SA Innove korraldatud oskuste aasta videokonkursile „Mina oskan“ saadeti ühtekokku 44 videot tublidelt noortelt üle Eesti. Oodatud oli 1-2 minuti pikkune videoklipp oskusest, mida autor valdab ja millest võiks tulevikus olla abi eriala valikul. Võitjad selgusid žürii ja oskuste aasta Facebooki lehel toimunud rahvahääletuse tulemuste kokku liitmisel.

Nooremas vanuseklassis osutus võitjaks Kaarel Metssalu Haapsalu Põhikoolist videoga „Mis on filmikunst?“. Vanemas vanuseklassis võidutses Elisabeth Purga Toila Gümnaasiumist videoga „Mina oskan tantsida". 

„Noored tõesti oskavad!“ sõnas videokonkursi žürii liige Meeli Murasov Haridus- ja Teadusministeeriumist ning lisas: „Noored oskavad hästi nii oma hobisid tutvustada kui ka žürii tööd raskeks teha. Tänavusel oskuste aastal on eesmärgiks väärtustada praktilisi oskusi ning videokonkurss näitas, et paljud noored on juba leidnud enda jaoks ala, mis neid köidab ja millest võib tulevikus kujuneda elukutse.“

Eriauhinna oma lemmikule andis Eesti Tööandjate Keskliit. Väljavalituks osutus Mikko Leo Selg Hugo Treffneri gümnaasiumist videoga „Mina oskan pildistada!“. Eesti Tööandjate Keskliidu juhataja Toomas Tamsari sõnul võlus neid Mikko Leo sihikindlus: „Ta kasutab oma teadmisi ja oskusi juba praegu kooliõpilasena praktilistes projektides ning tema hobist on kasvamas tulevane amet.“ Mikko Leo Selg pälvis ka Rajaleidja tunnustuse.

Töid hinnatati kahes vanusekategoorias: 6.-9. klass ja 10.-12. klass. Mõlema vanusekategooria peaauhind on Apple iPhone SE koos Beats kõrvaklappidega, konkursi eriauhinnaks Eesti Tööandjate Keskliidu poolt seikluskaamera GoPro Hero 5 Session ning Rajaleidjalt meened.

2017. aasta on kuulutatud  oskuste aastaks, et väärtustada kutseoskusi, meisterlikkust ja elukestvat õpet Eesti ühiskonnas. Oskuste aasta on ellu kutsunud Haridus- ja Teadusministeerium, elluviimist toetab Euroopa Sotsiaalfond ja teema-aastat juhib Sihtasutus Innove. 

Võitjate videod:

Vanusekategooria 6.-9. klass võitja: Kaarel Metssalu „Mis on filmikunst?“ (https://www.facebook.com/oskusteaasta/videos/493509117706245/)

Vanusekategooria 10.-12. klass võitja: Elisabeth Purga „Mina oskan tantsida" (https://www.facebook.com/oskusteaasta/videos/493524701038020/)

Eesti Tööandjate Keskliidu ja Rajaleidja eriauhind: Mikko Leo Selg „Mina oskan pildistada!“ (https://www.facebook.com/oskusteaasta/videos/493541911036299) 

Allikas: SA Innove pressiteade. 

Samal teemal:

• Eesti parimad noored meistrid on selgunud
• Ametikool hakkab ise kolmel erialal kutsekvalifikatsiooni andma
• Andekad noored võtavad mõõtu oskuste aasta videokonkursil

Suursündmust külastas hinnanguliselt 10 000 inimest.

SA Innove hariduse agentuuri juhataja Tanel Oppi sõnutsi oli tänavune, seitsmendat korda toimunud Noor Meister õnnestunud. „Sellist sündmust on kutseharidusele ja Eesti noortele väga vaja. Noor Meister annab nii erialavaliku ees seisvale noorele kui ka tema suunajale hea ülevaate kutseõppevõimalustest ja väljavaadetest, veendumaks, et kutsehariduses on, mida valida. Kutsemeistrivõistlused said eile uhke punkti parimate noorte meistrite autasustamisega. Kutseharidus ning oskused ja teadmised, mis aitavad kiirelt muutuvas maailmas kohaneda ja oma tööd edukalt teha, on aga fookuses kogu oskuste aasta jooksul,“ lisas Oppi.

Noor Meister 2017 kutsemeistrivõistlustel hinnati võistlejate kiirust, täpsust ja omandatud teadmiste oskuslikku kasutamist. Parimaid noori mesitreid tunnustati 31 erialal: aednik, ehituspuusepp, ehitusviimistleja, elektrik, elektroonik, florist, graafiline disainer, hooldustöötaja, IT-spetsialist, juuksur, keevitaja, keskkonnatehnika lukksepp, kondiiter, logistik, maastikuehitaja, majutusteenindaja, mehhatroonik, mööblitisler, müügikorraldaja, müüja-klienditeenindaja, müürsepp, pagar, plaatija, puhastusteenindaja, raamatupidaja, rätsep, restoraniteenindaja, sekretär, vastuvõtuadministraator, veebidisainer- ja arendaja ning ärinduse spetsialist.

Võistlustulemused leiab siit!

Lisaks kutsemeistrivõistlustele oli võimalik kutseharidusmessil tutvuda 28 kutse- ja rakenduskõrgkooli kutseõppevõimalustega ning osa võtta praktilistest töötubadest, alustades autondusest ja lõpetades küberturve ja metsandusega. Laval esinesid Tallinna Balletikooli, Georg Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli ja Tallinna Tööstushariduskeskuse õpilased. Peaesineja oli Karl-Erik Taukar Band.

Allikas: SA Innove pressiteade. Fotod: Mardo Männimägi. 

Samal teemal:

• Tallinn FoodFestil selguvad ka parimad noored kokad, kondiitrid ja pagarid
• Maikuu viimastel kutsemeistrivõistlustel selguvad parimad õppurid IT-s ja hotellinduses
• Pärnus selgusid parimad noored ehituspuusepad ja sõiduautotehnikud

AHHAA juhatuse liige Pilvi Kolk sõnas, et näituse eksponaadid on päris inimesed. Näituse külastajale avaneb ainulaadne võimalus näha oma silmaga, milline on inimese keha seestpoolt.

„Näitusel eksponeeritakse 12 täiskasvanud inimest, kes on erinevatel viisidel tükkideks lõigatud: kas pikkupidi või ristipidi. Lisaks täissuuruses läbilõigetele saab AHHAAs näha ka ehtsaid organeid, luid, veresoonkonda, närve ja palju muud,“ tutvustas ta.

Kolk märkis, et näituse Eestisse toomisele eelnes ligi kolm aastat läbirääkimisi: protsess, mille sarnast ei olnud AHHAA kunagi varem läbinud.

„Meie jaoks on see suur võit et me sellise näituse AHHAAsse saime,“ ütles ta. „Kuigi esmapilgul võib näitus kergelt hirmutav tunduda, siis kinnitan, et tegelikult ei ole selle juures midagi ebameeldivat. Paljudel meist puudub teadmine, missugune üks laip tegelikult on ja näitusel võivad nad üllatuda, et eksponaadid meenutavad pigem suuri nukke. Näitus näeb esteetiliselt kena välja ja selle vaatamine ei tekita kelleski halba enesetunnet.“

Kolk lisas, et neid eksponaate, mis võiksid inimestele korda minna ja ärgitada oma tervise peale rohkem mõtlema, on näitusel palju. Näiteks lastele võiks meeldida näiteks osa, kus on kõrvuti eksponeeritud hobuse ja inimese aju. Laste jaoks on väga üllatav, et nii suurel loomal on nii väike aju. Näituselt leiab ka suitsetaja ja mittesuitsetaja kopsude võrdluse.

Näitus „Ahhaa, inimkehad“ avatakse Teaduskeskuses AHHAA kõikidele külastajatele 6. mail ja selle raames saab tutvuda inimorganismi luustiku, lihaskonna, hingamiselundkonna, närvisüsteemi ja ka näiteks veresoonkonnaga.

Inimkehast valmistatud eksponaate tutvustav näitus võimaldab igas vanuses vaatajatel näha seda, mis üldjuhul kuulub meditsiinitöötajate argipäeva. Näitus jääb AHHAA keskusesse kuni 5. novemberini 2017.

