Lähiajal asendub selles valdkonnas karistusel põhinev lähenemine taastavale õigusele tuginevate last ja peret toetavate meetoditega. Suurim väljakutse käitumisprobleemidega laste ja nende perede abistamisel on vahetu ja usaldusväärse kontakti loomine, mis saab ainsana olla tulemusliku koostöö aluseks.

24. novembril Tallinnas Mektory konverentsikeskuses toimuval Lastekaitse Liidu aastakonverentsil „Kuidas elad, Eestimaa laps? Koostöös lapse heaks“ esinevad Eesti spetsialistide kõrval ka spetsialistid Soomest ja Suurbritanniast. Soome Tervise- ja Hoolekande Instituudi, Turu Ülikooli kriminoloogia ja taastava õiguse dotsent Henrik Elonheimo selgitab, miks taastava õiguse meetodid noorte õigusrikkujate puhul toimivad, Aarne Kinnunen Soome Justiitsministeeriumist tutvustab Soome kogemust. Carla Thomase (Suurbritannia kvalifitseeritud sotsiaaltöötaja, koolitaja, Londoni kohaliku omavalitsuse konsultant), ettekanne keskendub laste ja noorte toetamisele multidistsiplinaarse töö kaudu. Töötubades käsitletakse lisaks taastava õiguse olemusele ka spetsialistide koostööd ja laste ning lapsevanemate kaasamist. Konverentsi avavad riigi peaprokurör Lavly Perling ja Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor Elmar Vaher. 

Konverents toimub koostöös Justiitsministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi, Siseministeeriumi, Politsei- ja Piirivalveameti ja Sotsiaalkindlustusametiga rahvusvahelise projekti MAPChiPP raames.

23. novembril korraldab MTÜ Lastekaitse Liit koos Sotsiaalkindlustusameti, Eesti Advokatuuri ja Tallinna Ülikooliga üheksanda seminari sarjast „Samal poolel – lapse poolel“, mis seekord keskendub lapse heaolu hindamisele. Seminar toimub Tallinna Ülikoolis.

Konverentsi päevakava ja muu oluline info: https://konverents.lastekaitseliit.ee/.

Kõiki lapse õiguste kuu tegevusi on võimalik vaadata siit: https://www.lastekaitseliit.ee/lapse-oiguste-kuu-kava/.

Ene Ergma näitas, et teadlane saab väga hästi hakkama ka väljaspool teadust. Viimase viieteistkümne aasta sisse mahub Ene Ergmal ohtralt avalikke esinemisi, intervjuusid, aga ka astrofüüsika loenguid koolides ja väljaspool koole, kõrgetasemelisi visiite ja delegatsioonide vastuvõtte. Ene Ergma poliitikukarjääri mahub märkimisväärne saavutus nii Eesti majanduse kui ka teaduse jaoks – Eesti liitumine Euroopa kosmoseagentuuriga.

Parima teaduse ja tehnoloogia populariseerija peapreemia pälvis ihtüoloog Arvo Tuvikene, kes on aastate jooksul järjepidevalt avaldanud kalandust, kalade käitumist ja kalade kui inimtoidu kvaliteeti käsitlevaid artikleid ajakirjades ning raamatusarjas.

Vaata kõiki kategooriaid ja tunnustuse saanuid Eesti Teadusagentuuri kodulehelt!

Foto: ETAG, Sven Tupits. 

Samal teemal:

• Algas kandidaatide esitamine teaduse populariseerimise auhinnakonkursile
• Auhinnati parimatest parimaid teaduse populariseerijad

Tartu Kivilinna Kooli direktor Karin Lukk kirjeldab väärtuskasvatuse kooli tiitli võitu kui maratoni läbimist. Nad on hea kooli nimelisel konkursil osalenud juba üheksa korda ning nüüd väärtuskasvatuse karika saamine on justkui finišisse jõudmine. „See on hea tagasiside, et oleme õigel teel: ei ole kraavi kaldunud ega üle piirjoone läinud“, sõnas Lukk. „Vahel on tunne, et peeglisse vaadates kipud ainult positiivset nägema, aga ju me oleme mõned pimedad nurgad ka üles leidnud, kui see ka teiste poolest tunnustust väärib.“

Haapsalu Linna Algkooli direktor Malle Õiglase arvas, et väärtuskasvatuste kooli karika saamine on suur tunnustus, kuna koolis tehtav töö paistab ka teistele silma: „Me peame lugu väärtustest ja sellest, et kõik oleks koostöised ja õnnelikud. Kui see ka teistele samamoodi välja paistab, siis on see kõige parem tunnustus!“

Tartu Lasteaia Lotte direktor Viive Vellemaa, keda lapsed tunnevad kui Lotte ema Annat, on väärtuskasvatuse lasteaia tiitli üle samuti väga õnnelik, kuna paari kuu pärast täitub lasteaial juba kümnes tegutsemisaasta. „Tiitli saamine on suur tunnustus kogu meeskonnale,“ arvas Vellemaa. „See tähendab, et oleme kümne aasta jooksul teinud tublit tööd ja head koostööd.“

Tartu Ülikooli eetikakeskuse projektijuht Nele Punnar sõnas, et tänavused konkursitööd tuginesid üha enam tõenduspõhisele lähenemisele ja olid hästi läbi mõtestatud.

Tartu Kivilinna Kooli tunnustas eetikakeskus aktiivse koolipere kaasamise, heade suhete ja meeskonnatöö väärtustamise, süsteemse ja mõtestatud eneseanalüüsi ning pikaajalise, sisuka ja tulemusliku väärtusarenduse eest.

Haapsalu Linna Algkool pälvis tiitli koostöise ja õnneliku koolimeeskonna väärtustamise, lastevanemate aktiivse kaasamise, mitmekesiste kooliväliste tegevuste ning järjekindla ja eduka väärtusarenduse eest.

Tartu Lasteaeda Lotte tunnustati laste igakülgse märkamise, toetamise ja kaasamise, lasteaiapere heade suhete hoidmise, laste nõukogu rakendamise ning tulemusliku väärtusarenduse eest.

Konkursside „Hea kool kui väärtuspõhine kool“ ja „Hea lasteaed kui väärtuspõhine lasteaed“ tiitlid anti üle 10. väärtuskasvatuse konverentsil „Kuulata ja kõnelda ehk dialoogilisest kommunikatsioonist koolis“. Tartu Ülikooli eetikakeskus on toetanud ja tunnustanud koolide ja lasteaedade väärtusalast tegevust juba aastast 2009. Eneseanalüüsi konkursid toimusid tänavu viiendat korda. Konkursside eesmärk on tunnustada koolide ja lasteaedade tööd nendes valdkondades, mis on seni vähe tähelepanu saanud, kuid on ometi väga olulised: õpilaste erinevate annete ja võimete parim võimalik väljaarendamine, õpilaste sotsiaalsete oskuste ja väärtushoiakute kujundamine, õpivalmiduse tagamine kogu elukaare jooksul, koolimeeldivus, füüsilise ja vaimse turvalisuse tagamine, tervislike eluviiside kujundamine.

Süsteemse väärtuskasvatuse eest tunnustati:

Tiitliga „Hea kooli ekspert“
Tartu Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasium

Tiitliga „Hea lasteaia ekspert“
Rannamõisa Lasteaed

„Hea kooli edendaja“ tiitli pälvisid:
 Haapsalu Linna Algkool
 Kilingi-Nõmme Gümnaasium
 Kärla Põhikool
 Loo Keskkool
 Nissi Põhikool
 Tartu Descartes’i Kool
 Tartu Kivilinna Kool
 Turba Kool

„Hea lasteaia edendaja“ tiitli pälvisid:
 Kohtla-Järve Lasteaed Kirju-Mirju
 Kõrveküla Lasteaed Päikeseratas
 Tartu Lasteaed Lotte

Tiitliga „Hea kooli teerajaja“ tunnustati:
 J. V. Veski nim Maarja põhikool
 Tapa vene põhikool
 Türi ühisgümnaasium
 Ülenurme gümnaasium

Tiitliga „Hea lasteaia teerajaja“ tunnustati:
 Haapsalu Lasteaed Päikesejänku
 Lasteaed Neeme Mudila
 Tallinna Jaan Poska lasteaed
 Tallinna Lasteaed Rukkirääk
 Viljandi Lasteaed Midrimaa
 Vändra Lasteaed

Väljaantavate tiitlite ja nende statuutidega tutvu eetikaveebis.

Konkurssi korraldab Tartu Ülikooli eetikakeskus haridus- ja teadusministeeriumi riikliku programmi „Eesti ühiskonna väärtusarendus 2009-2013" jätkuprogrammi raames.

Allikas ja fotod: TÜ pressiteade. 

Samal teemal:

• TÜ eetikakeskus tunnustas parimaid väärtuskasvatuse koole ja lasteaedu
• Väärtuskasvatuse lasteaed väärtustab üksteist austavaid suhteid

„Kutsume üles ettevõtteid, erialaliite, koole ja teisi osapooli osalema hankes, millega tahame luua kutseõppesse uusi digitaalseid lahendusi õppematerjalide näol, mis oleksid kaasaegsed ja kvaliteetsed ning toetaks õppimise ja õpetamise efektiivsemaks muutmist,“ ütles Haridus- ja Teadusministeeriumi e-teenuste osakonna asejuhataja Kristel Rillo. „Uus loodav digitaalne õppematerjal toetab õppija vajadustest lähtuvat õpetamist ja õppimist," lisas Rillo.

Loodav õppematerjal saab olema tasuta kättesaadav kõigile huvilistele ning lähtub ühtsetest kvaliteedikriteeriumitest. Õppematerjalide väljatöötamine kutsehariduse valdkonnas ei ole uus tegevus. Küll aga on muutunud viis, kuidas õppematerjale välja töötatakse. Kui varasemalt on õppematerjalide loomisega tegelenudki pigem koolid ise, siis nüüd on kirjeldatud senisest enam ootusi õppematerjalile ja lahenduse võivad välja töötada ka ettevõtted ja erialaliidud.

Kaasaegsete õppematerjalide väljatöötamine kutseõppes on üks osa digipöördest ja Eesti elukestva õppe strateegia 2020 rakendamisest. Digipöörde üks eesmärk lisaks elanikkonna digioskuste arendamisele on integreerida senisest paremini digivõimalused õppeprotsessi. Hanked viiakse läbi Euroopa Sotsiaalfondi tegevuse „Kaasaegse ja uuendusliku õppevara arendamine“ raames.

Välja on kuulutatud hanked 11 valdkonna õppematerjalide väljatöötamiseks:
•Interaktiivne e-õpik „Tehniline joonestamine puidutöötlemises“
•Interaktiivne e-õpik „Aianduse põhialused“
•Interaktiivne e-õpik "Mesilaspere hooldamine“
•Auditoorset õpet toetav e-kursus „Hoonete hüdroisolatsioonitööd“
•Auditoorset õpet toetav e-kursus „Erialane keemia ja materjaliõpetus dekoraatoritele ja stilistidele“
•Auditoorset õpet toetav e-kursus „Ühiskonnaõpetus läbi tänapäeva kunsti ja popkultuuri“
•Auditoorset õppetööd toetav e-kursus „Veokorraldus“
•Digitaalne õppematerjal „Kultuurilugu: interaktiivne ajatelg ja harjutused“
•Digitaalne õppematerjal „Veokorraldaja erialase eesti keele õppevideod ja harjutused“
•Disaini- ja käsitöövaldkonna digitaalne õppematerjal:  Õpiobjektid „Kavandamise ja kujundamise õppematerjal käsitöö erialadele“
•Auditoorset õpptööd toetav e-kursus “Elektritehnika“

Õppematerjalid on mõeldud kutseõppeasutustele ning peavad toetama tasemeõppe õpiväljundite saavutamist. Hanke täpsemad tingimused leiab siit.

Pakkumiste esitamise tähtaeg on 4. detsembril 2017 aadressil karin.ruul(ät)hm.ee.

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• IKT sügiskonverentsil uuritakse digiõppevara ja lennutatakse droone
• Riiklik õppekava – õpik – e-õppematerjal on loogiline rida

Uuringust selgub, kui palju on Eestis nutiseadmete kasutajaid; kas lapsed ja täiskasvanud käituvad nutimaailmas turvaliselt ning mida nad seal teevad. Muuhulgas sai 21. novembril Tallinnas toimunud tulemusi tutvustaval üritusel teada, kuidas on muutunud inimeste nutiseadmete alased teadmised ja nende käitumine võrreldes aastaga 2014, mil viidi läbi esmane uuring.

Uuringust selgub, et nutiseadmete kasutamine on viimase kolme aastaga suurenenud 18% võrra 6-14- aastaste laste seas, 24% võrra vanuserühmas 50-64 ja üle 65aastaste seas 5%. 2014. aastaga võrreldes on kasvanud 6% võrra ka nende lapsevanemate hulk, kes tunnevad huvi selle vastu, mida nende lapsed nutiseadmetes teevad. Samuti oskavad lapsed pöörata rohkem tähelepanu sellele, et nad ei laadiks internetist alla tundmatuid rakendusi. Suurenenud on ka inimeste arv, kes peavad oluliseks nutiseadme kaitsmist ekraaniluku, viirusetõrje parooli vms-ga. Kui 2014.aastal kaitses oma telefoni ekraanilukuga 69% vastanutest vanuserühmas 15+, siis 2017. aastal oli see on 82%. 6-14aastaste puhul on vastavad numbrid 69% 2014. aastal ja 75% 2017.aastal.

“Nutiseadmete kasutamine muutub järjest populaarsemaks, mistõttu on oluline rääkida ka nende seadmetega seotud turvalisest käitumisest. Uuringust selgub, et täiskasvanud küll käituvad turvalisemalt oma nutiseadmetes, aga nende riskitaju on madalam kui 2014.aastal  ja inimesed kipuvad mõtlema, et minuga kindlasti ei juhtu midagi. Madal riskitaju aga paneb inimesed mitteturvaliselt käituma,” ütles NutiKaitse 2017 projekti koordinaator ja Vaata Maailma SA juhataja Kristi Kivilo. 

2017.aasta uuringu kokkuvõte on nähtav SIIN.

Aastal 2014 läbi viidud uuringu tulemused on nähtavad  SIIN.

Nutiseadmete kasutajate turvateadlikkuse ja turvalise käitumise kordusuuring valmis Riigi Infosüsteemi Ameti ja Vaata Maailma SA tellimusel NutiKaitse 2017 projekti raames Euroopa Liidu struktuuritoetuse toetusskeemist "Infoühiskonna teadlikkuse tõstmine", mida rahastab Euroopa Regionaalarengu Fond. Uuringu viis läbi Kantar Emor.

http://www.vaatamaailma.ee/uudised/nutiuuring2017

Allikas: Vaata Maailma SA pressiteade. 

Samal teemal:

• Minister Mailis Reps: küberkiusamise ennetamine on turvalise koolitee osa
• Uued soovitused: laste ekraaniaja piiramisest enam ei piisa

Oskuste aasta inspiratsiooniüritusel tutvustatakse kutsehariduse võimalusi ning tähistatakse üle-euroopalist kutseoskuste nädalat, mis toimub 20.-24. novembrini.

Peaesineja on riigikogu liige ja ettevõtja Martin Repinski, kes on ka ise Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse vilistlane. Ta on õppinud keevitajaks ja lõpetanud lisaks põllumajanduse eriala Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskoolis. Tänasel päeval peab ta Eesti suurimat kitsefarmi ning seisab riigikogus Ida-Virumaa noorte ja kohaliku põllumajanduse edendamise eest.

Lisaks Repinskile räägib kutsekoolis õppimisest Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse ettevõtluse eriala vilistlane Andrei Tšerenkov ning hotelli Inger arendusjuht Vladimir Izotov tutvustab noortele karjääri- ja arenguvõimalusi oma tegevussektoris. Päeva lõpetavad Rajaleidja spetsialistid, kes aitavad läbi mängu tutvustada noortele kutseharidust ja ameteid. 

