Rapla maakonna õpetajad alustasid uut kooliaastat teadmiste täiendamisega


Avaldaja:Madli Leikop30. August 2017

Rapla maakonna õpetajad värskendasid uue õppeaasta eel teadmisi õppija arengut toetava tagasiside andmisest. Koolituse „Enesejuhtiv õppimine“ viis läbi Tartu Ülikooli haridusuuenduskeskuse peaspetsialist Maria Jürimäe.

Koolitus sai teoks Rapla Maavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakonna toel ning korraldajatel oli kohe põhjust rõõmustamiseks: algselt plaanitud 100 osalejale tuli lisaks kohale veel ligi 50 teemast huvitatud õpetajat. Kuulajaskond Rapla Ühisgümnaasiumis oli rohkearvuline!

Maria Jürimäe küsis kõigepealt osalejatelt, mis küsimustele nad loodavad koolituselt vastused saada. Variante kõlas mitu: milline on õpilast motiveeriv tagasiside, milline on juhtkonda motiveeriv tagasiside, milline tagasiside on lapsevanema jaoks tähtis. Viimase puhul ütles Jürimäe, et sellele saab kohe vastata – loomulikult hinne. Aga hindamise ja hinnete panemise vahele ei saa võrdusmärki tõmmata. „Kui küsida, kas saab õppida ka ilma hindamiseta, siis vastatakse jah, aga tavaliselt mõeldakse selle all, et hindeid ei panda,“ sõnas Jürimäe. 

IMG_4284.JPG

Koos arutleti, miks on õppijale tagasiside andmine oluline. Õppimist toetava tagasiside põhiküsimused on kuidas mul läheb, kus ma hetkel olen ja mida teha, et tulemuslikumalt edasi minna. Ideaalis peaks õppija neid küsimusi küsides jõudma eneseanalüüsini. „Tõhus tagasiside on seotud seatud eesmärkidega; keskendub töö või soorituse tugevatele külgedele; on õigeaegne; personaalne, fokusseeritud ja kirjeldav; suunatud tööle/sooritusele, mitte isikule; arusaadav ning motiveeriv,“ loetles Maria Jürimäe. Ta tõi näiteid, kuidas tööde juurde kommentaare-tagasisidet kirjutada. Ehk siis lausest „Olid täna tublim kui eile“ õpilasele ei piisa, see ei anna talle mingit informatsiooni. „Oled suure algustähe reeglid selgeks saanud. Pööra tähelepanu sõnakordustele“ on juba tõhusama tagasiside moodi. „Kommentaarid peavad olema lihtsasti arusaadavad, vältida tuleb ebavajalikku informatsiooni ja ametialast sõnavara, vältida detailset õppekava sisu kopeerimist, vältida tuleb kommentaare, mis viitavad vaid ülesande täitmisele, viita tõestusmaterjalile, keskendu peamistele aspektidele,“ andis Maria Jürimäe õpetajatele nõu. 

IMG_4287.JPG

Õppimist toetava tagasiside praktilised näited tulid kõik Lähte Ühisgümnaasiumist: Diana Nõlvak rääkis klassiõpetaja kogemusest, Ulvi Kaasik ja Kertu Palm matemaatikast, Kristi Jalukse hindamisest ja tagasisidest inglise keele tunnis. 

Maria Jürimäe tõi veel näiteid tagasiside andmise kogemusest Rootsis, kus on juba aastaid mittenumbriline hindamine; Taanis, kus on huvitav riigieksamite süsteem – kõik eksamid on digitaalsed, koolide pingeridasid ei teki, sest igal lapsel on oma individuaalne eksam; Hollandis, kus on head tugisüsteemid;  Inglismaalt, kus on üle mindud tasemete süsteemile ja kus on väga tugev koolide kontrollisüsteem ning Šotimaalt, kus õppekavas on kesksel kohal õppija enese vastutus õppimisprotsessis. 

IMG_4291.JPG

Esineja sõnul on väga hea, et Eestis ei suruta koolidele peale üht või teist hindamissüsteemi või kindlat tagasiside andmise vormi, vaid koolidele on selles osas jäetud vabad käed. 

Koolituse "Enesejuhtiv õppimine" toimumist toetas SA Innove ESFi programmist „Pädevad ja motiveeritud õpetajad ning haridusasutuste juhid“; „8.6 Koolimeeskondade ühine õppimine haridusuuenduste rakendumiseks“.

Autori fotod. 

Samal teemal: