Peeter Lorents (PhD) on hetkel Eesti Infotehnoloogia Kolledži rektori kohusetäitja ja õppejõud ning Estonian Business Schooli professor. Ta on lõpetanud 1974. a Tallinna Ülikooli matemaatika eriala ja kaitsnud 1981. a füüsika-matemaatikateaduste kandidaadi väitekirja Leningradi Riikliku Ülikooli (Peterburi Ülikool) matemaatika teaduskonnas. Lisaks on ta olnud Riigikogu liige, töötanud haridus- ning peaministri nõunikuna.

Aastatel 2006 – 2012 on ta osalenud NATO Küberkaitsekeskuse töös, mille eesmärgiks on NATO vastavate doktriinide väljatöötamine, ekspertnõu pakkumine küberkaitse alal ning tegeliku tehnilise küberseire tegemine.

Peeter Lorentsi CV ja erialased publikatsioonid Eesti Teadusinfosüsteemis.

Direktori tööülesanded on tähtajatu iseloomuga. Direktor kannab vastutust instituudi üldseisundi, arengu, maine ning rahaliste vahendite õiguspärase ja otstarbeka kasutamise eest ning teostab haldusvõimu oma pädevuse piires.

Eesti Infotehnoloogia Kolledži ja Tallinna Tehnikaülikooli ühinemine toimub 1. augustil 2017. Ühinemisleping allkirjastati TTÜ ja HITSA (IT Kolledži pidaja) vahel 16. novembril 2016.

Allikas ja foto: IT Kolledž.

Samal teemal:

• IT Kolledžis toimus esimene seminar virtuaalsete laborite loomiseks
• TTÜ ja IT Kolledž sõlmisid ühinemisleppe
• IT Kolledžis algas kaugõppe vastuvõtt

Eelmisel aastal oli samaks ajaks TTÜ-le esitatud 3667 sisseastumisavaldust.

Neist bakalaureuse-, integreeritud ja rakenduskõrgharidusõppesse on esitatud 2774 avaldust, magistriõppesse 757 ning doktoriõppesse 365 avaldust. Tänase seisuga on TTÜ populaarseimad õppekavad ärindus, rakenduslik majandusteadus, ehitiste projekteerimine ja ehitusjuhtimine, IT süsteemide arendus ning rakenduskeemia, toidu- ja geenitehnoloogia.

Bakalaureuse-, integreeritud ja rakenduskõrgharidusõppes saab valida 35 õppekava vahel, magistriõppekavu on kokku 48.

Koostöös erialaliitude ning tööandjatega on ülikool õppekavu tänavuseks vastuvõtuks põhjalikult uuendanud, et anda ülikooli lõpetajatele kaasaegne, rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline haridus ning parim positsioon tööturul.

TTÜ suvine vastuvõtt on suurel osal õppekavadest künnisepõhine – vastu võetakse kõik, kes täidavad ülikooli vastuvõtutingimused. Lävendikalkulaator ülikooli kodulehel annab esialgse vastuse bakalaureuse- ja integreeritud õppe erialade sisseastumisvõimaluste kohta. Lävendikalkulaatorit saab kasutada vaid nende erialade puhul, kus pole nõutav erialane sisseastumiskatse või motivatsioonikiri.

Enamikel erialadel on sisseastumiseks vajalik eesti keele riigieksami ja laia matemaatika riigieksami või TTÜ matemaatikakatse tulemus.

2016/2017. õppeaastal alustas TTÜs õpinguid rohkem kui 3234 uut tudengit, neist 2780 Eestist ja 454 välismaalt.

Allikas: TTÜ pressiteade. 

Samal teemal:

• Tehnikaülikool alustab uute tudengite vastuvõttu pärast jaanipäeva
• Tehnikaülikooli üliõpilased tõid koju Üliõpilaste suvemängude võidu

„Lisasime hilisemad väljumised meie enim täitunud liinidele. Laulu- ja tantsupidu puudutab inimesi üle Eesti, meile on oluline, et ka kaugemalt tulijad saaksid pidu lõpuni nautida,“ selgitas Elroni müügi- ja arendusjuht Ronnie Kongo. „Paljud laulu- ja tantsupeol esinejad on valinud peole tulekuks just rongisõidu,“ lisas Kongo.

Lisarong Tartusse väljub Balti jaamast 2. juulil kell 21:46, peatub enne Tapa jaama Kitsekülas ja Ülemistel ning pärast Tapat kõigis peatustes. Rong jõuab Tartusse kell 00:07.

Pärast pidu saab Viljandisse kell 22:02 väljuva Türi rongiga, mis seekord jätkab oma teekonda kuni Viljandini. Rong peatub kõigis jaamades ning jõuab sihtpunkti kell 00:28.

Kuni 2. juulini saavad laulu- ja tantsupeolised käepaela ettenäitamisel Tallinna linna piires rongiga tasuta sõita.

Nii tava- kui erirongide sõidugraafikud on leitavad Elroni sõiduplaani otsingust (www.elron.ee).

Allikas: Elroni info. 

TÜ vastuvõtutalituse juhataja Tuuli Kaldma: „Praeguse seisuga on kõrghariduse esimese astme õppekavadele avaldusi esitanud 3870 kandidaati ning magistriõppesse 796 kandidaati. Kuna paljudel õppekavadel, eeskätt magistriõppes, tuleb avaldusega koos esitada kirjalik töö - motivatsioonikiri või magistritöö kavandi, siis esitavad paljud kandidaadid oma avaldused alles viimastel kandideerimispäevadel.“

Sarnaselt eelmistele aastatele on bakalaureuseõppe päevase õppe kandidaadid kõige enam huvitatud meditsiinist, informaatikast ning õigusteadusest. Avatud ülikooli õppes on enim avaldusi esitatud ettevõtluse ja projektijuhtimise, koolieelse lasteasutuse õpetaja ja õigusteaduse õppekavadele.

Magistriõppes on enim avaldusi esitatud õigusteaduse ning turunduse ja finantsjuhtimise õppekavadele – mõlemale õppekaval on hetkeseisuga kandideerimas üle 150 inimese. 

TÜ õppeprorektor Mart Noorma: „Mul on väga hea meel, et nii suur hulk inimesi on oma avaldused juba esitanud. See näitab, et Tartu Ülikooli kõrgetasemeline haridus on endiselt hinnatud ja hiljem tööturule minnes soovitakse omada just kõrgelt väärtustatud TÜ lõpudiplomit.“

Tartu Ülikool võtab sel suvel uusi üliõpilasi vastu 53 eestikeelsele kõrghariduse esimese astme ja 48 magistriõppekavale. Avalduste vastuvõtt lõppeb SAISis 29. juunil. Kuni 12. juulini saavad tudengikandidaadid sooritada vajalikke sisseastumiseksameid. Tartu Ülikool avalikustab vastuvõetute nimekirjad 14. juulil.

Allikas: TÜ pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv.

Samal teemal:

• Karjäärinõustaja annab koolilõpetajale enne ülikooli astumist viis nõuannet
• Tartu Ülikoolis algab vastuvõtt eestikeelsetele õppekavadele

Vastavalt ülikooli põhikirjale võivad kandidaate esitada ülikooli akadeemiliste struktuuriüksuste nõukogud, üliõpilasesindus, avalik-õiguslikud ülikoolid ja Eesti teadusasutuste nõukogud, ülikooli ametis olev rektor ja endised rektorid.

Rektori ametikohale võib kandideerida isik, kes on või on olnud valitud professori ametikohale.

Rektorikandidaadi ülesseadmiseks tuleb valimiskomisjonile esitada kirjalik ettepanek (otsus või esildis). Ettepanekule lisatakse kandidaadi sobivuse põhjendus koos oluliste elulooliste andmetega. Ettepanek tuleb esitada kirjalikult (paberil või digitaalselt allkirjastatud dokumendina e-posti teel) eesti keeles. Kõik dokumendid peavad olema dateeritud ja allkirjastatud ettepaneku esitaja või teda esindava isiku poolt. Paberil esitatav ettepanek edastatakse kinnises ümbrikus, millel on märksõna ”Rektorikandidaat”, ülikooli akadeemilise sekretäri nimele Kreutzwaldi 1a, Tartu, ruum 114, või saadetakse posti teel aadressile Kreutzwaldi 1a, 51014 Tartu. 

Kandidaatide esitamise lõpptähtaeg on 6. september 2017 kell 16.00.

Rektori valib Eesti Maaülikooli valimiskogu  29. septembril 2017.

Rektori ametiaeg algab 1. jaanuaril 2018. aastal ja kestab viis aastat.

Täpsem teave kandidaatide esitamise ja valimise kohta ülikooli kodulehelt.

Allikas: Maaülikooli pressiteade. 

Samal teemal:

• Eesti Maaülikool võtab vastu enam kui 1100 tudengit
• Eesti Maaülikool valis esimesena Eestis tenuuriprofessorid

Tagasi Kooli on aastate jooksul teinud koostööd paljude erinevate era- ja avaliku sektori asutustega. Mida külalisõpetamine osapooltele annab? Kooliõpetajate jaoks on külalisõpetaja asjalikuks toeks, aidates tunni teemat reaalsete tööelu näidetega rikastada. Õpilased omakorda hindavad kooliellu nn päris elu toomist, kuna nii saab selgeks, kuidas kooliteadmisest päriselt kasu võiks olla. Noorteni jõudmine on oluline ka organisatsioonidele, kes saavad sel moel luua kontakti oma võimalike tulevaste töötajatega. 

Tagasi Kooli juhi Teibi Tormi sõnul on viimase aja põnevamaid kogemusi olnud Tagasi Kooli Euroopa Nädala projekt, mille raames jagasid eestikeelsetes koolides omi kogemusi Euroopa Liidu Nõukogu Eesti eesistumisega seotud riigiametnikud. “Õpetajad on ise jõudnud teemat käsitleda väga erineval määral. Meieni jõudiski info, et koolid ootasid Euroopa Liidu ametnikke tundidesse palju enam, kui nad külalistunde reaalselt teha jõudsid. Nii et Euroopa Liidu ja Eesti riigisektori teemad on koolides väga oodatud,” sõnas Torm.

Sama on leidnud kinnitust ka Integratsiooni Sihtasutuse teavituskampaanias, mille raames külastati vene-eesti õppekeelega koole. „Teavituskampaania üks eesmärke oli selgitada, millist tööd Eesti riigisektoris tehakse. Noorte jaoks oli aga esmajoones põnevaim, et teemat avas vene emakeelega inimene, kes oskab väga heal tasemel eesti keelt ja töötab riigisektori tippametnikuna. Sellised ehedad näited on need, mis noori oma võimalusi teisiti vaatlema panevad,“ on Integratsiooni Sihtasutuse juhataja Dmitri Burnašev kindel. 

Keelelise mitmekesisuse teavituskampaania on tänaseks lõppemas ning oli esimesi omalaadseid. Sisuline tegevus samal suunal sellega aga ei piirdu. „Külalistunnid on üks võimalus, kuidas riigisektori tööd Eesti muukeelse elanikkonna hulgas tutvustada. Teavituskampaania tulemusena loodi kontakt venekeelsete noorte ja riigi kui tööandja vahel, mis loodetavasti päädib õpilaste jaoks eesootaval sügisel juba ka töövarjupäevadena erinevate riigiametite juures,“ on Burnašev lootusrikas.

Tagasi Kooli ootab külalisõpetajaid nii eesti- kui ka muu õppekeelega koolidesse, vt https://is.tagasikooli.ee/login. Inspireerivad muu emakeelega ametnike karjäärilood leiab aadressilt www.karjeravestonii.ee.

Kolme Tagasi Kooli külalisõpetaja kogemuslugu

Eduard Odinets – rääkige oma isiklik lugu
Kultuuriministeeriumi välisvahendite juht, Tagasi Kooli pikaaegne saadik

Olen külalistunde andnud vahelduva eduga umbes kümmekond aastat, alates sellest ajast, kui Tagasi Kooli on tegutsenud. Olen tegelenud integratsiooni ja lõimumise temaatikaga ning töötanud avalikus sektoris eri ametikohtadel. Kuna hariduselt olen õpetaja, siis näen, et sellisel töövormil, nagu Tagasi Kooli, on suur väärtus. 

Räägin õpilastele ausalt oma lugu – kuidas mingis eluetapis mingid valikud mõjutavad su karjääri ja elu. Läbivaks sõnumiks on, et ei tohi karta eksida. Elus tuleb ette ebaõnnestumisi ja neid analüüsides on võimalik paremaks saada. 

Palju eelarvamusi on just vene õppekeelega koolides. Ida-Virumaal püsib stereotüüpne arusaam, et kui sa pole eestlane või teatud ringkonnast, on sul raske midagi ühiskonnas saavutada. Aastatega on näha positiivseid muutusi, sest häid näiteid juba on. Siiski peame vene koolides kõnelema just selle nurga alt, et noored näeksid, et neil on Eestis tulevikku. Peame näitama, et Sind oodatakse ja vajatakse Eestis, sealhulgas avalikus sektoris. 

Eesti õppekeelega koolides pigem murran tüüpilise riigiametniku stereotüüpi. Ühes koolis just küsiti, et kas tõesti võib riigiametnik ilma ülikonnata, teksades ja kampsunis, tööl käia. Muidugi võib. Avalikus sektoris töötamine on lahe ja huvitav.

Huvitavana on välja tulnud, et eestikeelsed noored ütlevad, et vene noortel on rohkem võimalusi, sest nad oskavad rohkem keeli, aga vene noored näevad olukorda vastupidi. Vene noorte keelemurest aitaks üle koostöö kogukondade vahel. Aga kindlasti ka see, kui ülikoolid suunaksid teadlikult pakkumisi venekeelsetele noortele, et neid tuua õppima eestikeelsetele erialadele. Mida muidugi ka tehakse, aga võiks teha rohkem ja intensiivsemalt. Ei ole liialdus, et vene noorel on tihti tunnetus, et ta on kuidagi eraldi, seisab justkui kuskil kõrval. Läheb tööturule ja otsib eristaatust, venekeelset kogukonda või töökohta, kodulähedast kõrgkooli. See on aga tihti suletud ring.

Ka võiks avaliku sektori tööandja infot vabade töökohtade kohta teadlikult suunata venekeelsele inimesele. Samas tuleb üritada ületada paradoks, milles avalik sektor ei suuda loobuda ametikoha jäigast keelepoliitikast ja vene noorel on puudu tööalasest keelepraktikast. Venekeelsel noorel jääb tihti puudu julgusest end tööalaselt eesti keeles väljendada, mitte niivõrd keeleoskusest endast. Kas avalik sektor on valmis aitama? 

Olga Korneitšik – peamine on mitte karta
Euroopa Liidu eesistumise nõunik

Töötan suhtekorralduse alal Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise korraldusmeeskonnas Riigikantseleis. Mais suundusid Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise korraldusmeeskonna töötajad koolidesse üle kogu Eesti, et rääkida lihtsas keeles tööst Euroopa institutsioonides, mis tunduvad niivõrd kaugete ja arusaamatutena. Samuti räägiti koolides laiemalt oma tööst riigisektoris. Olen mitu aastat suure rõõmuga andnud noortele motiveerivaid kursuseid ja külalistunde. Kõige sagedamini on õpilased ja üliõpilased minult küsinud, kas Eestis on võimalik teha edukat karjääri, kui eesti keel pole emakeeleks? 

Minu vastus on - saab! Ja teiste riikidega võrreldes üsna kiiresti. Meie riik on väga väike, nõudlus avara silmaringiga heade spetsialistide järele on kõrge nii era- kui ka riigisektoris. Kui inimesel on ambitsioone, motivatsiooni ja teadmisi, saab ta teha hiilgavat karjääri vaid mõne aastaga. See võib kõlada veidralt, aga mina sain töö riigisektoris tänu just vene, mitte eesti keele valdamisele. Minu vastutusvaldkonda kuulub töö teabekanalitega ja uudiste avaldamine vene keeles. Eesti keele valdamine on tingimata vajalik selleks, et läbida töövestlus ja töötada eestikeelses meeskonnas. Aga tänaseks valdab enamus gümnaasiumiõpilastest riigikeelt täiesti vastuvõetaval tasemel, et suhelda eesti kolleegidega. Loomulikult võib tekkida vigu, kui keel pole emakeeleks. Kuid seda ei tasu karta. 

Meid piinavad väga sageli eelarvamused minevikust, ent meie ees on ju tulevik. Me loome ise endale piirid, stereotüübid ja „klaaslaed“. Mittevajalikust „pagasist“ tuleb õigeaegselt vabaneda, lahti öelda. Otsi julgelt uusi võimalusi, pöördu küsimustega personaliosakondadesse. Proovi! Ei õnnestunud? Proovi veel kord! 

Maria Helen Känd – tooge praktilisi näiteid
ELi Nõukogu eesistumise kommunikatsiooni koordinaator

Euroopa nädala raames andsin külalistunde Tamsalu gümnaasiumi 9. ja 10. klassile ning Tallinna Saksa Gümnaasiumi 10. ja 11. klassile. Lisaks osalesin Kristiine Gümnaasiumis toimunud külalistunnis, kus olid koos mitmed põhikooli ja keskkooli klassid.

Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eestistumise aeg on põnev, sest  Euroopa ja muu maailma välispoliitiline fookus on eesistujariigil. Kohtumised, kus arutletakse 500 miljonit Euroopa Liidu elanikku puudutavatel teemadel, toimuvad lisaks Brüsselile ka Eestis. Palju põnevat ja tähtsat toimubki sel perioodil just siin Tallinnas. 

See on hea aeg, et ka Eesti inimestele lihtsas ja arusaadavas keeles nii Euroopa kui eestistumise teemasid avada. See, mis uudiste ja muude platvormide vahendusel Euroopas toimuva kohta õpilasteni jõuab, on ehk keeruline ja võib jääda kaugeks. Seda sain külalisõpetaja muuta just praktiliste näidete kaudu. Euroopa Liit ei ole ainult ühtne majandusruum. Selle sees hoitakse väärtusi nagu riikidevaheline rahu, demokraatia ja inimõigused. See on eesistumise korraldamise ning sisulise poole kõrval tähtis sõnum, mida proovisin õpilastele edastada. 

Ühe olulise asjana rõhutasin tundides ka vabatahtliku töö olulisust ja paindlikkust. Rääkisin, kuidas samm ülikoolist esimese töökohani tundub hirmutav ja sammu pikkus hoomamatu. Samas just enda huvi näitamise ja vabatahtliku töö või praktika kaudu muutub sammu pikkus poole lühemaks. Tänapäeva tööturg nõuabki noortelt mitmekülgsust ning paindlikkust.

Oluline põhjus, miks koolidesse riigisektori ja Euroopa Liidu teemadest rääkima minna, on asjaolu, et koolides pakutakse selleteemalisi kursusi pigem harva. On küll ühiskonnaõpetuse tunnid, aga see osa, kus räägitakse Euroopa Liidust, on õppekava mahukuse tõttu väike. Külalistunnid ongi üks võimalus seda katta ja nendest teemadest rääkida. 

Artikkel ilmub teavituskampaania “Keeleliselt mitmekesise töötajaskonnaga avaliku sektori organisatsioonide väärtustamine ning teavitus eesti keelest erineva emakeelega inimestele karjäärivõimalustest avalikus sektoris” raames, mille ellukutsujateks on Kultuuriministeerium ja Integratsiooni Sihtasutus. Kampaania tegevusi toetab Euroopa Sotsiaalfond projekti „Eesti ühiskonnas lõimumist toetavad tegevused“ raames. Kampaania kohta vaata lisaks www.karjeravestonii.ee

Materjali saatis Koolielule Tagasi Kooli kommunikatsioonijuht Kelli Seiton. 

Samal teemal:

• Programmis Noored Kooli osalenud õpetajad avavad näituse oma õpetajatööst
• Külalisõpetajad andsid digiteemalisi tunde rohkem kui poolesajas koolis

Eesti kõrgkoolide tudengid võtsid sel nädalavahetusel mõõtu 33. erineval spordialal, millest 23 tõid koolidele punkte ning 10 olid meelelahutuslikud alad.

Üliõpilaste suvemängud on tudengite seas kõige populaarsem ning ainulaadsem sportlik-meelelahutuslik üritus Eestis.

Lisaks tudengitevahelisele võistlusele panid oma oskused proovile ka kõrgkoolide (pro)rektorid, maskotid ning õppejõud. Tehnikaülikoolile tõi esimese võidu maskott Juulius Tipikas.

TTÜ ärinduse tudengi Lilian Valge hinnangul oli konkurents väga tugev: „Olime pidevalt kord esimesel, kord teisel kohal. Kolmanda päeva hommikuks oli vahe konkurentidega juba 11 punkti meie kahjuks, kuid suutsime sellest välja tulla võiduga ning vahe teise koha saavutanud Tartu ülikooliga jäi lõpuks üks punkt. Tipikad tegid suurepärast tööd, meie seas on väga häid sportlasi.“

TTÜ-st oli kohal rekordarv osalejaid.

Allikas: TTÜ pressiteade. 

Samal teemal:

• Tehnikaülikool alustab uute tudengite vastuvõttu pärast jaanipäeva
• Tehnikaülikooli maine on tõusuteel

Sisseastumisdokumente on võimalik esitada õe, ämmaemanda, bioanalüütiku, radioloogiatehniku, füsioterapeudi ja tervisekaitse spetsialisti rakenduskõrghariduse õppekavadel ning hooldustöötaja, lapsehoidja ja erakorralise meditsiini tehniku kutseõppe erialadel õppimiseks. Sealjuures alustab sügisest bioanalüütikute õpe Tallinnas ning hooldustöötajaid asub kõrgkool koolitama Jõgeva haigla juures.

Samuti saab õppida õpipoisina töökohapõhises õppes kas lapsehoidjaks või tegevusjuhendajaks.

Lisaks avab Tartu Tervishoiu Kõrgkool sügisest spetsialistiõppe kõikides valdkondades, kus Eestis õdede erialakoolitus lubatud on: intensiivõenduses, kliinilises õenduses, terviseõenduses ja vaimse tervise õenduses. Õdede erialakoolitus on mõeldud juba töötavatele, rakenduskõrgharidusega õdedele.

Rakenduskõrghariduse õppekavadele kandideerimisel tuleb läbida vastuvõtukatse. „Testi abil loodame välja sõeluda just kõige motiveeritumad ja kutseteadlikumad üliõpilased,“ selgitas Tartu Tervishoiu Kõrgkooli õppekorralduse osakonna juhataja Ele Hansen.

Tartu Tervishoiu Kõrgkool võtab suvisel vastuvõtul uueks õppeaastaks vastu kokku 394 uut õppurit. Dokumentide vastuvõtt toimub 26. juunist 9. juulini elektroonilise sisseastumiskeskkonna SAIS kaudu (www.sais.ee) ning ka tööpäeviti kell 10-14 kõrgkoolis kohapeal (Nooruse 5, Tartu). Täpsem informatsioon: www.nooruse.ee/vastuvott.

Allikas: Tartu Tervishoiukõrgkooli pressiteade. 

Samal teemal:

• Lõputunnistuse saab rekordarv tervishoiutöötajaid
• Tartu Tervishoiu Kõrgkooli lõpetab 148 tervishoiuspetsialisti

Eesti Vabariigi 1992. a põhiseaduse esimene kommenteeritud väljaanne ilmus endise õiguskantsleri ja Tartu Ülikooli professori Eerik-Juhan Truuvälja eestvedamisel 2002. a põhiseaduse kümnendaks aastapäevaks. Autorkonda kutsuti enamik väljapaistvamaid eesti riigiõigusteadlasi. Uurimuste, arutelude ja vaidluste tulemusel koondati kaante vahele tolleks ajaks kogunenud riigiõiguslik teadmine. Ühtlasi jätkati põhiseaduse kommenteerimise traditsiooni, millele pandi tugev alus 1934. aastal, kui ilmus „Eesti Vabariigi põhiseadus. Seletustega ja tähestikulise sisujuhiga varustanud Joh. Kaiv, J. Klesment” (Tallinn: Autorite Kirjastus).

„Põhiseaduse kehtimise veerandsaja vältel on maailm Eesti ümber ja Eesti ühiskond ise palju muutunud. Surve kohaliku omavalitsuse, demokraatia, õigus- ja sotsiaalriikluse ning parlamentarismi uuesti mõtestamiseks üha kasvab. Käimasolevad vaidlused ja hõõrdekohad peegelduvad kommentaarides selgi korral. Põhiseadust tõlgendatakse kõiki tõlgendusvõtteid kasutades: lisaks sätte sõnastusele uuritakse ka selle vastuvõtmise eesmärki ja kohta õiguskorras tervikuna ning järeldusteni viib ennekõike loogiline argumenteerimine. Nagu teisteski riikides, ei anna pelgalt põhiseaduse teksti lugemine vastuseid riigiõigusliku tegelikkuse kohta. Pea iga sätte tähendus on tegelikus elus avatud ning selgineb seadustes, kohtu- ja halduspraktikas: just seda tegelikkust selgitatakse ja selle põhjendatust vaetakse kommentaarides," rääkis Põhiseaduse kommenteeritud väljaande peatoimetaja Ülle Madise. 

Peep Pruks: „Tegemist on õigusteadusliku teosega, kus autorite erinevad seisukohad on koos argumentatsiooniga esile toodud. Kommentaaride autoriteks on palutud enamik valdkondade parimaid asjatundjaid nii Tartu ülikoolist kui väljastpoolt. Sisu kvaliteedi kindlustamisele aitasid vabatahtlikult kaasa õigusasjatundjad õiguskantsleri ametkonnast, Riigikohtust ja Justiitsministeeriumist."

Põhiseaduse kommentaaride veebiväljaande – www.põhiseadus.ee – ilmumise eest kandsid hoolt sihtasutus Iuridicum ja Tulipart OÜ, disaini eest Fraktal OÜ. Kasutajasõbralik, sh nutitelefonis töötav lahendus koos otsingusüsteemi, märksõnastiku, bibliograafiaga ja otselingid analüüsi aluseks olevatele kohtulahenditele ning tasuta kättesaadavus on põhiseaduse kommenteeritud väljaandest teinud laialdaselt kasutatava ja ehk mõjukaimagi Eesti riigiõigusteaduse allika. Sihtrühmana nähakse kogu Eesti avalikkust. 

Põhiseaduse kommentaaride veebiväljaande ja e-raamatu ilmumist toetasid Tartu Ülikooli sotsiaalteaduste valdkond ja õigusteaduskond.

Allikas: TÜ pressiteade.

Samal teemal:

• Tuhandest küsimusest sünnib sada e-külalistundi
• Raamat "Õigus igaühele" selgitab lugejale õiguse ja õigusteaduse põhitõdesid
• Tartu Ülikooli pürgijaid huvitab enim õigusteadus

Projektide raames plaanitakse uuel õppeaastal kooli noori juhendama kutsuda ettevõtjaid, läbi viia praktilisi õpitubasid, ettevõtlusõppe huviringe ja laagreid ning korraldada uudseid ettevõtlikkusega seotud kooliväliseid tegevusi. 16 projekti kavandab tegevusi kohalikul tasandil, üks oma regioonis ning kahe projekti tegevused on üle-eestilised.

Haridus- ja Teadusministeeriumi ettevõtlusõppe programmijuhi Kristi Ploomi sõnul toetavad sellised projektid ettevõtliku õppe juurutamist ning suurendavad õppurite ettevõtlusteadlikkust. „Kooliväliste partnerite kaasamine võimaldab muuta ettevõtlusõpet koolis oluliselt elulisemaks,“ tõdeb Ploom ja usub, et toetust saavad projektid aitavad kaasa ettevõtlusõppe tõusmisele uuele tasemele – kaasatakse kooliväliseid partnereid, seostatakse õpet enam igapäevaelu probleemidega ning võetakse kasutusele Edu ja Tegu programmis välja töötatav ettevõtlusõppe moodul. Viimane on eeltingimus toetuse saamiseks. Projektide hindamiskomisjonile oli positiivne üllatus, et taotlejaid oli palju ning taotluste kogusumma ületas planeeritud eelarve mitmekordselt. Kõrgemalt hindas komisjon taotlusi, milles olid põhjalikult läbi mõeldud ja selgelt kirjeldatud jätkutegevused ning näha plaanitava pikaajaline mõju. 

„Hea meel on näha, et paljud ettevõtjad ja kohalikud omavalitsused soovivad koolidega koostööd teha. Neid ei motiveeri mitte tasu, vaid soov ja võimalus panustada Eesti elu jätkusuutlikkusse, tulevastesse töötajatesse ja ettevõtjatesse. Koole motiveerib sarnaste projektide elluviimisel teadmine, et noored on ettevõtlikud ja agarad ning tahavad maailma paremaks muuta. Neile on oluline mõista, milleks miski vajalik on, siis löövad nad hea meelega kaasa. Selline lähenemine aitab paremini õpetada kõiki õppeaineid, mitte ainult ettevõtlust. Ettevõtlusõpe on noorte seas üha populaarsem – näiteks näitavad PISA testi tulemused, et 15-aastased eesti noored näevad end tulevikus kõige sagedamini just ettevõtte juhi rollis,“ nendib Ploom. 

Ettevõtlikkuse taotlusvoorus jagatakse projektide vahel kokku 172 656 eurot, millest Euroopa Sotsiaalfondi toetus on 85% ja riiklik kaasfinantseering 15%. Ühele projektile antakse toetust 1000 kuni 25 000 eurot. Panustada tuleb ka 10% omaosalust. 

Taotlusvooru korraldas SA Innove elukestva õppe keskus koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga. Sama määruse alusel on planeeritud taotlusvoor läbi viia ka käesoleva aasta lõpus.

Toetuse saajate nimekiri on leitav Innove kodulehelt. 

Allikas: SA Innove pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Innove kutsub õpetajaid ettevõtlusõppe koolitustele
• Noorte äri- ja projektiideede konkursi võitis ettevõtlusõpet toetav rakendus
• Ettevõtlusõppe kogukond Koolielus