direktoriteks – sellega, et viime end kooli loomise kõikmõeldavate üksikasjadega kurssi. Tandemina on koos hea, tänagi kohtusime ühe kolleegiga, kellele esitasime palju küsimusi õppetöö sisu osas. Uurimegi maad, mida ühes või teises koolis on alguses mõeldud ja kuidas tegelikult välja kukkus, mida tasub meil üle võtta ja mida ei tasu. Juuni lõpus läheme Eesti ringreisile, läheme vaatame tegutsevad riigigümnaasiumid oma silmaga üle ka. 

Mis on Rapla eripärad, millega õppekava tegemisel arvestada?

Minu jaoks paistab välja kultuuriline pool – laul, näitlemine, rahvamuusika. Ja milleta täna Raplas läbi ei saa, on korvpall. Sport on au sees. Kas saab olema just kultuurisuund ja spordisuund, seda näitavad analüüsid (potentsiaalsete huvitatute hulk, mis katab õppesuuna).

Rõhutatakse küll hirmsasti reaal- ja täppisteaduseid...

See on ka täna Rapla Ühisgümnaasiumis täiesti toimiv suund, olen ka seda mõelnud. Aga tegelikult ei tahaks ma täna üldse rääkida kitsalt õppesuundadest. Tahaks rääkida indiviidipõhisest õppekavast.  Gümnaasiumisse tuleb ju üks kogum noori, kellel on mõtted ja soovid,  mida nad pärast gümnaasiumi edasi teevad. Minu unistus on, et õpilane saaks panna kokku oma õppekava toetudes sellele, mida ta ise edasi õppida tahab. Kui tahab minna tehnikaerialale, siis on vaja reaalaineid rohkem, kui tahab minna humanitaarerialale, siis kujuneb õppekavast teistsugune variant. 

Te olete tulevikust rääkides rahulik ja optimistlik. Kas ühtegi hirmu ei ole? 

Natuke hirmuna võib nimetada, kui saad korraga majja 30-35 uut töötajat ja sul tuleb terve organisatsioon 1. septembrist kooskõlas tööle saada. Ma ei karda seda, aga ma mõtlen sellele. Esimene aasta uues koolis saab olema ilmselt natuke eufooriline, teisest küljest peavad asjad hakkama üsna kohe paika loksuma. 

Kas see poliitika, et igasse maakonda tuleb üks riigigümnaasium, õigustab ennast?

Täna, kui ma töötan veel põhikooli direktorina, siis ütlen, et õigustab. Aga see on minu kui põhikooli direktori vaatenurk. Kui Juurut juhin, näen, et kodukoha inimesed arvavad, et igal pool mujal on parem. Nad tahavad kindlustada oma lapsele selle, et oleks üks tee esimesest kaheteistkümnenda klassini,  ja siis nad panevad kohe esimesse klassi Raplasse või Kohilasse. Riigigümnaasium toob selle muutuse, et siis ei ole ju tee niimoodi lahti, tuleb teekonnal kooli vahetada. Väikesed kogukonnakoolid pigem võidavad sellest, sest puudub reaalne vajadus laps mujale viia. Aga see tunne, et igal pool mujal on parem, on ilmselt eestlasele iseloomulik. 

Sel suvel teil puhkust ei ole?

Põhimõtteliselt ei ole jah. 30. juunini olen Juurus tööl, 1. juulist jätkan ainult osalise koormusega riigigümnaasiumi direktorina, täiskohaga 1. augustist. Poole koha võrra saan juulis puhata ka. 

Samal teemal: