Vahva konkursi korraldas Daily koolisööklad, kes soovis kuni 2-minutilisi videoklippe oma ideest. 
 
Konkursist võttis osa ka Pärnu Rääma Põhikool. 4. klassi neiud Brenna Gribuškina, Andra-Liis Sibul, Martha Rehe, Eleri Altmets võitsid oma tööga auhinnalise I koha. Parimale võistlustööle oli auhinnaks õppereis PROTO avastustehasesse, mille tublid neiud ka tulevikus lunastavad!
 
Jagame allpool nende mõnda lennukat ideed.
Magustoiduks võiks olla jäätis ning soolaseks toiduks pitsa. 
Toidu võiks tuua kõikidesse klassidesse. 
Hea oleks valida mitme erineva toidu vahel. 
 
Tore, et noortel on võimalusi jagada oma põnevaid mõtteid koolitoidust tulevikus, sest kui kõht on täis, siis on ka meeleolu hea! 

Allikas: Rääma Põhikooli info. Foto: Photo by Joseph Gonzalez on Unsplash
 

Kohe kriisiolukorra ja distantsõppe alguses otsustasid Anna Gramberg, Triinu Pääsik ja Mari-Liis Nummert – kes kõik erinevaid teid pidi kooli- ja hariduseluga seotud – luua FB-grupi “Kodune distantsõpe”.

“Selge oli see, et just lapsevanem saab suure kolinaga kogu krempli endale kaela ehk tuleb korraga väga palju muudatusi igal rindel. Mis ühtlasi tähendab, et kõigi Facebooki seinad täituvad ohtrate soovitustega, kuidas laste kodust kooli korraldada. Mulle tundus, et oleks hea, kui koduse õppega seonduv kanaliseeruks rohkem ühte voogu, kus lapsevanemad saavad ventileerida, jooksvalt kogemusi jagada, küsida ja üksteisele nõu anda,” meenutas Anna Gramberg. Ta märkas õpetajatele suunatud FB-grupis “Koduõpe tehnoloogia abil” Triinu Pääsikut, kes samuti aruteludes küsis – aga lapsevanemad? Mõeldud, tehtud. Päevaga oli Facebooki loodud lastevanematele mõeldud kriisiaegne toetus- ja nõuandegrupp. 

Anna Gramberg: Esimese nädalaga sadu liitujaid, jagatud muresid, segadust, abipalveid, sekka pahameelt, aga ka läbivalt toetavat õlga teistelt “kaasvõitlejatelt” ning mis peamine, elutervet huumorit nii pildis kui sõnas. Suur abi oli Mari-Liis Nummerti liitumisest varases etapis, kes ennast tänuväärselt moderaatoriks pakkus ja aitas ohjata paisuvaid arutelusid. 

Triinu Pääsik: Võtsin enda jaoks eesmärgi luua grupis inimestele, kes üksteist ju ei tunne, turvaline, õppimist võimaldav õhkkond. See oli parasjagu hea väljakutse, kuid kriisiolukorra alguses oli tunda pigem üksteise abistamise soovi, mitte ärapanemist... Ühelt poolt ise koolis töötades (sh õpetajana), teisalt lapsevanemana soovisin olla sillaks kahe maailma vahel. Tore oli jälgida, millise õhinaga lapsevanemad gruppi tormasid. See oli minu jaoks märk, et koos on kergem ning ühises inforingis ja ühiste väärtuste järgi tegutsemine on väga oodatud.

Tohutult tormiline algus

Nii Anna kui Triinu meenutavad, et algus oli lapsevanemate FB-grupis tormiline. Liikmeid tuli juurde tohutu kiirusega, postituste hulk oli meeletu. Otsustati, et kolmekesi hoitakse vahetustega grupis toimuval silma peal. “Algatasin mitmeid mõtteharjutusi, et suunata liikmeid (lapsevanemate rollist) mõtlema ka sellele, mismoodi haridussüsteemi võiks/tuleks muuta ja mis võiksid olla tulemused,” sõnas Triinu Pääsik.

“Kohe alguses said paika pandud reeglid, grupi põhimõtted ja nende kommunikeerimine nii grupis kui ka vajadusel personaalselt. Töötasime läbi sõnumid, kuidas sõbralikult, kuid kindlal moel “korda hoida”. Eriti alguses tuli rohkem kaasa lüüa ka aruteludes, nendel silma peal hoida ja vajadusel meelde tuletada, et siin grupis on toetav, hinnanguvaba suhtumine ning fookus lastevanemate distantsõppe teemadel,” rääkis Anna Gramberg. Grupp oli selles osas ka kenasti isetoimiv, et liikmed andsid üksteisele märku, kui keegi liiga isiklikuks või hinnanguliseks läks. 

Triinu sõnas, et tema jaoks oli märgiks see, kui hakati välja tooma koolide ja õpetajate puudujääke, hakati süüdistama teisi. “Sel ajal kirjutasin pikema postituse ka õpetaja eriolukorrast, et rõhutada eriolukorra erilisust kõikide jaoks. Peale seda hakkas olukord pisut leevenema. Samuti jälgisime kolmekesi grupi emotsionaalset taset ja seda, et hoitakse kinni viisakast toonist.”

Mille üle lapsevanemad kõige rohkem arutlesid, kus oli rohkem abi ja toetust vaja?

Anna Gramberg: Kuumemad arutelud olid ikkagi teemadel, kuidas nüüd lapsevanemana seda kodus õppimist korraldada ja kogu elukorraldusega hakkama saada. Selgelt tuli välja, kui erinevad on olukorrad ja võimalused (nt üksikvanemad, palju eri vanuses lapsi peres, mitte kõik lapsevanemad ei saanud koju jääda, erivajadustega lapsed; lapsevanem, kes on ise õpetaja või kes ise näiteks kõrgkoolis õppija rollis). Lisaks peegeldus ka erinev lähenemine koolide poolt, mida nõuti, mida ei nõutud. Ja muidugi paljud avastasid, et on nüüd justkui õpetaja rollis ja on vaja orienteeruda erinevates õpikeskkondades. Arvan, et innustasid hakkama saamised ja erinevad loovad lähenemised. Näiteks video, kuidas laps koduõuel endale kehalise kasvatuse kava teeb või kuidas suurest igavusest oma toas suurpuhastust tegi. Samuti jagati ägedaid ja tegelikult väga lihtsaid lahendusi, näiteks kuidas päevakava koostada, rolle jagada või lihtsalt meeldetuletused, et võiks ka vahepeal chillilt võtta.

Triinu Pääsik: Subjektiivselt jäi mulje, et lapsevanemad teevad väga palju õpetaja tööd distantsõppe ajal ära, mida näitas ka see, et püüti leida n-ö õigeid vastuseid ja lahenduskäike avalikust grupist. Õpetaja seda ei tea ning näeb vaid laitmatut tööd, mis talle esitatakse. See omakorda loob aga illusiooni, et laps valdab mingit teemat väga hästi. Selle kõrval aga visati kive õpetajate kapsaaeda, sest õpet ei toimunud. Ühelt poolt olen nõus – õpetajad püüdsid samuti n-ö ellu jääda ning valida enda jaoks kõige säästlikuma variandi, mis tähendaski, et ülesandeid anti, kuid õpet ei toimunud.

Teisalt näitas kogu grupis toimunud arutelu, et õppijad on muutunud õpetajast nii sõltuvaks, et iseõppida ei oska. Minu jaoks oli see märgiline tähelepanek nii õpetajate, lapsevanemate kui kogu haridussüsteemi osas – see, mida praegu (tavaõppes) koolides viljeletakse, ei tooda iseõppivaid õppijaid. Oli aga ka neid õpetajaid, kes pakkusid distantsõppe ajal õpilastele põnevaid ülesandeid, mida kasutati kogu pere tegutsemiseks.

Mind rõõmustas just lapsevanemate pool - leiti võimalusi, kuidas olukord enda kasuks pöörata ning nautida perega koos veedetud aega. Näis, et olukorda nautisid need õpilased, õpetajad ja lapsevanemad, kellelt oli vähemalt üks kohustus tavaolukorra mõttes ära võetud. Õppijad, kes ei saanud trennis käia, said rohkem aega koolile pühendumiseks ja õpetajad, kes muidu olid täiskoormusega tunnist tundi rapsimas, olid nüüd kodus ja said aega mõtisklemiseks. Selle kõrval hullusid aga need, kes olid sunnitud kõike korraga suutma - sinna hulka kuulusin ka mina. Eriolukorras olin täiskohaga tööl, sessioonõppes ülikoolis ning jagasin kodukontori aeg-ruumi 4,5 aastase tütrega, kes pole harjunud nägema emmet koguaeg ekraani vahtimas ning tundis tähelepanust puudust.

Anna Gramberg: Meil oli väga toetav ja orgaaniliselt toimiv tiim. Tekkisid ka aktiivsed grupi liikmed, kes postitasid, aruteludes osalesid. Alguses proovisime rohkem jagada, kes mis ajal saab postitustel silma peal hoida, hiljem toimis see sujuvalt: usalda gruppi, usalda protsessi. 

Mida te ise distansõppest õppisite?

Anna Gramberg: Mõtle ette, aga ära üle mõtle; rahu, ainult rahu; anna aega atra seada; usalda last, kooli ja iseennast. Küsi abi ja kasuta teiste häid nippe. Minu põhiline äratundmine: tegelikult ma ei pea olema õpetaja rollis, sest laps ja õpetaja said selle poolega kenasti omavahel asjad aetud (kui juba süsteemid hakkasid paika loksuma). Eriti armas oli, kui noorem laps võttis endale virtuaalselt seltsi klassiõe, kellega koos nad igapäevaselt õppisid ja vahepeal ekraani vahendusel mängisid. Mina sain jätkuvalt olla toetav lapsevanem. 

Triinu Pääsik: Õppisin, kui olulise väärtusega on see, mida me ütleme ja see, mida me teeme – kas käitume oma sõnade järgi või on need lihtsalt sõnad. Selle aja jooksul leidsin üles mitmed teemad, mille kohta leiab minu arvamuspostitusi ning artikleid ja need omakorda on toonud mu juurde mitmed põnevad inimesed ning koostööpakkumised. Oluline on leida üles inimesed, kellega jagatakse sarnaseid väärtusi. Koduse distantsõppe grupp oli samuti üks võimalus jagada enda väärtusi nii sõnades kui tegudes, et leida uusi mõttekaaslasi. Ma ei tunne Annat ja Mari-Liisi väga palju, kuid tean, et jagame sarnaseid väärtusi ning teadsin, et neid saab usaldada. Minu soov oleks, et sama toimuks ka koolides ning kooli ja kodu koostöös.

Foto: Photo by NeONBRAND on Unsplash

Mini- ja õpilasfirmad räägivad avameelselt oma ettevõtluse katsetamise hirmudest ja õppimiskohtadest. Hinnatud mängudisainer soovitab lauamänge, mis arendavad ettevõtluspädevusi. STARTER programmi eestvedaja arutleb teemal, miks on startup mõtteviis vajalik ja kuidas ideede arendamise programm seda tugevdab. Tartu Ülikooli õppejõud kirjutavad, et tänapäeva töövorm eeldab ettevõtlusteadmisi igalt inimeselt. Loe neid ja teisi lugusid värskest uudiskirjast  https://mailchi.mp/dae586362e92/ettevtlusppe-programmi-uudiskiri-head-praktikad-uudised-ja-koolitused-7957698.

Samal teemal:

• Kriisiaja e-ettevõtlusõppe soovitused - head nipid igale kooliastmele!
• Kevadine ettevõtlusõppe uudiskiri keskendub pädevustele

Lisaks HITSAle koondatakse Haridus- ja Noorteametisse veel SA Innove, SA Archimedes ning Eesti Noorsootöö Keskus, lisaks viiakse ametisse üle ka rakendusliku iseloomuga tegevused Haridus- ja Teadusministeeriumist. Haridus- ja Noorteamet alustab tööd 1. augustist.

HITSA senised teenused koonduvad loodavas ametis peamiselt kahe üksuse – innovatsiooni- ja koostöökeskuse ning tehnoloogia juhtimise osakonna alla. Tänaste plaanide kohaselt on jätkuvalt fookuses haridustehnoloogilise kompetentsi arendamine ja toetamine, täiendusõpe, tehnoloogiavaldkonna seire, infosüsteemide arendus-ja haldus, rahvusvahelise akadeemilise andmeside teenuste osutamine haridus- ja teadusasutustele ning partneritele suunatud koostöövõimaluste ellukutsumine ja toetamine.

Haridus- ja Teadusministeeriumi haldusala asutuste konsolideerimine toetab riigireformi eesmärke ja võimaldab selgemat rollijaotust ministeeriumi kui poliitikate kujundaja ja ametite kui nende rakendaja vahel.

Foto: Koolielu arhiiv

Toetus „Terve Eesti suvi" on ühekordne ja erakorraline meede, mille eesmärk on aidata kaasa noorte suve aktiivsele sisustamisele.

Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. Haridus- ja Teadusministeerium teavitab huvigruppe niipea, kui taotlemisaeg on selgunud.

Toetus on mõeldud kuni 26-aastastele noortele tegevust pakkuvatele lühilaagritele ja -malevatele, mille sisuks on noorsootöö, sealhulgas huvihariduse ja huvitegevuse ning töökasvatuse pakkumine erinevatel eesmärkidel, näiteks keelekümblus, integratsioon, vaimse ja füüsilise tervise toetamine vms.

Lühilaagri või lühimaleva korraldamiseks on võimalik saada toetust kuni 40 eurot ühe osaleva noore kohta ööpäevas, juhul kui noortele korraldatakse ka ööbimine. Lühilaagris või -malevas, kus ööbimist ei toimu, eraldatakse toetust iga osaleva noore kohta kuni 20 eurot päevas.

Toetust saab taotleda päevalaagri või 3-5 ööpäeva kestva lühilaagri või -maleva korraldaja. Taotluse saavad esitada laagreid korraldavad eraõiguslikud juriidilised isikud.

Lisaeelarvega määrati haridus- ja noortevaldkonna kriisitoetuseks kokku 15 miljonit eurot. Esimeses kahes taotlusvoorus said kriisi leevenduseks möödapääsmatute kulude katteks toetust taotleda eraüldhariduskoolide, -lapsehoidude, -lasteaedade ja huvikoolide pidajad ning huvitegevuse pakkujad.

Lisainfo taotlemise kohta tehakse kättesaadavaks www.hm.ee/kriisitoetus.

Et koolitus ja distantsõppele üleminek praktiliselt kattusid, oli koolidele nii raske kui kerge korraga. Kiireid muutusi nõudvas olukorras tuli koolitusega ikkagi jätkata, mis nõudis õpetajatelt lisaaega. Samas sai just Digikiirendi koolitustest nõu ja abi, mida kohe distantsõppes rakendada.

Digikiirendi tuli õigel ajal

Kui 11. juunil tehti veebiüritusel kokkuvõtteid 2020. aasta Digikiirendi programmist, leidsid tegelikult kõik oslaenud koolid – keda üle Eesti oli kokku 16 –, et Digikiirendi tuli nende ellu täpselt õigel ajal. 

“Sel kevadel Digikiirendi programmis osalenud koolid plaanisid tulla õppusele, kuid sattusid lahingusse,” kirjeldas Digikiirendi programmi juht Kairi Burnaševa. “On hea meel, et koolijuhid nägid seda pigem positiivsena ning kinnitasid, et nende jaoks oli see suureks toeks, et koolimeeskond just distantsõppe ajal digioskusi arendavas programmis osales.”  

Digikiirendis on oluline, et programmis osaleks kooli kogu meeskond. Koolitused lähtusid konkreetse kooli vajadustest, suunasid koolimeeskonda kasutama digivahendeid igapäevases õppetöös ja toetasid koolijuhti uuenduste läbiviimisel. Kooli nõustas haridustehnoloog, kes aitas näha ja kasutusele võtta kooli tehnoloogilisi võimalusi. Lõpptulemusena suurenes õpetaja enesekindlus digivahendite kasutamisel ning see on hea baas, et alustada kooli keskse digiplaani loomist.

Narva-Jõesuu Kool läbis edukalt Digikiirendi nn rätsepakoolituse

Projektiks, mis pidi valmima koolituse lõpuks, valis Narva-Jõesuu Kool digipädevuste lõimimise 5. klassi loodusõpetuse ainekavasse. Distantsõpe, samal ajal toimunud Digikiirendi koolitus õpetajatele ja  digiõppematerjalide loomine koos andsid selleks hea võimaluse. Tulemust kontrollitakse nii, et õpilased osalevad digipädevuse tasemetöös ning kui tulemused on paremad kui eelmise aasta tasemetöös, on projekt õnnestunud. Projekti saab laiendada ka 1.-7. klassi loodusõpetuse ainekavadesse. 

Narva-Jõesuu Kooli õpetajad Julia Zharkova ja Andrei Akimov kirjutasid Digikiirendist kokkuvõtet tehes, et distantsõppe tõttu pidid mõned õpetajad omandama uusi teadmisi väga kiiresti, suures mahus ning harjumatul viisil. Digikiirendi näol võtsid õpetajad esimest korda osa koolitusest, mis oli korraldatud ZOOMi platvormi abil. 

Koolituselt saadud teadmised ja vilumused tulevad kindlasti kasuks, olgu või mainitud mõned uued õptiud keskkonnad. Näiteks www.padlet.com, online-tahvel, mis annab igale õpilasele võimaluse oma töid teistelegi näidata. Õpetaja paigutab tahvlile õppematerjale: fotod, videod, materjalid internetist jms. Või siis https://www.liveworksheets.com, kus õpetaja saab luua elektroonilisi töölehti ning raamatuid ainete ja teemade järgi. Online-viktoriine õppisid õpetajad tegema keskkonnas https://quizizz.com. 

„Paari nädalaga oleme teinud rohkem kui mitme aastaga. Õpetajad said uusi teadmisi, mida kindlasti rakendavad tööprotsessis ka järgmisel aastal. Õpetaja saab valida kõige sobivamaid e-ressursse erinevatele õppeastmetele. Õpilased õpivad koos õpetajaga. Õpetajate ülesanne on oma õppijatele digioskusi õpetada, et saada hakkama muutuvas maailmas,“ võtsid õpetajad koolituse kokku. 

Sinimäe Põhikooli õpilased tegid GPS-kunsti

Sinimäe Põhikooli meeskond leidis, et neil oli distantsõppe alguses kaks suurt eelist – esiteks kasutasid nende õpetajad juba ennegi aktiivselt Viberi gruppe, teiseks olid nad parasjagu alustanud õppimist Digikiirendi programmis. “Meil oli algusest peale põhimõte, et me ei võta kasutusse palju uusi keskkondi, sest õpilastel on raske nendes orienteeruda. Vaikselt tuli keskkondi siiski juurde, oli õpetajaid, kes tundsid end mugavamalt Skype´i kasutades, Google Classroom ja Padlet olid samuti kasutuses. Õppeaasta lõpuks tundsime end erinevates keskkondades ja distantsõppes juba nii kindlalt, et julgesime ette võtta isegi projektinädala, mille raames tegime õpilastega GPS-kunsti,” võib lugeda Sinimäe Põhikooli kokkuvõttest.

Näide ka Lääne-Virumaalt 

Vajangu Põhikooli koolimeeskond oli samuti rahul, et nad liideti DigiKiirendi baaskoolitusega saamaks sügavamaid teadmisi digivahendite kasutamisest õppetöös.  „Ei saa väita, et meie koolis digivahendeid varem ei kasutatud – kasutati küll, aga asi polnud nii süsteemne,“ tegi meeskond kokkuvõtte. „Nüüd läks korraga vaja palju uusi keskkondi, teadmisi, et ise hakkama saada ja lisaks see koos teadmistega ka õpilastele edasi anda. Õpilased pidid keskkondades toimetama  ja lisaks uue õppematerjali selgeks saama.“

Vajangu Põhikooli õpetajate mõtteid:  

• Digikiirendi kursus sattus just digiõppe ajale ja kursusel saadud oskusi sai kasutada e-tundide andmisel. Uusi platvorme tuleb õpetada lastele kooli tulles.
• Kasutasime keskkondi Opiq, Quizizz, Kahoot, Taskutark, Writereader, Youtube, Crossword, Padlet jne. Õppisin juurde palju uut ja huvitavat.
• Sain teada, kuidas muusikakatkendeid teha ja kuulamiseks üles laadida. Ristsõnade koostamine oli huvitav. Saatsin õpilastele e- kooli lingid, mida nad teemade õppimisel kasutasid. Laule õppisid nad Youtubist.
• Mind huvitasid erinevate huvigruppidega suhtlemiskanalid. Uusi teadmisi sain Facebooki ja Google Drive´i kasutamiseks.

Koolide erinevad digiteekonnad

Kokkuvõtteks võib öelda, et iga koolimeeskonna teekond läbi Digikiirendi oli ja on veidi erinev. Koolitustel jagatakse infootsinguga seotud nippe, õpitakse koostama õppematerjale, kasutama koostööks veebivahendeid ja õpetatakse, kuidas seda kõike turvaliselt teha. Õpitut saavad õpetajad kohe ka koolitundides rakendada. Lisaks on programmis eraldi koolitused koolijuhtidele. Kaugem eesmärk on aga see, et igal programmis osalenud koolil oleks lõpuks keskne plaan, kuidas ja missuguses õppeaines, missugune õpetaja millisied digipädevusi õpilastel arendab.

Koolitus- ja nõustamisprogramm Digikiirendi algas augustis 2018. Pilootprojektis osales kuus kooli, 2020. aasta lõpuks on Digikiirendis hoogu juurde saanud ühtekokku 60 kooli üle Eesti.

Foto: Photo by Bram Naus on Unsplash

Samal teemal:

• Värska Gümnaasiumis tehti distantsõppeks kindlad kokkulepped juba esimesel päeval
• HITSA Digikiirendi programmis alustas õppimist neljas grupp koolimeeskondi

Igal aastal on konkurss pühendatud konkreetsele teemale. Selle aasta konkursiga tähistatakse Ventspilsi Teadus– ja Innovatsioonikeskuse avamist ja esile on tõstetud loodusteadused, tehnoloogia, inseneriteadused ja matemaatika (STEM). 

OSALEMA ON OODATUD EESTI KOOLIDE 4.-12. KLASSIDE ÕPILASED

Iga grupi ülesanded on seotud ühe STEM valdkonnaga. 

Teadus: A grupp (1.-3. klass), osalevad vaid Läti õpilased.
Tehnoloogiad: B grupp (4.-6. klass), Läti, Leedu, Eesti ja Soome õpilased.
Inseneriteadused: C grupp (7. -9. klass) Läti, Leedu, Eesti ja Soome õpilased.
Matemaatika: D grupp (10.-12. klass) Läti, Leedu, Eesti ja Soome õpilased.

Konkursi eelvoor toimub 2. septembrist kuni 14. oktoobrini, kus osavõtjad peavad lahendama konkursi korraldajate poolt esitatud ülesanded. Konkursi finaalvoor toimub 11. novembrist kuni 13. novembrini. Konkursi finaalvooru pääsevad 64 parimat võistkonda. Iga alagrupi võitjate vahel läheb jagamisele 12 000 euro suurune auhinnafond. Finaalvoorus tunnustatakse nii õpetajaid kui ka õpilasi.

Konkursi finaalvoor toimub esialgsete plaanide kohaselt Ventspilsis, kuid COVID–19 pandeemiast tingitud ebastabiilse olukorra tõttu on välja töötatud ka alternatiivvariant. Kui finaalvooru ajal kehtib reisi- ja kogunemiskeeld, siis viiakse finaal läbi virtuaalselt.

“Ventspils IT Challenge” raames toimub mitmed lisavõistuvõtmisi ja aktiivsed osavõtjad (nii õpilased kui ka õpetajad) võivad võita väärtuslikke lisaauhindu.

Konkursi partnerid on HITSA, Network of innovative informal education for youth (INPUT), MTÜ Nuti-Võlur, IT Haridusfond - Start(IT), Prezi, Infogram, Overly, Accenture Latvia, Läti Informatsiooni- ja Kommunikatsioonitehnoloogia assotsiatsioon (LIKTA), “ALL DIGITAL”, Läti informaatikaolümpiaad, eTwinning, Ventspilsi linnaduuma (linnavolikogu), Ventspilsi Kõrgkool, Ventspilsi Digikeskus, Ventspilsi Tehnikum, Ventspilsi Loomemaja ja Ventspilsi Haridusvalitsus.

Lisainfo: http://ventspilsitc.com/

Samal teemal:

• Konkurss “Ventspils IT callenge 2019” ootab osalema õpilasi Lätist, Leedust, Eestist ja Soomest

Välistudengitega majutuse ja igapäevaste elamiskuludega seotud kulutused Eestis ulatuvad umbes 35 miljoni euroni aastas.

Välistudengid on Eestiga väga rahul

Sihtasutuse Archimedes värskelt valminud aruandest “International Student Barometer 2019. Välistudengid Eestis ja maailmas” selgub, et maailma suurima välistudengite küsitluse International Student Barometer andmetel on Eestis õppivate välistudengite rahulolu sihtriiki saabumisega seotud teenuste ja tegevustega 91%, õpingutega 86%, eluoluga 88% ja kõrgkoolide tugistruktuuridega 88%. Kokkuvõttev statistika näitab, et 88,2% välistudengitest on Eestis saadava õpikogemusega rahul.

„Seda saab pidada heaks tulemuseks, arvestades, et 40% kõigist osalenud ülikoolidest on Times Higher Education (THE) või Quacquarelli Symonds (QS) edetabelites kõigist Eesti ülikoolidest kõrgematel positsioonidel (ehk maailma 300 parima seas),“ kommenteeris välisturunduse agentuuri juht ning aruande autor Eero Loonurm.

Lisaks kaheksale Eesti tasemeõppe välistudengeid vastuvõtvale kõrgkoolile osalesid maailma tippülikoolidest küsitluses ka välistudengid, kelle koduülikooliks on Ühendkuningriigi Oxford ja Cambridge, Hollandi Leiden, Amsterdam ja Utrecht ning lisaks ka Austraalia ja Aasia parimad ülikoolid.

„Tudengite välismaale õppima mineku otsuseid mõjutavad väga paljud faktorid. Mõju tulevasele karjäärile, konkreetne õppekava, teenimisvõimalused vilistlasena, võimalused õpingute ajal töötada ja turvalisus on kõik valiku tegemisel olulised – kolmandate riikide tudengitele olulisemad kui Euroopa riikide tudengitele,“ lisas Loonurm.

Tudengid on Eestile tulusad

Keskmiselt kulutab Eestis õppiv välistudeng eluasemele umbes 250 eurot kuus ning toidule ja olmele umbes 300 eurot kuus. Lisaks võõrustavad välistudengid ka külalisi alates vanematest ja perekonnast lõpetades sõpradega – 67% välistudengitest on võõrustanud välismaalt tulnud külalist vähemalt korra. Kõigi välistudengite (nii kraadiõpe kui vahetustudengid) endi (majutus, igapäevased elamiskulud) ning nende külaliste tehtud kulutused ulatuvad umbes 35 miljoni euroni aastas.

Eesti kõrgkoolides õpib tasemeõppes 5528 välistudengit, koos vahetustudengitega ulatub välistudengite arv üle 7000. Küsitluses osales 1982 Eestis õppivat välistudengit ning ülemaailmselt võrreldi kokku 179 950 välistudengi kogemust 19 riigis.

Küsitluses osalesid Tartu Ülikool, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, Eesti Maaülikool, Estonian Business School, Eesti Kunstiakadeemia, Tallinna Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool ja Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor. Eestis õppivate välistudengite osalemist uuringus rahastati doktoriõppe ja rahvusvahelistumise edendamise programmi DoRa raames Euroopa Sotsiaalfondist.

Vaata analüüsi kokkuvõtet:
“International Student Barometer 2019. Välistudengid Eestis ja maailmas”.

Allikas: SA Archimedese koduleht. Foto: Koolielu arhiiv 

Samal teemal:

• Koroonakriis ei ole kaotanud huvi õpirände vastu
• Erasmus+ projektidele esitati rekordarv taotlusi

„Kohusetundlik ja töökas. Viimase õppeaastaga tegi suure arengu,“ rääkis väikelaevaehituse õpetaja Kaido Trei.

„Karl on selline rõõmus tegutseja. Ta hoolib väga hoolib perekonnast ja tema süda on õiges kohas,“ märkis rühmajuhataja Marika Pütsep. „Samas võib ta sind tunnis surnuks rääkida.“

Stipendiumi pälvinud Karl Rander ütles ise, et tema esimene kursus ametikoolis läks üle kivide ja kändude. „Olin laisk. Teisel kursusel käisin praktikal ära ja sain sinna ka töökoha. Praktikal sain palju rohkem aru, kuidas asi toimub ja palju motivatsiooni juurde.“ Tema praktikakohaks oli Saiklas asuv komposiitmaterjalist paate jm detaile tootev Lindvart. Samasse ettevõttesse jääb ta nüüd ajateenistuse alguseni ka tööle.

Saarlasest ettevõtja Enn Meri andis 500-eurose stipendiumi välja kaheksandat aastat järjest.

“Olen väga rahul oma Saare Paadis tehtud jahiga ja tahan anda oma panuse, et siinsed väikelaevaehituse traditsioonid püsiksid ja oskused nooremale põlvele edasi antaks,” rääkis Meri stipendiumit välja kuulutades.

Stipendiumi saamise tingimusteks olid väga head erialased oskused, huvi eriala vastu ja motivatsioon õpitud valdkonnas jätkata. Stipendiumi saaja valitakse välja Saare maakonnast pärit õppijate seast.

Kuressaare Ametikool on ainus kutseõppeasutus Eestis, kus saab väikelaevaehitajaks õppida.

Allikas: Kuressaare Ametikooli pressiteade 

Kõrghariduse esimesel astmel saavad tulevased üliõpilased valida 52 ja teisel astmel 45 õppekava vahel.

„See õppeaasta lõppes teisiti ja võib juhtuda, et varasemast teisiti on mõni asi ka uuel õppeaastal,“ ütles Tartu Ülikooli õppeprorektor Aune Valk. „Oleme paremini kui kunagi varem valmis e-õppeks, kuid loodame väga, et seda kevadises mahus siiski tegema ei pea ja saame keskenduda oma teistele tugevatele külgedele. Tartu Ülikooli hinnatakse üleilmses võrdluses eriti kõrgelt just väikestes rühmades toimuva õppe ja e-õppe ning tippõppejõudude tõttu,“ rääkis  õppeprorektor. 

„Ka rahvusvahelistes ülikoolide pingeridades on ülikool järjepidevalt tõusnud. Selle taga on nii meie õppejõud kui ka üliõpilased, kes aitavad Tartu Ülikooli tuntust kasvatada. Tartusse tulevad kokku Eesti parimad koolilõpetajad ja meie püüame neile pakkuda parimat õpikogemust,“ ütles Valk. „Ülikoolilinn ootab uusi tudengeid koos kõigi oma erisuguste võimalustega, tavapärase õppetöö kõrvalt leiab iga tudeng huvitavat tegevust ja kõige tublimad saavad juba teist aastat osaleda eriprogrammis „Talendid Tartusse“,“ lisas ta.  

Oodatakse kandideerimisavaldusi sisseastumise infosüsteemi SAIS kaudu 2. juuli südaööni. Selleaastastele gümnaasiumilõpetajatele mõeldes on ülikool kandideerimistähtaega pikendanud ühe päeva võrra. 

Tänavu saab anda sisseastumisavalduse ka siis, kui õpingud pole veel ametlikult lõppenud. Vastuvõtutalituse juhataja Tuuli Kaldma sõnul ei pea kandideerimisavalduse esitamiseks jääma ootama riigieksamitulemusi, mis sel aastal avalikustatakse 30. juunil. „Enam kui poolte õppekavade puhul toimub vastuvõtt kas ainult või suures osas sisseastumiseksami tulemuse alusel. Kindla kandideerimisvaliku korral võib esitada avalduse julgesti ilma riigieksamitulemusteta ja ka juhul, kui lõputunnistus veel kätte saamata. Kui selgub, et riigieksamid läksid üle ootuste hästi või vastupidi, siis on võimalik oma avaldust SAIS-is muuta. Kuni 2. juuli südaööni saab esitatud avaldust tühistada ja esitada selle asemel uue avalduse,“ kinnitas Kaldma, kes tuletas meelde, et kandideerida saab kuni kahe õppekava alusel. 

Juuni lõpus uuendatakse SAIS-is riigieksamite ja eelnevate õpingute andmeid, et kontrollida, kas kandideerimistingimused on täidetud. Erandkorras saab sel aastal kandideerida ka juhul, kui eelnevate õpingute lõpetamine on kevadise eriolukorra tõttu edasi lükkunud augustikuusse. Sellisel juhul on vastuvõtuotsus tinglik ja üliõpilaseks arvatakse vastuvõetu vaid juhul, kui eelmised õpingud on lõpetatud hiljemalt 24. augustiks. 

Kui kandideerimiseks vajalikke andmeid registrites ei ole – näiteks on tegu välisriigi või enne 2004. aastat Eestis lõpetatud kooli lõputunnistuse või diplomiga –, saab dokumente esitada tööpäeviti Tartu Ülikooli peahoones, Narva ja Pärnu kolledžis, Viljandi kultuuriakadeemias ning ülikooli Tallinna esinduses.

Tähtsad kuupäevad
•kuni 2. juulini (k.a): avalduste ja dokumentide vastuvõtt
•4.–12. juulini: sisseastumiseksamid
•14. juuli: esimeste vastuvõtuotsuste tegemine ja esialgsete vastuvõetute nimekirjade avaldamine
•kahe päeva jooksul pärast vastuvõtuotsuse tegemist: vastuvõetavad peavad kinnitama oma soovi õppima tulla
•31. august: õppeaasta algus

Kõrghariduse esimene aste hõlmab bakalaureuseõpet, rakenduskõrgharidusõpet ja integreeritud õpet. Kõrghariduse teine aste on magistriõpe.

Allikas: TÜ pressiteade