Haridus- ja Teadusministeeriumi ettevõtlusõppe programmi juht Kristi Ploom ütles, et tunnustamiseks on esitatud tugevad kandidaadid, kelle iseloomustustest jooksevad läbi märksõnad hingega pühendumine ning avatud suhtumine väljakutsetesse ja muutustesse, eesmärgiga teha õppimine huvitavaks, eluliseks ja meeldejäävaks. „Tunnustame ettevõtlusõppe erinevaid osapooli, sest aina rohkem juurdub koolides koostöö põhimõte – teadmine, et õppida ja õpetada saab ja tuleb ka väljaspool klassiruumi, kaasates selleks nii oma ala spetsialiste kui ka kolleege. Samuti tunnustame noori, kelle ettevõtlikkust on kooli poolt pakutu juba positiivselt mõjutanud,“ sõnas Ploom.

Haridus- ja Teadusministeeriumi algatatud ettevõtlusõppe programmi Edu ja Tegu raames tunnustatakse ettevõtlusõpet edendavaid inimesi ja meeskondi tänavu esmakordselt. Tunnustatavate kandidaate sai esitada igaüks oktoobris ettevõtlusõppe programmi veebilehel. 

Laureaadid kuulutatakse välja kolmapäeval, 29. novembril ettevõtete ja koolide koostööseminaril „Õppetöö põnevaks ja eluliseks koostöös ettevõtjatega“, mis toimub Tallinnas Erinevate Tubade Klubis algusega kell 10. Auhinnad annavad kell 15.30 üle minister Mailis Reps ja Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor Mait Palts. 

NOMINENTIDE TUTVUSTUSED KATEGOORIATE KAUPA (JUHUSLIKUS JÄRJEKORRAS)

Aasta ettevõtlik õppur

Õpilasfirma Festera moodustavad neli liiget: tegevjuht Kevin Reisenbuk, turundus- ja kommunikatsioonijuht Joonatan Oras, tootmisjuht Kris-Robin Sirge ning finantsjuht Sandra Võsaste. Tartu Hugo Treffneri Gümnaasiumi õpilasfirmast reaalseks ettevõtteks kasvanud Festera toodab biolagundavaid prügikaste. Kiire tähelennu jooksul on Festera pälvinud ridamisi tiitleid: 2017. aasta Eesti ja Euroopa parim õpilasfirma, Aasta Õpetaja galal pärjati noori aasta õpilase tiitliga ja Äriauhindade galal tunnustati Festerat koos Eesti edukamate ettevõtetega. Kõik Festera liikmed on ettevõtlusõppe valdkonnas väga tegusad ning on jaganud oma kogemusi ja nõuandeid paljudel ettevõtlusõppega seotud üritusel tuhandetele koolinoortele. Oma edulooga on Festera liikmed andnud märkimisväärse panuse ettevõtlusõppe populariseerimisse ja inspireerinud teisi õpilasi ka ise õpilasfirmat tegema.

Eesti Kunstiakadeemia tudeng Liisbet Linntamm osales tänavu kevadel korraga nii äriideede arendusprogrammis STRATERcreative kui ka STARTERtech. Esimeses võitis tema meeskond Fabwire OÜ esikoha. Praegu on koostamisel äriplaan ja valmistutakse osalemiseks Erasmuse noore ettevõtja vahetusprogrammis. Liisbeti firma loodud toote – dekoratiivsete juhtmete – vastu on tundnud huvi mitmed organisatsioonid ning tootearendus on käimas.

Tartu Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasiumi õpilane Marten Soeson on kirjeldatud kui märkimisväärselt hea õpilane, noor ettevõtja, edukas ja järjekindel sportlane, ettevõtlik abiturient ja vastutustundlik kodanik. Kõik ettevõtlusalased tegevused koolis ja linnas pakuvad Martenile huvi ning ta osaleb meeleldi erinevatel konkurssidel. TÜ teaduskooli kursused ettevõtlus- ja majandusõpetuse alal andsid talle head teadmised, kätt proovis ta alustuseks õpilasfirmas ja sealt edasi juba oma ettevõttes. Ettevõtlikku vaimu jagab Marten ka koolikaaslastele, võttes vastu uusi väljakutseid ja olles eestvedaja rollis. Sellel õppeaastal viis Marten läbi praktilise töö, mis koondas kogu kooli klassid ja õpetajad ühisele spordipäevale. Lisaks ettevõtlusalastele tegevustele koolis ja väljaspool kooli ning õppetööle jõuab Marten osaleda ka spordivõistlustel, võites auhinnalisi kohti.

Varje Kass, Virve Kass, Taavi Künnapuu, Ingrid Saare moodustasid kevadises STARTER programmis meeskonna nimega FictionFeel. Tartu Kutsehariduskeskuse meeskond, mis praegu kannab nime MTÜ Kohalugu, on näidanud, kuidas ühendada kirjanduslik kultuuripärand ja tehnoloogia ning anda linnakodanikule või külalistele võimalus saada enam infot oma linna ja kirjandusteoste kohta. Lihtsasti kättesaadav rakendus TartuFic teeb nähtavaks Tartu linna erinevate kohtadega seonduvad kirjanduslikud tekstid. Koostöös Tartu O. Lutsu nimelise linnaraamatukoguga on TartuFic andmebaasi koondatud üle tuhande kirjandusliku teksti ja kolmesaja kohamärksõna. FictionFeel on saanud Tartu linna eripreemia Starterlabi kevadisel äriideede võistlusel Kaleidoskoop. Meeskond FictionFeel on näidanud üles sihikindlust idee arendamisel ja elluviimisel, tulnud pühendunud meeskonnana hästi toime alustava ettevõtja väljakutsetega ja kasutanud oskuslikult lisaks STARTER programmile kogu start-up ökosüsteemi võimalusi idee arendamisel ning teadmiste ja kogemuste omandamisel.

Aasta ettevõtluse õpetaja

Mare Maasik on Voore Põhikooli õppealajuhataja ja matemaatika õpetaja, kes tegusa ja uuendusmeelse õpetajana innustab lapsi tegutsema infotehnoloogia ja digiloovtööde valdkonnas. Kui kool liitus 2016. aastal Ettevõtliku Kooli võrgustikuga, sai Mare tegevuste koordinaatoriks. Võrgustiku edulugude konkursil, kus hinnati õpet huvitavaks ja eluliseks muutvaid ning kooliväliseid partnereid kaasavaid projekte, võitis Voore Põhikool nii tänavu kui mullu esikoha. Kool ja õpilased on pälvinud tunnustuse paljudel konkurssidel ja alati on heade tulemuste taga olnud Mare märkimisväärne panus. 

Ülle Kreos on Kuressaare Vanalinna Kooli geograafia ja bioloogia õpetaja, kes on võtnud enda juhendada põhikooli õpilaste meeskonnamängu Creatlon võistkonnad hoolimata asjaolust, et koolis pole majandusõpet eraldi õppeainena. Pakkudes välja võimaluse panna oma teadmisi ja oskusi proovile majandusvaldkonnas, on Ülle innustanud aktiivseid noori usinasti seda võimalust kasutama. Tulemused on head, mille kinnituseks on eelmise õppeaasta üldarvestuses 3. koht ja meeskonna ülesande 1. koht. Ülle on enda järjekindlusega pannud lapsed oma tööde-tegemiste eest vastutama ja ergutanud nende ettevõtlikkust. Aktiivse ja innuka uuendajana lööb tema silm kohe särama, kui on võimalik lastele millegi uue õpetamisel kasutada uudseid meetodeid ja vahendeid.

Mervi Raudsaar on Tartu Ülikooli majandusteaduskonna ettevõtluse dotsent. Mervi on teinud ettevõtlusõppe arendamiseks palju nii Tartu Ülikoolis kui väljaspool seda. Ta õpetab mitut ettevõtlusega seotud ainet, on viinud läbi ettevõtlusalaseid koolitusi, on ettevõtlusõppe programmi  Edu ja Tegu üks algatajatest ning projekti Ettevõtluskodu üks arendajatest TÜ-s. Lisaks aitab Mervi kaasa ettevõtlusõppe arendamisele ka TÜ Viljandi kolledžis. Südameasjaks on tal sotsiaalne ettevõtlus ja selle põhimõtete levitamine.

Marju Sepp Pärnumaalt on ajaloo õpetajana endale selgeks teinud hoopis uue valdkonna – ta on muutnud ettevõtlusõppe Are Koolis õpilaste jaoks eluliseks ja põnevaks. Tema ettevalmistatud tunnid on huvitavad, innovaatilised ja lõbusad ning panevad kaasa mõtlema. Õpilaste sõnul jääb  ettevõtlusõppes õpitu seetõttu palju paremini meelde, sest ettevõtlusest saadakse hea ettekujutus.  Eluline õpe on pannud õpilased kriitiliselt mõtlema, millised on ettevõtluse arendamise võimalused ja vajadused kodukandis Are vallas. Tänu õpetaja Marjule väärtustavad Are Kooli õpilased ettevõtlust.

Leelo Lusik on Are Kooli loodusainete õpetaja, kes on algatanud tõhusa ettevõtlusõppe Are Koolis, kaasates ka kohalikke ettevõtjaid. Õpilaste sõnul kinnistab eluline ja põnev ettevõtlusõpe kaasaval ja lõbusal moel teadmisi suurepäraselt ning annab hea ettekujutuse ettevõtlusest. Õpetaja Leelo on koos kolleegi Marju Sepaga organiseerinud praktilise ettevõtlusõppe ettevõtetes, tutvustades õpilastele nii kohaliku piirkonna kui ka Harjumaa ettevõtteid. Koos on välja töötatud ettevõtlusõppe ainekava oma koolile. Leelo on loodusainete õpetajana endale selgeks teinud hoopis uue valdkonna, valmistanud õpilaste jaoks põhjalikult ette tegevused, mis muudavad õppimise  põnevaks ja innovaatiliseks. Eluline õpe on pannud õpilased kriitiliselt mõtlema, millised on ettevõtluse arendamise võimalused ja vajadused Eestis üldse, aga ka kohalikus Are vallas. Õpetaja Leelo panus sellesse, et Are Kooli õpilased ettevõtlust väärtustavad, on märkimisväärne.

Marje Vaan on Pärnu Vanalinna Põhikooli huvijuht, kes innovaatilise ja ettevõtliku õpetajana on   ettevõtlusõppe oskuslikult lõiminud erinevate õppeainetega. Marje on loonud koolis süsteemi õpilaste ettevõtlikkuse arendamiseks ja ettevõtlusõppe juurutamiseks. Ta teeb koostööd erinevate partneritega väljapool kooli ning nõustab ja toetab kolleege ettevõtlusõppe lõimimisel ainetundidesse. Tema eestvedamisel on koolis algatatud majandusõppe tunnid, toimuvad karjääriõpetuse tunnid, õpilaste minifirma huviring ja omavalmistatud toodete laadad. Marje on innustanud õpilasi läbi viima erinevaid koostööprojekte. Tegemist on inimesega, kes on avatud muutustele nii koolis kui ka iseendas, alati valmis uuteks väljakutseteks ning leiab võimaluse ka kõige keerulisemate ideede elluviimiseks. Tema tugevusteks on koostööle orienteeritus, uuendusmeelsus ning oskus lahendada probleeme kõigile osapooltele sobivalt.

Maris Orav on aktiivne, pühendunud ja leidlik õpetaja, kes korraldab Põltsamaa Ühisgümnaasiumis juba aastaid ettevõtlusõpet, äriplaanide koostamist koos projektijuhtimise, karjääriõpetuse ja suhtlemisõpetusega. Maris on aktiivne ettevõtlikkuse ja ettevõtluse propageerija nii koolis kui ka maakondlikel noorte ettevõtlusalastel üritustel. Ta osaleb koos õpilaste ja kolleegidega kõigil ettevõtlikkuse ja ettevõtlusega seonduvatel üritustel, äriideede konkurssidel ja teistes sarnastes ettevõtmistes, kutsub kooli rääkima ettevõtjaid ning külastab õpilastega kodulinnas ja väljaspool asuvaid ettevõtteid. Marise juhendamisel on kool võitnud Ettevõtliku Kooli edulugude konkursil peaauhinna.

Margot Sarv on Kohila Gümnaasiumi majandusõpetajana edendanud noorte ettevõtlikkust ligi 15 aastat ning teinud seda hingega ja edukalt. Tema juhendatud õpilasfirmad on alati olnud omanäolised, tegusad ja tugevad ning pea igal aastal on mõni neist jõudnud ka vabariiklikule lõppvõistlusele. Lisaks on ta korraldanud õpilasfirmade jõululaata alates 2004. aastast, õpilasfirmade sõite teiste riikide laatadele ning aidanud korraldada Eesti õpilasfirmade laatu. Margot on maakonna noorte ettevõtlikkuse arendamisse panustanud aastaid ning olnud seda tehes alati särav, põhjalik, arutlev ning meeleldi oma kogemusi jagav. Ta on alati pidanud oluliseks nii iseenda kui õpilaste arendamist ning hoolitsenud selle eest, et tema õpilased osaleksid võimalikult paljudel ettevõtlus- ja majandusõppealastel üritustel ja koolitustel, olles muidugi ise neid toetamas.

Indrek Jänes on Tallinna Majanduskooli ärinduse õppetooli juht. Äriettevõtjana aasta tagasi kooli pedagoogilisele ametikohale tulnuna ei väärtusta ta seisakuid, vaid soovib kõike arendada. Indreku eestvedada on väikeettevõtluse, sotsiaalmeedia-, turundus- ja ärikorraldusspetsialistide erialad ning ta on hoolitsenud selle eest, et õpetaksid oma ala professionaalid ehk praktikud. Indrek on osalenud aktiivselt nii koolisiseste kui üleriigiliste kutsemeistrivõistluste korraldamisel ning on alustanud ettevõtlikkuse baasmooduliga, olles ise nii eestvedaja kui õpetaja rollis. Ta mõtleb alati aktiivselt kaasa, kirjutab projekte ja töötab kogu hingega selle nimel, et majanduskoolist saaks tõeliselt ettevõtlik kool. Tema innukus ja soov midagi ära teha on lükanud käima rea protsesse, et luua ühest tüüpilisest koolist erakordselt ettevõtlik kool.

Birgit Peterson on missioonitunde ja motivatsiooniga õpetaja, kes peab väga oluliseks noorte ettevõtlikku hoiakut ja selle kujundamist. Pärnu Koidula Gümnaasiumi majanduse ja ettevõtluse õpetajana on ta loonud koolis hästi toimiva ja järjest enam populaarsust võitva ettevõtlussuuna, mis pakub õpilastele teoreetiliste majandus- ja ettevõtlusteadmiste omandamise kõrval ka praktilisi tegevusi. Tema õpilased on pälvinud võite ja tunnustust nii piirkondlikel majandusolümpiaadidel, õpilasfirmade laatadel kui ka rahvusvahelistel projektiettevõtmistel. Birgit rakendab õpetamisviise, mis loovad keskkonna, kus tema õpilased õpivad innustunult ja mõistavad, milleks õpitakse. Ta kujundab õpiprotsessi vastavalt oma õpilaste erinevatele vajadustele ja huvidele ning toetab teadliku tegevuse ja isikliku eeskujuga õpilaste väärtushoiakute ja õpioskuste kujunemist. Ta võimaldab õpilastel õppimise eest vastutust võtta, õpetab õppima, annab tagasisidet ja tunnustab pingutusi. Lisaks on ta loonud toimiva koostöö kolleegide, lapsevanemate ja teiste kogukonna liikmetega, on kaasanud koostööpartnereid nii kodu- kui välismaalt. Kokkulepped paljude piirkonna ettevõtetega parktikabaasideks olemiseks ja arvukad külalisõpetajad erinevatelt elualadelt kinnitavad õpetaja oskust luua toimivaid koostöösuhteid eelkõige õpilaste arengueesmärke silmas pidades. Tähelepanu väärib tema oskus leida rahvusvahelise ambitsiooniga ideedele erinevate projektide kaudu rahastus.

Ettevõtlusõppe edendaja

Võru Gümnaasiumi direktor Karmo Kurvits ning huvi- ja projektijuht Andri Tallo on lisaks uue kooli edukale käivitamisele suutnud seal silmapaistvalt juurutada õpilasfirmade programmi. Nende tegevus on mõjutanud ettevõtlusõpet kogu Võrumaal – selles maakonnas on ühe elaniku kohta on enim õpilasfirmasid. Kahe esimese õppeaastaga on tulemuslikult juhendatud 25 õpilasfirmat, sel õppeaastal on neil plaanis olla toeks 15 uue õpilasettevõtte loomisele. Õpilasfirmade programmist võtab osa üle poole 11. klassi õpilastest. Noored õpilasettevõtjad on osalenud Karmo ja Andri eestvedamisel pea kõikidel Eesti õpilasfirmade laatadel ning väisatud on ka rahvusvahelist õpilasfirmade festivali Riias. Õpilasfirmade programm on muutnud kooli populaarseks ka gümnaasiumisse suundujate hulgas.

Viivika Vilja on Pärnumaa Ettevõtlus- ja Arenduskeskuse noorte ettevõtlikkuse ja tööhõive projektijuht. Teda iseloomustatakse kui inimest, kes annab oma hinge ja energia selleks, et Pärnumaa noored saaksid osaleda ettevõtlusega seonduvatel konkurssidel, õppekäikudel ja konverentsidel. Viivika on loonud ühe suurima Ettevõtliku kooli võrgustiku Eestis, korraldanud võrgustiku üritusi Pärnumaal ning olnud mitu aastat ettevõtlusnädala peakorraldaja maakonnas. Suurepärane planeerimisoskus ja teiste soovidega arvestamine on teinud temast kõrgelt hinnatud noorte ja haridusasutustega suhtleja.

Tabasalu Ühisgümnaasium on teinud suure hüppe ettevõtlusõppes, pakkudes lastele õpet alates 1. klassist. Erinevate kooliastmete õpilastel on võimalik osaleda Junior Achievement Eesti õpilasfirma programmides. Õpilased osalevad edukalt majandusolümpiaadil ja Erasmus KA2 projektis koos teiste riikide õpilastega, luues oma rahvusvahelised õpilasfirmad. Oluliseks peetakse õpetajate arendamist ja selleks suunatakse õpetajaid teadmisi hankima ka piiri taha. Õpetajad korraldavad igal aastal ettevõtlusõppepäeva huvilistele mujalt Eestist ning lisaks õppepäevi ja koolitusi teistes Harjumaa koolides. Tabasalu Ühisgümnaasium teeb koostööd nii kohalike kui ka teiste Eesti ettevõtjatega ning kaasab neid nii ettevõtluspäeva tegemistesse, Tagasi Kooli programmi raames kui ka ettevõtlustundidesse edulugusid jagama, samuti tehakse õppekäike ettevõtetesse.

Pirita Majandusgümnaasium on majanduskallakuga kool, kus ettevõtlus- ja majandusõpet pakutakse süsteemselt kõigis kooliastmetes. Gümnaasiumi suundadeks on majandus ja loomeettevõtlus. Õpilased osalevad õpilasfirmades ja edukalt piirkondlikel ning vabariiklikel ainevõistlustel-olümpiaadidel ja koolisisestel õpilasvõistlustel. Tänavu korraldas kool Tallinna gümnasistidele juba neljanda majanduskonverentsi, kus esinejateks olid arvamusliidrid ja oma ala spetsialistid. Erinevate teemanädalate, projektide ja õppeainete raames kohtuvad õpilased ettevõtjatega, käivad õppekäikudel ning töövarjudeks. Koolis pööratakse tähelepanu ettevõtlus- ja majandusvaldkonna ning -temaatika toomisele kõikidesse õppeainetesse, õpetajate koolitamisele ning õpilaste motiveerimisele. Õppe süsteemseks muutmiseks on loodud majandusõppe lõimitud õppekava ja avatud gümnaasiumi loomeettevõtluse õppesuund.

MTÜ Ettevõtlusküla on panustanud juba kuus aastat ettevõtlus- ja finantshariduse edendamisse. Välja on töötatud õppemängud ettevõtlikkuse, ettevõtluse ja finantshariduse õpetamiseks erinevatele haridusastmetele ning loodud õppemängud lasteaia viimasele vanuserühmale, algkoolile ja põhikoolile. Viiakse läbi koolitusi ka gümnaasiumiealistele ja õpetajatele. MTÜ Ettevõtlusküla programmidest on aastate jooksul osa saanud rohkem kui 4600 õpilast ja 250 õpetajat ligi 70 erinevast Eesti koolist. Eelmisel õppeaastal avati unikaalne õppekeskkond Ettevõtlusküla Äritänav. Ettevõtlusküla on osalenud erinevates kutsekoolide õpilastele ja tudengitele mõeldud ettevõtlikkust toetavates projektides. Algatatud on ka Äritänava Ettevõtluskool, mida korraldavad ettevõtlikud noored noortele, ja suvine Ettevõtluslaager. Ettevõtlusküla on pälvinud tiitlid Eesti Ettevõtlikkuse Edendaja 2017 ja Euroopa Ettevõtluse Vaimu Edendaja 2017.

Äriideede arendusprogrammi STARTER eestvedajad Tartu Ülikooli Ideelaboris, TTÜ Mektory keskuses ja Tallinna Ülikoolis – Piret Arusaar, Maret Ahonen, Marek Mühlberg, Külliki Tafel-Viia, Silja Lassur, Anu Oks, Kristi Tättar – teevad oma tööd südamega. Tänu nende tööle on kõrgkoolide ja kutsekoolide, aga ka gümnaasiumide õppuritel võimalik oma ideid arendada, selleks vajalikke teadmisi ning ekspertide ja mentorite tuge saada.

Aasta ettevõtlusõppe mentor

Mart Kikas on Room For You OÜ juhi ja koolitajana olnud märkimisväärselt hea Eesti Kunstiakadeemia tudengite ja õppejõudude nõustaja ärimudeli loomise ja ettevõtlusest arusaamise vallas juba kaks aastat järjest. Ta on nõustanud üle kahesaja tudengi ja õppejõu ning samas motiveerinud tudengeid osalema STARTER äriideede arendamise programmides.

Kuldar Leis on endine Hoiupanga regioonijuht, juhtinud Ösel Foodsi ja Premia Foodsi ning praegu seotud kümmekonna ettevõttega. Kuldari muljetavaldav kogemustepagas on teinud temast vajaliku persooni erinevates ettevõtlusõppe alastes tegevustes, näiteks on ta osalenud mitu aastat äriideede arendamise programmi STARTER raames nii tudengitiimide mentorina kui võistluse hindamiskomisjoni töös. Kuldarit iseloomustab positiivne ja inspireeriv hoiak tiimide nõustamisel. Tema pikaajaline ettevõtluskogemus võimaldab tal jagada nii valdkondlikke ekspertteadmisi kui juhtimisalaseid praktikaid ning seda jäätisest kuni moodsate ja innovaatiliste lahendusteni ehituses. Kogemused, teadmised, soov noori toetada ja avatus koostööks - need on peamised alustalad, millel baseerub ja toimib koostöö Kuldariga.

Ettevõtlusõppe programmi aasta tegija

Katrin Kivisild, kelle tööandjaks on SA Innove, juhib ettevõtlusõppe programmi tegevussuunda, mis tegeleb ettevõtlusõppe laiendamisega üldharidus- ja kutsekoolidesse. Katrin on andnud tähelepanuväärse panuse sellesse, et 14 kutsekooli asusid sellel õppeaastal ettevõtlusõppe mooduleid piloteerima. Lisaks aitab Katrin ettevõtlusõppe programmis nõu ja jõuga kaasa sellele, et Junior Achievement Eesti õpilasfirmade programmid ja Ettevõtliku kooli haridusprogramm koolides aina rohkem leviksid.

Kristi Goldberg on Ida-Viru Ettevõtluskeskuse koolitusjuht, kes panustab nii Ettevõtliku kooli haridusprogrammi kui ettevõtlusõppe programmi Edu ja Tegu. Alates 2016. aastast on Kristi üle Eesti viinud läbi ligi sada koolitust, et luua ühtne Ettevõtlike koolide võrgustik. Selle aja jooksul on Ettevõtliku kooli võrgustikuga liitunud 64 uut kooli, et viia koolis süsteemselt sisse ettevõtlusõpe ning seeläbi organisatsiooni arendada. Lisaks koolitamisele aitab Kristi programmi ka edasi arendada ja täiendada.

TTÜ Mektory Start-Up programmi peaspetsialist Anu Oks on inimene, kelleta ei möödu ükski oluline start-up sündmus Mektorys. Anu on väga aktiivne õppurite äriideede arendamise programmi STARTERtech elluviija ja arendaja TTÜs. Lisaks baasprogrammile on tema algatusel piloteeritud ka edasijõudnute programmi ning mõlemaid programme ka täiendatud. Anul on õnnestunud suurepäraselt kokku viia  õppurite meeskonnad, mentorid ja erinevate valdkondade eksperdid. Aastate jooksul on STARTERtech programmi TTÜs läbinud arvestatav hulk meeskondi ning mitmed on võitnud ka teisi võistlusi ja auhindu: meeskonnad Laps Kooli, MoleQL, Lainergy, Smart Load Solutions, FusionPedal, Ethico Foods. Viimasena mainitu võitis septembris University Startup World Cup 2017 GreenTech kategoorias peaauhinna. Anu teadmised iduettevõtlusest ja kontaktide võrgustik on kaasa aidanud eelinkubatsiooni programmi arendamisele ning tema roll meeskondade arenemisel ja suunamisel on arvestatav.

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: William Iven, Unsplash.

Et teadushuviharidus vajab eraldi tähelepanu, sai konverentsi ettekannetest kinnitust. Viimastel aastatel on lastele ja noortele loodus-, teadus- ning tehnoloogiaringe küll juurde tekkinud, eriti robootikaringe, aga võrreldes muu huvitegevusega on neid siiski vähe. Üks põhjus on kindlasti juhendajate puudus, teine see, et LTT-valdkonna (loodus- ja täppisteadused ning tehnoloogia) huviringides on praktilised ja loomingulised tegevused, mis nõuavad rohkem kalleid vahendeid. 

Konverentsi ettekanded keskendusid huvihariduse mitmekesisusele, kvaliteedile ja koostööle. Räägiti sellest, kuidas on riigipoolne täiendav toetus huviharidusele (tänavu 6 miljonit eurot, järgmine aasta 15 miljonit eurot) kohalikes omavalitsustes kasutust leidnud. Lisatoetuse tingimus oli, et omavalitsused peavad pakkuma huviharidust ja huvitegevust vähemalt kolmes valdkonnas: kultuur, sport ning loodus- ja täppisteadused ja tehnoloogia; rõhk eriti viimasel kolmel. Kohalikud omavalitsused pidid esitama Eesti Noorsootöö Keskusele 1. septembriks kava, kuidas toetust kasutatakse. Samas ei ole kerge uusi ringe alustada, eriti kui noortel ei ole harjumust teadushuvihariduses kaasa lüüa. 

Eesti Teadusagentuuri teaduse populariseerimise osakonna juhataja Terje Tuisk tegi ülevaate, missugused on olnud arengud teadushuvihariduses võrreldes eelmise samateemalise konverentsiga aastal 2013. Miks teadusagentuur tegeleb teadushuviharidusega? Vastus on lihtne – et teadlastel oleks järelkasvu. „2013 valmis uuring, mis ütles selgelt, et teadushuvi tekitavaid tegevusi on Eestis palju, aga sealt edasi huvi süvendavaid tegevusi vähe. Seda näitas ka üldhariduskoolide teadushuviringide monitooring. Esimest korda kasutasime  terminit teadushuviharidus 2014. aastal,“ rääkis Terje Tuisk. Vahemikus 2013 –2017  algatati palju tegevusi, mis valdkonna arengule kaasa aitavad. 2014 valmisid Haridus- ja Teadusministeeriumil mitmed strateegiad aastani 2020, kus on kirjas ka teadushuvihariduse arendamise olulisus. Eesti Teadusagentuuri juures alustas 2015 teaduse populariseerimise programm TeaMe+. Eesti Noorsootöö Keskus alustas noorsotöö valdkonna arendamist omavalitsuste koostöös, mis aitab suurendada huvitegevuse kättesaadavust. 2016. aastal moodustati Eesti Teadushuvihariduse Liit. Valminud on uus portaal huviring.ee, kuhu saab ise lisada infot tegutsevate LTT-ringide kohta, otsida ringijuhte, leida lapsele sobiv LTT-valdkonna huviring. 2016 valmis HTMi tellimusel uuring huvihariduse ja huvitegevuse pakkujatest, mitmekesisusest ja kättesaadavusest. Samas tõdes Terje Tuisk, et huvihariduse uuringute puhul on andmeid on keeruline võrrelda, sest erinevate institutsioonide kohta on kogutud erinevaid andmeid. Piltlikult öeldes on ühes kohas kokku loetud ringijuhendajate arv, teises tegutsevate ringide arv, kolmandas osalevate õpilaste arv.  „Üldist ühest ülevaadet selle kohta, mis toimub huvihariduses ja huvitegevuses, ei ole. Pole ka piisavat infot, milline on LTT-valdkonna ringijuhtide koolitusvajadus,“ ütles Terje Tuisk. 

Haridus- ja Teadusministeeriumi noorteosakonna juhataja Reelika Ojakivi sõnas, et Eestis on praegu 283 000 noort vanuses 7 kuni 26 eluaastat, aga ainult pooled neist osalevad huvitegevuses. „Nii huviharidus kui huvitegevus on noorsootöö. Huviharidus on rohkem reglementeeritud, see tähendab huvikooli ja õppekavu. Huvitegevus on valdavalt see, mis toimub kooliringides, noortekeskustes jm, siin on reeglistikku vähem. Noore jaoks pole vahet, kus ta huviringis käib: võimalusi peab olema nii palju ja nii mitmekesiseid, et noor oma tõelise tugevuse, oma ande üles leiaks,“ sõnas Reelika Ojakivi avaettekandes. Ta tõdes, et kuigi huvikoole on palju juurde tulnud (78% tegutsevatest huvikoolidest on erahuvikoolid), on LTT-suunitlusega huvikoole stabiilselt vähe. 2015. aastal oli kõigist huvikoolide õppekavadest 6,4% seotud LTT-ainetega. Nendel õppekavadel õpib vaid 3% huvikoolide õpilastest. Üldhariduskoolides on LTT-huviringe siiski rohkem kui huvikoolides, ja need omakorda jagunevad 59% tehnika ja tehnoloogiaga tegelevad ringid, 17% matemaatika-, mõttemängude- ja loogikaringid ning 24% loodusringid (Eesti Teadusagentuuri kaardistus 2015). 

Tartu Keskkonnahariduse Keskuse direktor Janika Ruusmaa küsis oma ettekandes kuulajatelt, kas loodusringi õpetaja on Eesti haridusmaastikul ohustatud liik ja kust üldse tulevad loodusringide juhendajad. „Liigi ellujäämiseks on vaja elupaika (looduskeskused, looduskoolid), ressursse (rõõmsad lapsed, raha ja loodus), järeltulijaid. Kust tuleb uus põlvkond loodusringi õpetajaid?“ püstitas Janika Ruusmaaloodus huvihariduse probleemid loodusteaduse vaatevinklist. Ja vastas ise naljaga pooleks, et areneb metamorfoosi teel ehk peamiselt on abiks täienduskoolitus. „Ülikoolist tulevad õpetajad ja spetsialistid, tuleks leida võimalusi, et tudengid saaksid ka ringijuhendaja (loodusringi juhendaja) koolitust,“ sõnas ta. 

Lubada huvihariduse õpetajatel osaleda üldhariduse õpetajatele mõeldud koolitustel, rahastada praktilise looduse tundmise koolitusi, ülikoolidel lisada lisada õppekavasse huviringide juhendajate moodulid – need oli mõned lahendused, mis esineja välja pakkus. 

Päeva lõpetas Eesti teaduse populariseerimise riiklike auhindade üleandmise tseremoonia. 

Tiiu Silla nimelise elutööpreemia pikaajalise süstemaatilise teaduse ja tehnoloogia populariseerimise eest pälvis astrofüüsik Ene Ergma. Ene Ergma näitas, et teadlane saab väga hästi hakkama ka väljaspool teadust. Viimase viieteistkümne aasta sisse mahub Ene Ergmal ohtralt avalikke esinemisi, intervjuusid, aga ka astrofüüsika loenguid koolides ja väljaspool koole, kõrgetasemelisi visiite ja delegatsioonide vastuvõtte. Ene Ergma poliitikukarjääri mahub märkimisväärne saavutus nii Eesti majanduse kui ka teaduse jaoks – Eesti liitumine Euroopa kosmoseagentuuriga.

Parima teaduse ja tehnoloogia populariseerija peapreemia pälvis ihtüoloog Arvo Tuvikene, kes on aastate jooksul järjepidevalt avaldanud kalandust, kalade käitumist ja kalade kui inimtoidu kvaliteeti käsitlevaid artikleid ajakirjades ning raamatusarjas.

Teadust ja tehnoloogiat populariseerivate tegevuste ja tegevuste sarjade hulgas pälvis peapreemia biotehnoloogiat tutvustav projekt „Rändav bioklass“ ja professor Ants Kurg.

Teaduse ja tehnoloogia populariseerimise eest audio-visuaalse ja elektroonilise meedia abil autasustati peapreemiaga Eesti rahvusringhäälingu teadusuudiste saadet ”Novaator” ja kollektiivi juhti teadusajakirjanikku Marju Himma-Kadakat.

Teaduse ja tehnoloogia populariseerimise eest trükisõna abil said peapreemia laste  teaduse ja tehnika lugemiku „Füübits“ väljaandmise eest autorid Mare Müürsepp ja Heli Lukner.

Vaata kõiki kategooriaid ja tunnustuse saanuid Eesti Teadusagentuuri kodulehelt. 

Fotod: Eesti Teadusagentuur, Sven Tupits.

Samal teemal:

• 22. novembril toimub konverents "Anname teadushuvile võimaluse II"
• Uus raamat "Arenev teadushuviharidus. Õpime kogemustest"

Euroopa Komisjoni ning Haridus- ja Teadusministeeriumi tunnuskirja parimale võõrkeele õpetamise uuendajale andis üle ministeeriumi keeleosakonna juhataja Piret Kärtner.

Game Clubi kursus JUKU õpetab mängulise kogemusõppe kaudu vene keelt kõnelevatele lastele eesti keelt ning BARANKA eesti lastele vene keelt. Kursused õpetavad lapsi igapäevases elus võõrkeeles suhtlema ja annavad juurde julgust, kasutamaks keeleoskust ka väljaspool kooli.

Keeleõppe tunnuskirja žürii tegi valiku 12 kandidaadi hulgast.

Lisaks Euroopa keeleõppe tunnuskirja saajale märkis žürii tänukirjaga ära veel kaks projekti: Tartu Annelinna Gümnaasiumi multikultuurne luulepäev ja Tallinna 21. Kooli eestvedamisel korraldatud üleriigiline tõlkevõistlus projekti „Saksa Kevad“ raames saksa keelt B- või C-võõrkeelena õppivatele 7.-12. klasside õpilastele.

Allikas: Haridus- ja Teadusministeerium

Samal teemal:

• Aasta parimad võõrkeelealased teod on seotud õpilasvahetuse, muusika ja Skype’iga
• Viis võõrkeelt, mille õppimist tulusaks peetakse

Konstantin Shibin töötab oma doktoritöö raames välja meetodit, mis võimaldab teha kaasaegseid keerukaid digitaalseid süsteeme vastupidavamateks. Mobiilside mastid maapinnal ning navigatsioonisatelliidid kosmoses, juhtimisplokid autodes, valgusfooride juhtimisseadmed – paljud süsteemid, millest sõltume ja mille olemasolu peame endastmõistetavaks, tuginevad mikrokiipidele. Meie igapäevaelu kvaliteet meid ümbritsevas digikeskkonnas sõltub aga elektroonikakiipide töövõimest ja elueast, mis lüheneb iga uue kiipide põlvkonna ilmumisega. Kiipide järkjärguline degradeerumine aja jooksul väljendub tõrgetes, mis mõjutavad elektroonikasüsteemide korrektset talitlust.

„Minu doktoritöö pakub uue meetodi, mille abil saab kiiresti ennustada ja avastada vigu keerukates mikrokiipides nende töö ajal, andes vigadest teada, nii et süsteem saaks jätkata tööd – ehkki mõnikord madalama jõudlusega – rivist väljalangemise asemel. Lõpptulemusena muutub süsteem töökindlamaks ja vigadele vastupidavamaks ning võib töötada kauem ja odavamalt,“ selgitas Konstantin Shibin. „Selle põhimõtte lihtsaim näide oleks nutitelefon 8-tuumalise protsessoriga. Kui üks protsessori tuum lakkaks töötamast, võiks nutitelefon lihtsalt keelduda sisse lülitumast, kuna süsteem on rikkis. Selle asemel aga tuvastab tark süsteem rikke ja jätkab tööd seitsme alles jäänud tuumaga, nii et nutitelefoni omanik ei märkagi, et üks tuum ei tööta.“

Stipendiumikomisjon tõi stipendiaadi töö tugevusena välja selle praktilisuse. „Mis selle töö puhul sai otsustavaks, oli see, et ta oli selgelt seotud Eesti ettevõtetega ja sellel oli olemas ka praktiline väljund koostöö näol mitme ettevõttega nagu näiteks Ericssoniga,“ ütles stipendiumikomisjoni esimees Aho Augasmägi.

ITL-i Ustus Aguri stipendium on mõeldud avalik-õigusliku ülikooli doktorandi õpingute toetamiseks IKT õppekaval. Stipendiumi andmisel arvestati kandidaadi doktoritöö teema oodatavat mõju infoühiskonna arengule Eestis ning senist erialast tegevust. Stipendiumi suurus on 2000 eurot, seda annab välja Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit koostöös Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutusega. ITL-i Ustus Aguri nimelist stipendiumi antakse välja 2003. aastast.

Fotol tänavune stipendiaat Konstantin Shibin. Foto: Kristel Irval

Samal teemal:

• Doktorandid teevad teaduse kolme minutiga selgeks
• Uuring: Eesti kõrgkoolide vilistlased on läbitud õpingutega rahul, kuid oleks soovinud rohkem praktikavõimalusi

Robotexi kaaskorraldajad on Tartu Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool ja Eesti Vabariik 100.

Kolme päeva jooksul saavad Robotexi külastajad osa robotivõistlusest, tehnoloogianäitusest, konverentsist ja töötubadest. 

"Ootame sellel aastal Robotexile ligi 1600 robotit, mis on pea poole rohkem eelmisel aastal osalenud robotitest. Nii kiire kasv seab kindlasti ka suuri väljakutseid korraldajatele, samas näitab, et Robotex on omanäoline ja unikaalne üritus terves maailmas. Meil on väga hea meel võõrustada osalejaid 26st erinevast riigist. Külalisi tuleb pea igalt kontinendilt. See on suurepärane võimalus tähistada Eesti 100ndat sünnipäeva nii uhkete külaliste seltsis," kommenteerib Robotexi tegevjuht Ave Laas.

Tartu Ülikooli robootika spetsialist Heilo Altini sõnul võiksid noored senisest enam robootikaga tegeleda. “Robootika on valdkond, kus õpilased õpivad tulevikuoskuseid, mida ükski teine õppeaine ei suuda nii kompaktselt edasi anda. Robootika, see on treening ülakorruse musklile. Näiteks rakendavad õpilased teadmisi matemaatikast, arvutades roboti ratta ringjoone pikkuse kaudu läbitud teepikkusi. Tiimitöö käigus arendatakse meeskonnatöö- ja sotsiaalseid oskuseid. Robootikaga tegelevad õpilased on need, kellest saavad tulevikus võtmeisikud!"

Tallinna Tehnikaülikooli biorobootika professor ja teadusajakirjanike sõber aastal 2017 Maarja Kruusmaa kinnitab, et robotid on kiiresti saamas meie igapäevase elu osaks. „Meil on vaja üha enam häid insenere, kes oskaksid sellist tehnoloogiat arendada ning nutikalt enda kasuks tööle panna, kuid samas ka oskust laiemalt mõtestada, kuidas robotite areng muudab ühiskonda tervikuna ning kuidas selleks kõige paremini valmistuda,“ kinnitab Robotexi üks asutajatest professor Maarja Kruusmaa.

Robotexi Tehnoloogianäitus, mida saab külastada kõigil kolmel päeval,  on ainulaadne võimalus tutvuda uusimate tehnoloogiliste lahendustega robootika-, tööstuse- ja IT-valdkonnast. Näitusele tuleb üle 70 põneva eksponaadi, mida oma käega proovida või katsetada.

24.-25. novembril toimub teist korda ka Robotexi Tehnoloogiakonverents. Tänavusel konverentsil arutavad robootika ja tehnoloogia tulevikutrendide üle mitmed põnevad kodumaised ja rahvusvahelised kõnelejad.

Seoses ürituse kasvuga ning vältimatu eelarvelise muudatusega on Robotexi meeskond otsustanud kohapeal kehtestada üritusele pileti. Kõik külastajad, kes registreeruvad enne 24. novembrit Robotexi üritusele Eventbrite keskkonnas ning näitavad kohapeal kassas ette sealt saadud PDF pileti (kas paberil või nutitelefonis) saavad tasuta ligipääsu! Pilet tuleb kohapeal osta nendel külalistel, kes varasemalt Eventbrite’ist tasuta piletit ei ole lunastanud. Piletihind kohapeal on 2€ laps (0-2 aastased lapsed tasuta) ning 5€ täiskasvanu.

•  Robotexi koduleht: http://robotex.ee

Allikas: Robotex

Samal teemal:

• Tasuta Robotexi pileti saamiseks registreeru Eventbrite’is enne 24. novembrit!
• Uued haridusrobotid InO-Bot ja SPRK+

Õpilased jagunevad kaheksasse töötuppa, kus saadakse ülevaade ühest erialast ja osaletakse praktilistes tegevustes. Ametikooli koostööpartneriks on Saaremaa Rajaleidja keskus, kelle karjäärinõustajad viisid eelnevalt üldhariduskoolides läbi testid, et leida õpilaste huvidele ja soovidele vastav töötuba. Oskuste Päeva partneriks on ka Saaremaa Ettevõtjate Liit, igas töötoas tutvustavad noortele eriala ja valdkonda kohalike ettevõtte esindajad.

„Oskuste Päeva eesmärgiks on aidata läbi põhjalikuma erialatutvustuse õpilastel karjäärivalikuid teha,“ rääkis projektijuht Anneli Viherpuu-Berens. „Kasu on mitmepoolne: paremini informeeritud noored teevad teadlikumaid valikuid. Oleme ametikoolis kogenud, et sellised noored on motiveeritumad ja ei lange nii kergesti koolist välja.“

Oskuste Päeva toetab Euroopa Sotsiaalfond läbi programmi PRÕM. Projekti sihtrühmaks on Saare maakonna 7.-9. klasside õpilased.

Töötubadeks on kokk, väikelaevaehitaja, ehitaja, tarkvaraarendaja, juuksur, kujundaja, autotehnik ja restoraniteenindaja.

Euroopa kutseoskuste nädal on Euroopa Komisjoni algatus, mille eesmärk on muuta kvaliteetseid oskusi ja tööturul väljavaateid pakkuv kutseharidus ja -koolitus ligitõmbavamaks. Selle kestel korraldavad osalevad riigid üle kogu Euroopa nii kohalikul, piirkondlikul kui ka riiklikul tasandil sündmusi. Euroopa kutseoskuste nädal toimus esimest korda 2016. aastal.

Allikas: Kuressaare Ametikool

Samal teemal:

• Oskuste aasta inspiratsiooniüritusel Narvas esineb noortele riigikogulane Martin Repinski
• Aasta õppija 2017 on Tarmo Tuuling

Autor: Brigitte Piip, Rotterdam University of Applied Sciences ärikooli tudeng

Ma ei väida, et kõik ülikoolid peaksid oma süsteemi kohustusliku praktika integreerima, aga seda võimalust tuleks kindlasti rohkem populariseerida, sest see tuleb kõikidele osapooleltele väga kasuks. Õpilased saavad kogemuse ja suhtlusvõrgustiku jagu rikkamaks, töökohad saavad erineva ja erilise taustaga praktikante, Eestimaa saab rikkamaks kogenud ja ilmanäinud noorte võrra.

Näiteks mina tulin poole-aastasele praktikale San Franciscosse. Badger Maps, mu tööandja, on suhteliselt väike startup, mis aitab müügimeestel ja muudel ringisõitvatel töötajatel koostada kõige kiirema tee oma klientideni.

Ega ma ei oodanudki midagi jalustrabavat kui praktikakohta otsisin. See oli lihtsalt järgmine samm mu bakalaurusekraadi poole – meie õppeprogrammis on sees kohustuslik praktika ükskõik kus maailmas. Ainukeseks takistuseks on su motivatsioon leida endale meeldiv koht.

Mina valisin Silicon Valley lihtsalt sellepärast, et mu sõber pakkus selle tol hetkel muuseas välja ja mul ei olnud paremaid ideid. Aga tuli välja, et see oli üks parimaid otsuseid, mis ma olen langetanud. Enne tööle asumist sain ära näha ka Los Angelesi, Las Vegase, Grand Canyoni. Tööd alustades ei olnud mu ootused just väga kõrged – filmides on ju praktikandid alati olnud lihtsalt kohvitoojad. Siin on aga vastupidi: aeg-ajalt toob omanik ise meile küpsiseid või jäätist.

Silicon Valleys on väga tähtis, et töökaaslased saaksid omavahel läbi. Reedeti on meie kontoris TGIF (Thank God it’s Friday) peod, kus kõik jäävad hilisõhtuni ja jutustavad, tantsivad ja mängivad lauajalgpalli. Ma ei suuda ära oodata, et Eestisse tagasi tulles ka oma firma kujundada. Just selliseid traditsioone peavad eestlased nägema ja läbi tegema, et endid arendada.

Kuidas saata rohkem noori sellistele seiklustele?

Eestis näiteks tegeleb prakatikakohtade vahendamisega Baltic-American Freedom Foundation, mis töötab tihedalt erinevate USAs tegelavate firmadega ning saadab valitud kandidaadid erinevatesse USA linnadesse määratud ajaks praktikatele. Hetkel on juba ainuüksi San Franciscos 10 praktikanti Balti riikidest.

Euroopas aitavad praktikakohti leida mitmed leheküljed. Europe-internship pakub erinevaid praktikakohti, mida saab otsida eriala, asukoha kui ka palga alusel. Go Overseas leheküljel on lisaks töökuulutustele veel ka praktikantide blogid ning muud aitavad ja motiveerivad artiklid.

Infotunnid ja järjepidev julgustamine oleksid hädasti vajalikud, sest esimene samm on alati raskeim. Vähestel on teadmist ja veel vähem julgust, et üldse hakata uurima selliseid võimalusi. Eesti noored on üldiselt väga tahtejõulised ja avatud uutele. See aga tähendab, et paljud Eesti noored võivad jääda ilma suurtest elumuutvatest võimalustest lihtsalt sellepärast, et neil pole piisavalt infot. Seega peaks igas ülikoolis olema kontaktisik, kes populariseeriks, oskaks anda nõu, motiveerida, ja suunata tudengeid, kes on vähegi huvitatud välismaale praktikale minemisest. Miks ei võiks see olla sina?

Foto: Koolielu arhiiv, foto on illustratiivne

Samal teemal:

• Töökohapõhine õpe laieneb kutseharidusest kõrgharidusse
• Parima praktikandi konkurss

Valgamaa gümnaasiumis toimuvale konverentsile on sel aastal oodata üle saja haridusvaldkonna asjatundja – õpetajaid, tugispetsialiste, koolijuhte, lastevanemaid jt – kelle võimuses on laste eluolu parem ja targem korraldamine. Nagu traditsiooniks saanud, toimub konverents sümboolselt lapse õiguste nädalal, mil tänavu möödub 26 aastat ÜRO lapse õiguste konventsiooni jõustumisest Eestis.

Konverentsil tulevad haridusvaldkonna spetsialistide ja praktikute ettekandmisel käsitlusele teemad, mis on tänapäeval laste elus aktuaalsed – nt suhtlemine konfliktiolukorras, vaimset tervist kaitsevad faktorid, Eesti õpilaste heaolu PISA 2015. a uuringus, kaasav haridus ning Eesti noorte karjäärijuhtimise pädevused. Esinevad kliinilised psühholoogid Airiin Demir ja Anna-Kaisa Oidermaa, PISA koordinaator Gunda Tire, haridus- ja teadusministeeriumi üldharidusosakonna nõunik Tiina Kivirand ja Innove karjääriõppe peaspetsialist Virve Kinkar.

Valgamaa Rajaleidja keskuse juht Jaanika Käst räägib, et konverents on vajalik ja eriline oma multifunktsionaalsuses – lisaks laste heaolu edendamisele, loob konverents arendava aruteluruumi oma ala spetsialistidele, pakkudes võimaluse vahetada teadmisi ja kogemusi. „Veelgi enam, konverentsil leiavad käsitlemist teemad, mis just täna meie piirkonnas ja Eesti väiksust arvestades  kogu Eestimaal laste heaolu tagamisel kodus ja koolis aktuaalsed on, nõudes täiskasvanutelt teadmisi ja lahenduskesksust, mida ettekanded kahtlemata pakuvad,“ lisas Jaanika Käst.

Üles astuvad ka Valga muusikakooli lapsed, maavanema esindaja, Valga gümnaasiumi direktor ja Valgamaa Rajaleidja keskuse juht. Päeva modereerib Lauri Drubinš. Täpsem päevakava on leitav Innove kodulehelt.

2016. aastal pälvis konverents „Kõik lapsed peavad saama võimaluse õnnestuda“ SA Innove aasta teo auhinna.

Valgamaa Rajaleidja keskus kuulub SA Innove Rajaleidja võrgustikku, mis pakub tasuta karjääri- ja õppenõustamisteenuseid kuni 26aastastele noortele ning on partneriks lastevanematele ja haridustöötajatele.

Allikas: SA Innove

Samal teemal:

• Lastekaitse Liidu aastakonverents keskendub alaealiste õigusrikkumistele ja nendega tegelemisele
• Väärtuskasvatuse rändkarikad läksid tänavu Tartusse ja Haapsallu

Rahvusvahelise konverentsi (www.nooruse.ee/HOH) eesmärgiks on ühendada erinevate tervishoiu valdkonna erialade üliõpilased, õppejõud, teadlased ja tervishoiu valdkonna spetsialistid, et tõhustada koostööd, jagada teadmisi ja aidata kaasa elukestvale õppele. Parima suulise ja stendettekande auhinnale konkureerivad üliõpilased ja vilistlased viiest riigist. „Konverentsile on kohale tulnud osalejad kuueteistkümnest eri riigist, mis on esimese korra kohta palju enam kui algselt ootasime,“ selgitas Tartu Tervishoiu Kõrgkooli füsioteraapia ja tervisekaitse osakonna juhataja ja konverentsi peakorraldaja Anna-Liisa Tamm.

Kõrgkooli üheks väljakutsuvamaks ülesandeks on leida motiveeritud ja kutsekindlad üliõpilased, mistõttu külastavad konverentsi ka gümnasistid üle Eesti, kes saavad muuhulgas osaleda ka erinevates just neile suunatud töötubades. Samuti saavad konverentsil osalevad üliõpilased ja külalised osaleda mitmetes töötubades, mille teemadeks on näiteks toiduhügieen, massaaž, esmaabi ja AED kasutamine.

Konverentsi toimumist toetab projekt “Institutsionaalne arendusprogramm teadus- ja arendusasutustele ja kõrgkoolidele” (ASTRA), samuti on toetajate hulgas Tartu linn, The Health Clinic, Synlab, Elite Kliinik, Tartu Tervisekliinik, Re/Max Aaba Kinnisvara, Click and Grow, ajakiri Imeline Teadus, Teaduskeskus AHHAA, Maanteeamet, Maitseelamused ja Cartoon.

Allikas: Tartu Tervishoiu Kõrgkool

Samal teemal:

• Ligi 400 tulevast tervishoiutöötajat alustavad õpinguid
• Esimene tervishoiukõrgkooli magistriõppekava sai heakskiidu