Allikas: SA Teaduskeskus AHHAA

Foto: SA Teaduskeskus AHHAA

Samal teemal:

• AHHAA avas meditsiiniteemalise harrastusteaduse näituse
• AHHAA avas maailmas ainulaadse 10 miljoni tähega planetaariumi

Haridusministeeriumi valdkondade tulemusaruandest selgub, et tänaste pehmete meetodite, näiteks nõustamise ja kutsehariduse maine parandamisega ilmselt ei saavutata kolme aasta pärast soovitud eesmärki põhikoolilõpetajate jaotuse osas.

"Neid meetmeid on ju olnud erinevaid ja need on ka töötanud erinevalt. Kui päris aus olla, siis maakondades ongi see meie soovitud proportsioon paigas, aga suuremates linnades kipuvad, eriti noored neiud, ikkagi peaaegu alati valima akadeemilise gümnaasiumi," rääkis haridusministeeriumi üld- ja kutsehariduse asekantsler Mart Laidmets.

Loe edasi ERR Novaatorist.

Allikas: ERR portaal

Samal teemal:

• Sajad kutseõppurid astuvad Noorel Meistril võistlustulle
• Kutsehariduses on eTwinningut hea siduda tulevase töö ja praktikaga

Töötoad toimuvad maikuus laupäeviti Tallinna Keskraamatukogus (Estonia pst 8).

Esimene töötuba toimub 6. mail kell 12‒15 teemal „Algus ja seaded”. Töötoa viib läbi fotograaf Martin Dremljuga, kes selgitab, kuidas oma nutitelefonis pildistamiseks parimad võimalused seadistada ning kuidas kasutada enda kasuks valgust.

13. mail kell 10‒13 toimuvas dokumentaalfotograafia töötoas tutvustab fotograaf ja EKA magistrant Triin Kerge dokumentaalfotograafia viise ning kunstnikke ja fotograafe, kes oma praktikas on dokumentaalfotograafiat käsitlenud erisugustes vormides – nii klassikalises mõttes fotoreportaažina kui ka kunstiliste fotoprojektidena.

Kolmandas töötoas, 20. mail kell 13‒16 tutvustab blogija ja fotograaf Aili Alber fotode järeltöötlust. Töötoas teeb A. Alber ülevaate erinevatest fototöötlusterminitest, üheskoos katsetame, kuidas tehtud fotosid viimistleda, kuidas võluda pildist välja parim ja muuta see omanäoliseks. See töötuba toimub ainult raamatukogus, õues jalutuskäiku ei tehta.

Viimases töötoas, 27. mail kell 12‒15 vaatame koos Eesti Kunstiakadeemia fotograafia teise kursuse tudengite Marianna Gunja ja Elo Straussiga üle erinevad kompositsiooni võimalused, tutvume fotoajalooga ning hiljem praktiseerime omandatud teadmisi linnas pildistades.

Projekti „Lood läbi piltide“ eesmärgiks on tutvustada noortele alates 13. eluaastast fotograafia kui kunstivormi erinevaid võimalusi, kasutades selleks noorte igapäevast vahendit – nutitelefoni. Projekt annab osalejatele teadmisi ja oskusi fotograafiast ja fototöötlusest ning ühtlasi tutvustab noortele edasiõppimis- ja karjäärivõimalusi fotograafiaga seotud valdkondades.

Ootame osalema 13–26-aastaseid noori. Lisainfo ja eelregistreerimine e-posti aadressil laste@tln.lib.ee ja telefonil 683 0914. Osavõtt on tasuta.
 
Nutifototöötubade läbiviimist toetab Hasartmängumaksu Nõukogu.

Allikas: Tallinna Keskraamatukogu

Samal teemal:

• Eesti kool ootab Nutikaid ideid
• Uuring IKT-haridusest lasteaedades ja üldhariduskoolides

Kõrghariduse ja teaduse asekantsler Indrek Reimand märkis, et olukorraga, kus suur osa Euroopa Liidu teaduse ja innovatsiooni rahastusest koondub mõnda kindlasse piirkonda, ei saa rahul olla. „Innovatsioonilõhet aitaks vähendada see, kui rahastusreegleid muudetakse lihtsamaks ja selgemaks ning toetatakse teaduse ja innovatsiooni arengut terves Euroopas,“ ütles Reimand. „Eesti eesistumise ajal on EL teaduspoliitikas põhiliseks teemaks Euroopa teaduse ja innovatsiooni programmi Horisont 2020 vahehindamine, millele peaks järgnema arutelu, kuidas raamprogramm saaks tulevikus olla osalejatele lihtsam, atraktiivsem ja juurdepääsetavam.“

Euroopa Liidu praeguse eesistujariigi Malta üheks olulisemaks prioriteediks on koostöö tugevdamine Vahemere regioonis. Edukalt on lõppemas läbirääkimised, mille tulemusena luuakse EL eelarve toel Vahemere piirkonna riikide teaduskoostööprogramm PRIMA. Programm aitab parandada Vahemere piirkonna elanike tervist ja elatustaset ning välja töötada innovaatilisi lahendusi toidu- ja veeressursside kaitseks, samuti edendada majanduskasvu ja stabiilsust. Eesmärk on käivitada kümneaastane programm 2018. aastal. Eesti eesistumise aega jääb PRIMA õigusaktide vastuvõtmine ja riikidega lepingute sõlmimine programmis osalemiseks.

Eesti võtab Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise Maltalt üle 1. juulil 2017 ning täidab liikmesriikide arutelude juhtimise ja poliitikate koordineerimise rolli aasta lõpuni. Sel ajal on Haridus- ja Teadusministeeriumi korraldada 22 erinevat sündmust, sh teadusministrite kohtumine Tallinnas ning neli rahvusvahelist konverentsi.

Allikas: Haridus- ja Teadusministeerium

Samal teemal:

• Eelarvestrateegia järgi panustab riik Haridus- ja Teadusministeeriumi valdkondadesse üle 3,8 miljardi euro
• Minister Mailis Reps: Euroopa Liidu eesistumine on võimalus näidata Eesti tugevust

Kui 2016. a kevadel käis Eestis noortele pakutava karjääri- ja õppenõustamisteenuste tugisüsteemiga kuuajasel praktikal tutvumas kolm Saksa karjäärispetsialisti, siis tänavu on üle-eestilist Rajaleidja võrgustikku külastamas kuus tulevast praktikut. Noored ise leiavad, et Eesti pole innovatiivne mitte ainult digitaalses maailmas, vaid mitme sammuga ees ka tugiteenuste arendamisel. „Kui Saksamaal on karjäärikujundamine juba tööturule suundunud täisealiste ja vanemate inimeste võimalus, siis Eestis tegeletakse lõimitud teenuste pakkumisega juba noorest east saati,“ selgitas Yannick, kes on 2. aasta tudeng Mannheimist.

Teist aastat järjest praktikante vastuvõtva Viljandimaa Rajaleidja keskuse karjäärispetsialist Kersti Sillaots sõnab, et projekt pani aluse edasisele koostööle erinevate koduste ja välismaiste partneritega ning tegu on rikastava kogemusega kõigile osapooltele. „ Enamasti ollakse praktika raames pigem paiksed, kuid Rajaleidja keskuste koostöös kokku pandud kava annab võimaluse liikuda asutuste ja maakondade vahel. Eelmise aasta praktikandid sõnasid, et uusi teadmisi ning töövõtteid kogunes sedavõrd palju, et siin kuuldut-nähtut-õpitut mõtestati enda jaoks veel tükk aega pärast Eestist lahkumistki. Meiegi kogemus oli sarnane – saime oma tööd vaadata hoopis teise, uue nurga alt,“ selgitab Sillaots.

Sihtasutus Innove tegutseb Eestis Euroguidance keskusena, mis asub igas Euroopa riigis ja mille üheks rolliks on olla nõustajatele sillaks teiste Euroopa maade karjääriteenuste ja haridus- ja tööhõivesüsteemide juurde. Innove hariduse tugiteenuste agentuuri rahvusvaheliste projektide juht Margit Rammo sõnab, et eelmisel aastal läbiviidud pilootprojekti õnnestumine ja otsus seda tänavu korrata valmistab ainult rõõmu. „Rahvusvaheline koostöö annab praktikutele teadmisi nõustamisteenustest, haridus- ja tööelust teistes riikides, võimaluse täiendada oma erialast võõrkeele oskust, õpikogemuse multikultuurses ja võõrkeelses keskkonnas jne. Loetelu on pikk!“ sõnab Rammo koostöö võitudest rääkides.

Saksa tulevased noored karjäärispetsialistid viibivad Eestis praktikal Erasmus+ programmi Euroguidance projekti raames 2.-26. maini. Kuu aja vältel külastatakse Rajaleidja keskuseid kahes praktikagrupis kahes erinevas regioonis – Lõuna-Eestis Valga-, Põlva-, Viljandi- ja Võrumaad ning Lääne-Eestis Järva-, Pärnu-, Lääne- ja Hiiumaad.  Eesmärk on saada ülevaade hariduse tugiteenuste süsteemist, külastada kohalikke haridusasutusi ja tutvuda erinevate hariduselu korraldavate asutuste ning ühendustega.

Allikas: SA Innove

Samal teemal:

• Rajaleidja hakkab esimesena Eestis pakkuma karjääri- ja õppenõustamist live-chat’is
• Aasta noorsootöötajaks valiti Tartu Lille Maja noortekeskuse direktor Hele Riit

Konkursi eesmärgiks on Eesti noorte üld- ja digipädevuste arendamine ning  IT-teadlikkuse tõstmine. Ideekonkurss suunab õpilasi märkama koolis ette tulevaid probleeme ja õppimisega seotud väljakutseid ning leidma neile nutikaid tehnoloogia või tarkvaraga seotud lahendusi, mida Eestile sünnipäevaks kinkida.

Osalema on oodatud kuni neljaliikmelised võistkonnad, kelle esitatud ideede hulgast valitakse välja 20 kõige paremat. Parimate ideede autorid saavad võimaluse osa võtta kahepäevasest hackathoni laagrist Võrumaal Rõuge põhikoolis 8.-9. juunil 2017. Laagris toimuvate põnevate töötubade jooksul annavad kogenud juhendajad ning mentorid laagrilistele hulgaliselt uusi teadmisi ja praktilisi oskuseid, et oma ideid edasi arendada ning esitleda. Kõige nutikamate ideede ning lahenduste autoreid ootavad ka auhinnad.

“Hackathon annab 4.-8. klasside õpilastele läbi mängulise tegevuse võimaluse mõelda viisidele, kuidas ise oma koolielu paremaks muuta. Sellele vanuserühmale ei korraldata tihti hackathoni taolisi sündmusi, kuigi ka nendel noortel on palju asjalikke ideid. Hackatonil saavad osalejad vajalikke teadmisi ja uusi oskusi, et neid ideid ellu viia,” ütles Vaata Maailma SA juhataja Kristi Kivilo.

“Usun, et hackatonil hoogu saanud ideedest kasvavad välja head lahendused Eesti koolile,” lisas sündmuse projektijuht ja Rõuge kooli robootikaõpetaja Triinu Grossman, kes ootab kõiki noori rõõmuga Rõugesse, mis on tuntud innovaatiliste ideede poolest.

Ideid saab konkursile esitada 22. maini 2017 selleks ettenähtud vormil SIIN ning finalistid kuulutatakse välja 24. mail 2017 NutiLabori veebilehel.

Hackathoni korraldavad MTÜ Nutivõlur ja NutiLabor/Vaata Maailma SA ning toetavad Microsoft Eesti, Telia, Swedbank, SEB ja MTÜ Robootika.

Rohkem infot ja registreerimine NutiLabori veebilehel www.nutilabor.ee

Allikas: Vaata Maailma SA

Samal teemal:

• Majandusministeerium toetab tehnoloogia huvihariduse kättesaadavust
• Microsoft YouthSpark programm toetab NutiLaboreid

Riigihanke tulemusena sõlmiti raamlepingud AS-iga Telegrupp, AS-iga Atea, Boftel Estonia OÜ-ga, Ericsson Eesti AS-iga ja AS-iga Triger. Ettevõtted saavad õiguse esitada pakkumisi tellimustele, mis hõlmavad konkreetseid kaabeldustöid kuni kahekümnes koolis korraga üle terve Eesti.

"Loodame järgmise pooleteist aasta jooksul välja ehitada kaasaegse kohtvõrgu kaabelduse kõigis programmi kaasatud koolides. Esimesed tellimused tahame välja saata juba mais ning konkreetsete töödega alustada juunis, kui on alanud suvine koolivaheaeg," ütles programmijuht Jüri Saar.

"Tegu on parimat praktikat ja standardeid järgivate lahendustega, mis on piisavalt paindlikud ja kaasaegsed, et rahuldada koolide kohtvõrgu võimsuse vajadused vähemalt järgmiseks kümneks aastaks,“ lisas programmi võrguarhitekt Harri Uljas. “Loome kõik eeldused ulatuslikumaks interneti kasutamiseks õppetöös terves koolis mitte ainult arvutiklassis."

Üldharidusekoolide digitaristu kaasajastamise programm hõlmab kohtvõrkude rajamist ja renoveerimist (kaabeldus ja seadmed) ning kohtvõrkude halduse ja monitooringu vahendite ostmist. Lisaks soetatakse programmi raames koolidele kaasaegset esitlustehnikat ning tõstetakse koolipidajate teadlikkust turvalise kohtvõrgu planeerimisest ja haldamisest.

Programmi töötas välja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Programmi viib ellu Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus, mille EENeti struktuuriüksusel on kahekümneaastane kogemus andmesidevõrkude valdkonnas. Programmi kogueelarve on 13 243 294 eurot, millest Euroopa Liidu Sotsiaalfondi toetus moodustab 11 250 000 eurot ja Eesti riigi omafinantseering 1 985 294 eurot. Programmi esimeses etapis, aastatel 2016-2018 on kavas koolide toetamiseks kasutada eelarvest 5 miljonit eurot.

Lisainfo programmi kohta ning toetust saavate koolide nimekirja leiab HITSA kodulehelt: http://www.hitsa.ee/ikt-hariduses/digitaristu

Samal teemal:

• Koolid saavad arvutite ostmiseks neli miljonit eurot
• Algab üldhariduskoolide kohtvõrkude uuendamine

Loo ja fotod saatis Koolielule Tartu Kivilinna Kooli õpetaja Helis Hani. 

1.-3. klasside väikesed professorid õppisid tundma metsasipelgate ehk kuklaste elu.
Läbi aegade on sipelgaid imetletud nende töökuse ja koostöövõime pärast. Saime teada, et maailmas on umbes 7600 sipelgaliiki ning Eestis elab  38 sipelgaliiki, kellest tuntumad ongi metsasipelgad  ehk kuklased. 
Väikestele professoritele räägiti huvitavaid fakte laanekuklaste pereelust, sõjategevusest, karjapidamisest ning ehitustegevusest.

Saime teada, et  sipelgad on  ühiselulised putukad, kes elavad suurtes kolooniates ja igal liikmel on oma ülesanne. Sipelgaema ehk kuninganna võib elada kuni 30 aastat ning veedab kogu oma elu munedes, aga isassipelgad hukkuvad pärast pulmalendu või siis söövad töösipelgad nad ära. Töösipelgad koguvad toitu ja kasvatavad noori sipelgaid ning sõdurid kaitsevad pesa ja varuvad töölisi. 

Huvitav oli see, et sipelgapesades elavad veel varusipelgad. Need on sellised sipelgad, keda söödetakse paksuks, et talveks toitu jätkuks.

Räägiti ka sellest, kuidas sipelgad lehetäifarme peavad: laanekuklased karjatavad lehetäisid nagu inimesed lehmi, kuid piima asemel lüpsavad sipelgad lehetäide magusat nestet. Sipelgas masseerib oma tundlatega õrnalt lehetäi tagumikku, kuni too väljutab nestetilga. Talveks viivad sipelgad lehetäid enda pesa põhja ja neist saavad juuretäid.

Saime teada, et sipelgad varastavad kuldpõrnikate vastseid, limpsivad nende pealt vedelikku ja jäävad sellest "purju" ning sipelgate vaenlasteks on pruunkaru, metssiga ja linnud.

4.-9. klasside õpilastele ehk noortele akadeemikutele oli looduspäeva teemaks „Taevaskojad“.
Taevaskoda olevat koda, mille põrandaks on jalge all olev murukamar, seinteks ühel pool liivakivijärsak ja teisel pool tihe metsamüür ning katuseks pea kohal lapike sinitaevast. Öeldakse, et loodus ise on ehitanud pühakoja. 

Noortele akadeemikutele räägiti põnevaid legende, mis on seotud nii Ahja jõe kui ka Taevaskodadega. 
Seisime üheskoos  Ahja jõe kaldal, mis on Emajõe lisajõgi ning vaatasime Saesaare hüdroelektrijaama. Saesaar on oma nime saanud saare järgi, kus vanasti toimus pidevalt saagimine. Legendi järgi saab  aga Saesaare paisust alla visata kõik oma pahed ja halvad harjumused ning need kaovad igaveseks. 

Matkarajal nägime ühte kõige esimest kevadseent, milleks on verev karikseen. Verev karikseen ei kõlba süüa, aga teda võib kasutada kodu kaunistamiseks. Samuti nägime puude otsas kasvamas pikka habesamblikku. Pikk  habesamblik on äärmiselt tundlik õhusaaste suhtes ning kasvab ainult puhtas keskkonnas okaspuude küljes. Kes julges, see sai maitsta habesamblikku. Habesamblik on mõrkja ja kibeda maitsega. 

Sattusime matkarajal sõpruse väljakule, kus kasvavad kõrvuti kaks mändi - üks on kuivanud ja teine mitte. Räägitakse, et kui oled sõpruse väljakul ning kallistad oma sõpra, siis see sõprus kestab igavesti. 
Tegime peatuse Emalätte koopa juures, mis asub Väikeses Taevaskojas. Koobas oli enne varisemist suudmeosas üle kahe meetri kõrge ja kaheksa meetrit lai. Koopa sügavus oli 14 meetrit. Koopa lõpuosa läks üle kitsaks, läbipääsmatuks tunneliks, mille lõpus algas allikas. Allikaveel usutakse olevat raviv toime: see parandab silmanägemist,  mõjub soodsalt pereõnnele ja kes seitse korda peseb allikaveega oma nägu, muutub 7 aastat nooremaks. Kahjuks aga 27. juunil 2013 varises koobas loodusjõudude toimel  sisse. Koopasse küll ei saanud, aga jahedat ja puhast allikavett saime küll juua. 

Suure-Taevaskoja juures vaatasime kaunist liivakivipaljandit, mis on 20 meetri kõrgune. Seal läheduses on aga suured kivid, mida kutsutakse salakuulajakivideks. Legendi järgi muutis Vetevana salakuulajad kiviks. Räägitakse ka legende jõe põhjas olevatest väikestest mustadest kividest. Kui sa leiad jõest musta kivi ning kannad seda endaga paar nädalat kaasas, siis kõik sinu haigused lähevad musta kivi sisse ning saad haigustest lahti. Kivi aga pead  tagasi tooma, kust sa ta leidsid, muidu ei lähe haigused sinu juurest ära. 
Suure-Taevaskoja liivakivipaljandites nägime palju kaldapääsukeste pesasid, kes olid oma pesad teinud  sirge rivina liivakivi sisse. Saime teada, et liivakivikihid on erineva tugevusega ning kaldapääsukesed teevadki oma pesa sellesse kihti, mis on pudedam. 

Edasi jalutades Väikese-Taevaskoja juurde imetlesime 10 meetri kõrgust liivakivipaljandit. Saime teada, et legendi järgi elab seal koopas neitsi, kes koob kangastelgedel ning kes tuleb koopast välja ainult üks kord aastas - jaaniööl. Kel õnnestub sel ööl teda näha, see leiab endale kaaslase. 

Teise legendi järgi elab aga seal koopas Vetevana koos surnud hingedega. Veel räägitakse, et  kes sinna koopasse läheb, see jääb kas pimedaks või läheb hulluks. 

Väikeses-Taevaskojas nägime ka jäälindu lendamas ning saime teada, missugust lindu kutsutakse „köstriks“. Selleks on vesipapp. Vesipapp on vapustav lind, sest ta otsib endale toitu jõest, joostes vastuvoolu  mööda jõepõhja. 

Oli üks ütlemata tore, huvitav ja hariv looduspäev. 

Samal teemal:

• Loodus lummab 2. klassi õpilasi