SA Innove korraldatud oskuste aasta inspiratsiooniüritused on toimunud juba kaheksas maakonnas üle Eesti. Ettevõtmise eesmärk on tutvustada noortele kutsehariduse mitmetahulist maailma ja innustada neid kaaluma edasiõppimisvalikuna erialasid, mis annaks praktilised oskused.

2017. aasta on kuulutatud oskuste aastaks, et väärtustada kutseoskusi, meisterlikkust ja elukestvat õpet Eesti ühiskonnas. Oskuste aasta on ellu kutsunud Haridus- ja Teadusministeerium, elluviimist toetab Euroopa Sotsiaalfond ja teema-aastat juhib Sihtasutus Innove.

Allikas: SA Innove pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Oskuste aasta inspiratsiooniüritus Järvamaa Kutsehariduskeskuses
• Oskuste aasta Viljandi inspiratsiooniüritusel esineb taimekasvataja diplomiga näitleja Tiina Tauraite

Haridus- ja teaduminister Mailis Reps ütles: “Oskus teha koostööd ja koos kaaslastega probleeme lahendada aitab noorel inimesel nii õpingutes kui tööelus hästi hakkama saada. On ootuspärane, et õpihimulisemad ja paremate valdkondlike teadmistega õpilased on ka meeskondlikus probleemilahendamises paremad."

Uuringust selgus, et tüdrukud on tugevamad meeskondlikult probleemide lahendamises, poisid individuaalselt. Probleemilahendamises on paremad need õpilased, kes on motiveeritud, õpivad rõõmuga, on käinud lasteaias ja saavad hästi läbi õpetajate ning koolikaaslastega, lisaks õpivad positiivse õhkkonnaga koolis. Samuti suhtlevad nad sõpradega nii sotsiaalmeedias kui tavaelus ning kodus täidavad ka omi kohustusi. Ka nende vanemad tunnevad lapse päeva ja tegemiste vastu huvi. Samuti on paremad meeskonnas probleemi lahendajad need õpilased, kes kasutavad arvutit küll suhtlemiseks kuid mängivad vähem arvutimänge.

Uuringust tuli ka välja, et meeskondliku probleemilahendamise oskusega on tüdrukud paremad, eriti eestikeelsetes koolides.

PISA 2015 test viidi Eestis läbi täies mahus elektrooniliselt. Uuringu peamine fookus oli loodusteadustel, lisaks testiti õpilaste teadmisi matemaatikas ja oskusi funktsionaalses lugemises ning õpilaste meeskondlikku probleemilahendusoskust. Probleemilahendamise ülesande puhul oli üheks meeskonnaliikmeks õpilane, kelle sooritust hinnati, teised kaks kuni neli meeskonnaliiget olid n-ö virtuaalsed kaasõpilased ehk arvutisimulatsioonid.

Meeskondlikku probleemilahendusoskust defineeritakse kui õpilase võimet olla tõhusalt kaasatud protsessi, mille käigus kaks või enam meeskonnaliiget üritavad lahendada probleemi, ühendades oma teadmised, oskused ja jõupingutused, et jõuda lahenduseni.

TAUST:
PISA uuring mõõdab, kuidas 15-aastased õpilased rakendavad õpitut igapäevaelus, üldistavad ning seostavad teadmisi ja oskusi. Uuring ei keskendu teadmiste kontrollile, vaid õpitu rakendamisele. 
Eestis osales testis pool kõikidest meie 15-aastastest ehk 5587 noort (2788 tüdrukut ning 2799 poissi) 206st koolist. Uuringus osales 2015. aastal 72 riiki, sealhulgas kõik arenenud tööstusriigid. Probleemilahendustesti kohta on andmeid 51 riigi kohta. 78% õpilastest sooritas testi eesti ja 22% õpilastest vene keeles. 

LISAINFO:

PISA 2015 kööstöise probleemilahendamise oskuse uuring (TÜ)
Lühikokkuvõte
Näidisülesanne OECD veebis

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Terje Lepp.

Samal teemal:

• PISA 2015 heaolu raport: Eesti kool tagab õpilastele suurepärased teadmised ning hirmuvaba õpikeskkonna
• Täna algab koolides PISA 2018 eeltest

Konverents toimub Tallinna Tehnikaülikoolis algusega kell 10. Kokkuvõte tehakse aastatel 2013-2017 ellu viidud eestikeelse terminoloogia programmist ja eestikeelsete kõrgkooliõpikute programmist.

Haridus- ja Teadusministeeriumi keeleosakonna juhataja Piret Kärtneri sõnul on need kaks programmi omavahel tihedalt seotud. „Ühine eesmärk on toetada eestikeelse teadusterminoloogia arendamist, levitamist ja kinnistamist ning seda just kõrgkoolide eestikeelse õppevara loomise ja õppetöös kasutamise kaudu,“ ütles Kärtner.

Tegemist on jätkuprogrammidega, esimesed sama eesmärgiga programmid käivitati juba 2008. aastal.

Piret Kärtner lisas, et kahe programmiperioodi jooksul on ilmunud üle 55 eestikeelse kõrgkooliõpiku erinevates valdkondades ning parimaid neist on tunnustatud igal aastal emakeelepäeva ürituste raames.

Haridus- ja Teadusministeeriumi eesti keele nõuniku ja terminoloogiaprogrammi nõukogu esimehe Kadri Sõrmuse sõnul on riik toetanud enam kui 50 terminikomisjoni tööd ja kasutajatele on veebis tasuta kättesaadavad 55 oskuskeele sõnastikku. Toetatud on ka terminoloogia-alast tööd kõrgkoolides ja tunnustatud eestikeelsete väitekirjade resümeede autoreid.

Praegu on koostamisel Eesti keelevaldkonna arengukava „Keel on väärtus“ aastateks 2018-2027 ning selle raames jätkab riik nii eestikeelse terminoloogia arendamise kui ka eestikeelsete kõrgkooliõpikute loomise toetamist.

Tänasel konverentsil räägitakse lähemalt programmide tulemustest ja terminitöö tulevikust. Ekspertkomisjoni esimees, õpiku autor ja kirjastaja lahkavad õpiku loomise protsessi. Eestikeelse vikipeedia eestvedajad kutsuvad kaasa lööma korraliku ja mahuka veebientsüklopeedia loomisel. Lisaks on välja pandud näitus programmide toel ilmunud õpikutest.

Konverentsi korraldavad Haridus- ja Teadusministeerium, Sihtasutus Archimedes, Eesti Rakenduslingvistika Ühing ja Eesti Keele Instituut.

Allikas: HTMi pressiteade. 

Samal teemal:

• Põhja-Eesti Rajaleidja keskuse ja Tallinna Ülikooli hariduskonverents keskendub haridusuuendusele
• Eesti keele tasemeeksamid muutuvad Soomes regulaarseks

„Muljed võistlusest on suurepärased. Rahvusvaheline õhkkond andis nii palju võimalusi kuulda ja kogeda, kuidas kokandusmaailm tegutseb,“ rääkis Erika. „Saime luua tutvusi ja sidemeid võistlejatega teistest riikidest, mis pakub võimalusi ka lähituleviku rikastamiseks kokandusvaldkonnas.“

Erika võistles kokkade kümnevõistluses (decathlon), kus kümnes etapis tuli kahe tunni jooksul tuli valmistada etteantud roog. Ülesanneteks olid näiteks tükeldamine ja kastme valmistamine. Võisteldi kolmeliikmelistes loositud tiimides. Erika oli võistkonna kapten, tema kaaslasteks olid Itaalia ja Sloveenia kokaõpilased. Ülesandeid sooritati kordamööda, iga ülesande jaoks oli aega 5-12 minutit.

„Pisut närvesööv oli asja juures see, et sellel ajal, kui üks meist oli köögiboksis ülesannet sooritamas, pidid teised olema köögi taga, nägemata mis toimub,“ rääkis Erika. „Samas andsime üksteisele kohe ülevaate tegevustest. Iga ülesande vahel oli üheminutiline paus, mis oligi plaani pidamiseks ja ülevaate andmiseks. Põhiline fookus roogades oli mereandidel.“

„Mitmevõistlus pani proovile kiiruse, loovuse, võistlusvaimu ja suhtlemisoskuse. Võistlus oli tõsine, aga sealjuures ka väga lõbus. Toetajaid ja kaasaelajaid oli meeletul hulgal, mis innustas ning andis usku ja kindlameelsust kõvasti juurde. Seega taaskord aitäh Kuressaare Ametikooli pere! Meie juhendajad on super tasemel!“ ütles Erika.

Erikat juhendasid kokaõpetajad Halliki Väli ja Irina Arhipova.

Lisaks Erikale osales kokakunsti (culinary art) võistlusalal Hälena Kikerist, kes oma võistkonnaga esikolmikukohale ei pääsenud. Tema võistkonnakaaslased olid Itaaliast ja Hollandist.

Eesti õpilased võitsid tänavu kokku kaks medalit: kokakunsti võistlusalal tuli hõbedale Markus Pärn Tartu Kutsehariduskeskusest.

AEHT aastakonverentsi ja –võistluseid korraldati tänavu 30. korda. Mullu võitis ametikooli õpilane Maarja Maripuu Londonis barista võistlusalal pronksmedali.

2007. aastal korraldas need võistlused Kuressaare Ametikool. 

Allikas ja foto: Kuressaare Ametikool. 

Eesmärk oli kaasata eesti ja vene koolide õpilasi oma teadmisi ja oskusi proovile panema infootsingus. 

Kokku osales nutiviktoriinil üle 2300 võistkonna, mis on suurepärane tulemus!

Õnnelikud võitjad (esialgsetel andmetel) on toodud vanusegruppide kaupa allpool.

1. - 3. KLASS
1. kohta jagasid: Nutikad nutid (Valga Priimetsa Kool) ja Proto (Pärnu Vanalinna Põhikool).
2. koht: 143 (Rõuge Põhikool).
3. koht: 2.a nutikas 1 (Kilingi-Nõmme Gümnaasium). 

4. - 6. KLASS
1. kohta jagasid: #YouPihvid (Oskar Lutsu Palamuse Gümnaasium) ja S**M** (Kohtla-Järve Tammiku Põhikool). 
2. kohta jagasid: M**J** (Kohtla-Järve Tammiku Põhikool) ja Nutti Koerad (Pärnu Raeküla Kool). 
3. kohta jagasid: A**M** (Kohtla-Järve Tammiku Põhikool) ja 5. klass (Raasiku Põhikool). 

7. - 9. KLASS
1. kohta jagasid: Sotsid (Illuka Kool) ja 9 C TÄHED (Tartu Aleksander Puškini Kool).
2. kohta jagasid: LaagnaPojad (Tallinna Laagna Gümnaasium) ja E** (Kohtla-Järve Tammiku Põhikool). 
3. kohta jagasid: RNA (Mooste Mõisakool) ja KL (Jõhvi Vene Põhikool).

10. - 12. KLASS
1. kohta jagasid: Monkus (Viljandi Gümnaasium) ja Lüüra (Kohtla-Järve Järve Vene Gümnaasium). 
2. kohta jagasid: Eesti poissid (Kohtla-Järve Järve Vene Gümnaasium) ja Puuma (Viljandi Gümnaasium).  
3. kohta jagasid: Ravens (Kohtla-Järve Järve Vene Gümnaasium) ja TeamHonda (Avinurme Gümnaasium). 

Koolidega võtab ühendust (ja koolipõhiseid tulemusi jagab) meie kooli haridustehnoloog Mart Kimmel: mart@raama.ee. 

Õigesti vastanud koolivõistkondade vahel loositi välja auhindu, millega sel aastal on nutiviktoriini abistanud HITSA, Haridus- ja Teadusministeerium, Päästeamet. Lisaks nendele ka Playtech, Tieto, COOP, Insplay, Tactic ja Swedbank.

Nutikaid tegusid ja kohtumiseni juba kevadisel “Nutt tuleb peale” veebiviktoriinil!
Rääma Nutiajud

Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Nutiviktoriin “Nutt tuleb peale” jõuab nutisügisesse
• Nutikabega sügisesse