Koolielu: Uudised

Loodusmuuseumi seeneviktoriinil selgusid parimad noored seenetundjad

Madli Leikop — Fri, 20 Oct 2017 14:39:45 +0300

Neljapäeval, 19. oktoobril 2017 toimus veebis TÜ loodusmuuseumi seeneviktoriin 6.-12. klasside õpilastele.

Parimad noored seenetundjad õpivad Palupera Põhikoolis, Tartu Mart Reiniku Koolis ja Tallinna Inglise Kolledžis.

Seeneviktoriini korraldaja Külli Kalamees-Pani sõnul teeb rõõmu, et noortel on siiras huvi nii seente kui looduse vastu. „Seente tundmine ning eriti söödava ja mürgise seene eristamine on elus väga vajalik oskus,” lisab Kalamees-Pani.

Viktoriinil esitati õpilastele küsimusi seente mitmekesisuse, eluviisi, erinevate liikide ning nende tunnuste kohta. Osalejad pidid tundma seeni välimuse järgi ning oskama vastata kirjanduse põhjal koostatud küsimustele. Piltide järgi pidid noored tundma ära näiteks nii kitsemampli ja sapipuraviku kui ka vääveltoriku ja soomustindiku.

Võistlusel osales kokku 96 võistkonda, kellest kolm vastasid kõikidele küsimustele õigesti. Hindamine toimus kahes vanuserühmas: 6.-9. klass ja 10.-12. klass. Mõlemas vanuseastmes oli rebimine tihe ning 1.-3. koht läks jagamisele.

Parimad seenetundjad selgitas välja žürii koosseisus: Külli Kalamees-Pani, Veljo Runnel ja Karin Pai.

Noorema vanuseastme 1.-3. koht

Võistkond Loodussõbrad koosseisus Eve Riivik, Triinu Kull, Kadri Laas (Palupera Põhikooli 7. klass)

Võistkond 9A koosseisus Iris Kreinin, Pilletriin Peterson, Kristelle Michelson (Tartu Mart Reiniku Kooli 9. klass)

Võistkond Saatana-kivipuravikud koosseisus Iris-Gertrud Jussila, Helen Puškin, Liisa Mai Arismaa (Tallinna Inglise Kolledži 9. klass)

Vanema vanuseastme 1.-3. koht

Võistkond Murumunad koosseisus Diana Purdeots, Helen Maria Tamm, Hanna Liis Kiho (Miina Härma Gümnaasiumi 12. klass)

Võistkond Seenesõbrad koosseisus Sandra Tuulik, Piia Karoliina Unt, Susann Lepik (Tartu Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasiumi 12. klass)

Võistkond Turbojänesed koosseisus Kadi Siilbek, Kristi Vaino, Rutt Kahre (Põlva Gümnaasiumi 11. klass)

Seeneviktoriini korraldas Tartu Ülikooli loodusmuuseum ja botaanikaaed.

Allikas: TÜ pressiteade.

Samal teemal:

Tallinna Ülikooli 26 uut doktorit

Madli Leikop — Fri, 20 Oct 2017 14:35:32 +0300

Täna toimub Tallinna Ülikoolis doktorite promoveerimine ja siidisallide üleandmine ametisse valitud professoritele.

Viimase aasta jooksul ehk eelmisest promoveerimisest alates kaitses ülikoolis doktorikraadi 26 doktoranti ning ametisse valiti kolm uut professorit.

Kõige rohkem, üheksa, lisandus uusi doktoreid kultuuride uuringu õppekavalt, mis ongi suurim Tallinna Ülikoolis. Kaks tööd kaitsti edukalt aga ka väikseimal ehk demograafia õppekaval.

Kraadi kaitses kaks Marie Curie programmi nooremteadurit. Õnnestus ka esimene Cotutelle ehk ühisjuhendamise alusel valminud doktoritöö, korraga kaitses noor teadlane kraadi nii Tallinna Ülikoolis kui ka Brüsseli Vabas Ülikoolis.

Lisaks eesti- ja inglisekeelsetele kaitsti ka neli venekeelset tööd.

Allikas: TLÜ pressiteade.

Samal teemal:

Kutsehariduse uus rahastamismudel toob koolidele raha ja stabiilsust juurde

Madli Leikop — Fri, 20 Oct 2017 13:12:28 +0300

Haridus- ja Teadusministeerium saatis kooskõlastusringile eelnõu, mille kohaselt võetakse 2018. aastast kasutusele kutseõppe uus rahastamismudel.

Rahastamisel ei võeta arvesse enam mitte ainult riikliku koolitustellimuse kohti, vaid finantseeritakse õppeasutuste tegevusi ja tulemusi tervikuna, millega kaasneb kutsehariduse rahastamise kasv.

Minister Mailis Repsi sõnul anname järgmisel aastal kutsekoolidele baasrahastamisega stabiilsuse ja kindluse, misjärel järgmises etapis võimaldab tulemusrahastamine kaasaegseid haridusuuendusi, paremat koostööd ettevõtjatega, koolidevahelisi ühiseid ettevõtmisi, mida on ootavad nii tööandjad kui koolid ise. „Kõik koolid võidavad uue mudeliga, sest see toob tänasega võrreldes aastas 3,25 miljonit eurot lisaks, mis aitab senisest paremini tagada ka tugispetsialistide tööd,“ lisas minister.

Uus mudel koosneb baasrahastamisest ja tulemusrahastamisest

Baasrahastamine fikseeritakse kolmeks aastaks, et tagada koolides eelarveline stabiilsus nii majandamis- kui ka personalikuludes. Baasrahastamisel võetakse arvesse õppijate arvu, õpetatavaid valdkondi, õpetajate palgamäära, erialade spetsiifikat, erivajadustega õppureid, tugispetsialistide vajadust ja kooli kasutuses olevaid hooneid.

Baasrahastus tagab koolide põhitegevuseks vajaminevad vahendid. Uue mudeli rakendumisel ei kaota ükski kool tänase rahastamise tasemes. Kogu baasrahastamise maht on 66 miljonit eurot aastas, lisa tänasega võrreldes 3,25 miljonit, millest suurem osa on mõeldud tugispetsialistide töö tagamiseks.

Koolide silmapaistvaid saavutusi väärtustava tulemusrahastamise aluseks on koolide tulemusnäitajad, mis on kooskõlas riigile oluliste strateegiliste eesmärkidega. Nende hulka kuuluvad õppekava nominaalkestuse jooksul lõpetanud õpilaste osakaal, edasiõppijate või tööhõives osalevate lõpetanute osakaal, kutseeksamiga lõpetanud õpilaste osakaal ja töökohapõhises õppes osalevate õppurite osakaal.

Tulemusraha eesmärk on anda raha ka koostööks ettevõtete ja üldhariduskoolidega. Tulemusrahastamine moodustab kooli tegevuseks mõeldud riigieelarvelisest osast ca. 9%.

Kokku koos tulemusraha rakendumisega eeldab mudeli täies mahus ellukutsumine täiendavalt 9,85 miljonit eurot.

Kehtiva mudeliga rahastatakse koolides õppekohti, aga see toob õpilaste valikute muutumise tõttu kaasa ebastabiilsust. Samuti ei toeta senine mudel piisavalt tugispetsialistide tööd, individuaalsemat lähenemist vajavate noorte õpet ega motiveeri koole tulemuslikkusele.

2018. aastal on plaanis esimeses etapis rakendada baasrahastamist ning riigieelarvest lisavahendite eraldamise korral järk-järgult kasutusele võtta ka tulemusrahastamise komponent.

Allikas: HTMi pressiteade.

Eesti Lastekirjanduse Keskus kutsub ette lugema

Madli Leikop — Fri, 20 Oct 2017 13:02:34 +0300

Täna, 20. oktoobril tähistame Eestis ettelugemise päeva, mil tuletame kõigile meelde, kui tore on ette lugeda, lugemist kuulata ning kui oluline on ettelugemine lastele. Laupäeval toimub vabariikliku laste ettelugemisvõistluse „Kõik on kõige targemad“ finaal.

Anne Kõrge Lastekirjanduse Keskusest: “Kuigi raamatuid võib ette lugeda iga päev, siis täna tahame esile tõsta, kui oluline on ettelugemine ning kui suur tähtsus on raamatutel ja lugemisel." Kõrge näeb ettelugemise rolli ka laiemalt: “Ettelugemiseks on tegelikult vajalikud vaid kolm tegurit – lugeja, tekst ja kuulaja(d) –, kuid see annab meile hoopis midagi enamat. Lisaks jutustatud loole on ju ettelugemise juures oluline ka koosolemine ja üksteise suhtes tähelepanelik olemine.”

21. oktoobril kell 12 kogunevad 4. klasside parimad ettelugejad Eesti Lastekirjanduse Keskusesse Tallinnas. Finaalvõistlusel loevad maakondi ning Tartut ja Tallinna esindavad lapsed ette katkendeid kooliteemalistest raamatutest. Lugemist hindab neljaliikmeline žürii: Vanalinna Hariduskolleegiumi teatriklassi õpilased Johanna Poll ja Andri Suga, Eesti Rahvusringhäälingu lastesaadete toimetuse juht Margus Saar ja Lastekirjanduse Keskuse direktor Triin Soone.

Ettelugemise päeva traditsioon sai Eesti Lastekirjanduse Keskuses alguse 1994. aastal. Tänaseks on päeva ideega kaasa tulnud paljud koolid, lasteaiad ja raamatukogud üle Eesti. Sel päeval korraldatakse hommikusi ettelugemisi, nii ühis- kui ka võistulugemisi.

Allikas ja fotod: Eesti Lastekirjanduse Keskus.

Samal teemal:

Eesti õpetajad panid Euroopa kolleegid programmeerima

Laura Vetik — Fri, 20 Oct 2017 10:15:53 +0300

Kui peatselt lõppeval üleeuroopalisel Code Weekil tutvustavad õpetajad programmeerimist enamasti lastele, siis vahetult enne programmeerimisnädalat sai viis Eesti õpetajat end proovile panna ka Euroopa kolleegide koolitamisel.

Septembri lõpus käisid meie õpetajad eTwinningu konverentsil „Learning To Think In a Digital Society“ kolleegidele õpetamas, kuidas programmeerimist ainetundidesse integreerida.

Töötoa „Coding Apps for Kids“ viisid läbi Kristi Rahn Avatud Koolist ning Argo Ilves HITSAst. Töötoas tutvustati erinevaid rakendusi, mida algklassi lastega saab tundides kasutada.

Alati on väljakutse teha töötuba erinevast rahvusest ja taustaga osalejatele, kuid Kristi Rahni ja Argo Ilvese veetud töötoas saadi sellest kiiresti üle ning osalejad lõid kaasa suure innuga. „Meie töötuppa oli tulnud väga suur hulk osalejaid ja tore oli see, et kõik tegutsesid aktiivselt ja osalesid rõõmsalt kõigis tegevustes. Tutvustatavad progerakendused meeldisid ja ka programmeerimine ilma tehnoloogiliste vahenditeta leidis poolehoidu: inimesed progesid nii paberil kui ka tantsides ja võimeldes,“ ütleb Kristi Rahn.

Pärast töötuba tuldi töötoa läbiviijaid tänama ja mitmel korral nenditi, et see oli konverentsi kõige põnevam töötuba, kust oli kaasa võtta palju häid ideid. „Ja päris mitmed ütlesid kohe, kuidas nad kogetut oma töös kasutada saavad. Vahetu rõõm paistis ka töötuba tehes: katsetati innukalt, küsiti küsimusi ja löödi lustiga kaasa tantsides ja võimeldes programmeerimist õppides,“ lisab Rahn.

Koolituskogemus andis läbiviijatele enesekindlust ning julgust edasi katsetada. „Väga hea on inimestele jagada oma häid mõtteid ja kui see õnnestub ka võõrkeeles, siis annab see endale indu juurde otsida, katsetada, jagada. Ja kui Eesti õpetajad suudavad teha oma töötubasid nii hästi, et pälvitakse kiitust ja on näha, et osalejad ka tõepoolest on valmis kogetut oma töös katsetama ja teistega jagama, on see Eestile ja meie hariduse tasemele parim reklaam,“ rõõmustab Kristi Rahn.

Töötoa „Micro:bit“ viisid läbi Tallinna Südalinna Kooli infojuht Jaanus Paasoja ja Gustav Adolfi Gümnaasiumi klassiõpetaja Maria Malovjomozov.

Töötoa eesmärgiks oli näidata algklasside õpetajatele, milliseid võimalusi väike Microbit pakub ning kuidas seda tundides kasutada saab. Kõigepealt anti ülevaade seadmest, seejärel tehti läbi mõned koodinäited ning lõpuks said osalejad kätte töölehed, et nende järgi erinevaid ülesandeid proovida.

„Ma arvan, et rahvusvahelise koolituse korraldamine on Eesti õpetajale suureks väljakutseks. See on tohutu eneseületus pärast mille õnnestumist on väga hea enesetunne. Minul oli selline kogemus teist korda. Kui esimest korda oli tegu tõelise eneseületusega, siis pärast seekordset koolitust hakkasin ma rohkem mõtlema, mida saaksin järgmisel korral teisiti teha. Kuidas teha töötuba veelgi paremini. Olen väga tänulik, et eTwinning mulle selliseid võimalusi on andnud,“ ütleb Maria Malozjomova.

Väljakutseid pakkus nii võõrkeeles esinemine kui ka vahendite nappus. „Meil olid olemas vahendid ja eelnevalt palusime ka osalejatele teada anda, et meie töötoas oleks vajalik kasutada sülearvuteid. Aga paraku läks ikka nii, et mõnel oli kaasas tahvel, millele polnud meie seadet võimalik külge panna. Seega mingil hetkel keset töötuba pidin loovutama osalejatele ka oma arvuti,“ lisab Malozjomova. „Aga õnneks olime oma teema piisavalt ette valmistanud ning saime töötoas osalejaid juhendada ka nii, et me slaide mingil hetkel enam ei näidanud. Lõppkokkuvõttes jäin oma sooritusega rahule.“ Jaanus Paasoja lisab, et väljakutset pakkus ka see, kas õpetajad tegevuste ja teemaga kaasa lähevad. „Sellise koolituse korraldamine annab palju kogemust, kindlasti enda proovile panekut, sest mida kirjum rahvas, seda erinevama vaatega nad ka on,“ toob Paasoja välja. „Väljakutseks oligi see, kas õpetajad üldse on sellest pisikesest seadeldisest vaimustuses ja paistab, et saime hakkama, sest nad uurisid kohe, kus neid saada.“

Et publikule töötuba meeldis, seda kinnitab ka Maria Malozjomova. „Mõni õpetaja ütles, et töötuba oli tema lemmik. Toodi välja, et töötuba oli praktiline ja tore.“

Triinu Grossmann ja Jaana Kõvatu MTÜ Nuti-Võlurist viisid läbi töötoa „Practical show-cases of eTwinning projects on coding“, tutvustades kolleegidele robootikaseadmeid ning võimalusi nende kasutamiseks projektõppes.

Töötoas räägiti lähemalt koostöö tegemisest rahvusvahelises eTwinningu projektis ning sellest, kuidas läbi viia eTwinningu projekti, mis on seotud matemaatika ja programmeerimisega. Osalejatele tutvustati t LEGO Mindstorm EV3, Meet Edisoni ja Ozoboti robotiteid, kusjuures enamusel osalejatest kokkupuude nendega puudus. Töötuba väisanud publik oli kirju – osalejate seas oli nii muusika- kui matemaatikaõpetajaid, algklasside õpetajaid kui ka gümnaasiumi IT-õpetajaid.

„Kindlasti sai nii mõnigi osaleja ideid, kuidas neid roboteid eTwinningu projektis kasutada saaks. Kolm õpetajat sõlmisid juba töötoas eTwinningu projekti loomise kokkuleppe Ozoboti roboteid kasutades. Töötoast lahkuti rõõmsal ilmel,“ ütleb Triinu Grossmann. „Nautisime ka ise kogu seda poolteist tundi, mil töötuba läbi viisime.“

Grossmanni sõnul annab rahvusvahelise koolituse läbiviimine Eesti õpetajale võimaluse end proovile panna, annab juurde julgust, loob võimaluse arendada oma keeleoskust ja suhelda erinevate riikide õpetajatega. Ühtlasi leiab sellistelt kohtumistelt uusi toredaid õpetajaid, kellega koos luua eTwinningu projekte. „Oluline on ka see, et osaledes rahvusvahelistel koolitustel, on meil võimalik tutvustada teistele Euroopa õpetajatele, millega Eestis tegeletakse. Kõigele lisaks saab ka reisimise kogemuse teistesse riikidesse, mida on hiljem hea õpilastega jagada.“ Ja mitte ainult välismaa kolleegidega tutvus ei ole kasulik, sellised koolitused liidavad ka reisiseltskonnas olevaid Eesti õpetajaid, andes väärtuslikke kontakte edaspidiseks. „Oleme mõlemad Jaanaga tänu eTwinningule saanud tuttavaks suurepäraste Eesti õpetajatega,“ võtab Triinu Grossmann oma kogemuse kokku.

Fotod: Laura Vetik

Samal teemal:

Robotexi infopäevad 26. ja 27. oktoobril

Madli Leikop — Fri, 20 Oct 2017 08:49:34 +0300

2017. aasta on toonud endaga kaasa nii mõnedki muudatused Robotexi üldkorralduses ja võistlusprogrammis. Infopäevadel räägitakse muudatustest lähemalt, toimuvad ka töötoad.

Selleks, et robootikajuhendajad, võistlejad ja muud huvilised teaks täpselt, mida sellel aastal võistluselt oodata, toimub kaks infopäeva:

26. oktoobril Tallinnas, Tallinna Tehnikaülikoolis (registreerumine)
27. oktoobril Tartus, Tartu Ülikoolis (registreerumine)

Infopäevade raames jagatakse Robotexi üldkorralduslikku infot, viiakse läbi Robotexil toimuvate võistluste töötubasid ning avaneb võimalus tutvuda erinevate robotitega ja küsida kõike!

Allikas: Robotexi info. Foto: Koolielu arhiiv.

Samal teemal:

Aasta õppija 2017 on Tarmo Tuuling

Madli Leikop — Fri, 20 Oct 2017 08:34:28 +0300

Täiskasvanud õppija nädala avaüritusel nimetati aasta õppijaks Tarmo Tuuling Pärnumaalt, aasta koolitajaks tituleeriti Tiina Leosk Tartumaalt, aasta õpiteo tiitel anti Järvamaa Naiste Motivatsioonikohvikule.

Aasta koolitussõbraliku organisatsiooni nimetuse pälvis OÜ Sakret ja aasta raamatukogu tiitli sai Taebla raamatukogu. Eripreemiad pälvisid raamatukogubuss Katariina Jee ja Vana-Võromaa suitsusaunakombestikku tutvustavad koolitused ja töötoad.

Aasta õppija Tarmo Tuuling (37) oli kolmandas klassis, kui kool pereprobleemide tõttu pooleli jäi. 29-aastaselt täiskasvanute gümnaasiumi neljandasse klassi astumine oli tohutu julgustükk. Kohusetundlikul mehel on tänaseks gümnaasiumi lõputunnistus taskus. Usk endasse ja oma võimetesse on sedavõrd kasvanud, et ilma edasise õppimiseta ei kujuta ta oma elu enam ette. Tarmo julgustab ka teisi täiskasvanuid katkestatud haridusteed lõpetama: „Poja sünd oli peamine tõuge poolelijäänud haridustee lõpetamiseks, soovisin talle olla eeskujuks. Õppimine on andnud mulle juurde palju enesekindlust ja usku iseendasse."

Aasta õppija rahva lemmiku tiitli pälvis Triinu Tints Viljandimaalt. Kui Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia lõpetatud sai, otsustas usin õppija ja õpetaja Triinu kohe haridusteed jätkata ning on nüüd Tallinna Ülikoolis kutseõpetaja magistriõppes. Oma erialaste oskuste kaasajastamine ja pidev täiendamine on Triinu jaoks iseenesestmõistetav.

Aasta koolitaja on Tiina Leosk Tartust. Tiina pakub õppimisvõimalusi oma koolitusasutuses Leoski Koolitus ja on ka aktiivne täiskasvanuhariduse eestkõneleja.

Aasta koolitussõbralik organisatsioon on Järvamaal ehitusmaterjalide tootmise, müügi ja ehitusseadmete rendiga tegelev ettevõte Sakret OÜ, kus mõistetakse, et firma saab areneda ainult koos töötajatega. Sakret korraldab nii uute töötajate väljaõpet kui ka võimaldab enesetäiendamist kõikvõimalikel tööalastel koolitustel.

Aasta õpitegu on Naiste Motivatsioonikohvik Järvamaalt. Motivatsioonikohvikusse kogunenud naised on just kohvikus peetud harivatelt loengutelt saanud tõuke end arendada ja mitmed neist on alustanud ka ettevõtjana.

Aasta õpiteo eripreemia anti Vana-Võromaa suitsusaunakombestikku tutvustavate koolituste ja töötubade eest Mooska talu perenaisele Eda Veerojale, kes on juba aastaid koolitanud täiskasvanuid, noori ja lapsigi suitsusauna teemadel. Koolitustel osalejad saavad omalaadse kogemuse ja tõdemuse osaliseks – saun saab olla õpetaja.

Aasta raamatukogu on Taebla raamatukogu, mis on Lääne-Nigula vallas kogukonnaelu süda, kus on elukestva õppe igakülgne toetamine au sees. Raamatukoguhoidja Ruth Randoja õpib ise ja hoolitseb selle eest, et teisedki õppida saaksid. Ta ei väsi projektitaotlusi koostamast, põnevaid inimesi külla kutsumast ja näitusi korraldamast.

Aasta raamatukogu eripreemia pälvis Tallinna raamatukogubuss Katariina Jee. Eesti ainus omataoline sõiduk teenindab pealinlasi juba alates 2008. aastast. Bussis pakutakse huvitavaid tegevusi nii lastele kui täiskasvanutele ning populariseeritakse lugemist ja elukestvat õpet.

Kokku esitati konkursile 254 kandidaati, sealhulgas nii täiskasvanud õppijaid, koolitajaid, organisatsioone ja õpitegusid.

Eesti Täiskasvanute Koolitajate Assotsiatsiooni Andras koordinaatori Monica Marfeldti sõnul on iga inimese elulugu ka õppimise lugu: „Elu näitab, et tunnustuse saanud õppijate lood on olnud paljudele inimestele julgustuseks ja innustuseks, et jätkata poolelijäänud õpinguid või alustada täiesti uue eriala omandamist.“

Täiskasvanud õppija nädalal on fookuses õppimine ja enesetäiendamine kogu elu jooksul. Üle Eesti toimub nädala vältel arvukalt täiskasvanuharidust populariseerivaid ning õppimisvõimalusi tutvustavaid tegevusi. Täiskasvanud õppija nädal kestab 19.-26. oktoobrini.

Allikas ja foto: HTMi pressiteade.

Samal teemal:

Täna algab täiskasvanud õppija nädal

Eesti noored teenisid ülemaailmsetel kutsemeistrivõistlustel esmakordselt medalivõidu

Madli Leikop — Fri, 20 Oct 2017 07:50:59 +0300

19. oktoobril Abu Dhabis toimunud 44. ülemaailmsete kutsemeistrivõistluste WorldSkills auhinnatseremoonial tunnustati esmakordselt võistluste ajaloos medalikohaga eestlasi. Maastikuehituses teenisid pronksmedalid Mairold Mänd ja Erik Rüütel, jagades kolmandat kohta Hiina võistkonnaga.

Kutsemeisterlikkuse medaliga tunnustati kolmandatki eestlast, restoraniteeninduse võistlejat Erik Tammelehte.

Võistluspaigas kohapeal viibiva SA Innove hariduse agentuuri juhataja ja rahvusvaheliste kutsemeistrivõistluste tehnilise delegaadi Tanel Oppi sõnul on selliste hetkede nimel palju tööd ja vaeva nähtud. „Niivõrd suur rahvusvaheline tunnustus on selge märk sellest, et meie kutseharidus on maailmatasemel. Selliste ülemaailmsete võistluste konkurents on meeletu, kus iga esiletoomine on tähtis. Esimene medalivõit on seejuures Eesti jaoks murranguline saavutus,“ lisas Oppi.

Nii Mänd kui ka Rüütel on medalivõiduga väga rahul, sest kohta esikolmikus on pikalt igatsetud. „Oleme meeletult rahul, sest võistlusel osalesid 23 tugevat võistkonda. Kolmanda koha tõi meile hea koostöö ning tugev võistluskogemus – minul on ligi 14 võistlust seljataga. Suurimaks katsumuseks oli esimene võistluspäev, kus jäime küll ajahätta, kuid tegime see-eest kvaliteetse töö. Teisel päeval saime hea rütmi sisse ja sekkusime kõrgesse konkurentsi,“ kommenteeris Rüütel.

Eestlased võistlemas

Maastikuehitajad kogusid võistlusel 736 punkti ning pälvisid ka rahvuse parimate (Best of Nation) võistlejate tiitli. Noormehi juhendas Eesti rahvusvaheliste võistluste ekspert maastikuehituses Raili Laas.

Kutsemeisterlikkuse medali (Medallion of Excellence), millega pärjatakse kõiki võistlejaid, kes saavutavad vähemalt 700 punkti, pälvis 726 punkti tulemusega restoraniteeninduse võistleja Erik Tammeleht. Noormeest juhendas Eesti rahvusvaheliste võistluste ekspert restoraniteeninduses Tiiu Parm.

Kokku esindas Eestit võistlustel seitse noort meistrit viiel võistlusalal: mehhatroonikas Jürgen Alekand ja Arnold Kuusklaid (Tallinna Tööstushariduskeskus), ehitusviimistluses Alisa Larina (Tallinna Ehituskool), maastikuehituses Mairold Mänd ja Erik Rüütel (Räpina Aianduskool), plaatimises Jaanus Steinfeldt (Tallinna Ehituskool) ja restoraniteeninduses Erik Tammeleht (Pärnumaa Kutsehariduskeskus).

44. WorldSkills’i võistlused toimusid 15.-18. oktoobrini Abu Dhabi riiklikus messikeskuses (ADNEC) Araabia Ühendemiraatides, kus 51 võistlusalal osales 1256 noort ligi 60 riigist üle maailma. Eesti osales võistlustel kuuendat korda ning saavutas riikide keskmiste punktide üldarvestuses 22. koha. Järgmine WorldSkills toimub 2019. aastal Kaasanis Venemaal.

WorldSkills’i ametlik lisainfo ja galeriid: WorldSkills 2017 Press Room

Eesti võistlejaid WorldSkills’il toetasid Tallinna Ehituskool, Tallinna Tööstushariduskeskus, Tallinna Teeninduskool, Haapsalu Kutsehariduskeskus, Räpina Aianduskool, Pärnumaa Kutsehariduskeksus, Tikkurila AS, tesa tape UAB, Henkel Balti OÜ, Estlandscape OÜ, Viruhaljastus OÜ, Eesti Maastikuehitajate Liit, MKE Grupp OÜ, Mira Ehitusmaterjalid OÜ, Plaadisheffid OÜ, Weber Saint-Gobain, Red Bull, EBA Koolituskeskus, Service Skills OÜ, Reserv Rent OÜ, Simon Jersey ja Pärnu Kalamajaka kohvik.

Alates 2006. aastast koordineerib noorte kutsemeistrivõistlusi Eestis SA Innove, valmistades ühtlasi noori ette rahvusvahelisteks kutsemeistrivõistlusteks EuroSkills ja WorldSkills. Rahvusvahelistel kutsemeistrivõistlustel osalemist toetab Haridus- ja Teadusministeerium.

Fotod: WorldSkills International. Allikas: SA Innove pressiteade.

Samal teemal:

WorldSkills´i avatseremoonial Abu Dhabis andis võistlejate nimel vande Eesti noormees

Perepäev "Arhitektuurimängud" Eesti Arhitektuurimuuseumis

Madli Leikop — Thu, 19 Oct 2017 10:46:25 +0300

Laupäeval, 21. oktoobril toimub Rotermanni soolalaos Eesti Arhitektuurimuuseumis perepäev, mille raames oodatakse kõiki lapsi muuseumi uuele mängualale.

Püsiekspositsiooni osana on valmis saanud mitmekülgseid tegevusi pakkuv ruum, kus on avastamist nii suurematele kui ka väiksematele arhitektuurihuvilistele. Kell 14 toimub pidulik mänguala avamine ning tegevuste tutvustus. Peale seda saavad kõik osa võtta meisterdamise väljakutsest “Minu torn on parem kui sul”. Osalejatel tuleb paberpulkadest võimalikult kõrge ning vastupidav torn ehitada. Kell 17 selgitatakse välja kõige tugevam ja kõige kõrgem torn ning parimatele jagatakse auhindu. Lisaks saab osaleda otsimismängus “Soolalao saladused”, mis annab teadmisi nii muuseumi majast kui ka sealsetest näitustest.

Huvilised saavad osaleda ka kl 14 algaval ekskursioonil, mis tutvustab Tallinna Arhitektuuribiennaali kuraatorinäitust „Antropotseeni saar“. Ringkäigu viib läbi näituse kaaskuraator, kunstnik Piibe Piirma.
Perepäev toimub “Avatud mänguväljade” festivali raames, mis on kord aastas, sügisesel koolivaheajal toimuv muuseumidevaheline festival lastele ja noortele. Festivali korraldab Elamusõppe Labor MTÜ koostöös Eesti muuseumide, keskuste ja raamatukogudega. Festivali selleaastane teema on “Mängult või päriselt”, milleks andis inspiratsiooni laste ja noorte kultuuriaasta. Festival toimub 21. oktoobrist kuni 5. novembrini muuseumides ja lastesõbralikes asutustes üle Eesti.

Päevakava:
Perepäev algab kell 14.00 ja lõppeb orienteeruvalt 17.00.
14.00 mänguala avamine ja tegevuste tutvustus
14.00–15.00 ekskursioon TAB kuraatorinäitusel
14.30–16.30 torni meisterdamise töötuba/võistlus
14.30–17.00 kommistruktuuride tegemine
17.00 tornide kõrguse ning tugevuse mõõtmine, võitjate väljaselgitamine

Sissepääs muuseumipiletiga.

Allikas: Eesti Arhitektuurimuuseumi info.

Samal teemal:

Eesti mäluasutused allkirjastavad Rahvusraamatukogus avaliku omandi manifesti

Madli Leikop — Thu, 19 Oct 2017 10:31:54 +0300

Neljapäeval, 19. oktoobril esitletakse Eesti Rahvusraamatukogus Milleri salongis avaliku omandi manifesti, mis kutsub üles seisma avaliku omandi säilimise ja ligipääsetavuse eest.

MTÜ Wikimedia Eesti algatusel eesti keelde tõlgitud manifestile kirjutavad alla Wikimedia Eesti, Rahvusraamatukogu, Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing, Ajapaik jt Eesti mäluasutused, üritusel esitletakse ka õigusfilosoof Lawrence Lessigi raamatu “Vaba kultuur” eestikeelset tõlget.

Euroopa Komisjoni algatusena loodud ekspertvõrgustiku Communia poolt 2010. aastal koostatud manifestiga on liitunud tuhanded eraisikud ja organisatsioonid üle Euroopa ja kaugemalgi. Manifest kutsub üles mäluasutusi, poliitilisi institutsioone, teadus- ja haridusasutusi ning kõiki teisi asjaosalisi seisma selle eest, et avalikus omandis (public domain) olev kultuur jääks ka edaspidi kogu ühiskonnale võrdselt kättesaadavaks, et säiliks loomevabadus ja selle alusel saaks sündida uus kultuur.

Rahvusraamatukogu toetab avaliku huvi ja autoriõiguse tasakaalu toimimist. Kultuuripärandi hoidmise ja säilitamise kõrval väärtustame selle paremat kättesaadavust kõigile kasutajatele. Raamatukogu esitleb autoriõiguse kaitse alt vabade teoste kogumit, mis hõlbustab selliste teoste leidmist ja kasutamist, mille avaldamine või muul eesmärgil kasutamine on autoriõiguslikest piirangutest vaba.

Manifesti tutvustamisele ja allakirjutamistseremooniale järgnevad allakirjutajate sõnavõtud, USA õigusfilosoofi Lawrence Lessigi raamatu “Vaba kultuur: loovuse loomus ja tulevik” vastilmunud eesti tõlke esitlus, vestlusring vaba kultuuri teemal ning vaba kultuuri ja autoriõiguse teemalise raamatunäituse avamine.

“Vaba kultuuri” tõlke andsid koostöös välja MTÜ Wikimedia Eesti ja Tartu Ülikooli kirjastus, raamatu tõlkisid Jaagup Irve ja Raul Veede, kujundas Toomas Loide. Avaliku omandi manifesti tõlkis Eva Lepik. Raamat on avaldatud Creative Commonsi vabakasutuslitsentsi CC by-NC 4.0 all, manifesti tekst on avalikus omandis.

Allikas: RRi pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv.

Samal teemal: