Eelarvestrateegia järgi panustab riik Haridus- ja Teadusministeeriumi valdkondadesse üle 3,8 miljardi euro


Avaldaja:Laura Vetik27. Aprill 2017

Valitsuses heakskiidu saanud riigi eelarvestrateegia järgi lisandub järgmise nelja aasta jooksul haridusse, teadusse, keele- ja noortevaldkonda üle 450 miljoni euro. Kokku panustab riik järgmise nelja aasta jooksul Haridus- ja Teadusministeeriumi valdkondadesse hinnanguliselt 3,87 miljardit eurot.

Haridus- ja teadusminister Mailis Reps ütles, et ministeeriumi valdkondade väga suurte kasvude taga on konkreetsete probleemide lahendamiseks plaanitud tegevused. „Õpetajate töötasu kasv on meil jätkuvalt fookuses, kuid tegeleme nüüd ka sellega, et lasteaiaõpetajate töötasud jõuaksid neile järele. Praegu on lasteaiaõpetajate töötasude erinevused ilmselgelt liiga suured ning seda lõhet hakkamegi vähendama. Järgmise kolme aastaga kasvab enam kui pooltes omavalitsustes lasteaiaõpetajate palk umbes poole võrra,“ sõnas minister.

„Otsustasime toetada ka tugispetsialistide teenuse paremat kättesaadavust ja kvaliteeti ning suuname selleks 24 miljonit eurot järgmise nelja aasta jooksul. Õpilaste toevajadus on erinev ja muutub ka ajas ning riiklik toetus annab suurema kindluse, et iga laps saab personaalset tuge just siis, kui ta seda vajab,“ lisas Mailis Reps.
 

  • Riigi eelarvestrateegias otsustati, et õpetajate keskmise palga tõusuks on järgmisel 4 aastal planeeritud lisaraha enam kui 246 miljonit euro. Kokku on järgmiseks neljaks aastaks kavandatud riigilt õpetajate töötasudeks üle 1,35 miljardi euro. Sellele lisanduvad ka omavalitsuste ja erakoolide poolt juurde pandavad summad.
  • Uude lasteaiaõpetajate palgatõusu motiveerimise programmi suunab riik kokku 61 miljonit eurot, millest juba tänavu sügisel 2,5 miljonit eurot. Eesmärk on, et lasteaiaõpetajate palk jõuaks järele kooliõpetajate töötasule. Järgmise kolme aasta jooksul tõuseb enam kui pooltes omavalitsustes lasteaiaõpetajate palk ligikaudu 50 protsenti. Suuremate lasteaiaõpetajate palkadega omavalitsused saavad hoida töötasu kooliõpetaja palgakasvuga samas tempos ning panustada ka tugiteenuste kättesaadavusse ja tugispetsialistide töötasusse.
  • Riik hakkab omavalitsusi toetama koolide tugispetsialistide palkamisel ning parema teenuse pakkumisel. Selleks on valitsus plaaninud järgmise nelja aasta jooksul 24 miljonit eurot. See lubab omavalitsustel võtta tööle ca 150 tugispetsialisti enam kui praegu.
  • Teadus- ja arendustegevus sai HTM-i haldusalas juurde 5,5 miljonit eurot aastas ja sellele lisanduvad ka teiste valitsemisalade teaduskulud, näiteks MKM-il lisandub toote- ja tehnoloogia arendusprogrammiga 1 miljon eurot jne. Kokku panustatakse järgmisel neljal aastal teadus- ja arendustegevusse 699,1 miljonit eurot, sealhulgas HTM-i valitsemisalas 527,2 miljonit eurot.
  • Kõrgharidusprogrammis on kõrgkoolidele eraldatava toetuse maht aastatel 2018-2021 kokku 630,6 miljonit eurot (sisaldab ka doktoranditoetust). Toetuse eesmärk on tagada, et kõrgharidusõpe on kvaliteetne, tõhus ja arvestab ühiskonna vajadustega.
  • Järgmisest aastast kasvab märkimisväärselt doktoranditoetus, selleks otsustas valitsus planeerida olemasolevale juurde 5 miljonit eurot aastas ehk kokku 20 miljonit eurot järgmise nelja aasta peale. Kokku on doktoranditoetuseks ja sellelt makstavaks sotsiaalmaksuks planeeritud järgmisel neljal aastal 57 miljonit eurot. Toetuse tõstmise eesmärk on soodustada doktorantide pühendumist õpingutele ning suurendada lõpetajate arvu.
  • Koolitoidu toetuse kasvatamiseks, tervislikuma ja parema koolilõuna pakkumiseks kasvab omavalitsustele toetus 1 euroni päevas ehk 175 euroni aastas õpilase kohta. Selleks plaanitakse anda juurde 24 miljonit eurot järgmise nelja aasta peale. Kokku panustatakse järgmisel neljal aastal riiklikuks koolilõuna toetuseks erakoolidele, omavalitsustele ja kutseõppeasutustele ning koolilõunaks riigikoolides 112,4 miljonit eurot.
  • Lisatoetus keskustest kaugel asuvatele maagümnaasiumitele on 500 tuhat eurot aastas ehk kokku 2 miljonit eurot aastateks 2018-2021.
  • Eesti keele õppe pilootprogrammi rakendamiseks gümnaasiumides investeerib riik kokku nelja aasta peale 4 miljonit eurot.
  • Jätkub riigigümnaasiumide rajamine, milleks on järgmise nelja aasta eelarvesse planeeritud olemasolevatele vahenditele juurde vähemalt 4,8 miljonit eurot ehk 1,2 miljonit aastas. Järgmisena rajatakse riigigümnaasiumid Raplasse, Viimsisse, Paidesse ja Kohtla-Järvele.
  • Sellest aastast hakkab riik täiendavalt toetama omavalitsusi huvihariduse ja huvitegevuse korraldamisel, et huviharidus ja -tegevused oleksid kättesaadavamad suuremale hulgale 7-19-aastastele noortele ning valikuvõimalused mitmekesisemad. Toetusskeemi rakendamist toetab riik nelja aasta peale kokku 60 miljoni euroga.
  • Digipöörde programmi raames panustatakse õpetajate ja õpilaste digipädevuse kujundamisesse ning selleks on planeeritud nelja aasta peale kokku 35,6 miljonit eurot. Riik toetab õpetajate koolitamist, digitaalse õppevara väljatöötamist ja arendamist ning digiseadmete soetamist.
  • Kutseõppe andmiseks on järgmiseks neljaks aastaks kokku planeeritud 115,7 miljonit eurot (sellele lisanduvad veel õpetajate palgad jms), millega tagatakse õppimisvõimalused kõikidele soovijatele, tugiteenused õppijatele ja rakendatakse kutseõppe uus rahastamismudel.
  • Täiskasvanute täiendus- ja ümberõppe kursuste rahastamiseks on täiskasvanuhariduse programmis järgmiseks neljaks aastaks kokku planeeritud 31 miljonit eurot. Selle toel motiveeritakse täiskasvanuid õppima ning luuakse kvaliteetsed, paindlikud ja tööturu arenguvajadusi arvestavad õppimisvõimalused. Üle 42 000 täiskasvanu saab oma oskusi täiendada ligi 30 valdkonna tööalastel kursustel või arendada võtmepädevusi vabahariduslikel kursustel. Kursuste eesmärk on pakkuda õppimisvõimalusi inimestele, kes seni on elukestvast õppest kõrvale jäänud või ei ole saanud end piisavalt täiendada. Tööalased kursused lõpevad õpiväljundite saavutamise hindamisega. Samuti toetatakse ilma keskhariduseta täiskasvanute tasemehariduse õpingute lõpetamist.
  • Tööturu programmis suunatakse õppe seostamiseks tööturu vajadustega kokku 35,7 miljonit eurot. Jätkatakse OSKA prognoosisüsteemi rakendamist, arendatakse ettevõtlikkust ja ettevõtlusõpet, populariseeritakse kutseharidust ning laiendatakse õppijate praktikavõimalusi ning töökohapõhise õppe võimalusi. Alates sellest aastast piloteeritakse töökohapõhist õpipoisiõpet kutsekeskhariduses ja kõrghariduses.
  • Keeleprogrammis panustatakse nelja aasta jooksul 8,4 miljonit eurot eesti keele kestlikkuse ja kvaliteedi tagamisse – toetatakse eesti keele õpetamist, uurimist, arendamist ja kaitset. Lisaks planeeritakse 3,6 miljonit eurot eesti keele õppe võimaluste loomiseks väliseesti kogukondades ja välismaa kõrgkoolides ning ligi 1 miljon eurot eesti keele kui teise keele õppimisvõimaluste parandamiseks.

Allikas: Haridus- ja Teadusministeerium

Samal teemal: