Esimese eelvooru küsimustele (põhikoolile: https://goo.gl/forms/8VPHkTcw5DKfb33G3; gümnaasiumile: 
https://goo.gl/forms/8o8YJdHGXVfB1m202) oodatakse vastuseid 15. septembrini. 
 

Teine eelvoor toimub oktoobri algul. Eelvoorude põhjal parimad võistkonnad pääsevad novembri alguses Nõo Reaalgümnaasiumis toimuvale lõppvoorule, kus tuleb muuhulgas sooritada ka praktilisi töid laboris. 

Võistlusel osalemine on tasuta, eraldi registreeruma ei pea ning lõppvooru pääseb ühest koolist kuni kaks võistkonda vanusastme kohta. 

Keemiavõistlust “Kolb” toetavad Hasartmängumaksu Nõukogu, Nõo Reaalgümnaasium, Eesti Energia, Ahhaa 4D elamuskino ja kirjastused Koolibri, Varrak, Äripäev, Pegasus, Ilmamaa, Atlex ja Tartu Ülikooli Kirjastus. 

Lisainfo: www.facebook.com/keemiavoistlus ja kolb@keemikud.eu 

Kohtumiseni “Kolvil”! 

Allikas: korraldajate info. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Algab keemiavõistlus "Kolb"
• Skype University Hackathoni võitis keemia õppimist lihtsustav platvorm “3Ducation”
• Keemia õppevara Koolielu varamus

Valimiskomisjonile esitatud ettepanekus põhjendab tehnikainstituudi nõukogu esimehena alla kirjutanud Kuno Jürjenson ülesseatud kandidatuuri järgmiselt: „Arvestades Mait Klaasseni usku Eesti Maaülikooli, tulevikku vaatava arenguvisiooni olemasolu, rikkalikke kogemusi ja tulemuslikku tööd Eesti Maaülikooli rektorina, riigikogu liikmena, maavanemana ja haridusministrina ning seoses tema autoriteediga haridusringkondades, leiab Eesti Maaülikooli tehnikainstituudi nõukogu, et Mait Klaassen on väärikas kandidaat Eesti Maaülikooli rektori ametikohale.“

Rektorikandidaatide esitamistähtajaks oli 6. september kell 16.00. Vastavalt ülikooli põhikirjale võisid kandidaate esitada ülikooli akadeemiliste struktuuriüksuste nõukogud, üliõpilasesindus, avalik-õiguslikud ülikoolid ja Eesti teadusasutuste nõukogud, ülikooli ametis olev rektor ja endised rektorid.

Rektori valib Eesti Maaülikooli valimiskogu 29. septembril, sellele eelneb kandidaadi kohtumine ülikooliperega 22. septembril. 

Rektori ametiaeg algab 1. jaanuaril 2018. aastal ja kestab viis aastat. 

Allikas: Maaülikooli pressiteade. 

Samal teemal:

• Maaülikoolis algas konkurss vabadele kohtadele magistriõppes
• Eesti Maaülikooli õppekavagrupid läbisid edukalt kvaliteedihindamise

​

Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus kutsub koole, ettevõtteid jt organisatsioone Code Weeki raames programmeerimisalaseid üritusi korraldama, tehnoloogia töötubade läbiviimiseks saab taotleda ka toetust. 

Programmeerimisnädal Code Week on Euroopa Komisjoni algatus, mille raames kutsutakse üles kõiki ettevõtteid, organisatsioone ja haridusasutusi rääkima programmeerimisest ja korraldama sellega seotud sündmusi. Eesmärk on populariseerida programmeerimisoskust ja toetada tehnoloogia oskuslikku kasutamist laiemalt, suunates tähelepanu tuleviku töökohtadele ning nendega seotud digioskustele. Üritustele osalema on oodatud igas vanuses huvilised ning oluline ei ole varasem kokkupuude programmeerimisega. 

Tegevuste läbiviimisel on korraldajatel vabad käed nii sihtrühma kui ka vormi osas – korraldada võib  koolitusi, töötube, loenguid, avatud uste päevi, võistlusi või ükskõik milliseid muid programmeerimise ja IT-ga seotud sündmusi. Kõik üritused on koondatud ühtsele programmeerimisnädala kaardile, kuhu saab üritusi lisada igaüks: http://events.codeweek.eu. 

Rohkem infot programmeerimisnädala kohta leiab Code Weeki kodulehelt: http://codeweek.eu/.

Eesti on varasematel aastatel programmeerimisnädala raames hulgaliselt erinevaid ettevõtmisi korraldanud, näiteks 2016. aastal korraldasid koolid, ettevõtted, raamatukogud üle 300 ürituse, viies sellega Eesti maailmas esikohale ürituste arvu ja rahvaarvu võrdluses. 

Tänavuse programmeerimisnädala raames toetab HITSA erinevate tehnoloogiatega seotud õpitubade läbiviimist. Toetuse saamiseks tuleb esitada taotlus hiljemalt 17. septembriks, täpsemad tingimused leiab HITSA kodulehelt: http://hitsa.ee/konkursid/programmeerimisnadala-opitoad. 

Üleeuroopaline programmeerimisnädal Code Week on rohujuuretasandi ettevõtmine, mille algatasid 2013. aastal Euroopa Komisjoni noored digitaalarengu tegevuskava nõustajad. Code Weeki tegevustesse on tänaseks kaasatud üle 50 riigi kogu maailmast. 2016. aastal toimunud programmeerimisnädala raames korraldati üle 225 000 ürituse 50 riigis, kaasates ligi miljon inimest. Eestis koordineerib Code Weeki tegemisi Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus. 

Foto: Terje Lepp. Programeerimisvõistluse "Mängumaraton" finaal kevadel 2017.  

Samal teemal:

• „Mängumaraton“ – harjutusi programmeerimisnädalaks
• Martna Põhikool võõrustas programmeerimishuvilisi Soomest, Poolast ja Hispaaniast
• Tõsiste mängude konverents Tallinna Ülikoolis

Filmi tutvustus

Headfort on Sigatüüka-sarnane, 18. sajandist pärit ehitiste ja salajaste ustega ning maagilistest metsadest ümbritsetud kool, mis on olnud John ja Amanda Leydeni koduks ja hiilgavate karjääride taustaks juba 46 aastat.

Johni jaoks on rokkmuusika nagu iga teine õppeaine matemaatika, inglise keele, piibliõpetuse ja ladina keele kõrval. Kõiki neid aineid õpetatakse Headforti koolis kaasahaaraavalt ja lõbusalt. Keldris, kus peidavad end kooli kaks rokk-bändi, juhib John erilist sorti noorterevolutsiooni, mis tahab õpetada lastele vastutust ja iseseisvust, samas öeldes neile, et nad võivad mängida keldris ükskõik missugust muusikažanri, sest see on nende isiklik loominguruum.

Amanda jaoks on lastega ühise keele leidmisel kõige tähtsam vahend raamat ning ta kasutab iga võimalust, et noorte tähelepanu kirjanduse abil võita. Tema kabinetiks on 1800ndatest pärit lummav, kõverate uste ja iidsete raamaturiiulitega ruum. See ruum on täis riiuleid, täidetud raamatutega igast žanrist igale maitsele. Lapsed istuvad lummatuna, samal ajal kui Amanda viib nad fantastilisele teekonnale läbi tuhandete lugude.

Juba pea pool sajandit on John ja Amanda tuhandetest noortest vorminud isiksusi, kuid nüüd lõõmab nende pea kohal mõeldamatu – pension – ja mida see neile tähendaks? Headforti kool, mis on olnud tegev iidsetest aegadest tänapäevani, on olnud selle paari elu ja kirg aastakümneid. Siiani on nad võidelnud aja marsile vastu ammutades õpilastest lõpmatult energiat ja värskeid ideid – kes hoiab neid noorena, kui nad lahkuvad koolist?

Lisainfo ning filmi treiler: http://kinosoprus.ee/et/movie/klassiga-kinno-koolielu .

Dokumentaalfilm sobib eelkõige põhikooli lõpuklassidele ning gümnaasiumiastme õpilastele.

Film linastub eestikeelsete subtiitritega 18. ja 26. septembril kell 15.00. 18. septembri seanssi juhatab sisse õpetajakoolituse õppejõud Priit Kruus, 26. septembri seansi sissejuhataja hetkel täpsustusel.

Õpetajatele on ette valmistatud õppematerjalid, mis aitavad filmi analüüsida.

Kooligruppide registreerimine toimub meili teel – kool@kinosoprus.ee . Pilet õpilastele 3 eurot, õpetajatele on kinokülastus tasuta.

Kinos Sõprus toimuv programm "Klassiga kinno" on spetsiaalselt koolinoorte jaoks kureeritud programm, mille raames tuuakse igal kuul noorteni üks dokumentaalfilmi, mis muidu kinolevis kättesaadav ei ole. Programmi toetab Kultuurkapital. Aasta lõpuni on filmid välja valitud. Täpsem info filmide ja linastusaegade kohta: „Sonita“ „Plastist ookean“, „Audrie ja Daisy“. 

Allikas: kino Sõprus info. 

Samal teemal:

• Vanemale kooliastmele mõeldud tõsielufilmide seansid kinos Sõprus

Ministeeriumi keeleosakonna juhataja Piret Kärtner märkis, et eesti keele päevade eesmärk on tutvustada teadustulemusi ka väljaspool kõrgkoole ja tekitada õpilastes huvi keeleteaduse ning eesti keele ja kirjanduse õpetaja kutse vastu. „Eesti keele päev võib olla suunatud kas kogu kooliperele, konkreetsele õpilaste vanuserühmale või õpetajatele,“ ütles Kärtner. „Õpetajad saavad tellida seminari, mis keskendub just nende professionaalse arengu vajadusele.“

Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituudi projektijuht Andra Rumm sõnas, et valik ettevalmistatud loengutest ja töötubadest on nähtav instituudi veebilehel. „Näiteks saab valida loenguid keeletehnoloogiast, sotsiolingvistikast, keelepoliitikast, suulisest kõnest, foneetikast ja sugulaskeeltest. Valiku võib teha ette antud loetelust, kuid soovi korral saab tellida oma huvidele ja vajadustele vastavaid loenguid-töötube,“ ütles Rumm. Ta lisas, et keeleteadus ei tegele kaugeltki vaid puuduvate komade lisamisega. „Selle müüdi kummutamiseks tutvustame keeleteaduse uurimistulemusi ja rakendusvõimalusi ning keeleteadlased räägivad, millega nad iga päev tegelevad,“ ütles Rumm.

Haridus- ja Teadusministeeriumi rahastatav projekt „Eesti keele päevad haridusasutustele“ algas 2016. aastal. Praeguseks on peetud 48 eesti keele päeva. Lektorid on külastanud Tallinna, Tartu, Jõhvi, Pärnu, Jõgeva, Räpina, Rakvere, Paide ja paljude teiste Eesti paikade koole.

Allikas: HTMi pressiteade. 

Samal teemal:

• Uuring: eesti keele staatus on tugev, kaitsmise kõrval tuleb keelt ka arendada
• Brüsseli IV Euroopa Koolis saab nüüdsest omandada põhiharidust eesti keeles
• Kognitiivse keeleteaduse konverents toob Tartusse enam kui 50 riigi keeleteadlased
• Konverents uurib, kas keeleteadusel on kohta tänapäeva teadusmaastikul

Selle raames räägitakse põnevaid reisimuljeid seeneekspeditsioonidest Aasias ja Okeaanias, käiakse koos mükoloogidega Lõuna-Eesti metsades seeneretkel ning kogutud saaki esitletakse iga-aastasel seenenäitusel. 

Seenenädala peakorraldaja bioloog Külli Kalamees-Pani hinnangul on tänavune seenesaak Eestis igati korralik. „Ilmastik on seenekasvuks olnud soodne. Metsast võib leida juba näiteks kitsemampleid, lambatatikuid, soopilvikuid ja kasepuravikke. Just praegu on saabumas suur puravike puhang. Punast ja valget kärbseseent ma sellel aastal veel näinud ei ole, “ kommenteerib Kalamees-Pani.

Seenenädal püüab inspireerida inimesi mõtlema seentest ka üldisemalt. Nii saab Tartu Ülikooli botaanikaaias kahe päeva jooksul avastada puudel ja kändudel kasvavaid seeni. Eksootikat lisab nädalasse loodusõhtu, kus räägitakse Tartu ülikooli mükoloogide seeneproovide korjamise seiklustest sellistes eksootilistes riikides nagu Iraan, Malaisia, Taiwan või Paapua Uus-Guinea.

Nädala naelaks on loodusmuuseumi traditsiooniline seenenäitus, kus esitletakse tänavuse seeneretke saaki. Näitusel on kohapeal ka mükoloogid, kes jagavad seenenõu ja aitavad vajadusel seeni määrata.

Loodusmuuseumi septembrikuu objektiks on seenenädala auks Nikolai Witkowski suure sirmiku (Macrolepiota procera) mudel, millega saab tutvuda loodusmuuseumi koduleheküljel. 

Täpsemat infot seenenädala ürituste kohta saab lugeda loodusmuuseumi seenenädala leheküljelt. 

Allikas: TÜ pressiteade. 

Esitlusele ja arutlusele tulevad dendrokronoloogia uued ning põnevad edusammud. Konverentsi kavas on 52 suulist ning 50 stendiettekannet. Käsitlust leiavad nii kliimamuutuste tuvastamine puude aastarõngaste kaudu kui ka tahvelmaalide, laevade, ajalooliste ehitiste dateerimine ning palju muud.

Konverentsi esinejate hulgas on dendroklimatoloog ning aastatuhandete pikkuste aastarõngaste kronoloogiate autor Samuli Helama (Soome), puidu anatoomia spetsialist Katarina Čufar (Sloveenia) ning laiahaardelised puitobjektide dateerijad Tomasz Ważny (Poola, USA), Aoife Daly (Taani), Kristof Haneca (Belgia). „Dendrokronoloogide töö on piiriülene – olgu selleks kliimauuringud või puitesemete vanuse ja päritolu määramine. Näiteks Kadriorust leitud laevavrakkide või Piirissaare palvemaja põlengust päästetud tammelaudadest raamatukaante dateerimine on võimalik vaid tänu heale rahvusvahelisele dendrokronoloogide võrgustikule, kuna puit, millest nimetatud objektid on valmistatud, ei ole kohalikku päritolu. Seega konverents aitab tugevdada ja laiendada teadlastevahelisi sidemeid ning luua uusi võimalusi rahvusvaheliseks koostööks Eesti dendrokronoloogide osalusel,“ selgitab üks konverentsi korraldajaid ning Eesti tuntuim dendrokronoloog Alar Läänelaid. „On erakordne, et Eestil on võimalus võõrustada aastarõngauurijaid üle Euroopa ja kaugemalt,“ lisab Läänelaid.

Konverentsi-ekskursiooni käigus külastavad dendrokronoloogid maailma ja Eesti rekordpuid, puutumatut raba kui ka Setu tsässonaid, mis on aastarõngaste järgi dateeritud kui ühed vanimad säilinud puitehitised Eestis.

EuroDendro 2017 konverentsi korraldavad TÜ geograafia osakond ning Eesti Maaülikooli metsakorralduse osakond.

Rohkem infot leiab konverentsi kodulehelt. 

Allikas: TÜ pressiteade. 

Samal teemal:

• Loodusfestival inspireerib linnas loodust väärtustama
• Looduspäev Taevaskojas ja Kiidjärve sipelgariigis

Kui filmiprofessionaalidest koosnev žürii on oma otsuse langetanud, linastuvad parimad filmid BFMi Supernova kinos. Parimatele auhinnad!

Filmid võivad olla valminud alates 1. septembrist 2016 ning peavad osalema Koolifilmi konkursil esmakordselt. Üks autor võib konkursil osaleda piiramatu arvu filmidega. Filmide esitamise tähtaeg on 28. oktoober 2017. Konkursile saabunud filmides hinnatakse loovust, loo jutustamise oskust, kunstilist ambitsiooni ja tehnilist teostust.

Lisaks juba traditsioonilistele võistluskategooriatele on sel aastal Koolifilmil pakkuda ka kaks uut väljakutset. Kategooria “Kooli parim etteantud teemaga film” ootab kõigi Eesti koolide oma filmikonkursside parimaid töid. Kuressaare Gümnaasiumis aastaid Minifilmi konkurssi korraldanud ja nüüd Koolifilmi vabatahtlike eesotsas tegutsev Greete Paaskivi kõneleb omast kogemusest: “Minifilmi korraldamine andis mulle palju kogemust suuremahulise ürituse korraldamisel ning uusi tutvusi, kellest tulevases elus kindlasti palju rõõmu on. Enda proovile panemise kaudu avastasin ka iseend rohkem. Pange end proovile!”

Ning EV100 ja Koolifilmi erikategooria on “Sajanditagune vlog” – kuidas ja mida oleks kajastanud videoblogi 100 aastat tagasi? Sajanditaguse vlogi ülesfilmimine võib olla ka ajalooõpetajatele hea võimalus projekt- ja loovõppe läbiviimiseks. 

Konkursile laekunud töid hindab Eesti filmiprofessionaalidest koosnev žürii. Kõigi Koolifilmi keskkonda laetud filmide vahel toimub sügisel ka võistlus publiku lemmiku tiitlile. Iga kategooria žürii ja publiku lemmikfilmid linastuvad pidulikul Koolifilm 2017 linastusel BFMi kinosaalis, kuhu on oodatud kõik osalejad ja huvilised. 

Sel aastal teeb Koolifilm koostööd Laste ja noorte kultuuriaasta, EV100, Filmimuuseumi, Just Filmi ja TLÜ Balti Filmi- ja Meediakooliga. 

Lisainfo, konkursil osalemise reeglid ja filmide esitamine: www.koolifilm.ee. 

Festival Koolifilm toimus viimati aastal 2014, ent nüüd on aeg tähistada saja aasta möödumist Eesti Vabariigi loomisest. Just sel aastal vaatame taas, millised teemad ja võtted on Eesti õpilaste loomingus olulised aastal 2017 ning anname noortele taas suurepärase võimaluse tutvustada oma loomingut professionaalsele žüriile ja näha oma filmi suurel kinoekraanil. Koolifilmi eesmärk on innustada ja anda filmindushuvilistele hoogu filmimeediumiga tegelemisel.

MTÜ Kinobuss on 2001. aastal loodud organisatsioon, mille missioon on ühendada film, meedia, haridus ja innovatsioon ning arendada ja levitada filmi- ja meediaharidust ning kinokultuuri nii üld- kui vabahariduse tasandil. Meie peamine sihtgrupp on lapsed, noored ja nendega töötavad inimesed (õpetajad, huvijuhid, kultuuri- ja noorsootöötajad).

Allikas: Kinobussi pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Pimedate Ööde Filmifestival näitab esmakordselt teadusfilmide eriprogrammi
• Kuidas tunnis filmi vaadata ning seda katkestamata õpilastele selgitusi jagada?
• Gustav Adolfi Gümnaasiumi 12. klassi õpilased tegid ajaloofilme

Käsitletakse teemasid nagu kuidas ehitada oma start-up ettevõtet, kuidas leida ja arendada ideed, meeskonda jne (lähemalt saab uurida https://www.ttu.ee/projects/mektory-eng/startup/howtostartup/series-programm/).

- 3-kuuline äriidee arendusprogrammi (koolitused, töötoad, juhendajad, mentorid)

- Tasuta mentortugi ja juhendamine parimatelt tehnoloogiavaldkonna ekspertidelt

- Tasuta start-up üritused ja konkursid

- Suurepärased auhinnad ja ligipääs edasistele arenguprogrammidele

Sügissemestri avaüritus “Casting the Startup Fortune” on 18. septembril kell 18.00–21.00, kus ragistatakse koos 15 ettevõtjaga ajusid, et genereerida uusi ideid, lahendada probleeme ja teha maailma paremaks.

Korraldajad tulevad meelsasti ka ise kooli kohale, et tutvustada õppuritele STARTERtech programmi ühe meeleoluka slaidiettekandega (5–10 minutit) näiteks mõne tunni alguses, ühel vahetunnil, kooli infotunnis või muul sobival viisil. 

Allikas ja foto: Mektory pressiteade. 

Samal teemal:

• Mektory start-up konkurss viib parimad Silicon Valleysse ja Euroopa Innovatsiooni Akadeemiasse
• Parim koolinoorte äriidee on nutikas jalgratas

Selleks tuleb kodukandis leida üks kohaliku ajaloo seisukohalt tähendusrikas, ent unarusse jäänud objekt ning korraldada seal korrastustalgud.

„Algatusega kaasalööjad on kodukandi kultuuriloolistele paikadele omamoodi vaderiteks, nad saavad päästa mälestusi kandvaid ja lugusid jutustavaid kohti lagunemisest või hävimisest,“ räägib Pärandivaderite algatuse koordinaator Elle Lepik. Lisaks on algatus gümnaasiumiastmes toeks Eesti ajaloo teemade käsitlemisel, põhikoolis aitab õppida tundma koduümbruse ajalugu ning mõtestama oma kultuurikeskkonda.

Algatusega on oodatud liituma kooliõpilased vanuses 7–19 ning osalejate ring ei ole piiratud vaid koolidega. Panustada võivad huviringid, noortemajad, sõpruskonnad – kõik, kes peavad tähtsaks seda, et kultuuripärand säiliks nii täna kui ka tulevikus. Elle Lepiku sõnul võiks osalejate arv ulatuda sel aastal enam kui 500 kooliõpilaseni, nii saaks korda teha 25–30 pärandipaika üle Eesti.

Kevadel ja suvel said laste ja noorte abiga korda juba 12 pärandipaika kaheksas maakonnas. Tõeliselt unustusse vajunud paiga otsisid Lääne-Virumaal üles Tapa Gümnaasiumi pärandkultuuri ja folkloororingi lapsed. Talguteks valmis seatud teise klassi õpilased ja nende õpetaja Elle Kivisoo ei teadnud Porkuni järve taha metsa minnes isegi, kus kunstnik Lui Lätti mälestuskivi asub. Kohaliku metsamehe abiga leiti paik metsasügavusest üles ja puhastati selle ümbrus mahalangenud puudest. Kevadel ja suvel tegutsesid pärandivaderid veel Harjumaal Kose-Uuemõisas mõisnike kabeli juures, Jõgevamaal Lustivere mõisapargis ja Võisiku mõisa kalmistul, Põlvamaal Kanepi köstrimaja ja kihelkonnakooli hoovis, Raplamaal Kohila mõisapargis, Tartumaal Kõivussaare kivikalmel ning Valgamaal Hargla pastoraadihoone ümbruses. Linnades korrastati Võru linnakalmistut ja Tallinna Siselinna kalmistut, samuti toimetati pealinnas vabaõhumuuseumis ning Peeter Suure merekindluse Astangu moonaladude juures.

Algatuses osalemiseks saab käesoleval aastal ennast kirja panna kuni 15. septembrini. Vajadusel saavad pärandivaderid taotleda toetust töökinnaste ja teiste vajalike vahendite ostmiseks, samuti ajalooeksperdi esinema kutsumiseks.

Registreeruda ja lähemat infot saab aadressil http://ouesope.ee/parandivaderid/

Pärandivaderite projekti toetavad Kultuuriministeerium, Hasartmängumaksu Nõukogu, SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital ja Riigikantselei EV100 korraldustoimkond, koostööpartner on Muinsuskaitseamet.

Lisainfo:

Elle Lepik

Algatuse „Pärandivaderid“ koordinaator

Tel. 522 6456

E-post: elle@ouesope.ee

Samal teemal:

• Kooliõpilased saavad kaasa lüüa pärandivaderite projektis
• Õpilased pärandipaiku hoidmas